Meie Elu = Our life, December 24, 1987

              ÄEIJU" nr. 52 (1972) 1987
li ffir. 52 (1972) 1987
t Vasakult — Aimeta
Lepik, Oskar Lepik,
Morel.
Foto — Siiri Kalbus
iPensionäride Ühingu
Iiri Kalbus.
|av, huvitav ja tihe. Pen-jouveris
tegutsevad läbi
:äiakse huvitavaid koh-iis
ja talvel nauditakse
fai^te, filme j a diapositii-
1 millele tavaliselt järg­id.
Suvine tegevus algab
iepeoga,/Mäeotsal", et
itulekut tegevuse rikas-jed
peod ei ole mitte
|il on alati mingi motiiv.
E!o:;motiiviks olid lilled.
FÕivaid. valiti lilleku-jnäitsikud
ja lauldi lille--
tede' raames peeti koh|-
jsedd väljasõit, Whitby
i.Kü 1 ä s tat i^h i i u a 1 i n n a j ä I J) 01 i t s e i m u u s e u m i. K o-
'-d naudit:i..,killer wha-
|/iimaseks ürituseks oli
Est 1 eri suusamägedesse,
ju võttis tuntud Kanada
Nancy Green tema
ige'is". Selgus, et Nancy
hästi': mitmeid eesti,
lii Vahcouverist ja Port-
)n nüüd loengud ja fil-toositiivide
näitamised,
miupuu. , : ,
K ä i b koos ridatantsijate.
IWestenbergeri juhtimi-
Ld on terve helisüsteern
40" TV, videokaa-
[kudumiseJeljed.Eesti
timiseks on muretsetud
pehine mööbel koos-,
li; söögitoa tqole ja ko-
Inad. Selle tubli organi-lotsas
on Siiri Kalbus. ;
liilUvad; Linda Suur-
[orel, Ellen Saks, Al-iberger,
Oskar Lepik,
lit ja:perenaiseks on lo--,
uhatusest,lahkus Alec
r^n ^olnud, mitmekordne
atuse liige 14 aastat.
V , l .
|iiitiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiinii!iiiiniiiiii3
pital Kanadas V
[ramendi-pärandused Ja
on tulumaksuvabad,
[anitelused noortele Ja
organisatsioonidele
itapltal Kanadas
fisuvaba kviitungi saa^
;stl Maja/ 958 Broad-ronto,
Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiHiiiniiiii!iiii<niiiiii
|Eesti rahva jä kom-ijust.
Selles asjas väi-
Jt meie hulgas ei tohi
lifferentsust võitluses
Jvastu.
Ja. märtsist on„Eesti
Idjalevinenudülekogu
jkindlalt. Iga aastakäik
Jaarisaja leheküljelise
Imõtlemise käsiraama-juur
väärtus ka tulevi-fahvajä
tema Kiriku
ehitatakse. „Eesti K i -
Iseks toimetajaks on
|i;hitektuuri doktor Er-
[akirja on võimalik tel-õpetajate
kaudu.
NELJAPÄEVAL, 241. ,DECEMBER
KIRJANDUS • KUNST
. • KULTUUR
Mistikivi teose ©est
60 rubla!
STOCKHOLM - Tallinnast saa­dud
andmeil toimus seal 30. ok­toobril
hiljuti asutatud Kultui^ri-fondi
esimene raamatuoksjon, .et
hankida fondile hambaraha. ,
Kõige kallimaks müüdud raama­tuks
osutus Karl Ristikivi romaan
„Hingede oo". Selle eest maksti
enampakkumisel tervelt 60 rubla.
Võrdluseks olgu mai ad, et ta­valise
romaani müügihind uudis­teosena
on kodumaal umbes kaks
Tororito Eesti Ka
numbriks V. Puu ,
saar (1. viiulj, Viljar
ava-
.Vasakult: Aarne Tammi-
, Jasik Liivoja (viola), Eero Voitk
. Foto — 0. Haamer
Veelgi reaalsema võrdluse saa­me,
kui võtame arvesse, et 60 rubla
on Eestis keskmine kuupension,
millest inimestel tuleb kuidagi ek-tuda.
