1986-03-13-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 13. MÄRTSIL , MÄRCH 13
mc
. INMEMORIAM
„ Võib aga jääda igavesti nooreks
oma südames, kuid see õnnestub
ainult vähestel ja see on kõige
toredam niorus."
V.P.G. päevaraamatust
4. septembril 1913
Vera Poska-Grünthal on lahkunud
elavate kirjast. Lidingö saare haiglas,
Stockholmi eeslinnas, kustus tema
pikk ja tegevusrohke elu. Sündinud
eelmise sajandi lõpul advokaadi, hili-s.
ema eesti välisministri ja rahusaat-konna
juhi Jaan Poska ja ter|ia abikaasa
Constance teise lapsena, kirjutas
ta juba 1913.a. noore lapsena oma
päevaraamatus, et tahab astuda õigusteaduskonda,
olgugi et naistel õigusi
juristina teotsemiseks veel ei
olnud. ' ^
Nii sai Verast jurist, kellena võitis
lugupidamise nii advokaadina töötades
kui ka oma laial tegevusväljal
ühiskondlikul ja samuti teadusliku
töö alar Tartu ülikoolis. Juba üsna
noorena alustas ta Eesti Akadeemiliste
Naiste Ühingu organiseerimist,
hiljem võttes sidemeid vastava, rahvusvahelise
organisatsiooniga. Aastatega
lisandud ikka ja jälle uusi
ülesandeid noorele naisjuristile, kes
oma andeid ja energiat väga laialdastel
huvialadelrakendas, olles seejuures
abikaasa (alatep 1919. abielus
kaasjuristi Timotheus Grünthäliga)
ja viie lapse ema.
Esimesi samme naisõiglusluse
suunas astus Vera Poska-Grünthal
juba 1926.a., mil asuti Eelsti uue tsiviilkoodeksi
eelnõu koostamisele.
Vera Poska-Grünthal esitas Eesti
Akadeemiliste Naiste Ühingu esindajana
uusi, moodsais skandinaavia
maades kehtivaid perekönnaõiguse
põhimõtteid, kus abikaasade ühe-väärsus
ja üheõiguslus on kindlustatud.
Esimene kontakt ühe rahvusvahelise
organisatsiooni — Rahvusvahelise
Naisliiduga — toimus V.P|.G -1
1928.a. suvel Pariisis, kus ta Eesti
Naisliidu ühe esindajana Sotsiaaltöö
Kongressist osa võttis. Sääl selgus
talle rahvusvahelise koostöö suur
tähtsus. Eriti paelus V.P.G -d noorte
ja laste õigusliku kaitse küsimus,
millisel teemal ta hiljem nii magistri-kui
ka doktoritöö Tartu ülikooli juures
• kirjutas. Üoktoritöp, teemal
„Noortekohtud'', jäi küll sõjaolude
tõttu kaitsmata.
V.P.G. töö ei piirdunud vaid oma
kutsealaga, olles Tartus aastaid Eesti
Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste
Gümnaasiumi vanemate komitee ju^
hataja, oli ta tutvunud maalt kooli
tulnud tütarlaste korteriprobleemidega
ja leidis vajaliku tütarlaste internaati
asutada. y.P.G. oli tegev ka
laste- ja emadekaitse töös.
P-õgenes Rootsi koos afeikaksa ja
lastega suure põgenikevooluga
1944.a. sügisel. Arhiivitöö kõrval
Stockholmi ülikoolis töötas ta eesti
põgenike abistamisorganisatsiooni-des
ja Eesti Komitee Naissektsiponi
asutaja ning juhatajana. Oli naiste ja
kodude ajakiri Triinu asutaja ja peatoimetaja.
Oli õhutaja ja innustaja
igalpool, kus töökäsi ja mõtlevat
pead vaja. Vera Poska-Grünthal oli
tuntud ja austatud mitte ainult oma
asukohamaal Rootsis, vaid oma sagedaste
reiside kaudu ^ ka paljudel
teistel maadel, kus eestlasi elab, Alati
väsimatu kommunismi vastu võitleja
ja kommunistide Balti maade
ülekohtuse okupatsiooni tutvustaja
nii rootslastele kui ka kariaÖalastele
ja ameeriklastele. :
Ikka ülesehitaja, optimist, entusiast,
nii jääb see tubli eesti naine
igavesti nooreks tulihingeks meie
mälestuses. •
Puhka rahus, kallis sõber!
FRIDA KASPER'
ERMI SOOMET
• ÜKS VÄSIMATU TÖÖMEES
Selle kuu 15-1 päeval täitub 75
aastat Ermi Soometi sünnist. Sel pu^
hui on põhjust vaadelda selle tubli
eestlase mitmepalgelist elu ja tegevust
niihästi isiklikul kui rahvuslikul
pinnal."
Ermi omade sõnade kohaseU ta on
alati elanud kaksikelu: isiklikku ja
ühiskondlikku.
Moodne ühiskonnateadus väidab,
et ühe inimese elu on täiuslik ainult
siis, kui osa sellest elust.on pühendatud
oma kaasinimeste teenimisele.
Selle teooria põhjal peaks Ermi
Soometi elukäik olema üsna lähedal
täiuslikkusele, sest kogu oma elu
jooksul on ta end ühel või teisel viisil
rakendanud ühiskondliku ülesannete
täitmisele.
Peale Tartu Ülikooli lõpetamist õigusteadlasena
1938-1 aastal rakendus
ta Eesti politseiaparatuuri teenistusse
mitmetel ametkohtadel, jõudes lühikese
ajaga tõendada oma väljapaistvat
organiseerimisvõimet sisekaitse
ülema kantselei juhatajana,
Läänemaa prefektina ja Välispolitsei
Peaosakonna juhatajana.
Samaaegselt oli ta haldusõiguse ja
kutse-eetika lektoriks välispolitsei
koolis ja avaldas õigusteadusalalisi
kirjutusi vastavais ajakirjades.
Kanadasse emigreerus E. Soomet
1947-1 aastal, kus ta asus ühe tööstusliku
ettevõtte teenistusse Montrealis
kontorijuhatajana ja materjalide sisseostjana.
Peale Sir George Williams
CoUege lõpetamist majandusteadlasena
ülendatakase teda ka arvepidamise
osakonna juhatajaks.
Puhkepaigale siirdununa asub t^
Torontosse elama, tegeldes tulumak-sualaliste
küsimuste nõuandjana abi-vajajaile
ja paljude erialaliste artiklite
autorina eesti ajalehis.
Paralleelselt oma kutsealalise tegevusega
pühendub Ermi Soomet
erilise andumusega skautlikule liikumisele,
millega ta ühines kodumaal
1925-1 aastal ja mis on kestnud tänaseni,
Kanadas oli ta Skautmasterite
Kogu asutajaks ja^cauaaegseks esimeheks.
Peale.konsul Markuse surma
valiti E. Soomet Eesti Skautide
Malev Kanadas vanemaks.
