Meie Elu = Our life, June 18, 1987

              112 NELIAPÄEVAL, is. JUUNIL -THURSDAY, JUNE 18 „Meie ESu", nr. 25 (1945) 1Ö87
Raoul Merits
Kitsamas perekondlikus ja sõpra­de
ringis pühitses oma 85-aastast
sünnipäeva insener Raoul Merits.
Juubilar on sündinud Tallinnas, ta isa
olles A/S Kiviõli direktoriks. Lõpe­tanud
Tallinnas Prantsuse Lütseumi
1940.a., õppis Tartu ülikoolis mate­maatikat
kuni ta vanemate ja õe küü­ditamiseni.
Töötas lühikest aega Ma­jandus-
ja Transpordidirektooriumis
sekretärina ning siirdus siis Berliini
Tehnika Ülikooli õppima masinaehi­tust
Õpingud lõpetanud, oli osani­kuks
ja iseseisvaks ettevõtjaks töös­tuslikes
ja kaubanduslikes ettevõt­teis.
1951.a. Kanadasse asununa töötas
Ottawas ja hiljem Montrealis konst­ruktorina,
ühtlasi täiendades õpin­guid
McGiiri ülikoolis. 1
Töötanud pikemat aega suurfirma
GIL'i Montreali peakontoris projek-tiinsenerina,
kavandades ja ehitades
lõhkeainete ja keemilise toodete vab­rikuid,
astus ta 1974..a. konsultant­insenerina
Lummus Co. teenistusse,
olles energia varustuse peainsene­riks
(Bruce Heavy Water Plant] ras-kevee
vabriku ehitamisel. 1977.a.
Atomic Energy of Canada Ltd. tee­nistusse
astudes, pii La Prade'i ras-kevee
vabriku projekti abijuhatajaks
ja hiljem Mississaugas Candu reakto­rite
müügiosakonnas kaubandusosa-konna
abijuhatajaks, eriülesannete­ga
müügilepingute sõlmimise ja va­hetuskaubanduse
(countertrade)
, alal. ^
Juubilari laiaulatuslike meelisala-de
hulka kuuluvad bridž, male, foto­graafia,
aiandus ja muusika.
Poissmehepõlve lõpetas 1952. a.
abiellumine Naani Kallion'iga. Tüt­red;
Ruth-Silja Patterson ja Ingrid-
Julia Ruberg.
Akadeemiliselt kuulub EÜS Põh-
, laiasse, olles Kanada koondise esi­meheks.
Juubilarile ta kuldsesse eluikka
jõudmisel tervist, edu ja õnne soovi-
• des, •
põhjalaneO. HAAMER
mmm
ngrid Saare loeng Tartu Gollege4s
Konkurents ja teatud vaenulikkus — segaabielud lubatud, 1986 — „inf-afrikaani
ja inglise keelt rääkijate va- 1^^"* seadused osaliselt kaotatud ja
hei püsib tänaseni. Buuri sõda, mis asendatud uutega, 1986/87 — valit-leidis
aset 1899-1901 buuride ja ingli- ' S U S tõstis toetust mustade haridus­se
asunike vahel, pole kaugeltki süsteemile 700% võrra,
unustatud. Buuri üksuste vapper '
võitlus inglise sõjaväe vastu leidis MUUDATUSS
tolleaegses Euroopas palju poolehoi- Varasematest muudatustest võib
du. Inglased võitsid, kuid enne seda nimetada; 1978—99-aastane maja/
koondasid nad buuride naisi ja lapsi krundi omandi võimalus mustadele,
konsentratsiooni-laagritesse, miilis- 1979 — mustade tööühingud tunnus­test
Chrissiseer oli kõige kurikuul- tatud, 1980-hotellid, restoranid; raa-sam,
kus üle 10.000 haise ja lapse matukogud ja spordikeskused mit-haigustesse
ja nälga surid; Veel täna- merassiliseks, 1982 — mustade ise-päeval
mälestavad afrikaanerid seal valitsus lokaalsel tasemel, 1983 —.
hukkunud perekonnaliikmeid.
