1986-03-13-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Mei® Elu" nr. 11 13. , MÄRCH n
Valdp Randpere 0 0 0
oma võimupiirides abistada Kaisa
vabastamist.
Kell viis p.l. toimus Parlamendi-iräel
suurem koosolek, millest võtsid
osa ligi 70 inimest, nende hulgas
(Algus esiküljel)
te Vahel T.E. Ühispai^ga ruumes, nikud. ^eilegi poolest on nemad val-
Samal päeval.„Torönto Star*: juht- mis kaasa aitama ja toetama kõiki
kirja pealkirjaks oli ,,Shtsharansky liigutusi Kaisa välja saamiseks,
pole üksinda", kus nimetati Kaisa Otsekohe peale seda koosolekut
olukorda. , toimus lühike kokkusaamine Kana-
Järgmisel päeval varahommikul da peaminister Brian Mulroney'ga.
Intervjueeriti Randperesid CTV üle- Peaminister näitas, et ta oli Kaisa
riiklikus hommikuses programmis olukorraga täielikult kursis. Ta aval-
CAN^ADAAM. Tõlkeks oli kaasas das kaastunnet ja kinnitas veel kord,
. Epp Aruja. Sellele järgnes kohe jutu- et Kanada valitsus teeb,mis võimalik
ajamine soome ajalehe esindaja Matti
Temisevä*ga.
Reede kujunes eriti kiireks päevaks.
Hommikul toimus jutuajamine
„TorontoSun'i" ajakirjaniku Bob
MacDonald'iga. Sellega ilmus püha- mitmed šenatorid ja parlamendiliikT
päevases „Sun'is" pikem artikkel, med. Äsja moodustatud „Canadian
Randperede pilt toodi ka ära ajalehe! Öommittee to Free Kaisa Randpere"
esileheküljel. Otsekohe peale interv- liige Marta Kivik ja EKN esindaja,
juud„Sun'iga" viidi Randpered len- esines lühikse kõnega, kus ta andis
nuväljale,kus neid saadeti pealelõu- ajaloolise ülevaate Kaisa olukorrast,
naks Montreali,kus toimus ka esine- Pr. Kivik rõhutas, et Kaisa kinni-mine
õp. Heino Laaneotsa ^orraldi^- hoidmine N. Liidu poolt on täielikult
sel. Õhtuks olid nad tagasi Tcftontos. Helsingi kokkuleppe sätete vastane.
Laupäeva hommikul olid Randpe- eriti perekondade taas-ühendamise
red jällegi Toronto Eesti Majas, kus (familyreunification) osas. Kui Heinad
õpetasid lasteaias lauluklaise ja singi kokkulepel on mingit väärtust,
esinesid kohvikus lastevanerpatele. siis kõigil läänemaailma demokraatli-
Anti siis paar päeva puhata, linna kel riikidel on kohustuseks nõuda
vaadata ja kokku saada eestlastega Kaisa vabastamist. Pr. Kiviku sõna-erakodudes.
Teisipäeval, 18. veebr; võtule järgnes küsimuste esitamine
olid nad aga jälle lennus, see kord publiku poolt. Järgmisel päeval ,,To-
Barrie'sse, kus toimus esinemine ja ronto Sun'i" ajakirjanik Glaire Hoy
sõnavõtt kohaliku Rotary Club'i lõu- . pühendas oma kommentaari „Sun'
nasöögil. Korraldajateks olid Erik^ is" Kaisa Randpere olukorrale.
ses
aastapäeva ja õpetaja
i Vabariigi
•
1§. )a 16.
dr.'R. Pahapill 2)21-7777
n. ja 23. märtsil
dr. R. Vanasslje . . . » . 921-7777
29. ja 30. märtsil
dr. M. Leesment . . . . 481-683^
EI
MINGIT
KOMPROMISSE
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Hess ja kohalik provintsi parlamendi
liige EarlRov^e. Kohalik televisiooni
jaam CKVR-TV tegi ka tunniajalise
intervjuu.