Selle juhtumi valgusel võib küll
väita, et eesti eksiilkirjanduse väl­jaannete
omanikud tegelikult evi­vad
oma riiuleil suuri rahalisi väär­tusi.
kuulajaist. Esireas Toronto Ülikooli tegelasi ja arhitekt Elmar Tampõld
Foto — S. Preem
300
EPL
Kauaoodatud — aastaid — loo­tus
on saanud teoks. Tänu organi­seerijatele
— kahtlemata õn siin
suured teened Andrus Voitkil ja di­rigent
NormanReintammel — on
olemas Toronto Eesti Kammeror­kester
mille avakontsert toimus 13.
detsembril 1987 Toronto Eesti Ma­ja
suures saalis. See andis hea või­maluse
eesti muusikajiuvilistele
tutvuda selle äs jaloodu(| muusika­lise
grupi võimetega] Tlileb imet­leda
orkestri muusikalist ja tehni­list
taset mis dirigent Re^intamme
juhatuse all on Vaid kuuajalise te­gevuse
jooksul saavutatuid^ ja de­tailne
arvustus oleki elineaegne ja
ebaõiglane. Loomulikult puudus
veel kõlaline homogeensus ja ko-liati
esines intonatsiooni jä rütmi­lisi
ebatäpsusi. Orkestri dünaami­line
ulatus ja vaheldusrikkus, meel­divast
piaanost forteni, 6n rahul­dav
ja sisseastumised üldiselt täp­sed.
Kuigi orkestri osk Kava ulatu­ses
oli ar^usaadavalt lül|ike, oli di­rigendil
küllalt võimalust orkestri
võimete demonstreerimisejcs.
Kava^ algas muusikaliselt sihi­kindlalt
suhteliselt |raditsioonaal-se
harmoonia tausta) liikuva Viljar
Puu «Eleegiaga" keelpilli kvarte­tile.
Orkestri pillirühmiade juhti­dest
koosnev kvartett — Aarne
Tammisaar, Viljar Puu, Jaak Liivo­ja
ja Eero Voitk — esitas ,iEleegia"
kindlalt ja puhtalt; nii pala kui et­tekanne
oli nauditav. Sellele järg­nes
W.A. Mozarti „Per questa bella
mano" — K.612, milles olid kaaste­gevad
bariton Avo Kittask ja kont­rabassil
Viiu Varik. Helilooja sur-ma-
aastal (kuus kuud enne surma)
kirjutatud palä on mõeldud dueti­na
bassile ja kbntrabassiiel Orkestri
saatel. Sellel ko|itserdil oli orkestri
partii mängitudiNorman Reintam*
mi pooh cembalol, ja see kombi­natsioon:
bass, kontrabassi ja cem-
Ibalo.eiole rahuldav. Tundus et see
pala ei sobinud Avo Kittaskile —
baritonil ei ole alati kerge laulda
bassi osa, eriti Mozartis.Viiu Vari­ku
tehniliselt väga raske partii oli,
vaatamata mõningatele intonat­siooni
probleemidelel ette kantud
kindlalt, kõlavali ja hool|gsall
Vähe pikaks venitatudlG. Rossini
duett tsellole ja kontrabassile Eero
Voitki ja Viiu Variku! ettekandes
andis Eero Voitkile vöjma use de­monstreerida
kindlat tehn kat, in­tonatsiooni
puhtust ja sulavat too­ni,
kava esimene osa lõppes jõulu­lauludega
kvartetile — mendest
kolm seatud Kalju Raidim)olt
Kontserdi teine pool oli l&vanda-tud
orkestrile. Mozarti Divertimen-to
D"Duur K.136 (varajane toö) ^ l i ,
kuigi hoogne (eriti ,Pre8f(]js), liiga
raske noorele^ orkestMlel Puudus
Mozarti stiil stiil, liiis on igale
solistile ja dlrigei^dilelüks suure­maid
muusikalise j irtterpretatsioo-ni
probleeme. Orkestrile sobivam
P. Locatelli (kava andmeil elas Lo-catellilOl
aastat (Huvitav!) Concer-to
Grosse c-moll^s Op.i^#6, mille
Goncertinos olid solistideks Aarne
Tammissaar, Viljar Puii ja Eero
Voitk, tuli esitusele kindlalt ja
veenvalt, fugaatilised osad küllalt­ki
täpsed jä aeglased osa^ päris
sulavalt ja kandva tooniga, j
Kava viimane teos oli j.S. Bachi
kantaat #89, milles olid kaastege-cad
DesireeMedri- sõpraii, Moni-ca
Zerbe— metso ja Avo Kittask—
bariton, koor ja orkester millele
lisandusid kaks obbed.i Selle kan­taadi
valik kavasse jääJ] mõistatu­seks.
