1986-12-11-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, jjgTSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 11 „Meie Elu" nr. 50 (1913) 1986
rajal
Eeoti täpsuslaskurid olid'v«ba- tused olid kõigil selgesti meeles. Ka
minul oli au ,,rootslasena" osa võtta
maklassi esirinda, mida tõendasid sellest esimesest sõjajärgsest WM-st
iiariikordselt head tulemused 1939. — aga laenatud relvaga ja ilma harju-aastal
Luzernis, Shveit§i8, peetud tarnata. Luba ainult väljaspool võist-maailma
esivõistlustel. Rahvus- lusi kaasa lasta mõjus rusuvalt'ja ka
meeskonnas kaasa võistelnud Via- meie tagajärgedele. Isiklikult tõin
dimir Kukk tuli sõjapüssis tollal küll kaasa kolm mingisugust meda-maailma
kolmandaks. Ta edu jät- lit, nähtavasti anti neid meile kaastundest
— aga nõuetavad tagajärjed
lasin siiski kuidagi välja." ,
Edasi kirjutab Vladimir Kukk oma
Pärast võistlusi kodum^aale tagasi mälestustes: ,,Shveitsi tagasi jõudes.
pöördunud.yiadimir Kukk ei võinud toimusid siin 1947. aastal tavalised
ette aimata, et kunagi kujuneb tema iga-aastased Shveitsi meistrivõistlu-teiseks
kodumaaks Shveits. Kaadri- sed v.-kal. püssist kolmes asendis,
ohvitserina võttis ta Teises maailma- Sõitsin koos ühe Shveitsi laskuriga
sõjas osa võitlustest venelaste vastu. Zürichi, kus toimus eelnimetatud
Sõja lõpufaasi rasketel päevadel juh-: võistlus, ja.andin end ka osavõtjana
tis ta lyo-mehelist üksust Narva jõe üles, kuigi olin välismaalane.. Kehajoonel,
eelpostiga jões asuval saarel, likud organisaatorid võib-olla ei
kus mõne lühema vaheajaga järg
>a võõrsil.
lOB-aastaiie
GEISLINGEN (ER) - 20. sep-tembril
tähistas Berliinis oma 108-
aastast sünnipäeva Marie Arndt,
kes on tõenäoliselt seega vanimaks
eestlaseks kogu maailmas. Juubilar
on pärit Hallistest, kust rändas välja
1919. aastal. Ta on vallaline ja
elukutselt õmblejanna. Kuni 1981.
aastani elas ta oma korteris üksinda,
misjarele läks vl^nadekodusse.
Harukordse juubilari tervis on
veel võrdlemisi hea. Ta käib iga
päev vanadekodu aias jalutamas,
kübar peas ja kepp käes, ainult
kuulmine on läinud halvaks.
Tema sünnipäeval käisid teda tervitamas
Berliini kohalik linnapea
ja mitmed juhtivate asutuste ametnikud.
Kogu vanadekodule oli sel-puhul
korraldatud pidulik hommikusöök
sektijoomisega sünnipäevalapse
terviseks, millest ka
kõik õnnesoovijad osa võtsid, kellede
hülgas oli ka kaks sünnipäevalapse
sugulast Belgiast.
Eesti noorte suvekool
Eduard Trei
toetuse^ y
Otsin
Kui saarel asuvad kindlustused venelaste
kahuritulega maatasa tehti ja
vastupanu võimatuks osutus, viskas
ta kuue seljast ja ujus kuulipilduja ja
püssitule all läänekaldale. Venelased
leidsid saarel ta nime ja auastet kandva
kuue ja, teatasid raadio ja valjuhääldajate
kaudu, et ülemleitnant
Kukk on vangi langenud ja nõudsid
ka teiste alistumist.
Vasturünnakust pääses Kukk eluga,
kuigi sai pihta viis kuuli ja oli
elukardetavalt haavatud. Talle allunud
170-pealisest üksusest pääsesid
Narva all toimunud rasketest heitlustest
eluga ainult kaheksa meest.
Kukk toimetati alasti ja verisena haavatute
tränsportrongile, mis viis teda
laeval ja raudteel Austriasse, Feld-kirch'i,
kus tal kolm kuuli välja opereeriti,
nei,st üks ohtlik õlast. Kahte
kuuli, millele juurde ei pääsetud,
kannab ta tänaseni endaga kaasas.
Viie, kuuga pii ta jälle jalul. Pärast
haiglast vabanemistkomandeeriti ta,
teadnud minu päritolu ja olgugi, et
osavõtt oli ette nähtud ainult shveits-lasile.
Sain siiski oma programmi läbi
lasta. Pärast märklaudade kontrollimist
selgus, et olin püsti asendis
saavutanud kõige rohkem punkte.
Mul suruti kätt ja anti üle suur kann
tõendiks, et olen Shveitsi meister —
saatuse iroonia. Muide, kasutasin
laskmiseks oma reisikaaslase taga-varapüssi,
kuna isiklikku püssi minul
siis veel ei olnud."
JUUSTURATAS. AUHINNAKS .