LÕUNA-AAFRIKA LIIT,
1909. ja 1910.a. rajati Louna-Aafri-ka
Liit, mis oli osa Briti Common-v\^
ealthist. Rajati kahekojaline par-
LINDA k KLEPP
i. 18. dets. 1964. a.
lõpetas York Ülikooli
kooliõpetaja kut@e (Hosaei'S! m
French Language Studies).
MARTR.'KL^PP
sünd. 19. aprillil 1963. a. Guelphis,
lõpetas Waterloo ÜliWoli mehaa-
Science in Mechanical Engineer-ing).
Kolm õpetajk
leerinoortö
önnistamiselöttawa
Ottav^a Eesti Ev. Lutheriusu Pau­luse
koguduses toimub leerilaste Õn­nistamine
laupäeval, 20. juunil kell 3
p.l. Õnnistatakse; Monika Heinmaa,
Pia Kauri, Halju Nõmmik, Kalev
Wallner ja Kristjan WallneV. _
Et mõnedel perekondadel on küla­listeks
õpetajaid - praost U. Peter-soo
ja õp. T, Nõmmik, siis tleenivad
nad ka ,jumalateenistusel. Jutluse
peab praost U. Petersoo, kuna litur­gilises
osas teenib õp, T. Nõmmik.
Kolme õpetaja osavõtt ühes kogudu­se
õp. 0. Gnadenteichiga, on tähele­panuvääriv
Ottawa kaasmaalasile.
St. Pauli Lutheriusu kirik asub
Op. UNO PLANK
ga ja ristiga -
Mees, kes 22. juunil s.a. saab 85'
aastaseks, on mõlematega tegelenud.
See on emerituuris olev kirikuõpeta­ja
Uno Plank Baltimore linnas. Sün-dinudja
päritolult Rõngu kihelkonna
.mees ja veskiomaniku poeg. Oli koo­liõpilane
kui puhkes Vabadussõda
ja nooruse uljuses ta ühines Eesti
iseseisvuse eest võitlejatega. Nende­ga
koos jäi ta võitja poolele nii enam­lastega
kui sakslastega sõdides. Ta
on Eesti Vabadussõja auväärne ve­teran,
kes pani relva käest pärast
võitu, et sirutada käsi välja Issanda
risti järele oma kättevõideldud Vaba­riigi
ülikoolis.
Stuudium ei olnud kerge. Vaba­dussõjas
saadud tugev terviserike pi­durdas
mitmeks ajaks õppimise. See­ga
ülikooli lõpetamine venis pike­maks
kui tavaliselt. 1937. aastal ta
lõpetab õpingud, sooritab prooviaas-ta
Kambja kog.õpetaja 0. Erits'a juu­res
ja ordineeritakse õpetaja ametis­se
5. juunil 1938,aastal. Mees on siis
eluküp.s õrna 36 aastaga, aga tema ja
ta võitluskaaslaste suur saavutus —
Eesti Vabariik oma õitsengul — on
juba pandud kuristiku äärele, kuhu
varsti kadus võit, iseseisvus ja vaba
elu.
Siis haaras see mees ristist kinni ja
on jälle oma rahva teenistuses kinni­tades,
julgustades ja lohutades ini­mesi.
Raskel ajal 1940 ta valitakse
suure Võrumaa koguduse — Vastse­liina—
õpetajaks. Sellel postil ta sei­sis
1940-41 enamlaste võimutsemise
ja sellele järgneva sakslaste okupat­siooni
ajal kui asendamatu vaimline
sammas.
1944. aasta sõjarinne lükkab ta ko­dunt
välja. Näeme teda eeöti sõjame­hi
ja nende perekondi teenimas Pose-nis
ja hiljem Augsburgi laagris Sak­samaal.
Selles usupuhastuse linnas
ta rajab elujõulise eesti koguduse
oma koolide ja isegi vaimuliku kir­janduse
trükkimise võimalustega.
1950. aastal pastor Plank oma abi­kaasa
ja tütrega jõuab Ameerikasse,
kus ta kohe jätkab eestlaste teenimist
nende emakeeles ja Ameerika saks­laste
kogudust nende keeles. Inglisa
keel võtab pisut aega, kuid varsti on
ka see kasutusel Ameerika kogudust
teenides Colorados.