Sisuliselt kuulub see kantaat
kirikuaasta lõppu, mite advendi või
jõulude osasse. Kui sihiks [oli ra­kendada
eelpool mainitud soliste,
'sjis oleks sbbivan olpud kantaat
#64. Kahtlemata oli see kontserdi
•parim ettekanne. Avo Kljttaski hää­les
tuleb enam ja enam esile iseloo­mustav
ja isikupärane tämber ja
samuti kristalliseerub tema s t i i l—
tegemist ei ole mitte enam ühe hea
baritoniga vaid see on Avo Kittask.
Monica Zerbe ettekanne oli kindel
kuigi esines intonatsiooni problee­me,
peamiselt väga laia amplituu­diga
tremolo tõttu, mis võib olla
sobiv Verdi ja Puccini aga mitte
Bächi muusika jaoks. Kuigi Desiree
Medri täitis omaosakompetentselt,
ei ole õiglane tema suhtes panna ta
esinema niivõrd vilunud lauljate­ga.
Orkester oli kindel ja täpne, hea
täis toon, juhatatud barokkajastu
kombekohaselt cembalo tagant.
Kantaadi koraal, milles olid kaaste­gevad
solistid, koor ja orkester, oli
vägev ja sobiv kontserdi lõpetami­seks.'.
•
Dirigent Reintamm on teinud or­kestriga
väga head tööd — üllatav
et nii lühikese ajaga on suudetud
nii kaugele jõuda. Heameel on
kuulda ja näha seda orkestrit ja
eesti ühiskond peab olema väga
tänulik organiseerijatele ja eriti di^
rigendile.
Loodan et orkestri iseseisvad
kontserdid toimuvad tulevikus so­bivama
akustikaga saalis kui seda
on Eesti Maja suur saal ja kus
kuulajaskond ei pea istuma kõleda
neoonvalgustuse all.
Soovin palju tööd, edu ja esine-
""'''^ . • . LAVESSON
Üleskutse
Toronto ülikooli Estonian Stu-dies"
kavas on uurimisel „The Na­tional
Uprising in Estonia, Summer
1941" [Rahvuslik ülestõus Eestis,
suvel 1941], Uurimus teostub pro­fessor
Hain Rebas'e juhtimisel kapi.
A. Nõmmiku poolt.
Üldolukorra selgitamiseks on kasu­tada
küllaldaselt ajaloolisi raamatuid
ja mälestuste kogusid. Andmed on
puudulikud selle kohta kuidas teot-sesid
põrandaalused vastupanuliiku­mise
grupid; kuidas moodustati met­savendade
salgad ja esimesed oma­kaitse
(partisanide] üksused; kuidas
likvideeriti nõukogude kord Eestis
valla-, alevi- ja linnavalitsuste üle­võtmisega;
kuidas moodustati kohta-deL
uuesti Eesti omariikluse aegsed
valla, alevi, linnade ja maakondade
omavalitsused, juulis ja augustis
..•1941.
Kus leidsid aset relvastatud kok­kupõrked
või lahingud metsavenda­del
ja omakaitsel kommunistidega,
hävituspataljonlastega, nõukogude
politseiga ja sõjaväeliste üksustega. -
Mis oli nende võitluste tulemuseks.
Milliseks kujunes vahekord Saksa
sõjaväeliste juhtidega, kust saadi rel­vad
ja laskemoon. Kuidas oli organi-seeitud
lahinguline juhtimine, kui
kõrvuti võitlesid eesti ja saksa iiksu-sed.
Sündmuste kirjeldustes tuleb mär­kida:
koht, aeg, üksus, juht, mida
taodeldi ja kuidas teotseti.
Kui kellelgi tolleaegsetest aktivis­tidest
on raskusi oma mälestuste kir­ja
panekuga, siis aidaku sõbrad teda
mälestuste võtmisel lindile.
Manalasse varisenud isikute ni­med
märkida ameti- või töökoha,
ees- ja perekonnanime kirjutamise­ga.
