Meie Elu = Our life, April 4, 1981

              /ÄPRIL4
'mmm
,^eieElu" nr. 13 (1624) 1981
DB
>BB
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto,
M4K2R6 ~ Tel.466-(
Toimetajad: fl. Rebane ja S.Veidenbäum. Toimetaja New
Yorgis B. Parihing, 473 Luhmann Dr., New
I. (201) 262^0773. :
„MEIE. ELU": väljaandjaks on, Eesti
Asut..A.Weileri!algatusel-1950. - v
,,MeieElü'' toimetus ja talitus Eesti Majas,^ 9^^
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada — Tel 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esniasp. ja neljap, kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas -^1 a. 130.00,6 k.
.00,3 k. 111.00; USA-sse-- 1 a. |32.00, 6 k.|17.00, 3 k.
11.50; Ülemeremaadesse: 1 a. |36,00, 6 k. $18.00, 3
001
I5C.1JI 694-624i
hüpoteek laenud
raamatupidamine
ja tulumaks
Helle Rannik
endine
keskvalitsuse
tulumaksurevident
rcifa
lENIKE KIRI
vabariiklaste Yäkest kahtluse hõngu kipub siiski
partei võimule tulelt Washingtonis pugema tolle tavalise .kodaniku hin-
:00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. |M.50, 6 k. |7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USA-sse: 1 a, S16.50, 6 k, $8.25. Lennu-poštilisa
ülemeremaadesse: l a . $32.75, 6 k. |16.40;
Üksiknumber—.55?^.
Kuulutushinnad: ! toll ühel yeerul: esiküljel |4.00, teks­tis
$3.75, kuulutuste küljel $3m/ '
oma seisukoliM välisko- ajakirjaniku: Ilya ^Geroli seisukohta-misjW^^^^
välisminister Ale- dega N. Liidu eesmärkide ja taktika
xander Halg kinnifas, et demokraa- suhtes. Mende arvates püsiva ja süs^
tia ^ saa töötada koos terronsmiga
ega pidada läbirääkimisi terroristide­ga.
Terrorism on tööriist, mille kau­du
N. Liit taotleb kontrolli saavuta­mist
Kesk-Ameerika üle. Nüüd on
teoksil võimu haaramine Salvadoris.
Välisministeeriumil on kindlad
andmedv et Salvadoris tegutsevad'
rahvusvahelised terroristid saavad
suurel hulgal moodsaid relvi, kaasa--
arvatud raketid ja tankid, Ida-Euroo-temaatilise
terroriga, mida N. Liit
harrastab, vähesed ning hästi välja­õpetatud
terroristide grupid võivad
kukutada valitsusi, vaatamata sellele
kui demokraatlik on riigikord. Pika­ajaline
terijorismi veenab rahvast, et
valitsus ei ole suuteline pidama kor­da
riigis ega kaitsma kodanike elu.
Maal levib kaos ja rahvas hakkab
on sügavamale tungiva tähendusega
kui tavaline parteide vahetus ena­mail
Juhtudel varenialt. RepuWilcaa-nid
(nagu demokraatlik parteigi) ei
ole koondunud ühe keskendatud po­liitilise
filosoofia ümber. Suurtes
joontes võib eraldada kahte gruppi,
milledest ühe kohta ei leia kergesti
nime, teist aga tuntakse nimetuse all
konservatiivid. Viimased on aastaid
Ja aastaid kritiseerinud seniseid va­litsusi
nende polütikas ja tõendanud,
et nad omavad selgema pUgu abinõu­dele,
mis majanduselu Ameerikas
taas õitsele viiks ja kõik hädad lõpe­taks.:
:
Ameerika rahvas äsjastel valimistel
andis nüüd kord ometi võimaluse
konservatiivsete vormelite katsetami­seks
eriti Ameerika majanduselus,
sest katastroofi lävel oldi niikuinii.
ge, et kes see õieti kogu selle plaani
juures kaotab, kes võidab või kes
muidu vahele jääb! See on, kui asu­takse
lugema suurte pealkirjade all
olevat peenikest kirja.
KÄRPIMISED
'Esimene ärevus haaras meiegi (ela­tanud)
kaasmaalasi, kui selgus, et
riigi välijaminekute' kärpimine võib
lüüa neidki - sotsiaalpcnsioni viUien-damisega
ja mitte ainult sotsiaalabil
elavaid. Ja kärpimised järelpõlve toe­tustes
ning õppelaenude kaotamine
toobki paljudele majanduslikke kan­natusi.