1953.a. kutsuvad eestlased tema
Baltimore linna sealset eestlaste,
Markuse-nimelist, kogudust teeni­ma.
Seal ta ustavalt ja edukalt raken­das
omi häid võimeid ja kogemusi.
Kogudus hindas tema tööd kõrgelt
kinkides 1962. aastal temale kuld tee­neteristi
ja ta läks vanaduspuhku­sele
oma koguduse armastust nauti-
,,aes.,' •, ;
Eesti kirikus tuntakse õp. Plank'u
sorava jutlustajana, ustava hingekar-
- jasena ja ladusa vaimuliku kirjaniku­na.
Ta on trükis ilmutanud 4 jutlus-kogu:
„Jumala otsijad" 1900; „TeeI
olijad" 1971: „Koju jõudnud" 1975 ja
„Elu pärast elu" 1982. Neid jutlusi
võttis meie kirikurahvas vastu hea
arvustusega. Autor oskab kirjutada
siira otsekohesusega Jumala tahtmi­sest
ja mitte takerdudes ajalike ja
kiirestimööduvate luuletuste ega aja­looliste
sündmuste ühekülgsuse sis­se.
Ta kõneleb tõest ja kuulutab seda.
Tal on veelgi tagavara sellest oma
es.
segaverelised ja indialased valitud
parlamenti, 1985 — sunduslikud üm-berasustamised
keelatud ja poliitili­sed
parteid avatud mustadele, 1986
kioskidel õigus avada väikisst äri
või ettevõtet suurlinna keskrajoonis,
lament Westminster süsteemi järgi. Suurem osa muudatusi on praktili-
Kuningakoja esindajaks määrati selt läbi viidud, kuid mõned on siiski
kindralkuberner. Tähelepanuvääriv vaid toereetilised.
on ka, et inglise parlament keelas Väga tähtis ühiskondlike muuda-mustadele
esinduse saamise parla- tuste läbiviimistel on küsimus, kui-mendis.
das siduda muudatusi uutesse stabiil-
Anglosakside ja nende juhtide po- setesse vormidesse. Kurt Lewin'i
levaks sooviks oli vallutada Aafrika (ühiskonnateadlane) analoogia jää-kontinent.
See muidugi ei olnud Hoi- tüki kohta illustreerib seda problee-landi
päritoluga elanikkonna soo- mi sobivalt: „ Selleks, et muuta jää-viks.
Vaatamata individualistlikele kuubi vormi, tuleb ta esiteks lahti
kalduvustele tekkis nende vahel tihe sulatada enne kui talle uut vormi
kokkuhoidmine. Asutati salaühing- anda. Lahtisulatamine qn aeglane
Broederbond, kus viljeldi oma kui- protsess. Nii ka inimestega—aastaid
tuuri ja keelt ning sepitseti plaane, kestnud kombed, käitumisviisid ja
Vähehaaval võeti üle administratiiv- eelarvamised muutuvad aeglaselt:
sed kohad riigi bürokraatias. Pärast L.-Aafrikal ei paista aga enam aega
Teise maailmasõja lõppu, kusL.-Aaf-' olevat - igal juhul mitte väga palju."
rika võttis osa Inglismaa poolel, kui­gi
afrikaanerite poolehoid oli Saksa- TULEVIK?
maaga, - tuli 1948. aastal valimistel Mida siis võime loota, et tulevik
võitjaks National Party (Rahvuspar- sellele maale toob?
tei] ja sellega afrikaanerid. Sellega Läänemaailm võrdlemisi vastutus-algas
ka apartheid tõsiselt, tugevasti tundetult ja pealiskaudselt propagee-toetatultHollandiReformeeritudKi-
rib demokraatlikku süsteemi, mis
riku poolt. Loodi sadu seadusi apart- läänemaailmas praegu valitseb, kus
heidi legaliseerimiseks. Tegelik ial kodanikul on hääleõigus - üks
võit kuulus Broederbondile ],a isik - üks hääl. Siin majoriteet
praegugi on president ja vist kõik otsustab ja valitseb. Minoriteedil on
valitsuse-kõrgemad juhid selle sala- õigus end väljendada, kuid ta peab
organisatsiooni liikmed. kinni majoriteedi otsustest. Põhilised
1950.aastal klassifitseeriti rahvas-, väärtused on samad kultuuriliselt
tik rassi järgi. Rajati grupirajoot^d enam-vähem homogeensetes ühiskon-erinevatele
rassidele, kust võis laV dades.