,,Järgnevail laskevõistlusil saavutasin
mõned Shveitsi maakonna-meistri
tiitlid. Rida aastaid olin oma
klubis nii 300 m kui ka 50 m laskmises
meister ja 1962. aastal tulin ülemaalistel
nn ..Eidgenössische Schüt-zenfest"
— Berni? (15 000 osavõtjat)
v.-kal. püssist laskmises kolmest
asendist 2. kohale.,Niisuguste suurte
laskepidude puhul saab kõikidel aladel
suurima kogusumma saavutanud
Pühapäeval, 23. novembril peeti
Toronto Peetri kiriku saalis Heino
õe poolt kokku kutsutud nõupidamine
eesti süvekoij)li asptamiseks.
Osalejad: lapsevan^emad, kooli- ja
noortetegelased, arvult27, otsustasid
et suvekool tuleb tööle rakendada
võimalikult j^baeelseisvalsuvel. Suvekooli
asutamine saab võimalikuks
iänu Eduard ja Salme t r e i suuremale
toetusele, mis praegu on Eesti Sihtkapitali
fondides. . l '
Nõupidamise kokkukutsuja Heino'
fõe oma referaadis ^elgitas suvekooli
asutamise vajadust, varern tehtud
sellelaadseid üritusi ja kooli iseloomu.
Kool oleks mõeldud keskastmeks
nendele noortele, kes |kodunt või täienduskoolist
on saanud põhilise eesti
keele oskuse. Kooli jääks hooldama
vanemate või sõprade ühing ning
kool võtaks õpilastena vastu ühingu
liikmete lapsi, kes ise soovivad koolis
õppida. Vanemate pbolt toodud
umbkeeisete sundõpilastega ei ole
võimalik sellist^kopli rakendada.
Õppetöö koolis oleks jnäitlik, elamuslik
ja haarav, kasutades moodsa
tehnika õppevahendeid ja karismaatilisi
õppejõude. Eesti keele ja kultuuri
põhiteadmise andmiseks peaks
kool töötam.^ 2-3 nädalat kahel kuni
ja nädalalõpul 444-7108.
kolmel suvel. Referent märkis, et
need on tema isiklikud seisukohad
kasvatuslike ja eesti ühiskonna kogemuste
alusel. Nendele lõpliku kuju
peab andma kooli organiseeriv toimkond.
Pikemalt käsitles Heiiio Jõe kooli
asutamise algtõuke lugu. Sudburys
elunevad Eduard ja Salme Trei otsustasid
oma elu säästusid rakendada
Eesti tuleviku huvides ja suunasid
need kooli asutamise toetusena Heino
Jõevahendu^el Eesti Sihtkapitalile.
Kõneleja ei nimetanud toetussumma
suurust, kuid märkis et see on
piisav ürituse algatamiseks. Aruandlus
tuleb nagunii ja siis, kui organisatsioon
pn loodud.
Elavate sõnavõttude kohaselt ;oli
osalejate üldine arvamine, et kool
tuleks asutada juba eelseisval suvel.
Kõne alla tuli ka umbkeelsete eesti
noorte õpitamise küsimus, kuid
koosolek arvas, et see ei ole tänase
koosoleku teema ja selleks tuleb asutada
üks teine kool. Koosolekut pro-toköllis
EviTarkus ja enne lahkumist
andsid 17 osavõtjat lubaduse kaasa
töötada kooli organiseerivas toimkonnas,
/
nüüd juba kapteni vormis, eesti ük- - laskur ,,Schützenkönig" (laskurku-suste
juurde Taani.
Pärast sõja lõppu rändas Kukk tagasi
lõunasse. Esimeseks eesmärgiks
oli tal jõuda Feldkirch'i, kuhu ta
abikaasa tütrega olid haiglas viibimisel
ajal saabunud j4 uue Icomandeer-ingu
puhul maha jä^änud. 1946. aastal
, astus ta kirjateel ü|hendusse Luzerni
politseikomandandiga, kes aitas tal
ühendust luua laskurmaailmameis-ter
Lienhardiga, kellega ta 1939. a.
Luzernis toimunud võistlustel oli
sõprust loonud. Lienhard aitas Kulel
Shveitsi pääseda ja andis talle esialgse
ulualuse ning koha oma väile-ses
relvavabrikus. Järgnevalt aüasta
Kukel oma perekonda Austriast
Shveitsi üle tuua.
jaatamata läbielatud raskusteleja
võõrastele oludele jätkas ta tegevust
oma meelisalal — täpsuslaskmises.
VÕISTLUSED •
ninga} tiitli. Jäin „kuninga" järel 2.
kohale.
,,Aastate jooksul on kogunenud
suur hulk igasuguseid auhindu ja
medaleid. Kord võitsin 62-kg shveitsi
juusturatta (70 cm läbimõõdus ja 15
cm kõrge). Õnneks sain selle ühele
tuttavale hotelliomanikule kohe ära
müüa, muidu oleksin pidanud küll
mitu aastat vahetpidamata juustu
sööma. Medaleid üksi on kogunenud,
kui neid kaalu järele hinnata,
üle 15 kg. Muidugi pole kohalikel
laskepidustustel saadud medalite!
seda väärtust kui maailmavõistlusi!
välja lastud rinnamärkidel. Kohalikke
medaleid saab hoopis kergemini ja
sagedamini, aga teatavad normid tulevad
alati ületada, ilma ei anta mida-
,gi.
;,Minu elujärk aktiivse laskur-sportlasena
on möödas. Võtan ajaviiteks
osa ainult laskurklubi võistlusist
Rootsis 1947. aastal asutatud Eesti ja siiski veel üsna edukalt.