Kaudselt võib kaotada ka ha­rilik
sotsiaalpensionär, kui milgi vii­sil
vähendatakse seda igaaastast vor­melit,
mille alusel makstakse sot-siaalpensionidele
juurde inflatsiooni-lisa.
Igatahes juttu selle vormeli üm­ber
juba kuuldub olevat. Mis puutub
Meie kaasmaalastele on uued löosun- maksude vahendamisse, siis peab sc
gid olnud meelepärased, nagu riigi- tulema,õiglane, kuna tuleb ühetasa-eelarve
tasakaalustamine, riigi kulu­tuste
'kärpimine ja kokkutõmbamine.
Väikene Salvador Panama kaelas
Põhja-Ämeerika ja Lõlma-Ameerika
mandrite vahel oh npgu. üleöö saa­nud
maailma täheleiianu osaliseks.
Eriti kui president Rbnald Reagan ja
tema välisminister on deklareermud,
et Salvador on piiriks, kus peab lõp­pema
radikaalne, vasakpoolne eks­pansioon.
"
Terve Panama kitsusj oma väikerii­kidega
on viene jla kommunismile
vastuvõetav ala koos võimuvõitluste­ga.
Kuna minevik ei ole ineile rahvai­le
suutnud majanduslikult rahulda­vat
elu pakkuda, süs teavad Moskva
tsaarid ja nende drabandid, et paik
on uue lootuses vastuvõetav kommu­nismile
Ja eriti viimase propaganda­le.
Meenutame ainult Salvadori naab­reid;
põhjapool Honduuras, lõuna­pool
Nikaraagua, Kostslriika, Pana­ma,
kõik väikeriigid troopilises klii­mas.
Põhja läände neist asub Mehhi­ko,
Põhja-ida^se Kuaba. Lõunas Ve-.
netsueela ja Ekuador.
Kui Nõukogude Lüt ainult selle
piirkonna .suudab Kuuba mustri
järgi ja reshiinlii kohaselt sisse võt­ta,
siis on kommunistlik haare Amee­rika
mõlemad mandrid haaranud.
See ongi täpselt, mi4a Nõukogude
Liit praegu teostab. Kuid sellele li­saks
kulgevad Kuubast lõuna suunas
Kariibi saared, millistele Kuuba
püüab oma mõju suurendada;
Vaatamata 1963.^a. n.n. Kuuba krii­sile,
mil Moskva oli sunnitud oma
missilid välja vedama, on KüUbast
saanud siiski nõukogude baas ja toe­tuspunkt.
Kuna Kuuba ei ela ainult
suhkrutoodangust, va^d vajab ka kõi­ke
muud, siis oleneb ta täielikult
Nõukogude Lüdu toetusest. Kuubast
on saanud Moskva drabant ja kasu­tatav
palgasõdur. Salvadori radikaa­lid
on varustatud Nõukogude relva-saadetistega.
Nõukogude Liidu lae-vastikud
kurseerivad Lõuna Atlandil
ja neil on igasse sadamasse asja.
'vNõukogude Liit on selles piirkonnas
kujunenud juba majanduslikuks, po­liitiliseks
ja sõjaliseks võimuks. See
. käib täpselt Moskva rahvusvahelise
strateegia kohaselt ja ülemaailmse
kommunismi l kehtestamise eesmär-
Salvador on tiinult tolleks järje­kordseks
tulevärgiks, mis kaugema­le
paistab. Seda näeb ka USA uus
president ja valitsus ja on oma
tuše andnud. Ladma-Ameerika maa­de
sissevõtmised ei ähvarda ainult
Ameerika mandreid, vaid seda tuleb
vaadata ka kui Lääne-Euroopa sisse-piiramist
läänest. Kui Nõukogude
Liit on oma kanna läänepool Atlan­dit
tugevalt kinnitanud, süs on äh­vardatud
ka ühendus, igasugune
ühendus Lääne-Euroopaga läänest.
Selles mõttes on nõukogude jõuline
olemasolu läänes tohutusuureks äh­varduseks
maailma viimastele vaba­dele
bastioonidele.
Kuid need maad ei ole ainult res-hihnimuudatuste
eesmärgid, vaid ka
toorainete allikad, eriti Venetsueela
ja Mehhiko oma rikkalike õlivarude-ga.