kuda ainult eriloaga. Linnadesse asu- President Botha valitsuse vaade
mise vastu seati sisse ,,influx"-kont- L.-Aafrikas on:
roll ja anti välja mustadele isikiit- Kultuuriliselt heterogeensetes
tõendav raanoat, kuhu oli selgelt mär- ühiskondades põhilised arusaamad
gitud rassiline ja geograafiline kuu- ja väärtused ei ole kaugeltki samad,
luvus, seaduste vastu üleastumised Mis üks grupp leiab olevat õige ja
jne. See raamat ja grupirajoonide hea, peetakse teise grupi poolt ohtli-määrused
on olnud kõige rohkem kuks ja kahjustavaks ning sellepä-vihatud
apartheidi seadustest. „Dom- rast mitte aktsepteeritavaks. Nii la-pas"
kaotati möödunud suvel ning guneks demokraatia ning tekiks au-asetati
isukutunnistusega mis on sa- toritaarne riigikord, või isegi dikta-ma
tervele elanikkonnale. tuur; leitakse, et ideaalselt ühiseid
otsuseid tehes peaks erinevatel grup­pidel
olema üheväärne hääleõigus,
1961. aastal lahkus L.-Aafrika Briti olenemata grupi suurusest. Nii ehk
Ühendatud riikidest ja, moodustati saaks vältida ühe grupi domineeri-vabariik.
1983/84. aastal võeti vastu mist teise üle.
uus põhiseadus. Parlament muudeti Ühiskonnateadlaste poolt propa-kolmekambriliseks.
Valgete kõrval geeritakse ka konfederatsiooni ideed
oh nüüd esindatud ka segaverelised Iveitsi eeskujul, kus maa on jaota •
jä indialased, kuid 28 miljonil mustal tud paljudesse kantonitesse, kel
elanikul puuduvad igasugused õigu- oleks igal oma valitsus, oma keel ja
sed.omal maal riigi juhtimisel kaasa- kultuur ja isegi oma majanduslik
rääkimiseks seaduslikul teel oma süsteem. Peavalitsuse jurisdiktsioo-olukorra
parandamise nõudmiseks, ni kuuluks ainult maa kaitse, sõja-
Riigi president on valitsuse juurde vägi ja välispoliitika. Kõik valitsused
loonud nõukogu, kuhu ta on kutsu- oleks „värvipimedad" - ei mingit
nud ka mustade juhte, kuid need pole vahet rasside vahel,
mustade poolt valitud esindajad ja Aeg näitab, mis tulevik toob ja aeg
sellepärast ka impotentsed midagi on jäänud lühikeseks,
tõsisemat korda saatma. Mustadel Arvestatakse, et sajandi vahetusel
puudub ühine juht, kelle taga nad on mustade arv üle 50 miljoni —
võiksid ühendatud jõul oma õigusi valgete arv aga vaevalt suureneb,
efektiivselt nõuda. Vangistatud
Nelson Mandela esineb ainult vaba­dusepüüete
sümbolina, piiskop Tu-tul
puudub poolehoid ja Buthelezi
seljataga on ainult suulud.
Ilmselt on mustade juhtide kriis.
Iga L.-Aafrika kodanik saab aru ü-hiskonna
muudatuste vajadusest jne.
kuid pole veel leitud isikuid ega või­malusi
läbirääkimiste alustamiseks.
Mustade elatustase L.-Aafrikas on
palju kõrgem kui mustadel ülejäänud
Aafrikas, kus paljud surevad nälga ja
paljud tapetakse diktaatorite poolt,
kes vahelduvad üle aasta. Mustad L.­Aafrikas
näiteks omavad rohkem
lestis umbes
4000 juuti
NEW YORK - ERKU informat­siooni
järgi pidas OSI direktor Neal
Shear 29. aprillil ühele naistegrupile
(at the Greater Washington Metropo­lita^
Jewish Community Center in
Rockville- MD] avaliku kõne, kus ta
ütles muuseas järgmist:
„There are no Jews from Estonia
autosid kui kõik ülejäänud mustad during the war who survived. None.
tervel mandril.