Vabas maailmas elavate isikute
nimed, vastavalt isiku soovidele ja
nende nimed, kes ei ela vabaduses,
märkida eesnime ja perekonnanime
esimese tähega.
Kõik ülestähendused ja lindid saa­ta
võimalikult 1. veebruariks 1988.a.
Tartu Instituudi arhiivile, ,,c/o Suvi
1.941". 310 Bloor Street West, Toron-to,
CanadaIVI5SlW4.
Rõõmsaid pühi ja head uut aastat!
EESTI ÕPPETOOLI
KUULAJSKOND
KEELENURK |10) •
Väikeste
algustähtedega
Keelenurk soovib lugejaile head
uut aastat. Lõbutsege vana-aastaõh-tul
hästi kuid mõõdukalt, ja loodan et
uusaasta-päev (ehk nääripäev]'teile
helde on. Jõulude aegu ei tahtnud teid
tülitada, kuid uuel aastal jätkame eesti:
keele vaatlust uue hooga. Seniks esil-;
dan edasilükatud sarja tavalisemaid'
näiteid suure ja väikese algustähega
väljendeist, mis sõriaraarhatuist ja
grammatikaist välja nopitud..
Kuna inglise keeles tarvitatakse
suurt algustähte vähemalt kümme
korda rohkem kui eesti keeles, siis
võib alljärgnev aabestikuline(tähes­tikulises
järjekorras; alfabeetiline]
loetelu, kuigi osaline, huvitatuile
tarvilikuks referaatinformatsiooniks
saada. Esimene sari algab veelkordse
tähelepanekuga, et koha- ja isiku­nimedest
saadud üldnimed ja oma­dussõnad
kirjutatakse eesti keeles
väikese algustähega.
Näiteks: aafrika või india elevant,
aberdiini-anguse veised, adoonis ( l
lill], adooniline värss (Adonis: vanar
aja jumalus], aleksandrikook, alpi
kannike ehk alpikanhike, alpiinne,
ameerika elulaad, angoora kass, kits
või riie,'angooravill, araabia riigid,
tuletatud elanike rassist; ent Balti
riigid, tuletatud geograafilisest asen­dist],
atlahtiline kliima, babüloonia.
vangipõli (juutidel], baieri õlu. hai-ronism(
t. kirjandusvool-, Byron: ing­lise
romantik], balti ehk balti-saksa
parun, bordoo vein (Bordeaux: linn
Prantsusmaal], boston (t. aeglane
valss], brauning (t.relvaliik], brüsseli
kapsas, buda usk ehk budism, bu­dausuline,
darvinism, diiselmootor,
eesti, jonn, sepik, göötelik (Goethe:
saksa luuletaja), hiina tee, hispaania
avang (males), iisraeliit (piiblis iisi
raeli ehk heebrea usku], iisraellane ,
Iisraeli elanik), inglise haigus ehk
/inglistobi(rahhiit ehk,,rickets"), ing-ise
valss, jaapani lakk, kanada
kuusk või palsam, kraakovi vorst,
kölni vesi. leideni purk, luterlane,
morse(märgid], muhu seelik, mulgi
kapsad, neandertali inimene, paabeli
segadus, pariisi mood, pastöriseeri­ma,
pärsia vaip, rakvere raibe (ehk
tõlkjas, t. umbrohi], riia vakamaa,
rooma numbrid, röntgen ehk röntge­nikiired
(nüüd ka x-kiired], saare
murre, saaremaa marmor, sangaste
rukis, siberi orav, soome kelk, šoti
viski, tai ehk siiami siid, tori hobune,
türgi diivan, saun või tubakas, türgi
nisu (,,Indian corn, maize"), viini
vorst ehk viiner, viini valss (t. liik
kiireid valsse, kuid „ Viru valss", ühe
eesti rahvatantsu nimi).
Jääb veel lisada, et kui väljendi
esimene osa on lahkukirjutatav isiku­nimi,,
siis on see hrl suure algustä­hega:
Fahrenheiti kraad, Darwini
teooria, Potjomkini küla, kuigi A/
ahhilleüse kand ja mõned muud on
mõlemat pidi lubatud. Erandlikult
kirjutatakse aga alati väikese algus­tähega
kalendrite, usundite ja loo­matõugude
nimetused: juuliuse ka­lender,
luteri usk, orlovi traavel.
