Meie Elu = Our life, March 13, 1986

              A
ca
NELJAPÄEVAL, 13. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 13 „M0ie Elu" nr. 11 (1880) 198®
Aktuaalsel teemal:
te
IV
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave.. Toronto, ,Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 '
Toimetajad:, H. Rebane ja Sl. Veidenbaum. Toimetaja
Yorgis B; Parming, 473 Luhminn Dr., New Milford, N.I.,USA.
' Tel: (201) 262-0773.
...Mfnb Elu'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut'A.Weiler! algatusel. 1950.
..Miiie Elu'' toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont.M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951
nMEIE E L U " kontor a|^atud kuulutuste ja teilimiste vastu­võtmiseks:
Esma^sp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm, — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. janeljap. kl. 9 hm. — 6 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. — 1 p.l.
,,MEIEELU''tellimishinnad: Kanadas l a . S43.00. 6 1<.S24.00,
3 k. $15.00. t USA-sse 1 a. S4.7.00. 6 k,S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadessil a. S52.00. 6'k. S28.00. 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50, 6 k. $14.25,3 k. S7.00.
iJSA-sse 1 a. S33.00, 6 k."Sl6.50, 3 k.ia.OO. Õ.hupostilisa üle-meremaadesse:
1 a.'S62.00, 6 k. S31.00, 3 k. $15.50. -
Ameeriklased on harjunud sel­lega,
et neil on üks igati suurepära­ne
riik ja nad on tarmukas ja õigust
teostav rahvas. See on tõsi nii mõ"
neski mõttes. Ameerika omapära­ne
isoleeritud olukord on seda
maad kaitsnud raskuste eest, mida
teistel rahvastel on tulnud kanna-
Kuuluiushinnad
Üksiknumber — 75^
: 1 toll ühel veerul - esiküljel 16.00,
tekstis $5.00.
iiilOnillHililllllllllllilllllilllllllllllllillilllilllllillilllillllllilllllH
Nõukogude Liidu uuele juhile
Mihkail Gorbatshovile tulpb tea­tud
tähelepanu pühendada. Nagu
tema maratonkõnest selgub, peaks
N. Liit seisma teatud muudatuste
ees. Kas need muudatilsed toovad
paremust N. Liidu rahvale, näjtab
muidugi tulevik. Paljuks need muu­datused
ähvardavad vaba maail­ma,
seisab samuti tuleviku katte
Presiidiumi üldpilt erineb eel­miste
presiidiumi fotodest. 23 me­he
hulgas ei ole rohkem sõjaväelasi
kui üks. Varem domineerisid sõja­väevormid
sarnaseid pilte. Ka
koosseis näib olevat noorenenud.
19 poliitbüroo nimest on 11 noore­ma
generatsiooni käes. Rinnast on
kadunud aumärgid, milli^selt nii
rohkelt armastasid kanda vanemad
mehed. Kas on see tahteline lää-nestumine
ja demokratiseerumine,
m raske otsustada. Kuid kõik see
kuulub vaid stiilimuu^atuste hul­ka.
• , . • •-.
Gorbatshovi kõne (54/2 tundi) oli
pühendatud nõukogude sisemiste­le
küsimustele. Välispoliitilised
motiivid olid teadlikult jäetud taga­plaanile.
Välispoliitikat juhib po­liitbüroo
ja peasekretär, kongressi
saadikud ja partei ei saa sellest
niikuinii midagi aru. Gorbatshovi
Intelligents ületab seniste Kremli
juhtide intelligentsi. Sama on lugu
ka tema julgusega. Tema kõne tee­maks
oli muutuv nõukogude i^his-kond.
„Peame lahkuma neist, kes
loodavad, et kõik läheb vana viisi.
Seda ei juhtu." Ta ei pakkunud
kellelegi teenuslikke hüvesid.
Kuid ta lubas neile, kes aru ei sae,
lahkamist töökohalt.
Pähe said parasiidid majandu-ses,
altkäemaksu võtjad, vargad ja
riigivara raiskajad: „01eme õigus­tatult
mures inimeste pärast, kes
unustavad oma kohustused ja kes
on hoolimatud ühiskondlike huvi­de
vastUi Mõned soovitavad puhas­tust
parteis. Kuid veel ei ole tarvis
selleks erikampaaniat." Küllalt de­legaate
mõistsid, mis tahtis teata­vaks
teha peasekretär. Kuulajad
arvasid, et nad kuulsid kõhtude
korinat! Gorbatshov kirjeldas nõu­kogude
ühiskonda inetul poolel,
lapsustes ja üksikasjades. Gorba­tshov
nõudis nõukogude ühiskon­nalt
vitaalsust, efektiivsust ja alga-
Läände suunatud avaldustes
rääkis Gorbatshov kapitalismi krii­sist,
USA imperialismist ja nõrgast
vastuvõtust nõukogude relvade
kontrolli ettepanekuile. Sõjaväeli­ses
sektoris ta lubas, et N. Liit
näitab, et kellelgi pole põhjust kar­ta
oma julgeoleku pärast. Võib-olla
see väljendus pakkuski suuremat
huvi läänemaailma vaatlejatele.