Lisaks skautlusele jätkub tal aega
kateistele meie rahvusliku tegevuse
aladele. Montrealis aitab ta elustada
sealset Eesti Seltsi ja saab selle esimeheks.
Ta on Kanada Eestlaste Ajaloo
Komisjoni esimees. Eesti Liit Kanadas
juhatuse liige, EKN-i Valimiste
Peakomitee esimees kahel korral,
jne.
E. Soometi vilgas ühiskondlik tegevus
on kestnud tänaseni, andes
eeskuju teistele pensionäridele rakendumiseks
organiseeritud eestlaskonna
tegevusse.
Ermi Soometit iseloomustab kohusetundlikkus,
edasipüüdlikkus ja tasakaalukus.
Ta on teiste suhtes tolerantne,
eelistab olulist ebaolulise ees
ja üldhuvisid isiklike huvide ees.
Need iseloomuomadused ja tema
väljapaistev, panus, on teinud Ermi
Soometist meie ühiskonna üldiselt
respekteeritud liikme.
Akadeemiliselt kuulub ta kauaa-egse
liikmena Korporatsioon Frater-nitas
Esticasse.
Sinu auväärsel juubelipäeval ühinevad
minuga Sinu sõbrad, kaasvõitlejad
ja kaasatöötajad eesti ühiskondlikus
ja skautlikus rivis, soovides
Sulle jätkuvat head tervist, jõudu,
ja indu eestluse eesmärkide teenimisel.
. ILMAR HEINSOO
„Meie Elu" nr. 11 (1880) 1986
llllllllllHIIIIIIIIIBlIDIirilllBIIQIIIlllllOIIIHOIlOlllllDIIOIlOIIIIIBIIOIIBlIOIlDIlOllOllOllflIIBIIOIIOim
I i^ÄliiiiiiailliililiP
IV:^..^' ..y .l..,'L:i.i...' '""^
ERMI SOOMET
satajate maailmamaratonist pee°
takse viis Alpides. Nendest viiest
moodustavad vabaltvalitüd kolm
Alpentrisi nimelise võistlussarja.
Austria „DolomitenlaufS Itaalia
„MarGialongä" ja Saksamaa „Kö°
ning Ludwig Lauf V toimuvad kolmel
üksteisele järgneval pühapäeval
ja moodustavad seega eelistatud
Alpentrisi kaugemalt Euroopa
nurkadest, PÕhja-Ameerikast ja
Austraallast tulevaile osavõtjaile.
Tuhandeile suusatajaile on Al-pentris
kolm nädalat kestvaks treenimiseks,
võistlusteks ja toredate
elamuste, kogumiseks. Aga need^suu-samäratonid
ei ole suursündmuseks
mitte ainult võistlejaile. Juba terve
nädal enne võistluspäeva valitseb
suusarajaäärseis asulais peomeele- .
olu. Püstitatakse lipumaste, heias-takse
lippe ja ehitatakse auväravaid
asulaidläbivaile võistleja le. Õhtupimeduses
peetakse lühimaa võistlusi
tõrvikutest valgustatud rajal. Pealtvaatajaile
keedetakse lõkketuledel
vorste või pakutakse truuta suurtel
restidel röstitud kalu ja k mma veini.
AUSTKIAS
Kuuekümne kilomeetri pikkune
...Dolomitenlauf" ja väiksemate ambitsioonidega
võistlejaile mõeldud
25-kilomeetriline „Lienz Lauf" algavad
samaaegselt Lienzi linnaäärsel
heinamaal vastasuundades püha-,
päeval 19. jaanuaril. Juba eelneval
päeval on aiaga ümbritsetud stardi-väljal
iga osavõtja ikoht kindlaks
määratud võistlusnumbrit kandva lipukesega.
Ööl enne pühapäeva on.
veoautod, buldooserid ja rajamasinad
vilkas tegevuses, et hommikuks
katta kõiki võistlusrajaks .määratud
tänavaid küllaldase lumekihiga. Kella
kaheksa ajal kihab stardivälja
ümbrus võistlejaist — proovitakse
määret, soendatakse keha ja pakitakse
sooje üliriideid nummerdatud kottidesse,
mis varsti kinnistes veoautodes
lõpp-punkti toimetatakse. Stardi-aeda
sisenedes tembeldatakse võist-lusnumbrile
kinnitatud kontrollkaart
ja osalejad asuvad lipukestega märgitud
kohtadele. Valjuhääldajaist tuleb
vaheldumisi juhtnööre võistlejaile,
tänusõnu vabatahtlikele abistajaile
ja hoogsaid rahvaviise.
Kõrgel kraanaplatvormil ja väljaku
kohal tiirlevas helikopteris on
fotograafid ja kaameramehed usinasti
ametis kogu sündmuse edasiandmiseks
ajakirjanduse ja televisiooni
kaudu üleriigilises ulatuses. ,
Täpselt kell 9.00 kõlab stardipauk ja
kümned sõdurid avavad sünkroniseeritult
stardiväljaku väravad ning
üle 3500 võistleja tormavad teele.
Maailmaklassi kuuluvad eliitsuusata-jad
moodustavad peagi kiirelt liikuva
hanerea, kuid vähemate võimetega
suusatajad liiguvad kirju jõena, 10
kuhi 15 inimest kõrvuti kuni esimese
viie kilomeetri lõpuni. Vähese lume,
suhteliselt kitsa raja ja suure osavõtjate
arvu tõttu läbivad esimest järsemat
allasõitu. paljud kukkudes
ja veeredes. Asulais palistavad
pealtvaatajad tiheda müürina
võistlusrajaks muudetud tänavaid ja
hüüavad ergutusi nii üldiselt, kuid ka
osavõtjate nimekirja jälgides nü mitmelgi
juhul nimeliselt just mööduvale
suusatajale. Joogipunktides antakse
ergutavat sooja teed, viinamarjä-suhkrut
ja apelsinilõike — rajalõpu
poole ka suppi ja võileibu neire,kellel
puudub jaks kiirelt lõppu jõuda, jk
kõigele sellele lisaks paras jagu
hoogsat muusikat — olgu siis kas
helilindilt või külamoosekantidelt.
Südalinnas asuvas lõpp-punktis registreeritakse
võistleja aeg elktroonili-salandiku
sekundi täjnsnooqa
ning ühtlast vormiriietust kandvad
neiud mässivad higise võistleja sooja
sõjaväetekki. Suures telgis pakutakse
sooje jooke, suppi, leiba ja vorsti.
Ja kui suurem nälg kustutatud, on
teadetahvlil juba väljas raalil trükitud
võistlustagajärjed.