L.-Aafrika must aga ei võrdle oma
elatustaset teiste mustadega vaid ai­nult
valgetega. L.-Aafrika on maa,
kus Esimene maailm on silm silma
There are none. An entire communi­ty,
which of course waš not too big to
begin with, but nevertheless v\^as
wiped off the face of the Earth.
Very, very significant. Not just
Eriline õp. U. Plank'u teene on, et
ta kogu Baltimore aja kestel on usta­valt
teeninud kuulajaid kodumaal
Ameerika Hääle kaudu jutlustades.
Olen lugenud ilusaid kirju kodu­maalt,
mis kõrgelt hindavad juubila­ri
läkitusi pimeduse võimutsemise
maailma, mis meie usklikule rahva
osale on valguskiirteks Jumala ar­mastuse
maailmast.
Juubilar elab edasi Baltimores ja
teenib seal oma jõukohaselt ja koha­liku
Õpetaja palvel veel mitmeti oma
kaasmaalasi. Ta kaotas oma abikaa­sa
varase surma läbi. Kuid läheduses
elav tütar oma lastega on vanale risti-veteranile
suureks toeks ja abiks.
ERISOODUSTUSEGA
LENNUD
AUSTRAALIASSE
24. ja 25. detsembril 1988 a.
ÜLEMAAILMSETELE
EESTI PÄEVADELE
MELBOURNES
Vancouverist
Torontost
'Montrealist
290 noored $ 865
640 noored $1110
665 noored $1135
Kohene registratsioon ja sissemaks $900 (noortele $600)
vajalik. Odavahinnaline pakkumine.on maksev ainult 15.
juulini 87.
ESTO 88 KANADA KOMITEE
958 Broadview Ave., Toronto M4K 2R6
•Informatsioon: Toomas Metsala 493-7853, Kaius Meipoom
769-7503, Hämald Toomsalu 529-3760, Richard Leitham
(514) 341-1125, Harry Muld (604) 434-1466.
X
JOHN E. soosAR, CA.
Charterec;! Accountant
Sult© 1202, ^81 Univörsity Ave., Toronto, Ontario, M5H3M7
Tel. 864-0099
OTSITAKSE
AJA voi KORTERIT
ÜÜRIMISEKS
oronto ülikooli külalisprofessorile perekonnaga (3-4 ma­gamistuba,
soovitav möbleeritult) üheks aastjaks alates aug.
vöi sept. k.a.
Helistada 925-3997 voi Meie Elu talitusse.
NÄDALA RISTSÕNAD
vastu Kolmanda maailmaga ja seal bringing Linnas to justice, but the
ongi see probleem. Muudatusi on symbolism and the message that it
tehtud mitmeid, millest aga Lääne- sends."
maailmas pole kuulda. Nii on: 1985 Informatsioonis kommenteeritak-
• • • -,, ' ' ' - ' • ____ se, et on lihtsalt imestamisväärne
sarnase vale väite ja sellest tuleneva
telt on kõige vanem kodumaise staaz- valesümboli levitamine eestlaste
higa eesti pastor vabas maailmas, kohta valitsusasutuse juhilt, kes uh-soovime
juubelipuhullssandaõnnis^ austab veel sellega, et tema asutuses
tust. Ta pastoriameti 50. aasta juubel töötavad palgalistena peale advo-seisab
tuleval aastal ees. Kui Jumal kaatide veel ka ..Euroopa ajaloo as-lubab,
siis astub ta ka selles osas jatundjad".
vanade veteranide rivisse risti kaiid- Fakt on see, et Eestis eluneb
misel. lervitusi siiraid, õnnitlusi praegu enam-vähem samapalju juute
sooje ja Issanda ligiolemist võtku ja
kogegu see tubli relva ja risti kandja
' nendest sõnadest.
kui enne Teist ^maailmasõda, s.o.
umbes 4000 piires, kelledest umbes
pool on sündinud Eestis enne sõda.
Eesti juute on pärast sõda asunud
Ameedkasse, Iisraeli ja mujale.
Põikreas: 1. Koera viisi häälitse­ma;
6. kohtadel, kust pääseb läbi; 12.