Kuni Kreml ei ole oma rahuhuvisid
demonstreerinud, on sõnavõtul
selles osas vaid propagandaline
tähtsus.
Vastutasuks oma elanikkonnale
lubas kõneleja mitmesuguseid hü­vesid.
Igale töötajale korter või ma­ja
aastaks 2000. Lubas kahekordis­tada
põllumajandusliku toodangu.
Lubas 30% rohkem tarbijakaupu.
Lubas kahekordistada tööstusliku
toodangu. Suurendada tööta j ahul-kade
produktiivsust 2-1/2 korda.
Ratsionaliseerida tarvidust õli,
jõuvarude, ja toormaterjalide alal.
Suurendada kapitaalinvesteerin-gute
osatähtsust 35<fo. Kuid need on
ainult lubadused. Nende täitumine
pole kellelegi selge. Paljuks läheb
kaasa töötajaskond Gorbatshovi
lubadustega, sest lubada võih pal­ju,
täitumisega on iseasL
Gorbatshov lubas tööstusel va­baneda
valitsuse kindlatest hinda­dest,
et toodang saaks ise oma hin­nad
määrata. See võib tähendada
ainult kõrgemaid hindu ja need
tuleb tarbijal muidugi maksta. Gor­batshov
soovib anda tööstusele ja
põllumajandusele suuremat vaba»
dust oma toodangu planeerimises
ja saaduste müümises.
Kuid kuskil ei olnud juttu kom°
partei võimust loobumiseks. Gor°
batshov tõmbab ohje pingumak
töötajate ülalpidamise osas. Selle­le
järgneb ka kompartei. Kuidas
julgevad siis tööstuse ja põlluma­janduse
juhid teha oma toodangul!"
sl algatusi, määrata toodete hindii
ja turustada senisest vabamal alu­sel
oma saadusi?
Gorbatshovi kõnes ei olnud ühte°
gi juttu ühiskondlikest vabadus-test,
mis teeksid nõukogude ini°
me^test inimesed, kes julgevad te­gutseda,
tõotaja varustada nii nägu
tarvis. Mis iganes Gorbatshov ei
lubanud, jääb nõukogude inimene
endiselt parteirezhiimi orjaks,
rastub just raskustes. Ja võib küsi­da,
kas Ameerika on jäänud sellise
karastuseta, sest nii ameerika rah­va
kui ka tema valitsuse käitumine
jätaks nagu mõnelgi puhul sell®
küsimuse lahtiseks.
Kui, näiteks, rida aastaid tagasi
Iraanis Ajatollah Khuomeni võimule
tuleku järgi Ameerika saatkond üle
võeti ja sealne ametkond vangis pee­ti,
sattus kogu maa nutumeeleollu.
Kavandatud ja alustatud päästeakt-siinis
kaotati närvid ja komistati üks­teise
otsa. Üle maa hakati riputama
kollaseid lindikesi puude ja põõsaste
otsa päris' lapsikul viisil.
Kui pärast Tuneesia pommitamist
Iisraeli lennukite poolt, mis olikiide-tud
heaks Washir ^tonis ja kus huk­kus
üle rie inimese, grupp pales-tiinlasi
Kaaperdas Itaalia laeva
Achille Lauro ja seal mõrvas ühe
juudi soost Ameerika kodaniku, siis
läkslahti nädalaid kestnud hälin tea-deteteeninduses.
Korraldati interv­juusid
küll sugulaste, sõprade ja kü­laelanikega;
lesk võeti Reagani jutu­le,
loodi vastav fond ja üks senaator
soovis selle ohvri teha Ameerika se­nati
kangelaseks. Unustatud oli aga
vähe aega varem toimunud ameerika
mereväelase hukkamine samas olu­korras
TWA lennukil Beirutis!
KAALUMATA JA ÄHMIGA
Ameerika valitsus asus nüüd ise
õigust tegema, kaaperdades Egiptuse
lennuki, mis kandis noid laeva hõiva­jaid,
sundides selle maanduma Sitsii­lias.