KOHTUMINE ONTARIO
PEAMINISTRIGA
20. veebruaril viidi ;Randperesid
kahele tähtsale kohtamisele. Hommikul
kohtasid nad provintsi peami-
.O-SOOME
MAIAS
Teisipäeval, jõudes tagasi Torontosse,
toimus samal õhtul kontsert
Soome Majas millest, osa võtsid ka
paljud eestlased. Aupeakonsul Ilmar
Heinsoo võttis kontserdile sissejuhatusena
lühidalt sõna.
Eelviimasel päeval enne lahku-misttagasi
Rootsi oli Randperele et^-
nisterDavid Petersoniga. Kohal olid te nähtud jällegi tihe päevakava,
ka Epp Aruja ja Marta Kivik, kes olid Hommikul intervjueeris neid Global-ka
selle kokkusaamise korraldanud.
Peale lõunat-kohtasid nad siis oil)(l)-
sitsiooni juhi Larry Grossman'iga.
Mõlemad juhid lubasid teha kõik.mis'
võimalik neid abistada. Samalpäe-val
käsitles omas kommentaaris CHFl'
raadiojaamas Randpere küsimust
Peter Worthington. Õhtul näidati põllu lahkel kutsel, toimus tema
CITY-TVs kokkusaamist Peterson'- majas vastuvõtt. Randpered esinesid
iga ja artikkel suurema pildiga ilmus mitme lauluga, «mida koosviibijad
TVst John Dawe. Sealt nad 'irdusid
helistuudiosse, kus lindistati viie tunni
jooksul 26 lastelaulu. Valmistatud
lint levitatakse ülemaailmselt. Randperede
soovil, läheb tulu Kaisa Abistamiskomiteede
kasuks.
Õhtul kell 7, arhitekt Elmar Tam-
Pühapäeval, 16. veebruaril oli To- vaatamata on kaljune pind eesti rah-rdntoKoimainü
koguduses Palve- vale.
päev ning samal ajal ka Eesti Vaba- Edasi kõneleja märkis, et vahel on
riigi väljakuulutamise päeva tähis- noortelt ja vanadelt kuulda nagu vastamine.
Jumalateenistuse pidas ko- tastikuseid süüdistusi, et vanad on
guduse õp. 0. Gnadenteich. noortelees ja teisalt, et noored ei tule
Jumalateenistusele järgneval küllaldaselt meie rahvuslikust tege-koosviibimisel
oli kavalises osas ter- vust osa võtma. Need seisukohad on
vitussõnad koguduse esimehelt öeldud liialdusega. Näiteks ei ole
Eberhard Lepikult. Esines koguduse Eesti Päevadel ala, kus noored on
laulualnsambel, keda klaveril saatis puudunud. Nad on igati oma aktiiv-koguquse
organist Georg Utal. Laul- susega aidanud päevadel hästi korda
jad olid sini-värvilistes kleitides ja minna,
laulsid viis laulu. Kavalise osa kesk- ^ kingi, lauluansambel lau)is sünni-punktiks
oli Eesti Abistamiskomitiee Ojna hoogsa kõne lõpetas kõneleja päeva õnnesoovi laulu, hr. Ants
esimehe Alfred Sepa kõne, ja hoog- i^y^^^^^ sõnadega: ..Eesti j^urklik, kes juubilariga 55 aastat
ne, mille eest avaldati talle tugeva muld ja Eesti süda, kes neid suudab tagasi sõjaväes koos aega teenikud,
aplausiga kiitust. lahuta". Kõne järele,, mida kviteeriti meenutas oma mälestustest muu-tugevate
kiiduavaldustega, lauldi seas, et juba siis oli õp. 0. Gnaden-
KUHU OM JÄÄNÜB Eesti rahvushümni. Seejärel Voldemar teichil soov usuteaduse õpinguile
5000 EESTLAST? Lember luges A,Gailiti „Isade maast" asuda. Lydia Tori luges sünnipäe-
Ta algas oma kõnet laulusõnade- valitud osa. Koosviibimise teises vaks valminud luuletuse ja andis selga:
„Ehk küll kuldne elu võõra pin- osas tähistati koguduse õp. 0. Gna- le mälestuseks üle.
na peal, tuhatkordse õnne sees vii- denteichi 75 aasta sünnipäeva. Õn- Koosviibimiseks olid külluslikel
biks kodumaal". Oleme saavutanud nitlussõnadega andis koguduse esi- kohvilaua valmistanud koguduse
siin palju -- rohkem kui kodumaa mees E. Lepik koguduse nimel üle naisringi liikmed.