Mõlemas õlimaas on laiad massid
endiselt vaesed jä kergesti vastuvõe­tavad
igasugusele agitatsioonile. Nii
majanduslikel kui ka poliitilistel põh­justel
arendab Moskva oma kaubasi-demeld
Ladina-Ämeerikaga ja see ai­tab
tal leevendada USA blokaade, na­gu
nisumüük, siitpoolt, Ladina-Amee-rika
maadest. Kuid kõigega kaasas
käivad saatkondade suurendatud
koosseisud, omapoolne propaganda
ja MVD koosseisud spionaashiks.
Nii ei ole Salvadori küsimus ainus.
Siin käib ainult pilmapilgul tulevärk
ja kui seda õigeaegselt ei sumbutata,
siis langeb jälle üks parempoolne va­litsus,
kas hea või halb, kuid tule­mas
oleks Veelgi halvem. Seda levi­kut
tahabki Washington suretada sel­leks,
et Ameerika saaks jääda amee­riklastele.
Kõikile ameeriklastele, kes
läänepool Atlandit asuvad.
Alles enne Reagani külaskäiku Ot-tawase,
märkis välisminister McGui-gan,
et Kanada ei ole Salvadorist hu­vitatud,
sest Salvador ei asu Kanada
huvipnrkönnas. Kuid välisminister
unustas, et Kanada asub Ameerikas,
et Kanada vajab Venetsueela ja Meh­hiko
õli. Teostah vähemõõtmelist
kaubandust ja mis kõige olulisem,
asub Ameerika julgeoleku tsoonis.
Kanada oli huvitatud Euroopa küsi­mustest
ja sõdis mõlemi sõja ajal
oma väeüksustega. Nüüd Järsku ta­hab
Kanada end isoleerida Ameerika
küsimustest. See seisukoht ei ole se­letatav
ühegi loogika ega Kanada va­da
alaliste rünnakute objektiks. Ida
ja Lääne võitlus suures skaalas teos-pa
riikidest. Selle tagajärjel Salva- • ^^i^ j^^. Kolmanda Maailma piirides,
dori valitsuse väed võideldes terro- j^^hu kuulub ka Kesk-Ameerika.
Juhituna terroristide
tegevuse aktiivsus kord tõuseb, kord
langeb, vastavalt N. Liidu soovidele.
Ilya Gerol, kes pääses välja N. Lii­dust
1979. a. on avaldanud Faamatu
„The Threat" ja kirjeldab selles, kui-to^
tama terroriste, et mitte olla nen-- heaolusummade drastiline vähenda
ma relvastuse.. Kommunistliku ter
iiürismi vastu võitlemiseks tuleb toe­tada
Salvadori valitsust^relvasaade-tistega
ja majandusliku abiga. •Kom­munism
ei peaks saama võimalust
oma kanna kinnitamiseks USA otse­ses
läheduses. Võimuhaaramisele
Salvadoris järgneb' tõenäoliselt va­litsuse
kukutamine Nikaraaguas ja
teistes Kesk-Ameerika riikides. Siin
on tegemist N. Liidu üldplaani täit­misega
ja mitte üksikute, erinevate
juhtudega. .
USA välisministri seisukoht ühtub
sovietoloos Robert Mossi ja vene
mine ja igasuguste sotsiaalprojektide
kustutamine. Majanduselu tervenda-.
mise antibiootikuks on tagasiminek
ettevõtluse täielikule vabadusele
klassilisel põhimõttel, et pakkumise
ja nõudmise vahekord, kui sellesse
mitte segada, toob ise kaasa majan­duse
tasakaalustamise.
PEAVORMEL
Kuid see klassiline põhimõte näib
das rahvusvaheline terrorism,, Mosk- olevat teisendatud ning täiendatud
va juhtimisel, teotseb kord suure­mas,
kord vähemas skaalas. Nn elav­nes
terroristide tegevus Euroopas ja
Ameerikas enne Tshehhoslovakkia
okupeerimist N. Liidju vägede poolt.
Sama kordus 1979. a. enne kui N.
inglise viimase m^jandusgeeniuse
John Keynesi liini mööda. Nimelt
tõstetakse esiplaanile hoiused, mis
tekivad ostuülejääkidest ja teiselt
,po6lt investeeringud, mis aitavad
produtseerida miiügiöbjekte. Selleko-
Liidu väed saadeti Afganistani. Prae- haselt kõlab praeguse valitsuse pea-gune,
rahvusvahelise terrorismi te­gevus
võib seoses olla N. Liidu või­maliku
invasiooniga Poolas. Moskva
arvates see võib kujuneda paratama­tuks
kui Poola vahtsus, sotsialismi
kaitsmise huvides (1), seda soovib.