Ameerika president tõttas kuu­malt
kinnitama, et need mehed sealt
lennukilt tuuakse kohe Ameerikasse
ja puuakse ülesse. Teda vist polnud
inforineeritud rahvusvahelisest isor-rast,
et iga riik käsitab ise kuriteod,
mis on toimunud tema territooriumil,
resp. laeval. Pisitasa tulid siis välja
professorid, kes seletasid asja ära, ja
Itaalia valitsus jäi oma õiguse juurde.
Järgmisena ruttas president kinni­tama,
et on niisugune seadus, mille
järgi võib karistada igatüht, kes on
terroriseerinud Ameerika- kodanik­ku.
Ka siin seletati talle tasakesi ära.
et see seadus^ polnud veel kehtivusel,
ja pealegi käsitas ainult lennukite
liõivamist, aga mitte laeva kaaper­damist
(!].
Niisiis, kaalumata ja ähmiga oli
öeldud rida suuri sõnu, rahvusvahe­lises
ühiskonnas kehtivatest reegli­test
üle. Ja — kui palju inimesi langeb
Ameerikas mõrva ohvriks igas tun­nis?
Kurb küll!
362 Danforth Av®.,
Torontp, Ont. MiH 1N8
Tol. (416) 466-1951
(416)466-1502
FIPWEÄS & CIFTS
ÕLLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks - vSrsked ja kunstlilled.
Matuseks ^ pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvld.
tesitöö kinkeesemöd - kullasepavmerevaigu-. keraa­mika-,
naha ja püunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja Inglike keelt.
^Avatud^^^
Pärast (esmajoones Iisraeli vastu
sihitud) veretöid Viinis ja Roomas
tõusis temperatuur Washingtonis
keemispunkti. Tehti kindlaks, et
need terroristid olid välja treenitud
Liibüas ja juhitud selle maa diktaa­tori
( K a d a f i ^ Quaddafi] heakskiit­misel.
Töötati kättemaksu aktsiooni
Liibüa vastu ja selle terrorismipesa
kaotamist. Vägevad merejõud suu­nati
väikese Liibüa (3,5 milj. ei.) ran­nikule
ja lennukid taeva alla — aga
milleks? Ei saa küll uskuda, et keegi
Washingtonis tõsiselt mõtles hakata
pommitama Liibüat või sinna sisse
tungima, et hävitada liibüalaste asu­laid,
tappa tuhandeid inimesi ja ha­kata
vastu võtma sealt (lennükeil)
tagasitoodavaid langenud ameerika
sõjakangelasi! Kui ei kavatseta^ tõsi­selt
sellist drastilist aktsiooni, siis
kaotab ka hirmutamine oma mõtte,
muutub vaid suurteks sõnadeks.
Iisrael tõmbusid varsti tagasi ja
seletas pealegi, et Viinis ja Roomas
tegutsenud terroristid olid koguni et­te
valmistatud Süürias. Niisiis vaibus
Ameerika hirmutamisaktsioon Lii­büa
ees mereväe manöövriteks Va­hemeres.
Ja asemele astusid kogu
maailma poolt Liibüa vastu teostata­vad
majanduslikud sanktsioonid —
ainult, et see „kogu maailm" tegeli­kult
ei kavatsenud selliseid sanktsi­oone,
ega läinud ka nendega kaasa.
Siis lõpuks, pikema järelkaalumise
järgi selgus, et ei saa teostada ka oma
sanktsioone täielikult, vaid ameerika
õlikompaniid tulevad sellest välja ar­vata.
(Ka on küsitav, kas saab karistada
Liibüast taga&i käsutatud ja käsku
mitle täitnud Ameerika kodanikke.
Esiteks on üheks kodaniku põhiõigu­seks
elukoha valiku vabadus ja tei­seks
pole hästi mõeldavad ka valitsu­se
käsud eraisikuile uhel demokraat­likul
maal. ^
HINGERAVI LASTELE
Lõpuks — juhtus kohutav katas­troof
kuue ruumilennuki astronaudi
JOHN E. SOOSAR, C A .
Chartered Accountant
Süite 1802,181 Unjversity Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M7
Tel. 864-0099
ÄDAANNE
Toronto Eesti Ühispanga aastapeakoosolek toimub
kolmapäeval, 26. märtsiH 986.a. kell 7.30 ö. Eesti
Maja suures saalis. , ^
Arvatava postistreigi tõttu palutakse käesolevat
teadaannet võtta kutsena.
JUHATUS
Txan
ja ühe kaasas olnud naiskooliõpeta-jaga.
