Meie Elu = Our life, December 11, 1986

              4 THURSDAY, DEGEMBER 11
i Kanadae
|EMK) on korraldanud traditsioo"
niliselt juba mitmel aastal külas-käike
kaasmaalaste, või muulaste
ettevõtteisse. Viimasena reedel, 2S.
novembril, „Upper Canada" õlle­vabrikusse.
„Upper Canada"] kuulub Kanada
väiksemate õllevpbrikute (nn. micro-brewery'te)
hulka umbes 5000-pude--
iise päevase läbikäiguga (lisaks vaa­diõllele].
Sellele vaatamata kestis va­na
terasetööstuse hqone ümberehi­tus
moodsaks ollevabrikjiks üle nelja
aasta ja läks maksma ligiviis miljonit
dollarit. .
Õlletehase hoones, 2 Atlantic
Ave., on ka väike müügiruum, kus
igaüks võib osta nende euroopamait-selist
õlut mitmes iordis. Hinnalt on
,,Upper Canada" õlu kallim tavali­sest
kanada õllest ninlg see on saada­val
õlle- ja viinapoodides ning pare­mates
restoranides er^amus Lõuna-
Ontario linnades ning Ottawas.
On märkimisväärne, ef.fUpper Ca­nada"
õlu kuulub nende'väheste ka­nada
õllesortide hulka, mis on akt­septeeritud
impordina Lääne-Saksa­maale,
kuna see vastab Saksamaa
rangetele õllemäärustele. Need mää­rused
põhinevad ,,TheBavarian Pu-rity
Law of 1516'le", mis lubab õlle
valmistamisel kasutada ainult nelja
oomulikku ainet; odra linnast, hu­malat,
pärmi ja vett.
Keemiliste lisandite abil võiks õlut
valmistada nelja päeva jooksul,„Up-per
Canada" õlle valmimine vajab
aga vähemalt 6 kuni 12 nädalat, kus­juures
humalad imporditakse Lääne-
Sakkamaalt. Kõik valmistamissala-dused
pärinevad samuti Saksamaalt.
,,Upper Canada" õlletehas pühit­ses
hiljuti oma esimest sünnipäeva,
mistõttu vabriku roostevabast tera­sest
vaadid, tünnid ja torustik sära­vad
uhiuutena. Vaatamata oma lühi­kesele
tegevuseale on nende toodang
leidnud hea tunnustuse ning praegu
on viimistlemisel eksportlepingud
Jaapanisse ja USA-sse.
Külaskäigule oli kogunenud see­kord
umbes 20 huvilist, EMK liik­meid
ja nende sõpru, ning kõik kuu­losid
huviga seletusi, mida ladusalt
esitas üks noorevõitu asjatundja, kes
oma kõnevõimega kõlbaks samahäs­ti
ka meie parlamenti Ottawas.
Majandusklubi poolt tervitas kok­kutulnuid
külaskäigu alul klubi esi­mees
Hugo Later, millele järgnes
agar õllesortide proovimine jaemüü­gi
ruumi leti ümber. Vastavalt õlle-proovi
tulemustele osteti seda erilise
euroopaliku maitsega õlut vähem või
rohkem meie õllesõprade poolt. .
-m
i
©
Korraline „Seedrioru*' aasta-peakoosolek
toimus pühapäeval
IG.novembrilSeedriom peamajas,
12.30.
Tegevuse aruandeäst selgus, et
1986.a. Suviharjapidu, milline on ka
Seedrioruig^-aastane suurim üritus
ja majanduslike kulude kandja, tõipu-hastkasu
üle tuhande dollari vähem
kui eelmine aasta. Põhjuseks, tõe­näolikult,
oli samal päeval Chicagos
peetav laulupidu, mis viis sinna osa
meie kaasmaalasi nii Kanadast kui
ka USA-st. • I
Kohalolijad esindajad leidsid ak­tuse
ja õhtuse vabaõhtu-teatri hästi
korraldatud ja meejdiva olevat. Sel­list
näidendit sooviti ka tulevikus
näha. Seda kõike tänu Lydia Vohu-
•le. ^ ^ - . v : .