oleks suutnud pakkuda: meil on ma- ^ ' . : — — ~ — — — — . ———• ~ '
jad, suvilad, paadid ja autod. Seejuures
oleme ka oma rahvuslikku tööd
edasi kandnud — meil on Eesti Maja,
kirikud, puhkekodu. — See kõik kahjuks
on ega ehitatud liivasele pinnale,
millel ei ole püsi. Sest kui vaatame
tagasi selle maa ajalukku, kuhu
üksikuid tugevaid rahvusgruppe on
välja rännanud nagu škandinaa\^lasi,
kelledest mitmed on aga ära sulanud
siinse rahva hulka. Arusaadavalt,
suurtel rahvusgruppidel on pikemalt
püsi. See on elu tõelisus. Umbes 20
aastat tagasi toimunud rahvaloenduse
järele oli Kanadas 18.000 eestlast.
Nüüd viimaste andmete järele vaid
13.000 — kuigi on surevus, kuid samal
ajal on ka sündivus — kuhu on
jäänud 5000 eestlast? Kodumaal, vaatamata
võõra võimu ümberrahvustamise
püüdlustele jne., seal kõigele
STI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
I
Süüdistus mõrvakatses
Toomas Türki
peksja tabati
Politsei vahistas möödunud nel»
japäeval ühes motellis röövli, kes
esmapäeva õhtul peksis SO-aastast
Toomas Türki. Dupont Ave. eluneva
28-aa8tase katusekatja Joseph
Stevensoni vastu tõsteti süüdistus
mõrvakatses, sissemurdmises ja
röövimises.
Toomas Türk on haiglas parane-mas,
kuid raputas rusikat ja ütles
„Toronto Star'i" kaastööliseie, et
oleks röövlile virutanud, kui olnuks
võimalik.
SO-aastane eestlane üllatas esmaspäeval,
3. märtsil, õhtul kl, 8
paiku murdvarast, kes haaras tal
kõrist vasaku käega ja paremas
käes olnud revolvriga peksis pähe,
nõudes raha ja kulda.
Röövel vedas teda toast tuppsi
jätkates peksmist teelt leitud esemetega.
Lauaalt võetud kirjaavajap
torkas vasaku kõrva kohale ja laualambiga
lõi pähe. ,^Ta sai taskust
. umbes 20 dollarit, kuid ta polnud
rahul ja nõudis kulda, kuigi kinnitasid,
et mul seda pole," ütles Toomas
Türk ajalehele.
Ta pidas varemalt maalriametiH
ja pärast abikaasa surma 8. a.taKa8l
elas Mortimeri tänaval üksinda
väikses majas. „Tabasin röövlit rusikaga
vastu suud ja tal peaks olema
huul lõhki," lisas Türk, kes verisena
läks abi otsima naabri juurde.
„Star" kirjutab, et Toomas Türk
on eestlane, kes asus Kanadasse
1951.a. Rootsist.
onjõud
isiklikud iasliud alates 12,50%
avatud esmasp.-c^Qd® 1Q:00~3:
Tessip. ja neljap. Shtuti 5:30-8:00
R. S. KANE Ltd.
MATUSEMAJA
UUS ASUKOHT
Sl 50 Yonge St.
•(Goulding Ave., lõunapool Steeles)
Willowdab
221-1159
järgmisel päeval,,, Toronto Star'is".
Reede kujunes jällegi pikaks tööpäevaks.
Hommikul enne lipuheiskamist
kohtasid nad Toronto linna-
; peaga Art Eggleton'iga. Õhtul esinesid
nad Toronto Eesti keskkoolis ja
siis EKN Vabariigi aastapäeva vastuvõtul.