Nädal aega hiljem kordub põhiliselt
kõik Lienzis toimunu paarsada
kilomeetrit lõunapool olevas Di
Fiemme eFassa orus „Marcialonga"
nimelisel võistlusel. Kuna siin on
lund veelgi < vähem kui Lienzis,
siis kühveldavad mitmed
kümned inimesed paaril päeval
mitmelpool lund rajale, et kive ja
puujuuri vähemalt õhukesegi lume-korraga
katta. Mäe varjus olevail raja-osadel
on^ lund küllaltki palju, kuid
pidevalt paikese käes olevais paikades
on lumekate üsna õhuke ja hommikupoolsel
päeval väga jäine.
Võistluse lähtepunktiks on Moena
linn. Siin toimub võistlusele eelneval
õhtul rongkäik, tähtsad tegelased ütlevad
tervitusi ja kõrgel mäenõlval
moodustavad tõrvikukandjad leeki-va
,,XV Marcialonga". Võimas tulevärk
ja tasuta juust ja vein kõigile
soovijaile lõpetavad meeldiva avä-talituse.
Võistluspäeva hommikul täitub tohutu
suur parkimisväljak moodsate
turistibussidega, mis kahekümnes
erinevas külas või linnas ööbivad
võistlejad starti toovad. Sõjaväeor-kestri
helide saatel koguneb kaugelt
üle 7000 suusataja stardiaeda. Star-diaia
ees olev väljak kitseneb juba
paarisaja meetri pärast kolmeks suhteliselt
kitsaks rajaks. Ja nii, suusa-taja-
suusatajast kinni, läbivad võistlejad
Moena linna erinevatel radadel
ülespoole rühkides. Mõnes kohas
kitseneb kuristiku serval kulgev rada
ainult paari suusataja laiuseks ja siis
tuleb aeg-aj alt seisatada ja edasipää-semise
järjekorda oodata. Pärast 2^1
km on radadel ainult 3-4 suusatajat
kõrvuti ja eelsõitjast möödumiseks
on peaaegu küllaldaselt ruumi. Sõraga
küla kohal tõuseb kitsas, mäenõlval
kulgev rada järsult 100 meetrit,
et siis kohe niisama palju meetreid
allpoololevasse jõesängi langeda.
Siit 10 km edasi asuv Predazzo
linn on lõpp-punktiks, neile, kes ainult
45 km soovivad sõita. Teistel on ees
veel üsna kerge üles-alla kulgev rada
kuni viimaste kilomeetriteni Cavale-se
linnas. Siin tuleb enne lõppu jõudmist
sik-sakiliselt kulgeval linnatänavail
5 km jooksul tõusta 200 meetrit.
Paljud võtavad suusad alt, et kiiremini
ja kergema vaga üles saada,
kuid enamus pressivad nii nagu
kord ja kohus higist nõretades suuskadel
lõpuni välja.
SAKSAMAAL
Varakult viimasele Alpentrisi
võistlusele Oberammergaus saabujaid
tervitab lausa jõululiselt uhkes
lumerüüs maastik. Päikesepaistelised
päevad, parajalt karge ilm ja suu-repäraseh
lumised rajad tõotavad toredat
finaali selle"=;t võistlussarjast
osavõtjaile. Paraku aga hakkab neljapäeva
õhtupoolikul puhuma soe
mägestikutuul ning laupäeval on
korraldajad sunnitud teatama, et
võistlusrada onlumepuudusel lühendatud
50 km-le. Raja lühendamise
tõttu jäävad läbimata Altenau ja Un-terammergau
külad ja kuulmata
pealtvaatajate hõiked ja alpikellade
kõlistamised, mis Austrias ja Itaalias
lõid meeldiva meeleolu. Ja tolle toreda
tunde puudumist ei korva ka kuningas
Ludwigule kuulunud Linder-hofi
lossiaiast läbisuusatamine. Loomulikult
ei mõjuta sellised meeleolulised
asjaolud mingil viisil eliitklassi
"mis siin on pa-
Q
CD
5 .
E
5
m
n
õ
5
õ
õ
õ
õ
õ
õ
m
õ
m
m
m
m
•c
5
. õ
õ
5
5
a
. õ
õ
m
m
õ
õ
E'
5
õ
õ
5
5
õ
ä
m
Š
õ
õ
D
O
5
a
5
õ
o
a
n
5
m
ID
D
n
n
n
a
n
n
õ
m
CD
D
n
n
cš
•
5
a
ä
5
m
5
õ
õ
n
5
5
õ
a
a
a
õ
2
m
m
S
n
m
õ
a
5
E
O
õ
õõ
£
m
õi
2
õ
õ
E
•
a
5
õ
ä
õ
õ
õ
5
•
õ
m
õ
Õ
Õ
Eo
õ
m
m
m
S
õ
õ
a
E
•
•
õ
m
TsiiiiiaiiQii
Kui kirjanikud
põgenesid maalt
n
n
n
ä
õ
0111944. aasta varasugis. Ped-ro
Krusten oli lõpetanud parajasti
Suurupi neeme ees laevasõidu
Leaga. Astudes laevalt maha,
nägi ta, et Tallinna poolt tuli
tagurpidi sõudes Evald Uustalu.
Paadi vastaspingil istus mureliku
suuga Marie Ünder. Tema
kõrval oli mees, kes nägi välja
nagu klaassilmadega Kristus.
Krusten tervitas tuttavaid kolleege
ja tegi ettepaneku:
jjLäheme Vehklemõisa aeda.
Seal on täna aiapidu lampiooni-
,,Kus see Vehklemõisa õieti
on?" küsis Uustalu.
Krusten näitas näpuga lõunasse,
kust paistis torn üle metsa.
See pidi olema Vehklemõis suure
rohuaiaga.
Kõik neli astusid Suurupi tuletorni
juures kõrget kallast mööda
üles. Tuletorni juures ootas neid
suurem seltskond — kõik kirjanikud.
Suurupi merekindlusest
kostus vägev sõdurite rivilaul
Peeter Lindsaar ütles:
„Ja sõdurid laulavad."
,,See on hea märk," sõnas keegi.
„Kui sõdurid laulavad, siis
nad veel ei tee kand ja varvas."
Kogu seltskond võttis isuuna
Muraste mõisa poole. Teel tuli
vastu Voldemar Õun viis paari
susse näpu otsas. Raimond Kolk
küsis:
,,Kas see on vallavanema pä-randustomp?"
,,Ei ole," vastas Õun. ,,Võibolla
on see meie uus evangeelium,"
lisas ta mõistu juurde.
Rutsi poe ees seisis väike poiss
tee ääres ja töinas.tälest kõrist.
,, Väikemees, miks nutad?" päris
Kolk kaastundlikult.
,,Ei lasta elada," nuuksus
poiss ja näitas rannale, kus üks
küla põles kahest otsast. Bernard
Kangro vaatas ka rannale, viskas
pilgu Naissaarele ja tegi
kindlaks:
,,Puu saarel on alles."