Noorte Suvekodus oli üllatavalt
just väikelaste arv suurenenud, eel­miste
aastatega võrreldes, ning võib
arvata, et nende arv tulevikus veelgi
suureneb. Koosolijad tundsid rõõmu
selle teate puhul.
Aasta tulemusbilanss 1986.aastal
näitas mõnetuhandelist puudujääki,
mis peamiselt tingitud ehituste pa­randuste
ja korrashoiu kuludest. Tä­nu
Eesti Sihtkapital Kanadas ja teis­tele
toetustele, suudeti siiski katta
kulud. Üheks eriettevõteks, mille ku­lud
samuti kaeti heldete annetajate
poolt, oli Seedriorüle uue traktor-muruniitja
ost.
E E L A W E P U U D U J M G I G A • •
Ka pl987.a. eelarvesse pidi pea-kooso^
ek võfrrla puudujäägi, arvesta­des
tavaliste sissetulekutega, sest
peamaja katus, milline on vastu pida*»-
nud üle kahekümne aasta, nõuab
uuendamist. Katuse uuendamine,
kontrakti alusel, on arvestatud üle
neljatuhande doflari. Koosolijad ar­vasid,
et siiski tuleks püüda seda teha
vabatahtliku tööjõuga ning kui või­malik
osade viisi, kui ei saada selleks
eestlastelt eritoetust £
Eeloleva aasta S]uviharjapeo õhtu­seks
esituseks, arvasid mitmed esin­dajad,
et näidend olles alati näidanud
meie rahva hulgas suuremat poole­hoidu
ja peaks olema ka tuleval aas-
Kuna eesti keeje küsimus meie
Noorte Suvekodudes on olnud tuli­punktiks,
iseäranis viimastel aasta­tel,
siis arutati seda pikemalt. Leiti, et
kuijätta eemale segaabielude laysed,
kes ei valda palju eesti keelt, siis
jäävad nad eemale meie ühiskonnast,
mis on isegi väike. Eesti keele õpe­tamine
neile on aga isegi selle lühike­se
ajaga teretulnud ning köidab neid
eestlaskonnaga juba lapsepõlvest
alates. Teiseks oli arvamisi, et kas
vanemad, kes toovad lapsed suve­kodusse,
ei peaks ka aitama oma töö­panusega
või majandusliku abiga.
Kuna aga need küsimused nõuavad
pikemat\arutlust, siis anti see juha­tuse
pädevusse.
Endine kasvandik ja Suvekodu
abijuhataja möödunud aastal,Merike
Koger, kes ise nägi magamisasemete
olukorda, on alustanud aktsiooniga,
leida toetajaid uute madratsite mu­retsemiseks.
Senised magamisalu-sed
on olnud kasutamisel Seedrioru
esimestest aastatest hing kulunud.
EpIN-E KASVANDIK "
ESIMEHEKS . .
,,Seedrioru" juhatusse valiti: Lin­da
Montgomery, Eevi Pertens, Au­gust
Jurs, Kalju Varangu, Kalju Loo-ne,
Rein Voltre, Reet Roman ja Bern-hard
Jostman. Uus juhatus, jagades
ametid omavahel, valis esimest kor­da
esimeheks endise Seedrioru kas­vandiku
Liiida Montgomery. Teis­test
juhatuse liikmetest on kassapi­dajat
Rein Voltre, sekretäriks Kalju
Looiie ja abisekretäriks Eevi Pertens,
ülejäänutele on ettenähtud eriüles­anded.
Aruannetest ja sõnavõttudest oli
selge, et mitmed kohap.äälsed kaas­maalased
on pühendanud rohkesti
oma aega ,,Seedrioru" korrashoiuks
ning need pälvivad suurt tänu. Uus
juhatus loodab kõikide kaasmaalaste
abi eeloleval tegevusaastal.
