Meie Elu = Our life, June 18, 1987

              Ä H
1%
^ ^ ^ ^
8mm
BOi'""
\
) ä.U> JUUNIL - THURSDAY, JUNE 18 ;,MeieElu'*, nr. 25 (1945) 1987
„MEIE ELU" - „OÜR LIFE" - Estonian Weekly
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
Hpuse, 958 ^roadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N 2R6.
1. 486-0951
Toimetajad: iH. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming,473 Luhmann Dr., New Milford, N.J. USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu'' väljaandjaks bn Eesti Kirjastus
/ 1 Asut. A . W e i l e r i algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, lOnt. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
„ M E I E E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel k l . 9 h m . - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Juunis, juulis ja augustis laupäeviti
suletud. .
„IviEIEELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $43.00,6 k. §24.00,
3 k. 115.00. @ USA-ssen a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. §16.00.
® Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k.^18.00. @
Kiripostilisa: Kanadas l a . $39.00,6 k. $19.50,3 k. $9.75. USA-sse
1 a. $48l0Ö, 6 k. $24.00, 3 k. $12.00. Öhupostilisa üle-meremaadesse:
l a . $93.00, 6 k. $46.50, 3 k. $23.25,
.. Ü K S I K N U M B E R - 7 50
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.50,
tekstis $5.50.
Koosolek Tartus
0
9
G ® 0
2.
00
Vahepeal loeti ette koosoleku ot­suse
teesid. Saata ELNKÜ KK kaudu
ENSV Ministrite Nõukogule koos­oleku
ettepanekud: 1. Lähtuda Kir-de-
Eesti probleemi lahendamisel
rahvuslikest, mitte ametkondlikest
huvidest. 2.. Lõpetada fosforiidi rais­kamine.
3. Avalikustada uurimistu­lemused.
4. Arvestada Rakvere ra­jooni
elaniku elu ja tervist. 5. Min­gisugune
majanduslik efekt ei korva
kultuuriloolist kahju. 6. Tagada Lää­nemere
biosfääri kaitse. 7. Rakenda­da
uuringutel TRÜ üliõpilasi.
TEHNOLOOGIA PUUDUB
Bioloogia-Geograafia teaduskon­na
dekaan Aadu Loog: Kümne päeva
jooksul tuleb välja töötada TRÜ sei-sukoht
Kirde-Eesti küsimustes. TRU
Nõukogu peab selle esitama ENSV
Ministrite Nõukogule. Kes tegi üldse
geoloogidele ülesandeks fosforiiti
leida? 1921.a. kutsus Eesti valitsus
Nõukogude Liidust kaks vene geo­loogi,
Samoilovi ja Ilkevitshi. Ülgas-te
leiukoha baasil asutati A/S Eesti
Vosvoriit — karbipoolmed sõeluti ja
jahvatati fosforväetiseks, mida kasu­tati
näiteks Lõuna-Eesti põldudel.
1938.a. rajati vaetiseettevõte Maar­dusse,
Saksamaalt saadi superfos-faadi
valmistamiseks tehnoloogiline
skeem. Töötamine jätkus ka sõja ajal.
Pärast sõda algas Eestis plaanipära­ne
geoloogiline kaardistamine. Geo­loogide
seisukoht on järgmine: Tooi-set
ei sa käiku lasta enne 21. sajandi
keskpaika, kuni pole välja töötatud
diktüoneemakilda ümbertöötlemise
Võidupüha on kindel päev eesti leegitses juba j
Tahvaajalpokalendris. Eesti rahval oli juba täis rahvast, kuigi meile
e i o l e kõik ainult kaotused olnud, külalistele võõrad inimesed.