Muraste mõisa aed oli ehitud
lampioonidega. Kirjanikud võtsid
istet puude varjus. Valev Ui-böpuu
mängis kitarril „Toselli
serenaadi", Arvi Kork oli tulnud
röövlijahilt ja rääkis relvalugu-sid,
Heino- Susi jutustas sõidust
üle lahe, August Gailit unistas
muinasmaast. Kõiki aga rusus
sügav mure, sest kaugelt kostus
kahurimürinat. Arvo Mägi arvas:
,.Tulevad vist uued isandad."
„Ei ole need uued isandad,,
vaid surma ratsanikud," vaidles
Kari Ristikivi vastu.
,,Aga meil Oli õigus hõlma all,"
arvas Arvo Mägi. „Tuleb lippude
vahetus. Haakrist alla, sirp ja
vasar vardasse."
• s,J^äästa meid ära kurjast,"
palvetas Ainn Kalmus.
„Ehk tulevad inglased appi,"
arvas keegi. ^
„Arvad sa," sõnas Valev Ui-bopuu.
,,Keegi ei kuule meid."
„Jah," lisas juurde Arno Raag.
„Elame saatuslikus kolmnurgas."
Tõsise olemise lõpetas kasvav
kahurimürin. Järsku ilmus õuele
Evald Voitk jalgrattaga ning
kuulutas:
„Maa põleb!"
Kirjanikud võtsid oma vähesed
pambud ning ruttasid rannale,
kus seisis vaike laev Suurupi
sireenijaama akna taga. Teel tuli
vastu Konstantin Reemets,
kes näis olevat ebausklik. Ta
jutustas kassist, kes jooksnud ü-le
tee. Ta liitus teistega ning kõik
ruttasid randa. Seal õõtsus rahu- •
tui veel väike laev, millega Pedro
Krusten ja Lea olid teinud lõbu-sõidu.
Kõik piidlesid laeva veidi
umbusklikult. Gerd Helbemäe
arvas: i
,,See on ohvrilaev."
„ Aga viib ehk üle rahutu vee,"
lootis Gailit. „Aga meie leegitsev
süda jääb kodumaale."
,Ja ristideta hauad," lisas Viirlaid
juurde.
,,Kas see laev pole huupi valitud?"
küsis Krusten.
„Läänemere isandad põgenevad
maalt," ironiseeris August
Mälk.
,,Aga ainult ajutiseks," kinnitas
Helbemäe.
,,Läheme teisele rannale," lootis
Aino Thoen.
Kirjanikud astusid laevale.
Maha jäid ainult Heino Susi ja
Ruth Eliaser. Esimesel oli veel
sulasekaup sarvikuga ja teine oli
unustanud koju passi ja paja.
n
n
n
n
»
?
ni
n
n
in
i i
ü
n
n
õ
ä
tn
m
n
š>
n
.n
•5
n
n
D
a
5
õp
5
a
õ
S
D
iii
n
n
ii
õ
S
ä
n
a
m
tü
1'
£
01
i i
a
ä
nü
Si
m
5
S
in
n
i i
s
n
3
a
a
n
õõ
m
m
iü
m
õ
n
iõl
õ
a
õ
s
5
m
m
S
n
5
õ
S
n
m
ni
m
n
n
n
s
õ
5
•
õ
E
5
ä
cä
5
m
õ
a
5
õ
õ
5
S
30m1
Õj
m
n-iõ
u
õ
n
n
5
õi
s
3
iiiDiiiDiiQiiiiisiiiiiiiiaiiiiiiiiiiiBiiiiigiiiMiiiiiiiaiiiiMiiiiaMBiiouniiBiiDiifliiiiiiiiQiiQiiBiiiiiaiioiiaiiai^
EELMISE NÄDALA RISTSÕNA
LAHENDUS
1. Vala, 5. Kurgi, 10. Arvas, 15. Kaal,
19. Ihar, 20. Oleng, 21. Raibe, 22.
Aste, 23. Koed, 24. Padur, 25. Abist,
26. Tule, 27. Sinna, 29. Kuue, 30.
Rebi, 31. Sudak, 32. Ablas, 34. Kaa,
36. Endas, 38. Ado, 41. Ots, 42. Pista,
44. Tom, 45. Oli, 48. Kokard, 50.
Mütsiga, 52. Neptun, 54. Roost, 55.
Tiree, 56. Aim, 58. Tasun, 59. Osme,
remad kui kahel eelmisel võistlusel.
Põhiliselt terve tee viimase moe kohaselt
uisutades on parima võitleja
aeg 50 km rajal 1 tund ja 55 minutit.
„ Marcialonga" 70 km läbis võitja
3.04-ga ja „Dolomitenlaufi" 60 knii
parim aeg oli 2.59.
Harva sünnib maailmas midagi,
millest eestlased ühel või teisel viisil
osa ei võta. Nii osales ka sellel A l -
pentrisil vähamalt kolm eestlast järgmiste
tagajärgedega: „Dolomiten-lauf":
Mehis Kivilo - 4.24, Harri
Kivilo - 5.19. „Lienz Lauf" (25 km):
Maimo Kivilo — 2.32. ,,Marcialonga"
(70 km): Mehis Kivilo - 5.31,
Harri Kivilo — 6.36.,,Marcialonga"
(45 km): Maimo Kivilo. - 5.12.
„ Köning Ludwig Lauf': Mehis Kivilo
- 3.03, Harri Kivilo - 3.32. Võistlusrajal
kohatud rootslaste andmeil
olid ka Rootsi eestlased Alpentrisil
esindatud, ning osavõtjate nimekiri
lubab oletada, et ka okupeeritud kodumaalt
oli keegi väljas.
60. Einel, 61. Annam, 63. Lugu, 64.
Neetimine, 66. Iga, 67. Kuulsad, 69.
Saba, 70. Eru, 71. Erin, 72. Ajalugu,
76. Und, 77. Keelepeks, 82. Kagu, 83.
Akord, 85. Vurie, 86. Idla, 87. Emata,
89. Sem, 90. Lakil, 91. Kraal, 92.
Natuur, 94. Harilik, 96. Seesam, 97.
Tse, 98. Ted, 100. Sapil, 101. Aar,
102. Ise, 103. Droog, 105. Osm, 106.
Kliid, 108. Larry, 111. Muil, 113.
Item, 115. Sinod, 119. Oboe, 120.
Siidi, 121. Silun, 123. Jile, 124. Peks,
125. Andun, 126. Eilse, 127. Viga,
128. Seks, 129. Loode, 130. Duett,
131. Anun.
PÜSTI:
1. Viks, 2. Ahoi, 3. Laen, 4. Ardna, 5.
Kop, 6. Ulakas, 7. Redus, 8. Gnuu, 9.
Igrekitel, 10. Ararati, 11. Rabe, 12.
Viibe, 13. Absint, 14. Set, 15. Katus,
16. Asud, 17. Atla, 18. Leek, 28.
Abort, 31. Samet, 33. Ltd, 35. Asse,
37. Don, 38. Akron, 39. Doose, 40.
Okome, 42. Püree, 43. Agana, 45.