Spordisõprade Ühing organiseeris ,,Kokkuvõttes on aga osavõtt sada-sõjast
eluga pääsenud ja üle maaüma dest laskevõistlusist meelde jätnud
laiali pillatud eesti täpsuslaskureist paljude võitude kõrval kavaga palju
väikse meeskonna, et osa võtta Ilusaid elamusi ja mälestusi, mis
Stockholmis peetavaist maailma- omakorda lasevad, unustada kõik
meistrivõistlusist. Eestlasist lubati nähtud vaeva ja pingutused."
aga ainult mõnel, alal ja seda ka
väljaspool võistlusi kaasa teha. Sel|e
kohta kirjutab Vladimir Kukk;
,,Ti|ndsime endid nagu ,,aia taha visatuna"
— ei olnud Eesti riiki, ^ei
olnud ka enam Eesti laskurmeeskon-da.
Meie meestel ei olnud õigeid retvi
ega treehinguvõimalusi jasõjamäles-
Kõikideks kindlustusteks
nr
1482 BathurstSt.,
Toronto M5P 3Hi
T e l : 653-7815 ja 653-7816
Saatke ,>Meie Elu" .talitusele tellimine Ja meie saadame t d k lll6>
andmiseks kinkekaardi, või saadame teie nimel otse saajale.
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiniiiiiiiiiiiiiiiitiHiiiiiiiiiiim
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-päranduseö Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K
EESTI UllUii
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 289
Omanik LINDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas ® Ülelinna kohaleviimine
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
LTD
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
PrascHptions Patient Record System foir Senior Cit^ozom
, We deliver • Kojutoomine
mCHARD LEWIS PHARMACY LTD.
255 Morningside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (41(S) 281-3000
Vene „võtmenaise(i''
kaovad hotellidest
Viimane uuendus Moskvast on
see, et Vene föderatiivvabariigi hotellidest
kaovad kõik nn. ,,võtmenai-sed".
•
Need, igalehotellikorruselepaigutatud
tubade võtmehoidjad — ametliku
nimetusega ,,džurnõe" (korrapidajad),
olid vihatud nii oma rahva kui
ka väliskülaliste poolt. Sageli polnud
nad kohal kui kiiresti oli võtit vaja,
kuid olid liigagi kohal tubades kappe
sorimas, arvatavasti selleks, et KGB
ülesandel leida midagi, lubamatut.
Nüüdsest peale hoitakse võtmeid hotellide
retseptsioonides nagu kõikides
läänemaailma hotellides.
Moskva nädalaleht „Literaturna)a
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
IcüTmutuskappe ja pliite — igat liild
^ i l aastat tööpraktikat lAr
Tel. 533-9334 - Peter
Gazeta", kes ütleb end olevat võtme-naiste-
süsteemi vastu võidelnud 19
aastat,j nimetab uuendust ,,imesta-misväärseks",
kuid lisab juurde, et
kommunaaltalitluse ministeerium ei
teata, kui palju inimesi reformiga
vallandatakse. Kuid ühe suurema
Moskva hotelli kohta on teada, et
sealt peavad lahkuma 130 naist. Oletatakse,
et pikapeale viiakse uuendus
läbi kõikides hotellides N. Liidu
aladel.
NÄDALA RISTSÕNAD
Vladimir Kuke vabariigi-aegsest
laskurikarjäärist Eesti rahvusmees-konna
liikmena leidub raamatus
,,Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi
aegade". Tema eluloo kohta on
Shveitsi ajakirjanduses ilmunud mitmeid
artikleid ja fotosid (üks kohtumisest
Shveitsi presidendiga).
L. K-s
,;MEIE ELU" k o n t o r i
a h t i o l e k u ajad:
Avatud kolmap. 24. dets. kella 9-1 .p.l.
Suletud neljap. 25. ja reedel 26. dets.
Avatud laup. 27. dets. kella 9-1 p.l.
Avatud 29. ja 30. dets.
Avatud 31. dets. kella 9-1. p.l.
Spletud neljap. 1. jaan. 87.
Avatud laup. 3. dets kella 9-1.
rao
Tellin „ M E I E E L U " (aastaks, poolaastaks )
llilliiiiiiliillitiltllillllllllllilliililtlltiWMIItllliilllH
Hr;, pr., prl. ..........................................................
Aadress: .„...„
: • ' 1 • • • • • • . • , . - •
Tellija nimi: • « « • • a « o « * « o » a a a a » a f t » 6 i > » a 6 a a » i » e a « * a D » > > > * * » < > » a ( ^ B O * » * * * * » * > o » < » 9 0 0 i > 9 0 *o
Aadress: aa««»ateaaa« « 6 o a f t t t i « a , o a a a a t a » a o o < > o a o o a » a * ä t * a a » a o a a a o a a a « a > o o a o o a a a « a a t o o » a o 9 i i t « * « a « a * 0 t e oo
Palume käesolev kupong täita ja saata koos rahaga „Meie
958 Broadview Av®., Toronto, Ont. M4K 2Ro
r
Eesti Majas
Broadview Ävenue, mmn
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 4614)764
Peaaegu iga edukas ameeriklane
on alustanud nõudepesijana, peaaegu
iga abielus ameeriklane on saanud
jälle nõudepesijaks.
Ameeriklane on eurooplane neegri
maneeride ja indiaanlase hingeeluga.
:• 0 :
Kellele Jumal ameti annab, sellelt
röövib ta mõistuse.