Võitude tähistamiseks loodigi Kuid nad olid korraga sõbralikud
ametlikult Võidupüha, mis asetati ja rõõmsad inimesed. „Viru valge"
kalendriss^e just päev enne Jaani- liikus rüüpamiseks käest kätte. Sel-päeva,
eesti rahva traditsioonilist lele liikus järgi äidaräästa all kui-pidutseinispäeya
suve harjakul. vatatud Peipsi latikas, mille küljest
Kuna need kaks tähtpäeva kõrvuti igaüks murdis ja maitses. Lõõtspill
olid; siis on neid nüüd praktiliselt mängis väljaku äärel. Maapind
raske lahutada. müdises noorte tantsust Kaugel . ^ . . ...
Võidupüha oli ametlik riigipüha taamal paistis teisi jaanitulesid. Ka , tehnoloogia. Selle isesuttimme v ^
ja selliselt said valitsusasutised ^el seal pidi Virumaa külada rahvast ' Pohjavete ja mere saastumisem nmg
päeval anda oma organiseeritud olema.
osa. Toimusid kaitseliidu jalutus- Ühel teisel jaaniõhtul olime küla-käigud.
Oli ^püüdlus rahvasse sisse lised tuttavate talus Võrumaal. Oli-kasvatada
teadmine, et rahvas oli me külalised pealinnast, mehed
võimeline iseseisvust saavutama ja ülikondades, daamid kaunis suve-oli
valmis selles eest ka võitlema ja rõivas, valgetes kingades jne. Tõt-püsivas
töös ja vaevas seda säavu- tasime õhtupimeduses mäele, kust
tust ka arendama. Võidupüha ei ole paistis juba jaanituli. Kohalikud
meile kaduma läinud. See ei ole noored olid töörõivais kohal, mõ-arusaadavalt
enam okupeeritud nigimees palja jalu. Kännu otsas
Eesti pidupäev, sest kes tahaks ise- istus pillimees ja kiskus lõõtsmoo-seisva
eesti rahva pidupäeva sinna, nikut. Kuid linnadaamid ei saanud
Aga Võidupüha on välismaadel kuigipalju oodata, kui maapoisid
asuneva eesti rahva pidupäev ja juurde tõttasid ja „tantsupõranda-see
ei ole meie hingest ega mälust le" linnadaamid viisid. Trampimist
kustunud. Sellisena on Võidupüha ja hõiškeid oli paljud, kuni linna-saavutanud
ajal(^olise väärtuse ja daamid meie gruppi tagasi toodi,
on meie iriimesthingestamas edasi. Üks daamidest oli eriti vaimus-
Kuid Võidupühaga ei saa mööda tatud, sest tema paljasjalgne part-minna
ka Jaanipäevast, mis oli tõe- ner lõpetas küll tantsu, kuid tegi
line rahvapidu piirist piirini. Või- ettepaneku: „Lä'heme nüüd sõna-dupüha
hommikul saatis riigiva- jala õit otsima, kahekesi üksipäini!'
l em Tallilinast välja võidutule, Võib-olla leiti sel ööl mõnigi sõ-mille
viisid õhtuks kohtadele kait- najalaõis.. Kuid eesti rahvas segu-seliidu
mootorratturid. N i i süüdati nes-linnjamaa. Seeolidemokraa-ametlik
võidinuli paljudes kohta- tia!
\des rahvakogunemiste saatel. Ar- Võidupüha oli ja on ajalooline
Vatavasti peeti neis paikades ka tähtpäev, mis ei kustu minevikku,
poliitilisi kõnesid ja toimus võima^ kuigi vahepeal meie maal ja rahval
Mkult ettekandeid.^ Nii sai paikadel oh olnud palju kaotusi. Meie aja-
Võidupuhast jaaniõhtu, mil loitsifü loolised tähised võivad kerkida
tuhanded tuled. just siis kui meie seda kõige vähem
Kuid ametlike tulede kõrval pü- ootame. Nagu juhtub mõnigikord
kitses kogu maa jaaniõhtut kõrge- elus, ,
tele lattidele tõstetud ja süüdatud Võidupüha hinnanguid just/ritta
nn. tõrvatünnide näol kõrgematel kirjutades tõi kirjakandja allakir-kohtadel
maastikul. Need olid tõe- jutanule ümbriku, saatjaks Feodor
Ilsed rahvapeod, kuhu kogunesid Ghaljapin, Rooma aadressiga. Olin
miii vanad kui noored, kus tantsiti, kolmekümnendatel aastatel koha-kiiguti
ülesseatud kiigutel, kus nud Tallinna sadamas aurik„Nord-mängis
pillimees, lauldi ja oldi landil" maailmakuulsat vene bas-rõõmsad.