Otsu^, 46. Luuga, 47. Innud, 49. Aset,
50. lyiinna, 51. Ain, 53. Pall, 55.
Tiibuks, 57. Makrell. 60. Emaga, 61.
Agu, 162. Muile, 65. Isu, 66. Ird, 68.
Une, 70. End, 71. Eerik, 72. Akent,
73. Jamas, 74. Ägate, 75. Lutu, 76.
Urmas, 77. Kukil, 78. Pire, 79. Edasi,
80. Klaas, 81. Salme, 84. Oeh, 85.
Valimised, 88. Autry, 90. Lips, '91.
Keris, 93. Reo, 95. Raoline, 96. Sai,
99. Domino, 101. Almust, 103. Dress,
104. Guido, 106. Kelle. 107. Diiva,
108. Lops, 109. Abee, 110. Rokk, 112.
Idud, 114. Tiiu, 116. Niin, 117. Olgu,
118. Dean, 120. Sai, 122. Net.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 13, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-03-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860313 |
Description
| Title | 1986-03-13-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, 13. MÄRTSIL , MÄRCH 13 mc . INMEMORIAM „ Võib aga jääda igavesti nooreks oma südames, kuid see õnnestub ainult vähestel ja see on kõige toredam niorus." V.P.G. päevaraamatust 4. septembril 1913 Vera Poska-Grünthal on lahkunud elavate kirjast. Lidingö saare haiglas, Stockholmi eeslinnas, kustus tema pikk ja tegevusrohke elu. Sündinud eelmise sajandi lõpul advokaadi, hili-s. ema eesti välisministri ja rahusaat-konna juhi Jaan Poska ja ter|ia abikaasa Constance teise lapsena, kirjutas ta juba 1913.a. noore lapsena oma päevaraamatus, et tahab astuda õigusteaduskonda, olgugi et naistel õigusi juristina teotsemiseks veel ei olnud. ' ^ Nii sai Verast jurist, kellena võitis lugupidamise nii advokaadina töötades kui ka oma laial tegevusväljal ühiskondlikul ja samuti teadusliku töö alar Tartu ülikoolis. Juba üsna noorena alustas ta Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu organiseerimist, hiljem võttes sidemeid vastava, rahvusvahelise organisatsiooniga. Aastatega lisandud ikka ja jälle uusi ülesandeid noorele naisjuristile, kes oma andeid ja energiat väga laialdastel huvialadelrakendas, olles seejuures abikaasa (alatep 1919. abielus kaasjuristi Timotheus Grünthäliga) ja viie lapse ema. Esimesi samme naisõiglusluse suunas astus Vera Poska-Grünthal juba 1926.a., mil asuti Eelsti uue tsiviilkoodeksi eelnõu koostamisele. Vera Poska-Grünthal esitas Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu esindajana uusi, moodsais skandinaavia maades kehtivaid perekönnaõiguse põhimõtteid, kus abikaasade ühe-väärsus ja üheõiguslus on kindlustatud. Esimene kontakt ühe rahvusvahelise organisatsiooni — Rahvusvahelise Naisliiduga — toimus V.P|.G -1 1928.a. suvel Pariisis, kus ta Eesti Naisliidu ühe esindajana Sotsiaaltöö Kongressist osa võttis. Sääl selgus talle rahvusvahelise koostöö suur tähtsus. Eriti paelus V.P.G -d noorte ja laste õigusliku kaitse küsimus, millisel teemal ta hiljem nii magistri-kui ka doktoritöö Tartu ülikooli juures • kirjutas. Üoktoritöp, teemal „Noortekohtud'', jäi küll sõjaolude tõttu kaitsmata. V.P.G. töö ei piirdunud vaid oma kutsealaga, olles Tartus aastaid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi vanemate komitee ju^ hataja, oli ta tutvunud maalt kooli tulnud tütarlaste korteriprobleemidega ja leidis vajaliku tütarlaste internaati asutada. y.P.G. oli tegev ka laste- ja emadekaitse töös. P-õgenes Rootsi koos afeikaksa ja lastega suure põgenikevooluga 1944.a. sügisel. Arhiivitöö kõrval Stockholmi ülikoolis töötas ta eesti põgenike abistamisorganisatsiooni-des ja Eesti Komitee Naissektsiponi asutaja ning juhatajana. Oli naiste ja kodude ajakiri Triinu asutaja ja peatoimetaja. Oli õhutaja ja innustaja igalpool, kus töökäsi ja mõtlevat pead vaja. Vera Poska-Grünthal oli tuntud ja austatud mitte ainult oma asukohamaal Rootsis, vaid oma sagedaste reiside kaudu ^ ka paljudel teistel maadel, kus eestlasi elab, Alati väsimatu kommunismi vastu võitleja ja kommunistide Balti maade ülekohtuse okupatsiooni tutvustaja nii rootslastele kui ka kariaÖalastele ja ameeriklastele. : Ikka ülesehitaja, optimist, entusiast, nii jääb see tubli eesti naine igavesti nooreks tulihingeks meie mälestuses. • Puhka rahus, kallis sõber! FRIDA KASPER' ERMI SOOMET • ÜKS VÄSIMATU TÖÖMEES Selle kuu 15-1 päeval täitub 75 aastat Ermi Soometi sünnist. Sel pu^ hui on põhjust vaadelda selle tubli eestlase mitmepalgelist elu ja tegevust niihästi isiklikul kui rahvuslikul pinnal." Ermi omade sõnade kohaseU ta on alati elanud kaksikelu: isiklikku ja ühiskondlikku. Moodne ühiskonnateadus väidab, et ühe inimese elu on täiuslik ainult siis, kui osa sellest elust.on pühendatud oma kaasinimeste teenimisele. Selle teooria põhjal peaks Ermi Soometi elukäik olema üsna lähedal täiuslikkusele, sest kogu oma elu jooksul on ta end ühel või teisel viisil rakendanud ühiskondliku ülesannete täitmisele. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist õigusteadlasena 1938-1 aastal rakendus ta Eesti politseiaparatuuri teenistusse mitmetel ametkohtadel, jõudes lühikese ajaga tõendada oma väljapaistvat organiseerimisvõimet sisekaitse ülema kantselei juhatajana, Läänemaa prefektina ja Välispolitsei Peaosakonna juhatajana. Samaaegselt oli ta haldusõiguse ja kutse-eetika lektoriks välispolitsei koolis ja avaldas õigusteadusalalisi kirjutusi vastavais ajakirjades. Kanadasse emigreerus E. Soomet 1947-1 aastal, kus ta asus ühe tööstusliku ettevõtte teenistusse Montrealis kontorijuhatajana ja materjalide sisseostjana. Peale Sir George Williams CoUege lõpetamist majandusteadlasena ülendatakase teda ka arvepidamise osakonna juhatajaks. Puhkepaigale siirdununa asub t^ Torontosse elama, tegeldes tulumak-sualaliste küsimuste nõuandjana abi-vajajaile ja paljude erialaliste artiklite autorina eesti ajalehis. Paralleelselt oma kutsealalise tegevusega pühendub Ermi Soomet erilise andumusega skautlikule liikumisele, millega ta ühines kodumaal 1925-1 aastal ja mis on kestnud tänaseni, Kanadas oli ta Skautmasterite Kogu asutajaks ja^cauaaegseks esimeheks. Peale.konsul Markuse surma valiti E. Soomet Eesti Skautide Malev Kanadas vanemaks. Lisaks skautlusele jätkub tal aega kateistele meie rahvusliku tegevuse aladele. Montrealis aitab ta elustada sealset Eesti Seltsi ja saab selle esimeheks. Ta on Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni esimees. Eesti Liit Kanadas juhatuse liige, EKN-i Valimiste Peakomitee esimees kahel korral, jne. E. Soometi vilgas ühiskondlik tegevus on kestnud tänaseni, andes eeskuju teistele pensionäridele rakendumiseks organiseeritud eestlaskonna tegevusse. Ermi Soometit iseloomustab kohusetundlikkus, edasipüüdlikkus ja tasakaalukus. Ta on teiste suhtes tolerantne, eelistab olulist ebaolulise ees ja üldhuvisid isiklike huvide ees. Need iseloomuomadused ja tema väljapaistev, panus, on teinud Ermi Soometist meie ühiskonna üldiselt respekteeritud liikme. Akadeemiliselt kuulub ta kauaa-egse liikmena Korporatsioon Frater-nitas Esticasse. Sinu auväärsel juubelipäeval ühinevad minuga Sinu sõbrad, kaasvõitlejad ja kaasatöötajad eesti ühiskondlikus ja skautlikus rivis, soovides Sulle jätkuvat head tervist, jõudu, ja indu eestluse eesmärkide teenimisel. . ILMAR HEINSOO „Meie Elu" nr. 11 (1880) 1986 llllllllllHIIIIIIIIIBlIDIirilllBIIQIIIlllllOIIIHOIlOlllllDIIOIlOIIIIIBIIOIIBlIOIlDIlOllOllOllflIIBIIOIIOim I i^ÄliiiiiiailliililiP IV:^..^' ..y .l..,'L:i.i...' '""^ ERMI SOOMET satajate maailmamaratonist pee° takse viis Alpides. Nendest viiest moodustavad vabaltvalitüd kolm Alpentrisi nimelise võistlussarja. Austria „DolomitenlaufS Itaalia „MarGialongä" ja Saksamaa „Kö° ning Ludwig Lauf V toimuvad kolmel üksteisele järgneval pühapäeval ja moodustavad seega eelistatud Alpentrisi kaugemalt Euroopa nurkadest, PÕhja-Ameerikast ja Austraallast tulevaile osavõtjaile. Tuhandeile suusatajaile on Al-pentris kolm nädalat kestvaks treenimiseks, võistlusteks ja toredate elamuste, kogumiseks. Aga need^suu-samäratonid ei ole suursündmuseks mitte ainult võistlejaile. Juba terve nädal enne võistluspäeva valitseb suusarajaäärseis asulais peomeele- . olu. Püstitatakse lipumaste, heias-takse lippe ja ehitatakse auväravaid asulaidläbivaile võistleja le. Õhtupimeduses peetakse lühimaa võistlusi tõrvikutest valgustatud rajal. Pealtvaatajaile keedetakse lõkketuledel vorste või pakutakse truuta suurtel restidel röstitud kalu ja k mma veini. AUSTKIAS Kuuekümne kilomeetri pikkune ...Dolomitenlauf" ja väiksemate ambitsioonidega võistlejaile mõeldud 25-kilomeetriline „Lienz Lauf" algavad samaaegselt Lienzi linnaäärsel heinamaal vastasuundades püha-, päeval 19. jaanuaril. Juba eelneval päeval on aiaga ümbritsetud stardi-väljal iga osavõtja ikoht kindlaks määratud võistlusnumbrit kandva lipukesega. Ööl enne pühapäeva on. veoautod, buldooserid ja rajamasinad vilkas tegevuses, et hommikuks katta kõiki võistlusrajaks .määratud tänavaid küllaldase lumekihiga. Kella kaheksa ajal kihab stardivälja ümbrus võistlejaist — proovitakse määret, soendatakse keha ja pakitakse sooje üliriideid nummerdatud kottidesse, mis varsti kinnistes veoautodes lõpp-punkti toimetatakse. Stardi-aeda sisenedes tembeldatakse võist-lusnumbrile kinnitatud kontrollkaart ja osalejad asuvad lipukestega märgitud kohtadele. Valjuhääldajaist tuleb vaheldumisi juhtnööre võistlejaile, tänusõnu vabatahtlikele abistajaile ja hoogsaid rahvaviise. Kõrgel kraanaplatvormil ja väljaku kohal tiirlevas helikopteris on fotograafid ja kaameramehed usinasti ametis kogu sündmuse edasiandmiseks ajakirjanduse ja televisiooni kaudu üleriigilises ulatuses. , Täpselt kell 9.00 kõlab stardipauk ja kümned sõdurid avavad sünkroniseeritult stardiväljaku väravad ning üle 3500 võistleja tormavad teele. Maailmaklassi kuuluvad eliitsuusata-jad moodustavad peagi kiirelt liikuva hanerea, kuid vähemate võimetega suusatajad liiguvad kirju jõena, 10 kuhi 15 inimest kõrvuti kuni esimese viie kilomeetri lõpuni. Vähese lume, suhteliselt kitsa raja ja suure osavõtjate arvu tõttu läbivad esimest järsemat allasõitu. paljud kukkudes ja veeredes. Asulais palistavad pealtvaatajad tiheda müürina võistlusrajaks muudetud tänavaid ja hüüavad ergutusi nii üldiselt, kuid ka osavõtjate nimekirja jälgides nü mitmelgi juhul nimeliselt just mööduvale suusatajale. Joogipunktides antakse ergutavat sooja teed, viinamarjä-suhkrut ja apelsinilõike — rajalõpu poole ka suppi ja võileibu