. 'AJ. •
les
2851 Lawrence Ave. E., 261-2238
(Hillside PlazaBrimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisal, sepik Ja
leib. Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse*
lised pagarisaadused. 0 Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. © Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheerIngad. © Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
i
ROYAf. LEmGEJ
ESTATE SERVICES LTD.,
325 BV^oora Avenu®, Toroont©
^ M4G lEH •
l i l l
) f
.kontoris 424-4900
kodus 751-1296
nMeie Elu" nr. 50 (1918) 1986 „Meie Elu" nr. 5d
tju i.^-u-iL-^
Eesti Majandusklubi Kanadas külaskäigul „Upper Canada" õllevabrikus. Vasakult: vabriku esindaja,
Tõnis Laar, Silvia Preem, Ilmar Martens, Hugo Later (klubi esimees), Heli Isberg, Hugo Rooneem, Aino
Rooneem, Maret Truuvert, Antoni Traiivert, Ly Krabi, Ülle Later, pr. Lestal, Heino Lestal, Felix Krabi.
• ; Foto — S. Preem
Eesti Kodu 6 (
• 0
Fough linnaosas Suur-Torontos,
pidas sünnipäeva 30. okt. möödus
10 aastat pidulikust nurgakivi pa­nemisest
50 Oid Kingston Roadil,
kus oli Eesti Abistamiskomitee Ka­nadas
(EAK) suurprojekti ehita-miste
algus, kuhu ligi 200-pealine
eesti ühiskond on endale rajanud
Sündmust tähistati piduliku aktu­sega
ja koosviibimisega seltskonna-ruumis
saalitäie ,,oma rahva" ja küla­liste
osavõtul. Koosviibimise avas
E. K. esimees Louis Tarandi tervitu­sega
kokkutulnuile ja aükülälisile.
Kodu ehitajatest olid kohal EAK ju­hatuse
ja ehituskomisjoni esimees
Alfred Sepa abikaasaga ja arhitekt
Guido Laikve abikaasaga ning ehitu­se
finantseerija, E. Ühispanga presi^
dendi Artur Ekbaumi lesk, •kirjanil<;
Salme Ekbaum (nüüd ka Eesti Kodu
pere liige). .
Õp. Elmar Pahna palve ja tänusõ­nadele
lauldi: Tulgem siis tänuga
Jumala ette". Õpetaja mälestas ka 50-ti
E.K. pere liiget, kes tänaseni surma
läbi on lahkunud. Sopran LyTdia
Kööp laulis palvusel kauni laulu,, Kui
armsadon Su hooned" (Psalm" 84),
Aktust kaunistas E.K. Segakoor Ed.
Tobrelutsu juhatusel viie isamaaliku
lauluga, naislauljad rahvariietes rõ-hutamaks
päeva pidulikkust ja täht­sust
ees^i ühiskonnale.
•„VÄIKE EESTI" yÖORSIL,
Julie Herma oma sõnavõtus mee­nutas
E.K. ehituse alguse õnnista­mist
kacjunud pastor Bruno Ederma
poolt; tema poolt krundi leidmist ja
ostmist ao aastat tagasi. Samuti pikki
•aastaid kestnud eeltöid ning paljusid
idealiste, kelle töövilja nüüd naudi-,
me. Kuulajad mälestasid austusega
mehi, keda kõneleja nimetas tõelis­teks
nurgakivi panijaiks, kes aga
kõik äkilise surma läbi töö juurest
varisesid. Lahkunute mälestuseks
lauldi,,Jumal, Sul ligemal..."
.Mälestati Hugo Männikut, Bruno
Edermad, Artur Ekbaumi, Ants Ker-sonit
ja August Ruusauku. J.H. ütles,
et Looja on tõesti ,,Eesti Kodu" õn­nistanud.