Jaani^u|lesid oli maal nii silauljat Feodor Chaljapinit, mil-rohkesti,
et kõrgematelt paikadelt lest jutuajamine ilmus ^Vaha
võis neid lugeda kümneid tähis- Maas". Kirja seekordne kirjutaja
tarnaks eesti rahva rõõmsat mee- oli 40 aasta eest manalasse läinud,
leolu. Kirjutas kuulsa laulja poeg. Saat-
Nendele jaaniöojdele ei olnud sin temale oma raamatu„Tundma-
Sarvis kutset ega ametlikkust. Kah- ta tulevikku", kus ilmus <a pilt
vas kogunes küladekaupa lihtsalt autorist ja Chaljepinisl Poeg teatab
jaanitule peale. Inimesi ilmus met- nüüd saabumisest Torontosse ja
sasaludest, liikus põllupeenraid lootusest minuga kokku saada,
pidi ja ikka jaanitule suunas kuni Chaljapin (isa) on nii minevikust
kohal oldi. Isiklikest osavõttudest nagu olevikku ilmunud oma poja
meenuvad mõned, plime sõbraga läbi. See ütleb ainult seda, et mine­kuks
Virumaal Tudulinna jaoskon- vik on küll minevik kuid ei kao ku- . Hando Runnel: Need on meie ühi-naarsti
juures. Oli jaaniõhtu. Võt- nagi. Eesti Vabariigi ajaloolised sed liistud. Mitte unustada isamaali-sime
oma pere kokku, lisaks veel sündmused on küll minevikus, sust. See on meie Isamaa: meie pea-kohaliku
apteekri pere ja kõndi - kuid ei kao siiski. See käib ka Või- me teda kaitsma ja sellest rääkima,
sime kõrgema künka suunas, kus dupüha kohta. y. Igal rahval ja inimesel on õigus oma
i sünnikodule. Mis puutub siia üldse
fosforiit? Ökoloogiline tasakaal jms.
on ainult lendsõnad. Meil on tüüpili­ne
koloniaalmajanduslik mõtlemine.
On kohutav, et Bruno Saul kui riigi
juht räägib ainult fosforiidivajadu-sest,
aga mitte sõnagi isamaast Te­kib
küsimus,^ kas vabariigi valitsus
on üldse pädev nii tähtsaid otsuseid
langetama? Kas me selleks astusime
Nõukogude Liitu, et arutada fosforii­di
kui jumala ettemääratuse prob­leemi
üle? Tuletagem meelde; üks ja
seesama valitsus on kord maakoolid
laiali saatnud, siis neid taas rajama
hakanud. Kas me saame sellist
valitsust tõsiselt võtta? Ko-pinnase
hävimiseni. Kabala-Rakvere
leiukohas-diktüoneemat'ei ole, kuid
küsimus on põhjaveerežhiim. Sellele
küsimusele saab vastuse anda ainult
proovikaevandus. Selline on ka TRÜ
seisukoht: enne tuleb saada infor­matsiooni,
mis juhtub. Moskva tahab
muidugi kohe kaevandama hakata.
Seega-tuleb silm peal hoida. Muide
— süvendite täitmine tehistervikuga
eiole vatuvõetav, sest põhjaveed leo­tavad
sellest Välja toksilisi aineid.
Tulemuseks on ikkagi saastumine.