neire,kellel puudub jaks kiirelt lõppu jõuda, jk kõigele sellele lisaks paras jagu hoogsat muusikat — olgu siis kas helilindilt või külamoosekantidelt. Südalinnas asuvas lõpp-punktis registreeritakse võistleja aeg elktroonili-salandiku sekundi täjnsnooqa ning ühtlast vormiriietust kandvad neiud mässivad higise võistleja sooja sõjaväetekki. Suures telgis pakutakse sooje jooke, suppi, leiba ja vorsti. Ja kui suurem nälg kustutatud, on teadetahvlil juba väljas raalil trükitud võistlustagajärjed. Nädal aega hiljem kordub põhiliselt kõik Lienzis toimunu paarsada kilomeetrit lõunapool olevas Di Fiemme eFassa orus „Marcialonga" nimelisel võistlusel. Kuna siin on lund veelgi < vähem kui Lienzis, siis kühveldavad mitmed kümned inimesed paaril päeval mitmelpool lund rajale, et kive ja puujuuri vähemalt õhukesegi lume-korraga katta. Mäe varjus olevail raja-osadel on^ lund küllaltki palju, kuid pidevalt paikese käes olevais paikades on lumekate üsna õhuke ja hommikupoolsel päeval väga jäine. Võistluse lähtepunktiks on Moena linn. Siin toimub võistlusele eelneval õhtul rongkäik, tähtsad tegelased ütlevad tervitusi ja kõrgel mäenõlval moodustavad tõrvikukandjad leeki-va ,,XV Marcialonga". Võimas tulevärk ja tasuta juust ja vein kõigile soovijaile lõpetavad meeldiva avä-talituse. Võistluspäeva hommikul täitub tohutu suur parkimisväljak moodsate turistibussidega, mis kahekümnes erinevas külas või linnas ööbivad võistlejad starti toovad. Sõjaväeor-kestri helide saatel koguneb kaugelt üle 7000 suusataja stardiaeda. Star-diaia ees olev väljak kitseneb juba paarisaja meetri pärast kolmeks suhteliselt kitsaks rajaks. Ja nii, suusa-taja- suusatajast kinni, läbivad võistlejad Moena linna erinevatel radadel ülespoole rühkides. Mõnes kohas kitseneb kuristiku serval kulgev rada ainult paari suusataja laiuseks ja siis tuleb aeg-aj alt seisatada ja edasipää-semise järjekorda oodata. Pärast 2^1 km on radadel ainult 3-4 suusatajat kõrvuti ja eelsõitjast möödumiseks on peaaegu küllaldaselt ruumi. Sõraga küla kohal tõuseb kitsas, mäenõlval kulgev rada järsult 100 meetrit, et siis kohe niisama palju meetreid allpoololevasse jõesängi langeda. Siit 10 km edasi asuv Predazzo linn on lõpp-punktiks, neile, kes ainult 45 km soovivad sõita. Teistel on ees veel üsna kerge üles-alla kulgev rada kuni viimaste kilomeetriteni Cavale-se linnas. Siin tuleb enne lõppu jõudmist sik-sakiliselt kulgeval linnatänavail 5 km jooksul tõusta 200 meetrit. Paljud võtavad suusad alt, et kiiremini ja kergema vaga üles saada, kuid enamus pressivad nii nagu kord ja kohus higist nõretades suuskadel lõpuni välja. SAKSAMAAL Varakult viimasele Alpentrisi võistlusele Oberammergaus saabujaid tervitab lausa jõululiselt uhkes lumerüüs maastik. Päikesepaistelised päevad, parajalt karge ilm ja suu-repäraseh lumised rajad tõotavad toredat finaali selle"=;t võistlussarjast osavõtjaile. Paraku aga hakkab neljapäeva õhtupoolikul puhuma soe mägestikutuul ning laupäeval on korraldajad sunnitud teatama, et võistlusrada onlumepuudusel lühendatud 50 km-le. Raja lühendamise tõttu jäävad läbimata Altenau ja Un-terammergau külad ja kuulmata pealtvaatajate hõiked ja alpikellade kõlistamised, mis Austrias ja Itaalias lõid meeldiva meeleolu. Ja tolle toreda tunde puudumist ei korva ka kuningas Ludwigule kuulunud Linder-hofi lossiaiast läbisuusatamine. Loomulikult ei mõjuta sellised meeleolulised asjaolud mingil viisil eliitklassi "mis siin on pa- Q CD 5 . E 5 m n õ 5 õ õ õ õ õ õ m õ m m m m •c 5 . õ õ 5 5 a . õ õ m m õ õ E' 5 õ õ 5 5 õ ä m Š õ õ D O 5 a 5 õ o a n 5 m ID D n n n a n n õ m CD D n n cš • 5 a ä 5 m 5 õ õ n 5 5 õ a a a õ 2 m m S n m õ a 5 E O õ õõ £ m õi 2 õ õ E • a 5 õ ä õ õ õ 5 • õ m õ Õ Õ Eo õ m m m S õ õ a E • • õ m TsiiiiiaiiQii Kui kirjanikud põgenesid maalt n n n ä õ 0111944. aasta varasugis. Ped-ro Krusten oli lõpetanud parajasti Suurupi neeme ees laevasõidu Leaga. Astudes laevalt maha, nägi ta, et Tallinna poolt tuli tagurpidi sõudes Evald Uustalu. Paadi vastaspingil istus mureliku suuga Marie Ünder. Tema kõrval oli mees, kes nägi välja nagu klaassilmadega Kristus. Krusten tervitas tuttavaid kolleege ja tegi ettepaneku: jjLäheme Vehklemõisa aeda. Seal on täna aiapidu lampiooni- ,,Kus see Vehklemõisa õieti on?" küsis Uustalu. Krusten näitas näpuga lõunasse, kust paistis torn üle metsa. See pidi olema Vehklemõis suure rohuaiaga. Kõik neli astusid Suurupi tuletorni juures kõrget kallast mööda üles. Tuletorni juures ootas neid suurem seltskond — kõik kirjanikud. Suurupi merekindlusest kostus vägev sõdurite rivilaul Peeter Lindsaar ütles: „Ja sõdurid laulavad." ,,See on hea märk," sõnas keegi. „Kui sõdurid laulavad, siis nad veel ei tee kand ja varvas." Kogu seltskond võttis isuuna Muraste mõisa poole. Teel tuli vastu Voldemar Õun viis paari susse näpu otsas. Raimond Kolk küsis: ,,Kas see on vallavanema pä-randustomp?" ,,Ei ole," vastas Õun. ,,Võibolla on see meie uus evangeelium," lisas ta mõistu juurde. Rutsi poe ees seisis väike poiss tee ääres ja töinas.tälest kõrist. ,, Väikemees, miks nutad?" päris Kolk kaastundlikult. ,,Ei lasta elada," nuuksus