Oma arhitektuuriga, iluae­dadega,
eeskujuliku korra ja puhtu­sega
oh „Eesti Kodu" kujunenud
meeldivaks ja rahulikuks koduks
134-le leibkonnale. Eesti Kodust"
on kasvanud ,,Väike Eesti võõrsil",
nii nagu toimetaja Karl Arro ja ma­jandusmees
Hugo Urm seda 10 aastat
tagasi soovisid ja ennustasid (Ühis­panga
Uudised XX Ihk. 35-38). K.
Arro nimetas E.K-le nurgakivi pa­nemist
ühe vabade eestlaste suurima
ehitusprojekti teostamiseks ja ideo­loogiliseks
rahvuslikkudele aspekti-
,oma 66
dele toetuvaks vundamendiks. K.A.
soovis, et koostöö ja rahvuslik vaim
garanteeriks edu ka E.K. elluraken­damisel.
Hugo Urm soovis samuti, et
projekti krooniks edu, ja et ,,Eesti
Kodu" jääks kauaks püsima eestluse
kantsina Kanada pinnale. J.H. lõpe­tas
lootusega, et kõik osalejad kohtu­vad
jälle järgmisel juubelil, 3. juunil
'88, siis kui täitub 10 aastat juba
välminud majade õnnistamisest.
TERVITUSED
Oma tervituses Alfred Sepa soovis
õnne ja edu, Eesti Kodule" ja head
koostööd ,,Ehatarega", rõhutades
eriti õp. B. Ederma panust mõlemale
asutusele — krundi ostmist, kus
maad jätkus ehitamiseks nii ,,Eesti
Kodule" kui „Ehatarele".
Arhitekt Guido Laikve tõi samuti
tervitusi ja häid soove ,,juubilarile".
Ta mainis, et ta vaatab rõõmuga ja
rahuloluga selle visiooni täitumisele,
mis sündis ja alguse sai tema joones­tuslaual.
Aktuse lõpetas E.K. abiesimees
Ado Anelin hoogsate isamaalike sõ­nadega
ja Eesti Vabariigi hümniga.
Kohvilauas vahetati mõtteid ja
vaadati mitmeid albumeid Meta Lii-demani
ja Toivo Visnapuu fotode
kogudest. Foto olid tehtud E.K. kau­nist
ümbrusest Highland oru pargist,
E.K. õuel peetud aiapidudest jä lip-
Ujumine
Kia Puhm tull
esikohtadele
Neli päeva kestnud Kanada noorte
ujumise karikavõistlustest, mis alga­sid
4-1 ja lõppesid pühapäeval 7.
dets., võttis osa 670 võistlejat 73-st
klubist, kus 1 klubi oli Inglismaalt ja
3 Ühendriikidest. Võistlused kor­raldas
North York Aquatic Club Eto-bicoke'sjapeeti25
m ujulas. Võistel­di
10 ja noor., 10-12 ja 13-14 a. va-nusegruppides.
Eestlastest võtsid
nendest võistlustest osa Kia Puhm ja
Craig Potsep, kes mõlemad võistlesid
13-14 a. vanusegrupis. Craig Pot-sep'al,
kes äsja sai 13-aastaseks,
oli see esimene võistlus selles vanu­segrupis.
Kia Puhm võitis nendel võistlustel
neli kuld- ja kaks hõbemedalit. Tuli
esimeseks ja võitis kuldmedali 100
m seliujumises — 1.06,41. Võistel­des
Etobicoke klubi teateujumiste
naiskondades saavutas esikohad ja
võitis kuldmedalid: 4 x 100 m va-bahujumises,
naiskonna aeg — 4.08,
27,4 X 50 m vabaltujumises, naiskon­na
aeg — 1.53,01ja 4 x 50 komplek-sstiilis,
naiskonna aeg — 2.05,6. Kia
Puhmi aeg, kes esimesena ujus selili,
oli 32,4. Tuli teiseks, võites hõbeme­dalid:
200 m selijumises - 2.20,2
ja 400 m kompleksstiilis — 5.06,31.
Tuli neljandaks 200 m kompleksstii­lis
- 2.26,9.