AVALIK ARVAMINE
Žurnalistikalll kursuse esindaja:
Ei maksa unustada avalikku arva­must.
Just avalik arvamus sundis pi­dama
ENSV M 'pressikonverentsi.
Probleem-on keua uskuda? Kas seda,
et varud on kinnitahiatä ja kaevan­dust
ei tule või seda, et tuleb katse-kaevandus?
Ka*? keegi on Maardu või
Kohtla-Järvetö listelt küsinud, kas
nad tahavad Kabalasse ümber asu-da?
Zurnalistide komsomolikoosolek
otsutas: 1. mai demonstratsiooni ajal
kannavad tudengid vastavaid loo­sungeid.
EKP TRÜ komiteelt ooda­takse
kaasabi.
Tõnis Lukas (ajaloo V kursus): Aja-loolis-
kultuuriliselt seisukohalt saab
probleemi lahendus olla ainult eitav.
Mesoliitikumi inimene ei ole süüdi,
et ta rajas oma asula Kunda Lamma-mäele,
otse fosforiidilademe otsa.
Meie alateadvus ja emotsioonid kuu­luvad
rohkem meie maale ja veele
kui meie mõistus fosforiidile. Kahju,
- mis tekib, kui rahva juured katki
rebitakse, on ühtviisi ohtlik nii rebi­jale
kui rebitavale. Seekord võib tar­ga
järeleandlikkus hävitada nii targa
kui rumala.
Kodanik Paas, NLKP liige 1980.a.:
Bruno Sauli seisukoha õiguse üle
otsustab tulevik. Toetab ettepanekut
üldrahvaliku referendumi korralda­miseks.
Kuid meil puudub demo­kraatia
materiaalne baas — ajakir­janduse
maht peaks olema vähemalt
kümme korda suurem..
40 ruutkilomeetri pärast* tõttu valit­susest
tagasi. On tarvis referendumit.
Kas me oleme selleks küpsed? (Tor­miline
kestev ovatsioon.)
ELKNÜ KK sekretär Arno A l -
mann: Komsomoli Tartu aktiivi semi­nar
sai tänasega väärilise sissejuhatu­se
(jätkab samasuguses ümmarguses
sõnastuses, koosolek kutsub ta ma-haplaksutamisega
asja juurde).
ELKNÜ KK ei avalda umbusaldust
täna väljaöeldud mõtete suhtes. Me
anname kõik mõtted edasi. (Jätkab
taas üldsõnaliselt, mittemidagiütle­valt,
koosolek plaksutab ta maha..)
AASTAAEGA
Tõnu Oja: Emotsioonid on head
asjad. Valitseb tõesti koloniaalne
majandusmõtteviis, aga see ei muutu
nii kiiresti. Bruno Saul ütles, et Rak­vere
varude kinnitamine ei ole otsus­tatud,
need tuleb kinnitamisele esi­tada
1988.a. Aidakem siis vabariigi
valitsusel otsust langetada — on jää­nud
vaid üks aasta.
Indrek Tarand (ajaloo II kursus):
Tegemist on kogu Eesti probleemiga.
Kuni meil ei ole teist Eestit, ei tohi me
selle ainsaga riskida. Andi Kasak
tõstatagu Kirde-Eesti probleem
ELKNÜ kongressil (aprillis Mosk­vas).
Andi Kasak, ELKNÜ TRÜ komi­tee
sekretär: Selle üle ma veel mõt­len.
Arvan, et see on vaid meie prob­leem,
see 40 ruutkilomeetrit ei huvita
delegaate Sahhalinilt või Valdivosto-k
i s t . . . (Vahelehüüded: Väärib üles­tõstmist!
Koosolek plaksutab ta ma­ha.)
Arno Ahlmann (Kasakule): Kong­ressi
delegaadil on õigus igat prob­leemi
püstitada, seda tuleb teha, kui
koosolek volitab.