poiss ja näitas rannale, kus üks küla põles kahest otsast. Bernard Kangro vaatas ka rannale, viskas pilgu Naissaarele ja tegi kindlaks: ,,Puu saarel on alles." Muraste mõisa aed oli ehitud lampioonidega. Kirjanikud võtsid istet puude varjus. Valev Ui-böpuu mängis kitarril „Toselli serenaadi", Arvi Kork oli tulnud röövlijahilt ja rääkis relvalugu-sid, Heino- Susi jutustas sõidust üle lahe, August Gailit unistas muinasmaast. Kõiki aga rusus sügav mure, sest kaugelt kostus kahurimürinat. Arvo Mägi arvas: ,.Tulevad vist uued isandad." „Ei ole need uued isandad,, vaid surma ratsanikud," vaidles Kari Ristikivi vastu. ,,Aga meil Oli õigus hõlma all," arvas Arvo Mägi. „Tuleb lippude vahetus. Haakrist alla, sirp ja vasar vardasse." • s,J^äästa meid ära kurjast," palvetas Ainn Kalmus. „Ehk tulevad inglased appi," arvas keegi. ^ „Arvad sa," sõnas Valev Ui-bopuu. ,,Keegi ei kuule meid." „Jah," lisas juurde Arno Raag. „Elame saatuslikus kolmnurgas." Tõsise olemise lõpetas kasvav kahurimürin. Järsku ilmus õuele Evald Voitk jalgrattaga ning kuulutas: „Maa põleb!" Kirjanikud võtsid oma vähesed pambud ning ruttasid rannale, kus seisis vaike laev Suurupi sireenijaama akna taga. Teel tuli vastu Konstantin Reemets, kes näis olevat ebausklik. Ta jutustas kassist, kes jooksnud ü-le tee. Ta liitus teistega ning kõik ruttasid randa. Seal õõtsus rahu- • tui veel väike laev, millega Pedro Krusten ja Lea olid teinud lõbu-sõidu. Kõik piidlesid laeva veidi umbusklikult. Gerd Helbemäe arvas: i ,,See on ohvrilaev." „ Aga viib ehk üle rahutu vee," lootis Gailit. „Aga meie leegitsev süda jääb kodumaale." ,Ja ristideta hauad," lisas Viirlaid juurde. ,,Kas see laev pole huupi valitud?" küsis Krusten. „Läänemere isandad põgenevad maalt," ironiseeris August Mälk. ,,Aga ainult ajutiseks," kinnitas Helbemäe. ,,Läheme teisele rannale," lootis Aino Thoen. Kirjanikud astusid laevale. Maha jäid ainult Heino Susi ja Ruth Eliaser. Esimesel oli veel sulasekaup sarvikuga ja teine oli unustanud koju passi ja paja. n n n n » ? ni n n in i i ü n n õ ä tn m n š> n .n •5 n n D a 5 õp 5 a õ S D iii n n ii õ S ä n a m tü 1' £ 01 i i a ä nü Si m 5 S in n i i s n 3 a a n õõ m m iü m õ n iõl õ a õ s 5 m m S n 5 õ S n m ni m n n n s õ 5 • õ E 5 ä cä 5 m õ a 5 õ õ 5 S 30m1 Õj m n-iõ u õ n n 5 õi s 3 iiiDiiiDiiQiiiiisiiiiiiiiaiiiiiiiiiiiBiiiiigiiiMiiiiiiiaiiiiMiiiiaMBiiouniiBiiDiifliiiiiiiiQiiQiiBiiiiiaiioiiaiiai^ EELMISE NÄDALA RISTSÕNA LAHENDUS 1. Vala, 5. Kurgi, 10. Arvas, 15. Kaal, 19. Ihar, 20. Oleng, 21. Raibe, 22. Aste, 23. Koed, 24. Padur, 25. Abist, 26. Tule, 27. Sinna, 29. Kuue, 30. Rebi, 31. Sudak, 32. Ablas, 34. Kaa, 36. Endas, 38. Ado, 41. Ots, 42. Pista, 44. Tom, 45. Oli, 48. Kokard, 50. Mütsiga, 52. Neptun, 54. Roost, 55. Tiree, 56. Aim, 58. Tasun, 59. Osme, remad kui kahel eelmisel võistlusel. Põhiliselt terve tee viimase moe kohaselt uisutades on parima võitleja aeg 50 km rajal 1 tund ja 55 minutit. „ Marcialonga" 70 km läbis võitja 3.04-ga ja „Dolomitenlaufi" 60 knii parim aeg oli 2.59. Harva sünnib maailmas midagi, millest eestlased ühel või teisel viisil osa ei võta. Nii osales ka sellel A l - pentrisil vähamalt kolm eestlast järgmiste tagajärgedega: „Dolomiten-lauf": Mehis Kivilo - 4.24, Harri Kivilo - 5.19. „Lienz Lauf" (25 km): Maimo Kivilo — 2.32. ,,Marcialonga" (70 km): Mehis Kivilo - 5.31, Harri Kivilo — 6.36.,,Marcialonga" (45 km): Maimo Kivilo. - 5.12. „ Köning Ludwig Lauf': Mehis Kivilo - 3.03, Harri Kivilo - 3.32. Võistlusrajal kohatud rootslaste andmeil olid ka Rootsi eestlased Alpentrisil esindatud, ning osavõtjate nimekiri lubab oletada, et ka okupeeritud kodumaalt oli keegi väljas. 60. Einel, 61. Annam, 63. Lugu, 64. Neetimine, 66. Iga, 67. Kuulsad, 69. Saba, 70. Eru, 71. Erin, 72. Ajalugu, 76. Und, 77. Keelepeks, 82. Kagu, 83. Akord, 85. Vurie, 86. Idla, 87. Emata, 89. Sem, 90. Lakil, 91. Kraal, 92. Natuur, 94. Harilik, 96. Seesam, 97. Tse, 98. Ted, 100. Sapil, 101. Aar, 102. Ise, 103. Droog, 105. Osm, 106. Kliid, 108. Larry, 111. Muil, 113. Item, 115. Sinod, 119. Oboe, 120. Siidi, 121. Silun, 123. Jile, 124. Peks, 125. Andun, 126. Eilse, 127. Viga, 128. Seks, 129. Loode, 130. Duett, 131. Anun. PÜSTI: 1. Viks, 2. Ahoi, 3. Laen, 4. Ardna, 5. Kop, 6. Ulakas, 7. Redus, 8. Gnuu, 9. Igrekitel, 10. Ararati, 11. Rabe, 12. Viibe, 13. Absint, 14. Set, 15. Katus, 16. Asud, 17. Atla, 18. Leek, 28. Abort, 31. Samet, 33. Ltd, 35. Asse, 37. Don, 38. Akron, 39. Doose, 40. Okome, 42. Püree, 43. Agana, 45. Otsu^, 46. Luuga, 47. Innud, 49. Aset, 50. lyiinna, 51. Ain, 53. Pall, 55. Tiibuks, 57. Makrell. 60. Emaga, 61. Agu, 162. Muile, 65. Isu, 66. Ird, 68. Une, 70. End, 71. Eerik, 72. Akent, 73. Jamas, 74. Ägate, 75. Lutu, 76. Urmas, 77. Kukil, 78. Pire, 79. Edasi, 80. Klaas, 81. Salme, 84. Oeh, 85. Valimised, 88. Autry, 90. Lips, '91. Keris, 93. Reo, 95. Raoline, 96. Sai, 99. Domino, 101. Almust, 103. Dress, 104. Guido, 106. Kelle. 107. Diiva, 108. Lops, 109. Abee, 110. Rokk, 112. Idud, 114. Tiiu, 116. Niin, 117. Olgu, 118. Dean, 120. Sai, 122. Net. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-13-08