Craig Potsep, võisteldes kuuel alal,
ujus oma isiklikud rekordid viiel,kuid
saavutatud ajad ei olnud küllaldased
esikohtadele tulekuks. Selles vanu­segrupis
tulid esikohtadele 14-a. poi­sid.
)
Asjatundjatelt saadud informat­siooni
kohaselt esineb selline olu­kord
tütarlastel 11 -12 ja poistel 13-
14 a. vanusegruppides. ^
, H.K.
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ « « 1 1 . » —^
Luciapäev Toronto
Rootsi Koguduses
Toronto Rootsi Luteriusu kogu-dus
tähistab Luciapäeva pühapäe°
vai, 14. detsembril algusega kell
16.00 Taani kiriku ruumes, 72 Finch
Avenue West, Willowdale. Kavas:
Lucia tseremoonia, jõululaat, koh­vilaud,
tütarlastekoori ettekanded
jne.
Eestlased teretulnud! v
pude heiskamistest eesti riiklike
tähtpäevade puhul (Vabariigi aasta
päev. Emadepäev, Võidupüha). Mus-talindi
-päeval olid lipud pooles var­das.
Lõpuks kogunes koor veel klaveri
juurde ja ühislauluks lauldi:,,Kauni-'
mad laulud pühendan Suil', vanema­test
armastatud kallis Kodumaa..."
/
LH.
„EestiKodu" sünnipäevalt. Seisavad vasakult: Ado Anelin (kõnelemas, lauljad Al. Lepismaa, Aleks Koppel, Paul Kents, Vambola
Võika, Jaak Haiba; Armilde Võika, MiraidaPlutus, Lidia Haljand (varjatud), Adele Kelemit, Tanni Kents, Melita Tarandi, Annette
Koppel, Lydia Anelin, AliceKullango, Viive Musta. Koori ees Ed. Tobreluts. Paremal — osa saalist, kus esireas istuvad (paremalt):
Louis Tarandi (E.K. esimees), EAK esimeesAlfred Sepa abikaasaga, E. Kodu arhitekt Guido Laikve abikaasaga, Salme Ekbaum, Julie
Herma, Ed. Tobreluts.
Pärast uputust
Chicago Esti Maja saali madala­ma
osa põrand, mis sai üleujutusest
kannatada, asendati osaliselt uue
parketiga. Kogu põrand hööveldati
üle ja kaeti ühtlase värvikatte ja
vahaga. Uue põranda tantsuline
sisseõnnestamine toimus laupäe­val,
19. oktoobril, maja presidendi
Enno Toomsalu 60. aasta juubeli
tähistamisel. Suurearvuline küla-llspere
võis tõdeda, et peosaalis
ega sama. korra kõrvalruumides
leida midagi, mis reetnuks
tBsi kõrgveekahjustusi.
Eesti Maja keldrikord, kus vesi oli
peagu laeni, nõudis ja nõuabrohkem
tööd. Seal tuli pumbata üha lisandu-vat'
vett mitmel ööpäeval. Oli tarvis
tassida ja päästa, pesta ja küürida,
kuivatada ja desinfitseerida. Naispe^
re ja köök olid algusest peale ustavalt
töömeeste kõrval.
Üldine olukord oli mitmeti parem
kui alguses loota võis. Baari- jaTV-ruumi
puupaneelidega kaetud seinad
on väga vähe kannatanud. Nende
9
1
tagune vajab veel ehk mõned päevad•
kuivamist. Kunstnik . Roland Roo
maalitud panoo,,Vana Tallinn" on
samuti hästi säilinud. Baarilett, õUe-jahutuse
ja tehisjää aparatuurid, sa­muti
põrandakate vajavad uuenda­mist.
Kõik 5 ahju on uuesti küttekor-ras.
Keldri korral asuv vana klaver,
mis üleujutuse kõrgjärgul päästjaile
vastu ujus, oli oma ea juba ammu ära
elanud. Seda asendab peatselt lahke
annetus. Saalis asuvad klaverid ei
saanud üldse kannatada.