_ VLP :
EESTI UIT KANADAS
aas
Tdronto Ülikooli^esti Õppetooli
korraldusel toimus laupäeval, 12.
dets., Toronto Ülikooli „ H a r t
Houše'i" suures saalis pidulik vas­tuvõtt
ja õppetooli aastaloeng„Ühe
rahvuse peegeldus: Eesti etnograa­fia
ajaloolises perspektiivis".
Vastuvõtt toimus enne loengut kel-a
6-st 7-m õhtul. Ühe tunni jooksul
kogunes,,HartHouse'i" suurde saali
ligemale 300 külalist, kelle hulgas
või? kohata rohkem kui tosin ülikoo-lide.
praegUsi ja varasemaid õppejõu­de,
doktori- ja magistrikraadi oma­jaid
agaveel hulgalisemalt.;
Vastuvõtule järgnes teaduslik loeng
Toronto Ülikooli eestiainelise Õppe­tooli
selle aasta professori, Hain Re-bas'e
poolt.
Enne loengut dr. Hugh Arnold
(Associate Dean, School of Graduate
Studies]: lausus lühikese avasõna
ning tutvustas järgmist sõnavõtjat,
• • • • • • • | l " | - r - | T M H I I ^ 1 1 l l l II III . ._ I ._! '
Haapsalu koolide
kokkutulek
õuiueelne elevus tuleb Torontos­se
alati Haapsalu keskhariduslike
õppeasutuste endiste õpilaste koos­viibimisega,
^mis viimaseil aastail on
toimunud Läänemaa Ühisgümnaa­siumi
vilistlase Roman Marley ja te­ma
abikaasa Leida väga avaras ko­dus.
Läänemaa Ühisgümnaasium, mis
hiljem ümber ristiti Haapsalu Güm­naasiumiks,
oli maakonna suurim ja
vanim . kool, pühitsedes järgmisel
aastal oma 70 aasta juubelit. Täht­päeva
otsustati 1988. aasta sügisel'
väärikalt meenutada, tõenäoselt To­ronto
Eesti Majas. •
Läänemaa Ühisgümnaasiumil oli
unikaalne seisund Eesti Vabariigi
koolisüsteemis, kuna samades ruu­mides:
sama direktori juhtimisel te­gutsesid
ka Eesti ainukesed rootsi­keelsed
keskkoolid. Seetõttu Haap­salu
koolide kokkutulekud Rootsis
: on kaksikkeelsed. - eesti ja rootsi.
: Arusaadavail põhjusil ei emigreeru­nud
rootsi koolide õpilased ülemere-maadesse,
vaid jäid oma esiisade
maale,! väljaarvatud üksikud eestlas­tega
abielus olevad isikud.
Kauge külalisena viibis kokkutu­lekul
Ludmilla Prikk-Vahesalu, kes
ütles ka lühikese'palve ja tegi ette-
Vpaneku laulda ,,õnnista ja hoia".
Tervitusi oli saabunud koölivenda-delt^
õdedelt Rootsist, USA-st ja
Montrealist. Vaikse leinaseisakuga
mälestati aasta jooksul surma läbi
lahkunuid. Neid oli viis: Eduard
Lepp, Arnold Järviste, Lea Mets-Am-bermann,
Amilde Plakk-Pealuu ja
Ellen Tiiman-Rikandi.
- E.A. •
55 Hart HouseMs 6^
nud ülemaailmselt. Meie ülimaks
sooviks on nüüd, et see õppetool kin­nitataks
ülikooli poolt alaliseks.
Eesti õppetooli käesoleva aasta
külalisprofessorit? ja 'peakõnelejat
tutvustas õppetooli möödunud aasta
külalisprofess^or Tõnu Parming, tea­tades
et Hain Rebas on sündinud
1943.a. ning üheaastasena põgenes
koos vanematega kodumaalt Rootsi.