üks rida Koidula luuletusest.,,Sind
surmani...";. 15. kaksikvokaal; 16.
habemega loom - tagurpidi; 17. on
enamasti kinni, kuid võib olla ka
lahti; 18. püssi ühe osa; 20. kõrvale-,
kaldumatut; 23. kolm sama umbhää-likut;
25. kuuletun; 27. kolm sama
umbhäälikut; 28. kaks sama täis­häälikut;
29. meie külajuttude tuntud
autori nimetähed; 30. ,,Seal..., kus
õitsevad roosid" — 0. Straussi ope­retist
„Valsiunistus"; 32. ühe tähe
hääldamine inglise keeles; 33. tema
peas säras kuldkroon jaaniööl muis­tendi
järgi; 37. hüüatus; 38. ega mitte;
39. sama, mis 37 paremale; .40. see
tähendab; 41. hääletoon; 42. teotse-misvõimetu;
45. eesti helilooja; 47.
väike süvend mingis pinnases; 49.
saksa tööstusnormid — lühendatud
märkimine; 50. küsimus; 52. esimene
sõna kuulsast laulust Leoncavallo
ooperist , , l Pagliacci"; 54. lühend
ladinakeelsest sõnast, tähendusega-sama
või sama autor; 55. üks Lähis-
Ida elanik; 59. rippuv ühest emarii-gist;
60. tuntud 18. sajandi matemaa­tik,
õpetas muuseas ka Peterburis ja
oli kalkuluse arendaja.
Püstreas: 1. supluskoht; 2. temal
on rida teoseid, eriti eesti kooli koh­ta;
3. enne lõunat; 4. küsimus; 5. eesti
tähtsaima kirjaniku eesnimi; 6. eesti
kirjaniku (Rootsis) nimetähed; 7. vol­tampri
tähis; 8. seadis energia sal­vestamiseks;
9. koht laeval; 10. ruum,
mis harilikult puudub ameerika ela­mutes;
11. kaksikumbhäähk; 13. peen
karvake, ude; 14. imiventilaatori; 19.
oli; 21. kaunistan; 22. riik Kagu-Ida
Aasias algkeeles; 24. kitsipung; 26.
.. .hoidja; 31. moenõudeid ja käitu­misreegleid
liigselt tähtsaks pidav
(inglise keeles); 33. liikus ringi kindla
sihita; 34. kui pole lõbu; 35. igiaegne
toitaine; 36. reisijuht; 37. kaastege-vus
etendusel; 42. ü l e . . . - naaber;
43. poegima hakkav loom; 44. meie
luuletar, kes hakkas laulma pitsi-vahust;
46. on päikeseta; 48. piljardi-kepp;
51. Noa vanem poeg; 53. seda
ei saavat patta paniga!; 55. protaktii-niumi
sümbol; 56. sel aastal; 57. te-ma;
58. alumiiniumi siimbal.
(Koostanud R.)
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKREAS:! 1. rüsi; 5. irv; 8.
komm; 12. isal; 13. vai; 14. armi; 15.
innu; 16. ahistama; 18. sai; 19. asu;
20. ees; 21. tark; 23. all; 24. rp; 26;
praam; 28.111; 29. kae; 30. aura; 31.
ise; 32. kast; 33. kui; 34. ige; 35.
kamee; 36. US; 37. ema; 38. rahe; 39.
auk; 40. leo; 41. ebe; 44. Vargamäe;
47. alam; 48. ahne; 49. arg; 50. Siam;
51. ioon; 52. Oma; 53. kari.
PÜSTREAS: 1. riis; 2. üsna; 3.
sanitari; 4. ilu; 5. Ivask; 6. rahu; 7.
vii; 8. katel; 9. oras; 10. mmm; ll.Mia;
17. sell; 19. arm; 22. aaa; 23. ale; 24*.
rase; 25. pete; 26'. paku; 27. ruus; 28^
ise; 29. kameelia; 31. iga; 32. KAH;
34. imka; 35. kao; 37. Eugen; 38*.
reega; 39. Arno; 40. lärm; 42. baar;
43. Emmi; 44. vai; 45. Aho; 46. Mao-;
47. ask. . *