Aarno Veedla (ajaloo IV kursus):
Kui saastunud Nauru oma 21 ruutki­lomeetriga
on kogu maailma tähele­panu
keskpunktis, miks ei või siis
Eesti oma 40 -ruutkilomeetriga olla
kogu Nõukogude Liidu tähelepanu
keskpunktis? (Tormiline aplaus.)
Andi Kasak lubab probleemi
ÜLKNÜ kongressil üles tõsta: Kallid
ühingukaaslased, kui seltskond soo­vib,
võin ma seda ju teha.
OTSUSE PROJEKT
Geoloogia IV kursuse esindaja:
' Otsustajad peavad aru andma, et eel­kõige
on see nende 10 000 kohaliku
elaniku probleem, kes jäävad oma
kodust ilma.
Keemia IV kursuse esindaja: Prob­leem
on ilmekas näide sellest, kuidas
meie ühiskonna progressiivsed jõud
lähevad vastuollu demokraatlike
jõududega.
Tõnis Lukas loeb ette koosoleku
otsuse projekti: Saata ELKNÜ KK
kaudu ENSV Ministrite Nõukogule
järgmised ettepanekud. 1. Viia Kirde-
Eesti probleemi osas läbi kompleks­sed
teadussuuringud. Välistada
ametkondlikud huvid, tegemist on
eluliselt tähtsa probleemiga. 2. Ava­likustada
uurimistulemused. Mitte
lubada esitada Kabala varusid kinni­tamiseks
enne, kui uuringud pole
veel andnud ühiselt positiivset vas­tust.
3. Arvestada vabariigi üldsuse
arvamust, andes otsustamise refe­rendumile.
4. Kaasata uuringuile
TRÜ teadlasi ja üliõpilasi. 5. Lõ­petada
fosforiidi raiskamine. 6. Ta­gada
Läänemere biosfääri kaitse.
Võtta teadmiseks: 1. Minna mai-demonstratsioonile
vastavate loo­sungitega.
2. Tõstatada probleem
ELKNÜ kongressil.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
bSklikud laenud alatos 10.75%
atsiooniks holistag®
465-4659
Pahk avatud esmasp.-roede 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
tunnistajad ütlevad, et John Demjanjuk ei ole kurikuulus „Ivan Hir­mus''.
Treblinka laagri komandant Kurt Franz (paremal) tunnistust
andmas advokaat Stratman'ile, a l l - poolakad josef Wujek ja Eugenia
Samuels annavad seletuse tv-jaama CBS reporterile Mike Conway'!©.
Uusi tõendeid '
israelis
Ukrainlased on oma kaasmaala­se
John DemjanjukM, keda süüdis­tatakse
natsi-sõjakurjategijanä,
abistamiseks moodustanud komi­tee
nimega „Canadian Charitable
Gommittee In A id of John Demjan-iuk'
8 Family". See komitee pidas
esmaspäeva õhtul 1. juunil Ukrai-nian
Cultural Centre'i ruumides in-formatsioonikoosoleku,
kuhu oli il­munud
ligi 250 osavõtjat. Koosoli-kule
oli kutsutud ka ajalehtede
Eestis
ravimitest
Olukorda kommenteerib ENSV
tervishoiuminister V Rätsep:
Haigetele ei jätku tõesti mitmeid
häid ravimpreparaate. Meil ei jätku
uuemaid südamevahendeid (nitrong;
jt.), kõiki perifeerset vereringet pa­randavaid
ravimeid (trentaal, solko-serüül,
komplämiin) jt. Põhjuseks on
see, et ENSV-le eraldatavatest ravi-mifondidest
ja meie eritaotlustel saa-
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
Eesti Rahvuslaste Kogu
tuleb apteekides ette varustushäi-reid.
Juba hulk aastaid on meie vaba­riik
kätte saanud väid osa tellitud gu rahvas on kord olnud rahvavaen-vatist.