Mitmed kohalviibivad poliitikud
kinnitasid, et nad teev^d^mis
võimalik abistada Kaisa väljapa-mist
Nõukogude Eestist. ^
Laupäeval sõitsid Randpered
soojalt Kastu võtsid. Kuna järgmine
päev oli neile lahkumispäevaks, siis
Valdo Randpere tänas oma ja Leila
nimel kõike neid,kes olid pinud seo»
tud selle reisi õnnestumisega. Ta
nimetas t.h.: aüpeakonstil Ilmar
HeinsDo, EKN esimees Laas Leivat,
EKN peasekretär Priit Aruvald, Epp
Aruja, ja Aruja perekond, Marta Kivik
ja teisi. Ta tänas Elmar Taiii-põld
ü ja tema abikaasat ilusa lahkumise
puhul korraldatud vastuvõtu
3X0:
New Yorki Eesti Rahvuskomitee eest. Hr. Randpere lõpetas üteldes, et
omaja Leila senistel .reis ide , ei ole
nadleidnud nii sooja vastuvõttu kui
Ühendriikides ja teiste USA organisatsioonide
käendusel. Suurem osa
aega Veetsid nad Washingtonis^ kus
toimusid mitmed kokkusaami$ed valitsuse
esindajatega. Täpseid andmeid
nendest, kokkusaamistest pole
veel siiani .jõudnud.
seila teisi ajal ja et nii palju tähelepanu
ei ole antud nende olukorrale
kuisiin.
Kuigi Randpered on lahkunud,
kestab väikse Kaisa vabastamise
ui teil on vastavad eigldused, võite saada protsendiraha laenu oma
ettevõtte alustamiseks. Avaldusvormid on saadaval keskkoolide,
kutsekoolide ja ülikoolide tööametiteBo Võite ka tasuta helistada
il: 1-800--3B7-0777. . ^
"Esmaspäeval, 24, veebruaril/kui aklsioon. Juba on saadetud provintsi
Randpered viibisid USA-s, föderaal ja /öderäal parlamendiliikmete poolt
parlamendiliige Andrev^ Witer esitas N.Liidu saadiku Alexei Rodionov'ile
alamkojas küsimusperioodil küsii Cttav\/askirjunõudes Kaisa vabasta-muse
välisminister Joe Clark'iie Kai- tiist. 1 ' p^^^
sa Randpere kohta. Minister vastas, #
et see on ainulaadne juhus,kus N. Liit
hoiab kinni nii väikest last ja e^
Kanada jälgib seda olukorda. >
Eestlast Kesknõukogu Kanadas
pöördub Kanada eestlaskonna poole
kirjutada N. Liidu saatkonnale Otta=
was, Mihhail või Raisa dorbatshov'-
PA„E RsmLAasMpEä..e NvDal^I, M 3rA,. EmLä rt. sil lendasid .i,l ei. aK„ arlVa, m,o le,'. no,. uTTd, eis •,e t•N-M.iL Tiii- t.
nR andJ peredJ otse WiAa;osohui;n«g«t+o«n«;iosft .Onti -; ,t ai,t ku o,m a.k o,h us,t u•s i H. elsingi kok, -
täwasse, kus neil vastas ootasid Eneo^"^^^^^^^
Kukk-Shev.chuk vja Waher peni, oma vanematega laanes. Aadressid
Ottawast ja Marta Kivik ja Epp Aru^ o"
ja Torontost. Kell. neli pj. toimis
parlamendiliikme Fred king bürocs
koosolek. King on parlamendi juurle
asutatud ebaametliku inimõiguite
komisjoni esimees. Kohal olid viel
senator Paul Yuzyk; Kanada sasJik
Helsingi järelkonverentsil^ mis toi-.
mub kevadel Bern'is ja kus käatle-takse
perekondade taas-ühenda]|iist,
William E. Bauer; välisministeeriumi
Ida-Euroopa osakonna diiektor
Gordoh Whitehead; ja parlarienjii-liikmete
abikaasade ühingu mdine
esinaine Audrey King. Kohalolijad
kinnitasid, et on vajalik tehf; kõike
Kaisa vabastamiseks, aga, ethad on
teatuda määraltakistatud sel^ tõttu,
et Randpered ise ei ole Kanafa koda-
His Excellency Alexei Rodionov,
Ambassädor to Canada f or the USSR,
285 Charlotte St.,
Ottav\7a, Canada
K1N8L5 V
Mihhail (Raisaj Gorbachev,
General Secretary of the CPSU,
Kreml,
Moscov^, USSR
Mr. Karl Vaino,
First Secretary to the Central -
Committee of tHe Gommunist Party
of the Estonian USSR,
Lenini puiestee 9,
20001 Tallinn
Estonia
Toõnto Eesti Naiss@ltsS
Sooviav
juhatusdie
i Qsitada hlgj®ma&t -1.