Tasuta omarahva tööjõule on tul­nud
abi ka soomlastelt, kelle mees­koori
lauluharjutused ja mitmed üri­tused
toimuvad koos eestlastega. Ra-haUsi
annetusi on laekunud rohkesti.
Midagi ei tohiks pidurdada taasta­mistööde
kavandatud ja õigeaegset
õpetamist.
Ei saa mööda minna ühest väga
. ilusast üritusest mis leidis aset Chica­go
Eesti Majas enne ,,Suurt Upu­tust".
Nimelt toimus laupäeval, 2Q.
• septembril, Aarne Eliase korraldami­sel
Chicago Ülikooli akadeemilistest
jõududest moodustunud ,,Spindrift
String Quartefi" kontsert. Ansambli
koosseisus, millest sai kontserdi tei­ses
osas kvintett, on kakskeemia-ala
doktorit ja ainult üks elukutseline
muusikainimene. Kvarteti muusika­line
kvaliteet oli sellele vaatamata
tasemel, mis võinuks rahuldada ka
kõige nõudlikuma kontsert-publiku.
Muidugi ei saanud need kunstnikud
oma esimesed loorberid Chicago Ees-,
ti Majas tasuta esitatud külakosti
eest. Nende kunstiküpsust olid tões­tanud
arvukad esinemised Chicagosja
õnnestunud kontsertreis Euroopas­se.
Chicago Eesti Majas toimunudy
kontserdi ja selle korraldaja Aarne
.Eliase isikliku sõpruse ja kontakti
tulemusena võib kujunedasellest esi­nemisest
muusikasild, mis võiks või­maldada
meile juurdepääsu eesti pä­ritoluga
muusikaväärtuste tutvusta­miseks
ja kontsertesinemisteks, kus
meil omal puuduvad vajalikud jõud
või ansambliline koosseis.
K.K.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
lyitlltlllllllllllllliiillllilllilllitllllllllllliiMHUUIIIIUIHIUIUII
KUHU MINNA?
® Laup., 13. dets. sümfooniakont­sert
Midland , Collegiate^is, 720
Midland Ave.
0 Pühap., 14. dets. Kooli Jõulupuus
Eesti Majas algusega kl. 14.00.
® Nejljap. 18. dets. | Pensionäride
Klubi jõulukoosviibimine Eesti
Majas algusega kl. 14.00
® Reedel, 19. dets. Capricornuo
Tartu College^is algusega kl. 20.00.
® Kolmap., 31. dets. Eesti Maja
uueaasta vastuvõtu ball algusega
kl. 19.00.
iiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiir
1-1
Toronto Eesti M
Meel
Pühapäeval, 7
astus poolsada T{
koori laulumeesi
saali lava ette pi
le, et Charles Ki
deklamaatori Ly
ning solistide A^
res Raudsepa koe
se istekohani tnl
maalisi koori- jij
Meeskoor Gha
tusel laulis: „La
{E. Aav), „Enne|
Härma), „Pea v|
„Isamaa niälcst^
mann), „Aasta ki
(J. Aavik) ja „KLii
ka sinu maa"
Bariton Avo Ki
peri klaverisaat
„Ma näen'', J.
aeg", A. Kopi „
„Me ootame", i
lisapala, et vaigä
dn tahtvat aplau
Pärast vahoaeii
Saare „Leelo", A
ja M. Härma „j
mis tuli l^prrata.
ReneUfer'i„Vl
fenau „Teid mef
osa laulis Andre!
rijühtGharles Kl
risaatjaks. Mõlej
korrata.
Kontserdi vii
Virkhausi „Aga
ga" — soolot la
klaveril saatis
sobiv U
„EES
513 lk., lj
Hind nöguM
maadele $41
das" c/o E.
Telefon 444]
Komisjoni
VEEL SAADAV^
Hind $10
95
Hinnad tel
Poolsari
liikmeile:
Esindajad:
M4E1X7;
AveMToro
rio NOBl
H4] 2C1;
Veedier, 4
2313 Sam