Seoses sellega antakse seda laseks tembeldatud. Meie senine ma-esmajärjekorras
haiglatele, apteeki- jandusmasin on võimas ja kohutav
/davatest lisafondidest siiski ei piisa, tiest aga eelkõige alla 1-aastaste laste kuloniaalmajandusmasin. Bruno
Ei jätku just uusi ja importpreparaa- ' emadele väljakirjutatud retsepti alu- Sau; väärib umbusaldust, mina kut­te:
Pealeselle, ravimidsaabuvad aas- sel. suksin tema pressikonverentsil lau­ta
jooksul ebarütmiliselt ja seetõttu BALT-PRESS sutud sõnade *ei ole vaja muret timda
ÜHEHÄÄLSELT
Paul Kenkmann: Jätkem otsusest
välja kaks punkti: ärgem nõudkem
Nõukogude valitsuselt Helsingi lep­pe
täitmist, see oleks kohatu, ja är­gem
nõudkem referendumit. Valitse­vas
meeleolus pole referendumi
nõudmine kohane. Referendum ei
annaks praegu asjatundlikku otsust.
Elanikkonna seas tuleb teha hoopis
põhjalikke sotsioloogilisi küsitlusi.
Otsustati panna otsuse projekt
hääletusele, kusjuures otsustav hää­leõigus
oleks ajaloo- ja juuraõpilas-tel.
Otsus võeti vastu ühehäälselt.
Erapooletuid ja vastuhääli ei olnud.
Lõpuks laulis koosolek filoloogia-neidude
soleerimisel Hando Run neli
Eesti laulu:
Nagu hiigelloooma kere vapub
paene Pandivere.
Virust, Võrust,Järvast, Harjust tõt­tab
appi tuhat karjust.
Suuril silmil paisub vooriks
kasvab kohutavaks kooriks:
Virumaa ja Pandivere,
mure täidab maa ja mere!
Virumaa ja Pandivere,
Sinu eest ma pandin vere!
Taevas anna veelkord
jõudu
Virult võita surmaõudu!
Üksikasjaliku ettekandega esines
John Demjanjuk'i väimees Edvard
Nishnic, kes ütles, et pikemaajalisel
andmete kogumisel on ta saanud
tõendeid, et tema, äi on süütu. Peale
kirjalike tõendite, mida koosolekul
jagati, esitas ta veel videolinte mida
koosolejad tv-ekraanilt jälgisid ja
tunnistajate kõnesid kuulasid. Teise
maailmasõja ajal Poolas asunud
Treblinka kontsentratsioonilaagri
mõrvar, hüüdnimega ,,Iyan Hir­mus",
ei olnud tema äi, vaid hoopis
teine mees nimega Alfred Bilitz, kes
sai surma 2. augustil 1943.a. vangide
ülestõusu ajal.
Ühendriikides moodustati natsi-sõjakurjategijate
eri uurimiskomis­jon
nimega „Office of Special Inves-tigation"
(lühend OSI). Uurimis­komisjoni,
andmed esitati kohtule ja
nende alusel kohus tühistas John
Demjanjuk'ile antud Ühendriikide
kodakondsuse. Ta vahistati ja depor­teeriti
Iisraeli.
. John Demjanjuk'! asusid kaitsma
ka USA-s ja Kanadas asuvad ukrai­na
rahvusest advokaadid, kelledel on
oma ühingud.. Ühendriikides ,,The
Ukrainian American Bar Associa-tion"
ja Kanadas ,,The Ukrainian
Canadian Advocates' Society". Mõ-emad
organisatsioonid koos saatsid
7. aprillil 1987 memorandumi Iisraeli
peaministrile.
AJAKIRJANDUS
John Demjanjuk'i süüdistuse asjus
on kaks prominentset autorit aval­danud
ajakirjanduses pikemaid kir­jutusi:
Patrick J. Buchanan'i kirju­tus
The Washington Posfis" 28-
sept. 1986.a. pealkirja all ,,Nazi
Butcher or Mistaken Identity?". Sel­les
toob ta esile kümme eriosa, mis
tema uurimuste järele süüdistustes
on alusetu või väga nõrkadel alustel.