On viis liiki valesid: tavaline vale,
ilmateade, statistika, diplomaatlik
noot ja ametlik kommünikee.
Karikatuur on ainult siis õnnestunud
kui ka analfabeet sellest aru
jaf
. Ainult poliitikas võib ette tulla, et
kull on tuvi ära söönud.
Kogimiäd NIHITS
PÕIKI: 1. Väga väike saag. 6. Ühe
Kanada preeriaprovintsi ametlik lühend.
10. Ehk, või — väga vanas
keeles. 14. Maailmaruumi täitev ollus
vanema füüsikateooria kohaselt,
15. Eesti kirjanik sajandivahetusel,
paljude ajalooliste romaanide autor.
16. Teatud sademed. 17. Noore tüdruku
rahvapärane hüüdnimi. 18.
Heaksai:vamine, äranägemine. 19.
Mittetarvitatul. 20. Korduvalt lüüa.
22. Kõrgesse kohta mingi ehituse
juures. 24. Üks liik makse teatud
postisaadetistelt. 26. Vastikult kleepuvad.
27. Teen järguliseks või astmeliseks,
teen üht matemaatilist tehingut.
31. Ameerika mehe hüüdnimi.
32. Erruläinud Toronto eestlasest
arst — liig nimi ja nime taha käiva
tüKli lühend. 33. Teen teatud moel.
taks. 35, Selles. 38. Päris alla. 39.
eitsid. 40. Askelda,' rahmelda kusti.
41. Üks kaunviljadest. 42. A. Gaili-ti
,,Isade Maa" kolme sugupõlve
esindajad: Prügi, Puru ja . . . . 43.
Tuline. 44. Kepp. 45. Vee seest midagi
proovima kätte saada. 47. Ette
kandma, esile tooma, ette näitama.
51. Ümbritsev aed. 52. Demokraatlikes
maades on see valitav. 54. Niimoodi.
58. Üks Kalevipoja koertest.
59. Tool või pink. 61, Need on lastele
Lihavõttepühade ajal tähtsad. 62.
Kuivpuukäs n, tarvitati vaga vana|sti
koos tulerauaga. 63. Tüdruk — skalit.
64. Teravik. 65. Naisenimi66. . . .pärand
— originaal. 67. Võta kokku.
PÜSTI:' 1. Nõgine käsitööline. 2.
Kobista ringi, ole teistel jalus. 3. Rõdu
sissekäigu ees. 4. Hüplema. 5. See
on viimane tee nõrkade õpilaste järeleaitamiseks.
6. Hüüdsõna koera ässitamiseks.
7. Valge laik looma otsaesisel.
8. Traditsioonil. 9. Jäädavad,
pidevalt esinevad. 10. Nad ei ole
surnud. 11. Vorm sõnast: loom.a. 12.
Sellele ei looda keegi kuna kõik on
teadusega seletatav. 13. Membraanid
anatoomilises mõistes. 21. Annetus,
kink. 23. Sumin, kumin. 25. Kirjatähed..
27. Kaua aega tagasi. 28.. Üks
Rootsi autofirmasid — selle initsiaalid
nagu nad selle autodel esinevad.
29. Valmistada. 30. Nendest. 34. Avarat,
ruumikat. 35. Kaabakas, kelm,
petis. 36. Hollandi juustulinn või
sort. 37. Ruttu, kiiresti — rahvakeeles.
39. Ülirasvaseks toidetud peekonit
andja loom. 40. Neid ei tohi
kellelegi edasi rääkida. 42. Üks veesõidukeid.
43, Etemal. 44. Iseloomulikku
kujutus- või väljenduslaadi. 46. Ro-.
humaa, niit. 47. Omate. 48. Kuuril,
küünil. 49. Näitleja, eriti pantomii-miku
mõtte edasiandmise väljendusel.
50. Mitte petturil.<;53. Skandinaavia
mehenimi. 55. Sõna eesliide tähendusega:
vastu-, vastas-, vastand-.
56. Need peavad pui^de lõikamiseks
teravad olema. 57. Maailmakuulus
eestlane — teatud võimlemisliikumi-se
algataja. 60. Menu.
(Koostanud E.V.)
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKI: 1. Tava, 5. Eller, 10. Esso,
14. Ülik, 15. Poola, 16. Boal, 17.
Luha, 18. Privileege, 20. liias, 22.
Ava, 23. Imbed, 24. Taaga, 26. Sie,
27. Laasima, 30. Eeslite, 34. Aarine,
35. Ühik, 36. Vae, 37. Asea, 38. Tütar,
40. Karl, 41. Min, 42. Tühe, 43. Alasti,
45. Asetust, 47. Imestus, 48. Art,
49. Alasi, Armin, 53. Kim, 54. Inama,
58. Poegivatel, 61. Uran, 62, Ihna, 63.
Alatu, 64. Sund, 64. Suus, 66. Laseb,
67. Esna.
PÜSTI: 1, Tüli. 2. Alul, 3. Vihi, 4.
Akaatsia, 5. Epp, 6. Loraga, 7. Loiva,
8. Elva, 9. Rai, 10. Ebemel, 11. Soeb,
12. Sage, 13. Oled, 19. Liisk, 21. Sain,
25. Ametüst, 26. Seirama, 27. Laama,
28. Aasis, 29.' Arene* 30. Eha, 31;
Ivast, 32. Tartu, 33. Eelis, 35. Üte, 39.