Rahvusvaheline ^ terrorismi . tegevus
selleks ajaks peab võtma sellise ula­tuse,
et USA ja teiste demokraatlike
maade valitsused on sunnitud oma
tähelepanu pöörama võitlemisele si­semise
terrorismi- vastu ja jätma
vabad käed N. Liidule teotsemiseks
Poola probleemidega.
Et rahvusvaheline terrorism ei
saaks kinnitada kusagil oma kända,
välisminister Haigi arvates tuleb sel­le
terrorismi vastu võidelda efektiiv­selt
ja otsustavate jõududega. Võit­lusväljaks
on praegu Salvador ja
USA ei tohiks kaotada sellelvõitlüs-
ALEXANDER.HAIG
vormel nii, et tuleb vähendada mak-susi,
et tekiks enam hoiuseid, mida
sus nende omanikud kasutavad in­vesteerimiseks,
mis suurendab pro^
duktsiooni, vajades selleks enam töö­jõudu,
mis kaotab tööpuudusel Selle
mõttekäigu ajendiks on lihtsamas
väljenduses vormel '—anna raha
(maksuvähendus) vaesele, see kulu­tab
selle ära, anna rikkale, see paneb
panka, või vähemalt ei kuluta mui­du,
Vaid ostab jääkapi. Mis suuren­dab
produktsiooni. .
.Kui see vormel töötaks, oleks^ mui­dugi
suurepärane. Selle töötamisse
on hakanud nüüd uskuma ka rida de­mokraatliku
partei liikmeid,-^ 'vähe­malt
riigi kulude vähendamise osas,
samuti maksude vähendamise osas.
Tavaline kodanik muidugi on nõrk
majandusteaduse keerdkäikude
tundmises. Mõni osa usub lihtsalt, et
uus majandusplaan peab hea olema,
kuna see on ju koostatud asjatundja­te
poolt, keda ometi peab uskuma..
ne kõigile maksumaksjaile. See õig­lus
tuleb protsentuaalne — kes mak­sab
maksu tuhat dollarit, näiteks,
saab tagasi sada dollarit, kelle maks
on kümmetuhat, sellel alaneb see tu­hande
võrra jne.
Riigi kulutuste osas tuleb igati
nõustuda, et raha on külvatud heldel
käel i^as suunas, küll vähe, tulemusi
andvaiks sotsiaalprogrammideks, kü­sitava
väärtusega kunsti edcndajailc,
pseudoteaduslikek > ülesanneteks\jnc.
yVga kõik pole olnud asjatud kulutu­sed,
vaid rahva kultuurilise elu säili­tamiseks
vajalikud. Kui nüüd kirves,
tabab ka sinna, siis tekib vägisi kü­simus,
miks tahetakse püsima jätta
riiklikud juurdemaksud tubakapro-dutsentidele,
piimatööstusele, laevan­dusele
(millega rikas rahvas käib Ka­riibi
meres lõbusõitudel) ja muudes­se
kohtadesse, mis tavalisel kodani:
kui pole teada? Kas. ehk pole Õigus
.nendel, kes leiavad, et kärpimised
riigimajanduse tervenöamiseks taba^
vad (taas!) rahva alamaid ja keskmi­si
kihte, küna neile, kellel on küllalt,
antakse veelgi juurde.
Vormel majanduselu parandami­seks
ongi seUine, mida küll otseselt
välja ei öelda. Kuid praegune presi-
:,dent on õrnalt õrnaks võtnud, et raha
juhtida rikaste kätte, kes mõistavad
sellega midagi peale hakata, see on
investeerida veel rohkema raha saa­miseks.
Ja rikaste laualt pudeneb siis
. parasjagu ka vaestele. Kuhu jäid
need miljardid teenimata tulud õli­kompaniidel,
millele lisaks lubati
neil veelgi tõsta bensiini hinda Järg­nevateks
miljardideks. Sealt laualt
,'küll ei pudenenud vaestele muud kui
kõrge õlihind majade kütmiseks ja
kõrge bensiinihincj tööle sõitmiseks!
' ' . V E.N.
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldah
oma liige jäte mõtteavaldusi — ka
neid mis ei iiUu ajalehe seisxikoh-tadega.