H®^ ^ovek, pO Ord Kingston
•1.
s.a. IJ.W.S.
. 5 - 602,
, Ont:^1E4Y1
maoB
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 13, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-03-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860313 |
Description
| Title | 1986-03-13-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | „Mei® Elu" nr. 11 13. , MÄRCH n Valdp Randpere 0 0 0 oma võimupiirides abistada Kaisa vabastamist. Kell viis p.l. toimus Parlamendi-iräel suurem koosolek, millest võtsid osa ligi 70 inimest, nende hulgas (Algus esiküljel) te Vahel T.E. Ühispai^ga ruumes, nikud. ^eilegi poolest on nemad val- Samal päeval.„Torönto Star*: juht- mis kaasa aitama ja toetama kõiki kirja pealkirjaks oli ,,Shtsharansky liigutusi Kaisa välja saamiseks, pole üksinda", kus nimetati Kaisa Otsekohe peale seda koosolekut olukorda. , toimus lühike kokkusaamine Kana- Järgmisel päeval varahommikul da peaminister Brian Mulroney'ga. Intervjueeriti Randperesid CTV üle- Peaminister näitas, et ta oli Kaisa riiklikus hommikuses programmis olukorraga täielikult kursis. Ta aval- CAN^ADAAM. Tõlkeks oli kaasas das kaastunnet ja kinnitas veel kord, . Epp Aruja. Sellele järgnes kohe jutu- et Kanada valitsus teeb,mis võimalik ajamine soome ajalehe esindaja Matti Temisevä*ga. Reede kujunes eriti kiireks päevaks. Hommikul toimus jutuajamine „TorontoSun'i" ajakirjaniku Bob MacDonald'iga. Sellega ilmus püha- mitmed šenatorid ja parlamendiliikT päevases „Sun'is" pikem artikkel, med. Äsja moodustatud „Canadian Randperede pilt toodi ka ära ajalehe! Öommittee to Free Kaisa Randpere" esileheküljel. Otsekohe peale interv- liige Marta Kivik ja EKN esindaja, juud„Sun'iga" viidi Randpered len- esines lühikse kõnega, kus ta andis nuväljale,kus neid saadeti pealelõu- ajaloolise ülevaate Kaisa olukorrast, naks Montreali,kus toimus ka esine- Pr. Kivik rõhutas, et Kaisa kinni-mine õp. Heino Laaneotsa ^orraldi^- hoidmine N. Liidu poolt on täielikult sel. Õhtuks olid nad tagasi Tcftontos. Helsingi kokkuleppe sätete vastane. Laupäeva hommikul olid Randpe- eriti perekondade taas-ühendamise red jällegi Toronto Eesti Majas, kus (familyreunification) osas. Kui Heinad õpetasid lasteaias lauluklaise ja singi kokkulepel on mingit väärtust, esinesid kohvikus lastevanerpatele. siis kõigil läänemaailma demokraatli- Anti siis paar päeva puhata, linna kel riikidel on kohustuseks nõuda vaadata ja kokku saada eestlastega Kaisa vabastamist. Pr. Kiviku sõna-erakodudes. Teisipäeval, 18. veebr; võtule järgnes küsimuste esitamine olid nad aga jälle lennus, see kord publiku poolt. Järgmisel päeval ,,To- Barrie'sse, kus toimus esinemine ja ronto Sun'i" ajakirjanik Glaire Hoy sõnavõtt kohaliku Rotary Club'i lõu- . pühendas oma kommentaari „Sun' nasöögil. Korraldajateks olid Erik^ is" Kaisa Randpere olukorrale. ses aastapäeva ja õpetaja i Vabariigi • 1§. )a 16. dr.'R. Pahapill 2)21-7777 n. ja 23. märtsil dr. R. Vanasslje . . . » . 921-7777 29. ja 30. märtsil dr. M. Leesment . . . . 