Üht, 40. Kasinuse, 42. Turni, 44. Lesi,
46. Taigas, 47.-Ilmete, 49. Aitas, 50.
Ajjis, 51. Rohu, 52. Menu, 53. Kala,
55. Arus, 56. Mann, 57. Anda, 59.
Vai. 60. L.U.B.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 11, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-12-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861211 |
Description
| Title | 1986-12-11-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, jjgTSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 11 „Meie Elu" nr. 50 (1913) 1986 rajal Eeoti täpsuslaskurid olid'v«ba- tused olid kõigil selgesti meeles. Ka minul oli au ,,rootslasena" osa võtta maklassi esirinda, mida tõendasid sellest esimesest sõjajärgsest WM-st iiariikordselt head tulemused 1939. — aga laenatud relvaga ja ilma harju-aastal Luzernis, Shveit§i8, peetud tarnata. Luba ainult väljaspool võist-maailma esivõistlustel. Rahvus- lusi kaasa lasta mõjus rusuvalt'ja ka meeskonnas kaasa võistelnud Via- meie tagajärgedele. Isiklikult tõin dimir Kukk tuli sõjapüssis tollal küll kaasa kolm mingisugust meda-maailma kolmandaks. Ta edu jät- lit, nähtavasti anti neid meile kaastundest — aga nõuetavad tagajärjed lasin siiski kuidagi välja." , Edasi kirjutab Vladimir Kukk oma Pärast võistlusi kodum^aale tagasi mälestustes: ,,Shveitsi tagasi jõudes. pöördunud.yiadimir Kukk ei võinud toimusid siin 1947. aastal tavalised ette aimata, et kunagi kujuneb tema iga-aastased Shveitsi meistrivõistlu-teiseks kodumaaks Shveits. Kaadri- sed v.-kal. püssist kolmes asendis, ohvitserina võttis ta Teises maailma- Sõitsin koos ühe Shveitsi laskuriga sõjas osa võitlustest venelaste vastu. Zürichi, kus toimus eelnimetatud Sõja lõpufaasi rasketel päevadel juh-: võistlus, ja.andin end ka osavõtjana tis ta lyo-mehelist üksust Narva jõe üles, kuigi olin välismaalane.. Kehajoonel, eelpostiga jões asuval saarel, likud organisaatorid võib-olla ei kus mõne lühema vaheajaga järg >a võõrsil. lOB-aastaiie GEISLINGEN (ER) - 20. sep-tembril tähistas Berliinis oma 108- aastast sünnipäeva Marie Arndt, kes on tõenäoliselt seega vanimaks eestlaseks kogu maailmas. Juubilar on pärit Hallistest, kust rändas välja 1919. aastal. Ta on vallaline ja elukutselt õmblejanna. Kuni 1981. aastani elas ta oma korteris üksinda, misjarele läks vl^nadekodusse. Harukordse juubilari tervis on veel võrdlemisi hea. Ta käib iga päev vanadekodu aias jalutamas, kübar peas ja kepp käes, ainult kuulmine on läinud halvaks. Tema sünnipäeval käisid teda tervitamas Berliini kohalik linnapea ja mitmed juhtivate asutuste ametnikud. Kogu vanadekodule oli sel-puhul korraldatud pidulik hommikusöök sektijoomisega sünnipäevalapse terviseks, millest ka kõik õnnesoovijad osa võtsid, kellede hülgas oli ka kaks sünnipäevalapse sugulast Belgiast. Eesti noorte suvekool Eduard Trei toetuse^ y Otsin Kui saarel asuvad kindlustused venelaste kahuritulega maatasa tehti ja vastupanu võimatuks osutus, viskas ta kuue seljast ja ujus kuulipilduja ja püssitule all läänekaldale. Venelased leidsid saarel ta nime ja auastet kandva kuue ja, teatasid raadio ja valjuhääldajate kaudu, et ülemleitnant Kukk on vangi langenud ja nõudsid ka teiste alistumist. Vasturünnakust pääses Kukk eluga, kuigi sai pihta viis kuuli ja oli elukardetavalt haavatud. Talle allunud 170-pealisest üksusest pääsesid Narva all toimunud rasketest heitlustest eluga ainult kaheksa meest. Kukk toimetati alasti ja verisena haavatute tränsportrongile, mis viis teda laeval ja raudteel Austriasse, Feld-kirch'i, kus tal kolm kuuli välja opereeriti, nei,st üks ohtlik õlast. Kahte kuuli, millele juurde ei pääsetud, kannab ta tänaseni endaga kaasas. Viie, kuuga pii ta jälle jalul. Pärast haiglast vabanemistkomandeeriti ta, teadnud minu päritolu ja olgugi, et osavõtt oli ette nähtud ainult shveits-lasile. Sain siiski oma programmi läbi lasta. Pärast märklaudade kontrollimist selgus, et olin püsti asendis saavutanud kõige rohkem punkte. Mul suruti kätt ja anti üle suur kann tõendiks, et olen Shveitsi meister — saatuse iroonia. Muide, kasutasin laskmiseks oma reisikaaslase taga-varapüssi, kuna isiklikku püssi minul siis veel ei olnud." JUUSTURATAS. AUHINNAKS . ,,Järgnevail laskevõistlusil saavutasin mõned Shveitsi maakonna-meistri tiitlid. Rida aastaid olin oma klubis nii 300 m kui ka 50 m laskmises meister ja 1962. aastal tulin ülemaalistel nn ..Eidgenössische Schüt-zenfest" — Berni? (15 000 osavõtjat) v.-kal. püssist laskmises kolmest asendist 2. kohale.,Niisuguste suurte laskepidude puhul saab kõikidel aladel suurima kogusumma saavutanud Pühapäeval, 23. novembril peeti Toronto Peetri kiriku saalis Heino õe poolt kokku kutsutud nõupidamine eesti süvekoij)li asptamiseks. Osalejad: lapsevan^emad, kooli- ja noortetegelased, arvult27, otsustasid et suvekool tuleb tööle rakendada võimalikult j^baeelseisvalsuvel. Suvekooli asutamine saab võimalikuks iänu Eduard ja Salme t r e i suuremale toetusele, mis praegu on Eesti Sihtkapitali fondides. . l ' Nõupidamise kokkukutsuja Heino' fõe oma referaadis ^elgitas suvekooli asutamise vajadust, varern tehtud sellelaadseid üritusi ja kooli iseloomu. Kool oleks mõeldud keskastmeks nendele noortele, kes |kodunt või täienduskoolist on saanud põhilise eesti keele oskuse. Kooli jääks hooldama vanemate või sõprade ühing ning kool võtaks õpilastena vastu ühingu liikmete lapsi, kes ise soovivad koolis õppida. Vanemate pbolt toodud umbkeeisete sundõpilastega ei ole võimalik sellist^kopli rakendada. Õppetöö koolis oleks jnäitlik, elamuslik ja haarav, kasutades moodsa tehnika õppevahendeid ja karismaatilisi õppejõude. Eesti keele ja kultuuri põhiteadmise andmiseks peaks kool töötam.^ 2-3 nädalat kahel kuni ja nädalalõpul 444-7108. kolmel suvel. Referent märkis, et need on tema isiklikud seisukohad kasvatuslike ja eesti ühiskonna kogemuste alusel. Nendele lõpliku kuju peab andma kooli organiseeriv toimkond. Pikemalt käsitles Heiiio Jõe kooli asutamise algtõuke lugu. Sudburys elunevad Eduard ja Salme Trei otsustasid oma elu säästusid rakendada Eesti tuleviku huvides ja suunasid need kooli asutamise toetusena Heino Jõevahendu^el Eesti Sihtkapitalile. Kõneleja ei nimetanud toetussumma suurust, kuid märkis et see on piisav ürituse algatamiseks. Aruandlus tuleb nagunii ja siis, kui organisatsioon pn loodud. Elavate sõnavõttude kohaselt ;oli osalejate üldine arvamine, et kool tuleks asutada juba eelseisval suvel. Kõne alla tuli ka umbkeelsete eesti noorte õpitamise küsimus, kuid koosolek arvas, et see ei ole tänase koosoleku teema ja selleks tuleb asutada üks teine kool. Koosolekut pro-toköllis EviTarkus ja enne lahkumist andsid 17 osavõtjat lubaduse kaasa töötada kooli organiseerivas toimkonnas, / nüüd juba kapteni vormis, eesti ük- - laskur ,,Schützenkönig" (laskurku-suste juurde Taani. Pärast sõja lõppu rändas Kukk tagasi lõunasse. Esimeseks eesmärgiks oli tal jõuda Feldkirch'i, kuhu ta abikaasa tütrega olid haiglas viibimisel ajal saabunud j4 uue Icomandeer-ingu puhul maha jä^änud. 1946. aastal , astus ta kirjateel ü|hendusse Luzerni politseikomandandiga, kes aitas tal ühendust luua laskurmaailmameis-ter Lienhardiga, kellega ta 1939. a. Luzernis toimunud võistlustel oli sõprust loonud. Lienhard aitas Kulel Shveitsi pääseda ja andis talle esialgse ulualuse ning koha oma väile-ses relvavabrikus. Järgnevalt aüasta Kukel oma perekonda Austriast Shveitsi üle tuua. jaatamata läbielatud raskusteleja võõrastele oludele jätkas ta tegevust oma meelisalal — täpsuslaskmises. VÕISTLUSED • ninga} tiitli. Jäin „kuninga" järel 2. kohale. ,,Aastate jooksul on kogunenud suur hulk igasuguseid auhindu ja medaleid. Kord võitsin 62-kg shveitsi juusturatta (70 cm läbimõõdus ja 15 cm kõrge). Õnneks sain selle ühele tuttavale hotelliomanikule kohe ära müüa, muidu oleksin pidanud küll mitu aastat vahetpidamata juustu sööma. Medaleid üksi on kogunenud, kui neid kaalu järele hinnata, üle 15 kg. Muidugi pole kohalikel laskepidustustel saadud medalite! seda väärtust kui maailmavõistlusi! välja lastud rinnamärkidel. Kohalikke medaleid saab hoopis kergemini ja sagedamini, aga teatavad normid tulevad alati ületada, ilma ei anta mida- ,gi. ;,Minu elujärk aktiivse laskur-sportlasena on möödas. Võtan ajaviiteks osa ainult laskurklubi võistlusist Rootsis 1947. aastal asutatud Eesti ja siiski veel üsna edukalt. Spordisõprade Ühing organiseeris ,,Kokkuvõttes on aga osavõtt sada-sõjast eluga pääsenud ja üle maaüma dest laskevõistlusist meelde jätnud laiali pillatud eesti täpsuslaskureist paljude võitude kõrval kavaga palju väikse meeskonna, et osa võtta Ilusaid elamusi ja mälestusi, mis Stockholmis peetavaist maailma- omakorda lasevad, unustada kõik meistrivõistlusist. Eestlasist lubati nähtud vaeva ja pingutused." aga ainult mõnel, alal ja seda ka väljaspool võistlusi kaasa teha. Sel|e kohta kirjutab Vladimir Kukk; ,,Ti|ndsime endid nagu ,,aia taha visatuna" — ei olnud Eesti riiki, ^ei olnud ka enam Eesti laskurmeeskon-da. Meie meestel ei olnud õigeid retvi ega treehinguvõimalusi jasõjamäles- Kõikideks kindlustusteks nr 1482 BathurstSt., Toronto M5P 3Hi T e l : 653-7815 ja 653-7816 Saatke ,>Meie Elu" .talitusele tellimine Ja meie saadame t d k lll6> andmiseks kinkekaardi, või saadame teie nimel otse saajale. liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiniiiiiiiiiiiiiiiitiHiiiiiiiiiiim Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-päranduseö Ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-vlew Ave. Toronto, Ont. M4K EESTI UllUii 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R 289 Omanik LINDA SEPP Avatud 7 päeva nädalas ® Ülelinna kohaleviimine 736-1170 Kodus 223-0201 AARDVARK FLORIST LTD Shoppers Drug Mart - Morningside Mall PrascHptions Patient Record System foir Senior Cit^ozom , We deliver • Kojutoomine mCHARD LEWIS PHARMACY LTD. 255 Morningside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (41(S) 281-3000 Vene „võtmenaise(i'' kaovad hotellidest Viimane uuendus Moskvast on see, et Vene föderatiivvabariigi hotellidest kaovad kõik nn. ,,võtmenai-sed". • Need, igalehotellikorruselepaigutatud tubade võtmehoidjad — ametliku nimetusega ,,džurnõe" (korrapidajad), olid vihatud nii oma rahva kui ka väliskülaliste poolt. Sageli polnud nad kohal kui kiiresti oli võtit vaja, kuid olid liigagi kohal tubades kappe sorimas, arvatavasti selleks, et KGB ülesandel leida midagi, lubamatut. Nüüdsest peale hoitakse võtmeid hotellide retseptsioonides nagu kõikides läänemaailma hotellides. Moskva nädalaleht „Literaturna)a BON AIR APPLIANCE SERVICE PARANDAME IcüTmutuskappe ja pliite — igat liild ^ i l aastat tööpraktikat lAr Tel. 533-9334 - Peter Gazeta", kes ütleb end olevat võtme-naiste- süsteemi vastu võidelnud 19 aastat,j nimetab uuendust ,,imesta-misväärseks", kuid lisab juurde, et kommunaaltalitluse ministeerium ei teata, kui palju inimesi reformiga vallandatakse. Kuid ühe suurema Moskva hotelli kohta on teada, et sealt peavad lahkuma 130 naist. Oletatakse, et pikapeale viiakse uuendus läbi kõikides hotellides N. Liidu aladel. NÄDALA RISTSÕNAD Vladimir Kuke vabariigi-aegsest laskurikarjäärist Eesti rahvusmees-konna liikmena leidub raamatus ,,Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade". Tema eluloo kohta on Shveitsi ajakirjanduses ilmunud mitmeid artikleid ja fotosid (üks kohtumisest Shveitsi presidendiga). L. K-s ,;MEIE ELU" k o n t o r i a h t i o l e k u ajad: Avatud kolmap. 24. dets. kella 9-1 .p.l. Suletud neljap. 25. ja reedel 26. dets. Avatud laup. 27. dets. kella 9-1 p.l. Avatud 29. ja 30. dets. Avatud 31. dets. kella 9-1. p.l. Spletud neljap. 1. jaan. 87. Avatud laup. 3. dets kella 9-1. rao Tellin „ M E I E E L U " (aastaks, poolaastaks ) llilliiiiiiliillitiltllillllllllllilliililtlltiWMIItllliilllH Hr;, pr., prl. .......................................................... Aadress: .„...