Palume liirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju reidigeerida ja
lühendada ning mittesohivuH
korral jätta-Äri
lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5 p.l.
Laupäeval kl.- 9 hom.-41. 5 p.i; KESKNÄDALALTEL SULETUD.^
Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
Eoncesvälles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel.
sssas
VIHMÄVEERENNID JA TORUB
ALUMIINIUM AKNAD lA UKSEU
EÄÄSTAALUSED JA PÄIKESEVÄIJUD.
Käesoleva aasta talvisel puhkusel
Floridas olles oh mul juhus külasta­da
n.n. International Folks Fair'i St.
Petersburg'is. • Seal 38 rahvusgruppi
esitasid oma rahvakunsti, muusikat,
tantsu, iTiaalikunsti, toite, jooke jne.
See sarnanes veidi Toronto „Cara-'
'van'iga", kuid selle vahega, et seal.
kõik rahvusgrupid esinesid ühes to­hutu
suures halHs. nimega Bayfront
Ceriter.' Seda üritust külastasid imi-bes
60.000 inimest.
Leidsin, et väike eestlaste ühik ni-megä
„Estonian Society of Central
Florida" on teinud ennekuulmata tõ­husa
töö, eestlaste kultuuri ja kan­natuste
tutvustamiseks: ameeriklas­tele
ja. teistele sealolevatele rahvas-gruppidele^
•
Kui nägin eestlaste hdrüldaselt
maitsekalt valitud esemete.kunstipä­raseid
väljapanekuid, mida oH ku­jundanud
rakenduskunstnik Enka
Tiisler, ei olnud vaja kahelda, et see
saab esimese auhinna osahseks. See
seisis kõrgemal kõige teiste, rahvuste'
omadest. Nii eestlased said:esimese
auhinna 38. rahvuse hulgast. Tundsin
Kusagil peab olema viga — k a s
konstitutsioonis või selle tõlgitsemi­ses,
sest elu USA-s on jõudnud anar­hia
pürile, kus peaaegu võib öelda, et
võim ei ole^^ enam rahva, vaid rahva­vaenlast
© ehk kurjategijate käes.
õigupoolest peaks ju konstitut­siooni
tõlgitseja olema ülemkohus
(Supreme court). Kuna aga ülemko­hus
on asehdanud oma apoliitilise
erapooletuse poliitilise erapoolikuse­ga,
siis ei saa arvestada ülemkohtu
otsusega kui absoluutse, õiguse ja
õiglusega, liiategi kus A^iimasel ajal
peaaegu kõik otsused on tehtud ühe-häälehse
enamusega, mis omakorda
näitab, et ülemkohtunikud ise ka ei
saa asjast aru, sest muidu oleks hää­letamine
üksmeelne.
nad ka hääletavad vastavalt end ame­tisse
nimetanud presidendi meelsu­sele
ja parteisse kuuluvusele, aga
mitte vastavalt oma südametunnistus
sele ja õigusele.
ÜLEMKOHTUD . ] \
Võtame näiteks kaks viimast ülem-kohüt:
Eari Warreni ja Warren Bür­geri
ülemkohtud ja nende erinevad
konstitutsiooni tõlgitsemised ja sea­duse
rakendamised võrreldes vare­mate
ülemkohtutega. Earl Warreni
;kohus leidis, et laps ei ole vanemate
vaid riigi oma, keda riik võib vastu
vanemate tahtmist .bussiga vedada
kodust kaugele sinna kooli, kuhu va-nernad
ei soovi, kuigi konstitutsiooni
viies, parandus (amendment) selges-
Kõikideks kindlustusteks
M. LATER&CO.LTD
^Insurance"
1482Bathurst St.,
Toronto M5P3H1
Tel: 653-7815 Ja 653-7816
dipade ja mööbli
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
Helistada ERIK LOKBIK
tel. 447-9834
ti ütleb: „isikult ei.tohi ära võtta elti,
Siin tahaksin tähelepanu juhtida vabadust ega varandust ilma seadus-kurioosumile,
et vannutatud meeste
käest, kes on seadusetundmises võhi­kud,
nõutakse üksmeelset otsust, aga
kohtunikud ise võivad otsuse teha
ühehäälse lihtsa enamusega. Kus on
siin siis õigus?
Asi siiski ei seisa asjast mitte aru­saamises,
vaid asjast arusaamise mit­te
tahtmises, sest liberaalid hääleta­vad
teisiti kui konservatiivid või jäl­legi
demokraadid republikaanide vas­tu.