481-683^ EI MINGIT KOMPROMISSE KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918. Hess ja kohalik provintsi parlamendi liige EarlRov^e. Kohalik televisiooni jaam CKVR-TV tegi ka tunniajalise intervjuu. KOHTUMINE ONTARIO PEAMINISTRIGA 20. veebruaril viidi ;Randperesid kahele tähtsale kohtamisele. Hommikul kohtasid nad provintsi peami- .O-SOOME MAIAS Teisipäeval, jõudes tagasi Torontosse, toimus samal õhtul kontsert Soome Majas millest, osa võtsid ka paljud eestlased. Aupeakonsul Ilmar Heinsoo võttis kontserdile sissejuhatusena lühidalt sõna. Eelviimasel päeval enne lahku-misttagasi Rootsi oli Randperele et^- nisterDavid Petersoniga. Kohal olid te nähtud jällegi tihe päevakava, ka Epp Aruja ja Marta Kivik, kes olid Hommikul intervjueeris neid Global-ka selle kokkusaamise korraldanud. Peale lõunat-kohtasid nad siis oil)(l)- sitsiooni juhi Larry Grossman'iga. Mõlemad juhid lubasid teha kõik.mis' võimalik neid abistada. Samalpäe-val käsitles omas kommentaaris CHFl' raadiojaamas Randpere küsimust Peter Worthington. Õhtul näidati põllu lahkel kutsel, toimus tema CITY-TVs kokkusaamist Peterson'- majas vastuvõtt. Randpered esinesid iga ja artikkel suurema pildiga ilmus mitme lauluga, «mida koosviibijad TVst John Dawe. Sealt nad 'irdusid helistuudiosse, kus lindistati viie tunni jooksul 26 lastelaulu. Valmistatud lint levitatakse ülemaailmselt. Randperede soovil, läheb tulu Kaisa Abistamiskomiteede kasuks. Õhtul kell 7, arhitekt Elmar Tam- Pühapäeval, 16. veebruaril oli To- vaatamata on kaljune pind eesti rah-rdntoKoimainü koguduses Palve- vale. päev ning samal ajal ka Eesti Vaba- Edasi kõneleja märkis, et vahel on riigi väljakuulutamise päeva tähis- noortelt ja vanadelt kuulda nagu vastamine. Jumalateenistuse pidas ko- tastikuseid süüdistusi, et vanad on guduse õp. 0. Gnadenteich. noortelees ja teisalt, et noored ei tule Jumalateenistusele järgneval küllaldaselt meie rahvuslikust tege-koosviibimisel oli kavalises osas ter- vust osa võtma. Need seisukohad on vitussõnad koguduse esimehelt öeldud liialdusega. Näiteks ei ole Eberhard Lepikult. Esines koguduse Eesti Päevadel ala, kus noored on laulualnsambel, keda klaveril saatis puudunud. Nad on igati oma aktiiv-koguquse organist Georg Utal. Laul- susega aidanud päevadel hästi korda jad olid sini-värvilistes kleitides ja minna, laulsid viis laulu. Kavalise osa kesk- ^ kingi, lauluansambel lau)is sünni-punktiks oli Eesti Abistamiskomitiee Ojna hoogsa kõne lõpetas kõneleja päeva õnnesoovi laulu, hr. Ants esimehe Alfred Sepa kõne, ja hoog- i^y^^^^^ sõnadega: ..Eesti j^urklik, kes juubilariga 55 aastat ne, mille eest avaldati talle tugeva muld ja Eesti süda, kes neid suudab tagasi sõjaväes koos aega teenikud, aplausiga kiitust. lahuta". Kõne järele,, mida kviteeriti meenutas oma mälestustest muu-tugevate kiiduavaldustega, lauldi seas, et juba siis oli õp. 0. Gnaden- KUHU OM JÄÄNÜB Eesti rahvushümni. Seejärel Voldemar teichil soov usuteaduse õpinguile 5000 EESTLAST? Lember luges A,Gailiti „Isade maast" asuda. Lydia Tori luges sünnipäe- Ta algas oma kõnet laulusõnade- valitud osa. Koosviibimise teises vaks valminud luuletuse ja andis selga: „Ehk küll kuldne elu võõra pin- osas tähistati koguduse õp. 0. Gna- le mälestuseks üle. na peal, tuhatkordse õnne sees vii- denteichi 75 aasta sünnipäeva. Õn- Koosviibimiseks olid külluslikel biks kodumaal". Oleme saavutanud nitlussõnadega andis koguduse esi- kohvilaua valmistanud koguduse siin palju -- rohkem kui kodumaa mees E. Lepik koguduse nimel üle naisringi liikmed. oleks suutnud pakkuda: meil on ma- ^ ' . : — — ~ — — — — . ———• ~ ' jad, suvilad, paadid ja autod. Seejuures oleme ka oma rahvuslikku tööd edasi kandnud — meil on Eesti Maja, kirikud, puhkekodu. — See kõik kahjuks on ega ehitatud liivasele pinnale, millel ei ole püsi. Sest kui vaatame tagasi selle maa ajalukku, kuhu üksikuid tugevaid rahvusgruppe on välja rännanud nagu škandinaa\^lasi, kelledest mitmed on aga ära sulanud siinse rahva hulka. Arusaadavalt, suurtel rahvusgruppidel on pikemalt püsi. See on elu tõelisus. Umbes 20 aastat tagasi toimunud rahvaloenduse järele oli Kanadas 18.000 eestlast. Nüüd viimaste andmete järele vaid 13.000 — kuigi on surevus, kuid samal ajal on ka sündivus — kuhu on jäänud 5000 eestlast? Kodumaal, vaatamata võõra võimu ümberrahvustamise püüdlustele jne., seal kõigele STI ÜHISPANK Broadview Ave., Toronto, I Süüdistus mõrvakatses Toomas Türki peksja tabati Politsei vahistas möödunud nel» japäeval ühes motellis röövli, kes esmapäeva õhtul peksis SO-aastast Toomas Türki. Dupont Ave. eluneva 28-aa8tase katusekatja Joseph Stevensoni vastu tõsteti süüdistus mõrvakatses, sissemurdmises ja röövimises. Toomas Türk on haiglas parane-mas, kuid raputas rusikat ja ütles „Toronto Star'i" kaastööliseie, et oleks röövlile virutanud, kui olnuks võimalik. SO-aastane eestlane üllatas esmaspäeval, 3. märtsil, õhtul kl, 8 paiku murdvarast, kes haaras tal kõrist vasaku käega ja paremas käes olnud revolvriga peksis pähe, nõudes raha ja kulda. Röövel vedas teda toast tuppsi jätkates peksmist teelt leitud esemetega. Lauaalt võetud kirjaavajap torkas vasaku kõrva kohale ja laualambiga lõi pähe. ,^Ta sai taskust . umbes 20 dollarit, kuid ta polnud rahul ja nõudis kulda, kuigi kinnitasid, et mul seda pole," ütles Toomas Türk ajalehele. Ta pidas varemalt maalriametiH ja pärast abikaasa surma 8. a.taKa8l elas Mortimeri tänaval üksinda väikses majas. „Tabasin röövlit rusikaga vastu suud ja tal peaks olema huul lõhki," lisas Türk, kes verisena läks abi otsima naabri juurde. „Star" kirjutab, et Toomas Türk on eestlane, kes asus Kanadasse 1951.a. Rootsist. onjõud isiklikud iasliud alates 12,50% avatud esmasp.-c^Qd® 1Q:00~3: Tessip. ja neljap. Shtuti 5:30-8:00 R. S. KANE Ltd. MATUSEMAJA UUS ASUKOHT Sl 50 Yonge St. •(Goulding Ave., lõunapool Steeles) Willowdab 221-1159 järgmisel päeval,,, Toronto Star'is". Reede kujunes jällegi pikaks tööpäevaks. Hommikul enne lipuheiskamist kohtasid nad Toronto linna- ; peaga Art Eggleton'iga. Õhtul esinesid nad Toronto Eesti keskkoolis ja siis EKN Vabariigi aastapäeva vastuvõtul. Mitmed kohalviibivad poliitikud kinnitasid, et nad teev^d^mis võimalik abistada Kaisa väljapa-mist Nõukogude Eestist. ^ Laupäeval sõitsid Randpered soojalt Kastu võtsid. Kuna järgmine päev oli neile lahkumispäevaks, siis Valdo Randpere tänas oma ja Leila nimel kõike neid,kes olid pinud seo» tud selle reisi õnnestumisega. Ta nimetas t.h.: aüpeakonstil Ilmar HeinsDo, EKN esimees Laas Leivat, EKN peasekretär Priit Aruvald, Epp Aruja, ja Aruja perekond, Marta Kivik ja teisi. Ta tänas Elmar Taiii-põld ü ja tema abikaasat ilusa lahkumise puhul korraldatud vastuvõtu 3X0: New Yorki Eesti Rahvuskomitee eest. Hr. Randpere lõpetas üteldes, et omaja Leila senistel .reis ide , ei ole nadleidnud nii sooja vastuvõttu kui Ühendriikides ja teiste USA organisatsioonide käendusel. Suurem osa aega Veetsid nad Washingtonis^ kus toimusid mitmed kokkusaami$ed valitsuse esindajatega. Täpseid andmeid nendest, kokkusaamistest pole veel siiani .jõudnud. seila teisi ajal ja et nii palju tähelepanu ei ole antud nende olukorrale kuisiin. Kuigi Randpered on lahkunud, kestab väikse Kaisa vabastamise ui teil on vastavad eigldused, võite saada protsendiraha laenu oma ettevõtte alustamiseks. Avaldusvormid on saadaval keskkoolide, kutsekoolide ja ülikoolide tööametiteBo Võite ka tasuta helistada il: 1-800--3B7-0777. . ^ "Esmaspäeval, 24, veebruaril/kui aklsioon. Juba on saadetud provintsi Randpered viibisid USA-s, föderaal ja /öderäal parlamendiliikmete poolt parlamendiliige Andrev^ Witer esitas N.Liidu saadiku Alexei Rodionov'ile alamkojas küsimusperioodil küsii Cttav\/askirjunõudes Kaisa vabasta-muse välisminister Joe Clark'iie Kai- tiist. 1 ' p^^^ sa Randpere kohta. Minister vastas, # et see on ainulaadne juhus,kus N. Liit hoiab kinni nii väikest last ja e^ Kanada jälgib seda olukorda. > Eestlast Kesknõukogu Kanadas pöördub Kanada eestlaskonna poole kirjutada N. Liidu saatkonnale Otta= was, Mihhail või Raisa dorbatshov'- PA„E RsmLAasMpEä..e NvDal^I, M 3rA,. EmLä rt. sil lendasid .i,l ei. aK„ arlVa, m,o le,'. no,. uTTd, eis •,e t•N-M.iL Tiii- t. nR andJ peredJ otse WiAa;osohui;n«g«t+o«n«;iosft .Onti -; ,t ai,t ku o,m a.k o,h us,t u•s i H. elsingi kok, - täwasse, kus neil vastas ootasid Eneo^"^^^^^^^ Kukk-Shev.chuk vja Waher peni, oma vanematega laanes. Aadressid Ottawast ja Marta Kivik ja Epp Aru^ o" ja Torontost. Kell. neli pj. toimis parlamendiliikme Fred king bürocs koosolek. King on parlamendi juurle asutatud ebaametliku inimõiguite komisjoni esimees. Kohal olid viel senator Paul Yuzyk; Kanada sasJik Helsingi järelkonverentsil^ mis toi-. mub kevadel Bern'is ja kus käatle-takse perekondade taas-ühenda]|iist, William E. Bauer; välisministeeriumi Ida-Euroopa osakonna diiektor Gordoh Whitehead; ja parlarienjii-liikmete abikaasade ühingu mdine esinaine Audrey King. Kohalolijad kinnitasid, et on vajalik tehf; kõike Kaisa vabastamiseks, aga, ethad on teatuda määraltakistatud sel^ tõttu, et Randpered ise ei ole Kanafa koda- His Excellency Alexei Rodionov, Ambassädor to Canada f or the USSR, 285 Charlotte St., Ottav\7a, Canada K1N8L5 V Mihhail (Raisaj Gorbachev, General Secretary of the CPSU, Kreml, Moscov^, USSR Mr. Karl Vaino, First Secretary to the Central - Committee of tHe Gommunist Party of the Estonian USSR, Lenini puiestee 9, 20001 Tallinn Estonia Toõnto Eesti Naiss@ltsS Sooviav juhatusdie i Qsitada hlgj®ma&t -1. H®^ ^ovek, pO Ord Kingston •1. s.a. IJ.W.S. . 5 - 602, , Ont:^1E4Y1 maoB |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-13-03