„ : • ' 1 • • • • • • . • , . - • Tellija nimi: • « « • • a « o « * « o » a a a a » a f t » 6 i > » a 6 a a » i » e a « * a D » > > > * * » < > » a ( ^ B O * » * * * * » * > o » < » 9 0 0 i > 9 0 *o Aadress: aa««»ateaaa« « 6 o a f t t t i « a , o a a a a t a » a o o < > o a o o a » a * ä t * a a » a o a a a o a a a « a > o o a o o a a a « a a t o o » a o 9 i i t « * « a « a * 0 t e oo Palume käesolev kupong täita ja saata koos rahaga „Meie 958 Broadview Av®., Toronto, Ont. M4K 2Ro r Eesti Majas Broadview Ävenue, mmn Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefon 4614)764 Peaaegu iga edukas ameeriklane on alustanud nõudepesijana, peaaegu iga abielus ameeriklane on saanud jälle nõudepesijaks. Ameeriklane on eurooplane neegri maneeride ja indiaanlase hingeeluga. :• 0 : Kellele Jumal ameti annab, sellelt röövib ta mõistuse. On viis liiki valesid: tavaline vale, ilmateade, statistika, diplomaatlik noot ja ametlik kommünikee. Karikatuur on ainult siis õnnestunud kui ka analfabeet sellest aru jaf . Ainult poliitikas võib ette tulla, et kull on tuvi ära söönud. Kogimiäd NIHITS PÕIKI: 1. Väga väike saag. 6. Ühe Kanada preeriaprovintsi ametlik lühend. 10. Ehk, või — väga vanas keeles. 14. Maailmaruumi täitev ollus vanema füüsikateooria kohaselt, 15. Eesti kirjanik sajandivahetusel, paljude ajalooliste romaanide autor. 16. Teatud sademed. 17. Noore tüdruku rahvapärane hüüdnimi. 18. Heaksai:vamine, äranägemine. 19. Mittetarvitatul. 20. Korduvalt lüüa. 22. Kõrgesse kohta mingi ehituse juures. 24. Üks liik makse teatud postisaadetistelt. 26. Vastikult kleepuvad. 27. Teen järguliseks või astmeliseks, teen üht matemaatilist tehingut. 31. Ameerika mehe hüüdnimi. 32. Erruläinud Toronto eestlasest arst — liig nimi ja nime taha käiva tüKli lühend. 33. Teen teatud moel. taks. 35, Selles. 38. Päris alla. 39. eitsid. 40. Askelda,' rahmelda kusti. 41. Üks kaunviljadest. 42. A. Gaili-ti ,,Isade Maa" kolme sugupõlve esindajad: Prügi, Puru ja . . . . 43. Tuline. 44. Kepp. 45. Vee seest midagi proovima kätte saada. 47. Ette kandma, esile tooma, ette näitama. 51. Ümbritsev aed. 52. Demokraatlikes maades on see valitav. 54. Niimoodi. 58. Üks Kalevipoja koertest. 59. Tool või pink. 61, Need on lastele Lihavõttepühade ajal tähtsad. 62. Kuivpuukäs n, tarvitati vaga vana|sti koos tulerauaga. 63. Tüdruk — skalit. 64. Teravik. 65. Naisenimi66. . . .pärand — originaal. 67. Võta kokku. PÜSTI:' 1. Nõgine käsitööline. 2. Kobista ringi, ole teistel jalus. 3. Rõdu sissekäigu ees. 4. Hüplema. 5. See on viimane tee nõrkade õpilaste järeleaitamiseks. 6. Hüüdsõna koera ässitamiseks. 7. Valge laik looma otsaesisel. 8. Traditsioonil. 9. Jäädavad, pidevalt esinevad. 10. Nad ei ole surnud. 11. Vorm sõnast: loom.a. 12. Sellele ei looda keegi kuna kõik on teadusega seletatav. 13. Membraanid anatoomilises mõistes. 21. Annetus, kink. 23. Sumin, kumin. 25. Kirjatähed.. 27. Kaua aega tagasi. 28.. Üks Rootsi autofirmasid — selle initsiaalid nagu nad selle autodel esinevad. 29. Valmistada. 30. Nendest. 34. Avarat, ruumikat. 35. Kaabakas, kelm, petis. 36. Hollandi juustulinn või sort. 37. Ruttu, kiiresti — rahvakeeles. 39. Ülirasvaseks toidetud peekonit andja loom. 40. Neid ei tohi kellelegi edasi rääkida. 42. Üks veesõidukeid. 43, Etemal. 44. Iseloomulikku kujutus- või väljenduslaadi. 46. Ro-. humaa, niit. 47. Omate. 48. Kuuril, küünil. 49. Näitleja, eriti pantomii-miku mõtte edasiandmise väljendusel. 50. Mitte petturil.<;53. Skandinaavia mehenimi. 55. Sõna eesliide tähendusega: vastu-, vastas-, vastand-. 56. Need peavad pui^de lõikamiseks teravad olema. 57. Maailmakuulus eestlane — teatud võimlemisliikumi-se algataja. 60. Menu. (Koostanud E.V.) (Lahendus järgmises lehes) EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE LAHENDUS PÕIKI: 1. Tava, 5. Eller, 10. Esso, 14. Ülik, 15. Poola, 16. Boal, 17. Luha, 18. Privileege, 20. liias, 22. Ava, 23. Imbed, 24. Taaga, 26. Sie, 27. Laasima, 30. Eeslite, 34. Aarine, 35. Ühik, 36. Vae, 37. Asea, 38. Tütar, 40. Karl, 41. Min, 42. Tühe, 43. Alasti, 45. Asetust, 47. Imestus, 48. Art, 49. Alasi, Armin, 53. Kim, 54. Inama, 58. Poegivatel, 61. Uran, 62, Ihna, 63. Alatu, 64. Sund, 64. Suus, 66. Laseb, 67. Esna. PÜSTI: 1, Tüli. 2. Alul, 3. Vihi, 4. Akaatsia, 5. Epp, 6. Loraga, 7. Loiva, 8. Elva, 9. Rai, 10. Ebemel, 11. Soeb, 12. Sage, 13. Oled, 19. Liisk, 21. Sain, 25. Ametüst, 26. Seirama, 27. Laama, 28. Aasis, 29.' Arene* 30. Eha, 31; Ivast, 32. Tartu, 33. Eelis, 35. Üte, 39. Üht, 40. Kasinuse, 42. Turni, 44. Lesi, 46. Taigas, 47.-Ilmete, 49. Aitas, 50. Ajjis, 51. Rohu, 52. Menu, 53. Kala, 55. Arus, 56. Mann, 57. Anda, 59. Vai. 60. L.U.B. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-11-08