Kõrghariduse omas ta Göteborgi üli­koolis
ja alates 1980.1 aastast on ta*-
alaliseks prof essoriksKieli ülikoolis,
Ta on avaldanud mitmeid teaduslik­ke
uurimusi peamiselt Baltikumi ja
Rootsi kohtai
ärgnes loeng, mis käsitles eesti
rahva etnograafiat ajaloo taustal,
puudutades ka Raadi mõisas, Tartus,
asunud Eesti Rahvamuuseumi saa­tust
okupatsioonide aastail.-Vähesel
määral mõjus segavalt hääle võimen­dussüsteemi
poolt tekitatud kaja, mis
segab kõneleja diktsiooni eriti kiire
kõne puhul.
Loengu kestel
ansambel (Hilja
sines k a , , jaaniku"
Toom, Tiina Tam-
Professor Hain Rebas.
Foto - S. Preem
arhitekt Elmar TampQld'u, kes on
..Chair of Estonian Studies Founda­tion"
president.
Elmar Tampõld väljendas ülimat
rahulolu eesti õppetooli arengu üle
poolteise,aasta jooksul. Selle lühike­se
ajaga on saavutatud rohkem, kui
• juleti loota. Moraalset ja ainelist toe­tust
eesti õppetoolile on kokku tul-misto,
Leena Tiismann, Talvi Mai­mets
ja Ilo Maimets), nelja lauluga:
.„_Laisad karjasaatjadV, ,,Halb sirp",
„Kellele toome lehised" ja „Linakit-kuja".
! .
Lõppsõna laijsus Toronto Ülikoo­l
i juhataja (provOst], dr. Joan Foley,
kinnitades et Toronto Ülikool, kuu­ludes
suurülikoolide hulka, võimal­dab
meeleldi uurimusi eri rahvaste ja
kultuuride üle. Ta avaldas head-meelt,
et võis kuulata professor Hain
Rebas'e väga huvitavat ja informa­tiivset
loengut, t a avaldas ka tänu
rohkearvulisele publikule.,
-m
EESTI ULLEÄRl
1065 STEELES A V E W
NORTHYORK ONT
M2R2S9
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST Omanik UNDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas ® Ülelinnakohalel^iimine
LTD
Soome ettevõte '
ORIGINAL SAUNA HEATERS INC.
Omanik V. KANGAS
7 ELROSE AVENUE WESTON, ONTARIO 5222-7142
M9M2H5
PUUDEGA K Ö E T A V A D ja ELEKTRIAHJUD. Saunaatijusid
valmistanud ijle 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hindu ja
parimat kvaliteeti, mis saadaval.
AASTAT""
EESTLASED
iCANADAS"
MITMEKÜLGNE EESKAVA
Rühapäeval/24. jaan. Eesti Majas
Reii^ Rannap'i
Haapsalu koolide kokkutulekuet oaavõtjad. Esimene rida vasakult:
Hannes Oja, Ervin Aleve, Agnes Soosalu, Alfred Soosalu, Kalju Raid,
Leida Marley, Aleksander Ernesaks, Ludmilla Vahesalu, Asta Kaups,
Varje Raid, Karl Liivamägi. Teine rida: Armilda Aleve, Arnold Kahu,
Ellen Oja, Harald Neidre, Leida Neidre, Siina Keskküla, Aino Kass-feldt,
Ermi Soomet, Maimu Ernesaks, Heino Jõe, Sälly Ingermann,
Oiaf Poltov, Ines Poltov, Einar Kimsto, Valv® Liivamägi, EgnaKimoto,
Tartu College'is
Komponist ja klaverivirtuoos Rein
Rannap annab eelnevalt oma iseseis­vale
kontserdile selgitava muusika-loengu
Tartu College'is neljapäeval,
7. jaanuaril kell 7.30.
Rein Rannap, kes vähem kui poole
aasta eest pääsen Eestist Läände, on
juba omale tunnustust ja kiitust leid:
mas kontsertide ja loengutega Amee­rika
Ühendriikides. Eeloleval loen-guõhtul
tutvustab komponist oma
helitöid, milles ori huvitavaid, džäss-sugemeid,
ja annab selgitusi ka imp­rovisatsioonikunstist,
mis on olnud
varjusurmas alates Franz Liszti tip-pesinemistest
eelmisel sajandil ning
on leidmas uut renessanssi viimastel
aastatel.
Loengule, mille korraldajaks on
Eesti Kunstide Keskus, järgneb kont­sert
pühapäeval, 10. jaanuaril kell
5.pl. Eesti Maja suures saalis.