See lõi jalad päris alt ä-ra. Mui­dugi
oli vapustatud igaüks, eriti kuna
sündmust võis igaüks jälgida televi­sioonis!
See võib-olla andiski peatõu-ke
sündmiuse sensatsiooniliseks ära^*
kasutamiseks. Sündmust korrati te-levisioonijaamade
poolt päevade ja
tundide viisi üksteise võidu. Eriliseks
kangelaseks kujunes seekordse õn­netuse
juures kooliõpetaja, kellega
seoses toodi televisiooni ette kordu­valt
lapsi, kelledele sisendati, et nad
ei saa nüüd enam öösiti magada ja
neile jääb külge eluaegne psüühiline
viga. Nendele lubati tuua kollale
psühhiaatrikud nende hinge ravima.
Ja kogu kohalik kogukond pidi vaja­ma
psühhiaatrilist ravi!
Niisugust hoolitsust ei saanud ku­nagi
nende sõdalaste perekonnaliik­med,
kes (üle 200 inimese) alles lühi­kest
aega enne seda kukkusid alla
lennukiga Kanadas! Pole parata, igal
ettevõtmisel juhtub õnnetusi!
• EiN. .
PARIMAD AUTOD —
PARJM GARANTII—
PARIMAD OSTUD—
.BBLLKUNNAS
298-7600, kodus 498-8337
SCARBOROTOWN
DODGE & CHRYSLER LTP.
4960 Sheppard Ave. E.
Scarborough
illlllMBWIIIIIIiiiiiiiHMBBMW^
ciiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiininiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiintiiminiinnini
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6
iiiiiitiiiiiiiiiiiiiiininmiiiiiiiiiiiiHniiiiiNtiiiiifiwnitiin
99 MeU on jätkuv ülesanne kindlustada k õ iM kodanike täisväärtuslik
osav Jtt Kanada majanduslikus tegevuses. Võrdöiguslus pole üksnes printsiibiks
vaid on ka vajalik majanduslikuks edukso'-
OttoJelinek
Mitmekultuurilisuse alatirie koHiitee, 26. novembril 19^
9i(g!SltllllllHillllillllllilllililillllllilllillllll8ltllllllllllltitiilllllllH
UUS Upkn BEACHES IjCONDOMIINIUM EESTLASTELE
3734, 373I5 St. Clair Ave; E.
IB müüdud 36-®st korterist
Ehitus algab aprillikuul; 1986. Plaane saate näha 3734, 3736 St.
Clair Ave. E. ehitusplatsil olevas büroos, igallaupäeval ja pühapäeva!
> kella 1-5-ni p.l., või kokkuleppel.
'Inform. helistage G. E. Laikve, arhitekt-Estoman Enterprises Inc.
101 CassandraBI. Don Mills, Ont. M3A1 T l , tel. (416) 444-6405,444-2897
11. ja 12. aprillil toimub Metro Convention
Center'is Mitraekultuurilisuse ja Majanduse
konverents minister Otto Jelineki patronaazi all.
Konverentsi kavas on: , ;
0 Mitmekultuurilisus ja Kanada kestev majan­duslik
areng, printsiibid ja väljavaated.
0 Mitmekultuurilisus ja rahvusvaheline
kaubandus: väljakutse ja võimalused.
0 Mitmekultuurilisus ja sisekaubanduslikud
võimalused: turism, meelelahutus, side ja
hüpoteeklaenud
iraamatupidämin©
p tulumaks
leile Imk
kõrgtehnoloogia, väike ettevõtete rajamine ja
investeerimise võimalused.
0 Edukaid eeskujusid^mis kasutavad etnilise
mosaiigi turgu ja resursse.
0 Sidevõrk, mis avardab kontakte ja tutvustab
teie produkte ja teenendamist.
Konverentsile koondatakse valitsuse, ettevõtete-ja
kutse-organisatsioonid koos täpsustanud
informatsiooniga programmidega nõuandjate kohta.
Peaminister Brian Mulroney esineb kõnega
konverentsi lõpubanketil.
Mitmekultuurilisuse ja Majanduse konverents üritab
kaasa tõmmata kõiki Kanada majanduse taastamise ji
Edasine konverentsi kohta käiv informatsioon
on saadaval järgmisel aadressil:
Multiculturalism and Business Conference
c/o Minister of State, Multiculturalism
Ottawa, Ontario KlA 0M5
Seda üritust toetavad suuremad kaubandus- ja
tööstusorganisatsioonid ja etnokultuurilised äri- ja
kutse liidud.
tulumateurevident Minister of State
Multiculturalism
Hon. Otto Jelinek
Le ministre d'Etat au
Multiculturalisme
Ehonorable Otto Jelinek
CANADA
SESS Translation supplied by „Meie „86
Cl
„MeieElu" nr. 11(1880) 19(
Väldi
(I
te vahel T.E. Ühispanga rl
Samal päeval „Toronto StarJ
kirja pealkirjaks oli „Shtsha
pole üksinda", kus nimetatil
olukorda.
Järgmisel päeval varahoi
Intervjueeriti Randperesid
riiklikus hommikuses progi
CANADA AM. Tõlkeks oli
Epp Aruja. Sellele järgnes koi
ajamine soome ajalehe esinda)
ti TemisevfCga.
Reede kujunes eriti kiirel
vaks. Hommikul (oimus jututj
„Toronto Sun'i" ajakirjn.nil
MacDonaldMga. Sellega ilmul
päevases „Sun'is" pikem, a|
Randperede pilt toodi ka ära
esileheküljel. Otsekohe peah
juud „Sun'iga" viidi Randpei
nuväljale,kus neid saadeti pJ
naks Montreali,kus toimus kf
mine õp. Heino Laaneotsa k(
sel. Õhtuks olid nad tagasi T(
Laupäeva hommikul olid
red jällegi Toronto Eesti Md
nad õpetasid lasteaias laulul
esinesid kohvikus lastovanoi
Anti siis paar päeva puhat
vaadata ja kokku saada eesl
erakodudes. Teisipäeval, 18|
olid nad aga jälle lennus,
Barrie'sse, kus toimus esine
sõnavõtt kohaliku Rotary Cil
nasöögil. Korraldajateks. 0
Hess ja kohalik provintsi pari
liige Earl Rowe, Kohalik tele
jaam CKVR-TV tegi ka tunf
intervjuu.
KOHTUMINE ONTARIO
PEAMINISTRIGA
20. veehruaril viidi Ran^
kahele tähtsale kohtamisele,
kui kohtasid nad provintüi
nister David Petersoniga. K
ka Epp Aruja ja Murta Kivik
ka selle kokkusaamise korr|
Peale lõunat kohtasid nad
sitsioõni juhi Larry Grossi
Mõlemad juhid lubasid teha!
võimalik neid abistada. Sa
vai käsitles omas kommentail
raadiojaamas Randpere
Peter Worthington. Öhtu|
CITY-TVs kokkusaamist
iga ja artikkel suurema pih
järgmisel päeval „Toronto
Reede kujunes jällegi pij
päevaks. Hommikul enne[
kamist kohtasid nad Toroi
peaga Art Eggletoniga. Öh
sid nad Toronto Eesti kesl
siis E KN Vabariigi aaslapiul
võtul. Mitmed kohalviibivij
kud kinnitasid, et nad te|
võimalik abistada Kaisa
mist Nõukogude Eestist.
Laupäeval sõitsid Rtj
New Yorki Eesti Rahvi
Ühendriikides ja teiste UI
satsioonide käendusel. SiJ
aega veetsid nad Washinj
toimusid mitmed kokkusaij
litsuse esindajatega. Täpj
meid nendest kokkusaami
veel siiani jõudnud.
Esmaspäeval, 24. veebl
Randpered viibisid USA'.*!
parlamendiliige Andrew
alamkojas küsimusperio^
muse välisminister Joe Ch
sa Randpere kohta. Minif
et see on ainulaadne juhusj
hoiab kinni nii väikest
Kanada jälgib seda oluko|
PARLAMENDIMÄEL
Esmaspäeval, 3. märtsi
Randpered otse Washin|
tawasse, kus neil vastas
Kukk-Shewchuk ja Wi
Ottawas! ja Marta Kivik j|
ja Torontost. Kell- neli
parlamendiliikme Fred Kl
koosolek. King on parlam|
asutatud ebaametliku.
komisjoni esimees. Koh|
senator Paul Yuzyk; Koi
Helsingi järelkonverenvs|
mub kevadel BenVis ja
takse perekondade taas-iJ
William E. Bauer; välisil
mi Ida-Euroopa osakonj
Gordon Whitehead; ja
liikmete abikaasade ühi|
esinaine Audrey King.
kinnitasid, et on vajalik
Kaisa vabastamiseks, ag{
teatuda määral takistatuc
' et Randpered ise ei ole Ki
vajab 1986. a|
KASVATi
ÕDE,
UJUMISII
VETELPÄj
KÖÖGIPI
Sooviavaldusel
juhatusele: Heb
lruiiiiwi''^Mii^""