Nende hulgas vale inimese süüdis­tamine
ja venelaste poolt esitatud
sõduritunnistus (IC), mis on ilma
kuupäevata ja väljaandmise kohata.
Tunnistusel oleva isiku päevapilt
ei ole mitte saksa sõjaväe vormis vaid
hoopis kannab vene sõduri kuube.
Esitatud tunnistus ei ole originaalne
vaid ainult fotokoopia.
Barbara Amiel ,,The Toronto
Sun'is" 3. märtsil 1987 pealkirja all
,,Trial by victim" vaatleb protsessi
käiku psühholoogilisest seisukohast
ja avaldab arvamist, et Iisrael on vale
koht. kohtumõistmiseks.
KOOSOLEK
Koosolek peeti väga vaikselt, pea­aegu
kurvas meeleolus ja kestis ligi
kaks tundi. Oli mõningaid üksikuid,
küsimusi. Koosolekul võeti vastu ka
toetusesummasid. Hiljem kõik kolm
Toronto suurlehte avaldasid koos­oleku
kirjeldusi.. ,,The Toronto Star"
2. juunil pealkirja all ,,Defence fund
for accused Nazi richer by $6000.-,
kirjeldas koosoleku käiku ühel vee­rul
18 reaga. Seal oli märgitud, et
Edvard Nishnic esitas koosolejaile
tõendeid, et Demjanjuk'i on valesti
süüdistatud. „The Globe and Mail" 2.
juunil pealkirja all „Demjanjuk evi-dence
displayed", ühel veerul 39-1,
real märgib, et Edvard Nishnic,sel
• koosolekul videolindi esitamisega
näitas, et süüdistused Demjanjuk'i
vastu on võltsitud ja ta ei ole see Ivan
keda süüdistatakse Treblinka tap-mistes.
,,The Toronto Sun" 3. juunil
pealkirja all ,,Son-in-Law Claims" ja
nNew info could clear Demjanjuk".
David Kendair-i poolt kirjutatud sõ­num
on kolmel veerul 65-real ja on
John Demjanjuk'i näopildiga. Seal on
märgitud, et Treblinka laagri koman­dant
Kurtz Franz, kes sai eluaegse
vanglakaristuse, on veel elus ja väi­dab,
et Ivan Hirmus oli teistsuguse
kehaehituse ja väljanägemisega kui
John Demjanjuk.
H.R.
„Meie Elu", nr
Mälestusjumaj
koja ette.
traditsiooniline
. varjupaik", miili
sissejuhatus piis]
Siis laulis Toroi
..Volunge" Dalij
sel ,,Kunini^as
Toünislusokii
gemised avas op|
Vana Tostamen
rahvale, )iii>;mi.s|
lüürilisuse miuil
neli salmi Uuesti
kirja lugemislr
Andres Raudse]
R. Toi kanlaadi.sl
Prindell-Scotti J
Viimased vaimi
preester 'A. Siil
leedu koorilt ,,P'
Pärast ühist ka
Arves ('elms
tuues ette balti d
• laste ja leiuiula.^
tamiste ja pra(|
tõttu! Ta rõhuta
lätlast ja letululii
surema Sib(M'i
maailm oli vailj
nud midagi, Ta
võimutsemist nl
rahvail tuleb vai
vabadusnõudt^
maailm avagu
nismi suhtes.
Pärast leedu
ga ,,Kiuissada d
kust Le(Mi.iisse),
õpetajad pidasi(|
tuspalved (*esti,
Eestlaste pooli
Edgar Heinsool
ajal tõi iga ralivu
riides noor neiu
riku ja süütas all
küünla, jäädes ;|
vuslipu all. See
fl
õpetaja ja leo
Donof-:
K cm
EXPO •
REAL ESTA
2320 B|
EHA
Tel.
Qnoa