Tulemus oleneb siin peamiselt
ülemkohtu ninamehest, kelle hääl -on
üheksamehelise koosseisu kaalukee-liku
kohtumenetluseta", aga näe võe­takse
— võetakse vabadus (otsusta­mise"
vabadus) ja varandus (laps).
Võetakse ära ka rahva raha riigi
poolt tekitatud inflatsiooni ja igasu­guste
majandust halvavate seaduste­ga,
mis sugugi kooskõlas ei ole põhi­seadusega
ja töötamise vabadusega.
Tulid ju paljud meie, esiisad Euroo­past
selleks Ameerikasse, et põgene­da
igasuguste gildide ja kaubandus-
Hke ühingute t.öövabadust kitsenda-
- vate seaduste eest.
jooksmas, siis peab küll konstitut­sioonis
suur viga olema, või ta ei vas­ta
enam tänapäeva rikutud ja aukao-tanud
rahva või rahvaste nõuetele.
Kas ei oleks ehk ülem. aeg kokku
kutsuda vana seaduse täiendamise
või koguni uue loomise konvent­sioon,
kus tehtaks selline selgesõnali­ne
konstitutsioc n, mida ei saaks mit-metmoodi
tõlgitseda ja millest ka
kirjaoskaja seadusetundmise võhik
aru saaks. Sellega oleks löödud kaks
LÄTI ETtEVõTE
^ r v o o. u - ^ dis see untus meile hea võimaluse
oma hinges salajast uhkust et nion . M * i I J
^ ' ^ i e n Anieenka noortele selgitada meie
väikese rahva olemasolust ja kurvast
•Warren leidis ka, et põhiseadus ei
leks. Kuna aga kohtunikud on ame- luba avalikku koolipalvust. Ka leid- kärbest korragal 1) Kaoks ära vaja-tisse
nimetatud presidendi poolt, siis sid nad pornograafiale suurem°a va-, dus rahva raha raiskavast ja põhi-baduse
õigustatud olevat. Kriminaa-
~ . . . —-— —=• Iidele leiti ka ülekohut tehtud olevat.
jä neile anti suuremad Õigused kui
rika mandril juba unustatud. Niidan- politseile. Ka kommunistidel pidavat
T - _ - , sona-ja trükivabadus olema, ehk
2226 St. W. Toronto, Ont.M6R 1X3
Võtke üfadust firma omanikuga. — El mingit vahemeest.
eestlane..
. Nägin, et neil oli suur puudus töö­katest;
Ruttasin siis ka appi. s^jj^
neid aidata esemete valvamisega ja
näituse külalistele^ Eesti kohta küsi­muste
vastamisega. ,
Eriti palju küsimusi esitasid Amee­rika
koolilapsed, mi väiksed kui ka
suuremad. Sest Eestit ja ka teisi Bal-
' ti riike -ei ole ju enam maakaardi
peal. Ja nähtavasti'need on Amee-saatusest.
Pean ütlema, et nad esita­sid
väga olulisi küsimusi ja ütlesid
tänades, et see oli neile ,,special edu-cation".
Oleks tore, kui oleks saraa-seid
üritusi rohkem, kus nii'suure
rahva hulgale saame oma väikese
rahva kuitutu-i ja kannatusi, tutvus^
tada. ; , ; . ;
L. ROOSIMÄE
teiste sõnadega maksva korra ja rii-giõõnestamise
vabadus.
Nü ollakse siis väljajõutud kõrge-seadust
xahva kahjuks tõlgitsevast
ülemkohu mstituudist. 2) Hakkaks
jälle maksma kord, ja õigus ainult
õigetele ja vabadus neile, kes seda
väärt on.
Kanadlased peaks väga hoolega
valvama, et nende esimene oma
konstitutsioon, mille peaarhitektiks
ma kohtu otsusega peaaegu anarhia- nende äärmiselt liberaalne peaminis­ter
üliagaralt on asunud, tuleks nü
hea, et see aitaks kõrvaldada prae­ni,
millest ainult ime võib päästa.
KAMÄDLÄSED VALVAKU
Tekib küsimus, et kui konstitut­siooni
igä mees võib omamoodi tõl­gendada
ja viimasel ajal niimoodi
tõlgendada, et riigilaev karile on
gused riigielu halvavad väärnähted
ja vead, aga mitte selline, mille üle
Kremlil oleks hea meel.
• W.P: