1981-06-25-10 |
Previous | 10 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
QQX&SB
,,Meie Elu" nr. 2S (1636) 1981
9,©
WESTBURY, NY (M.E.) — Siinses liidukohtus, 30 mllM New
Yorgi südalinnast, algas taas vahepeal katkestuses olnud protsess
end, tartlase Karl Linnase, 61 a.v. vastu kohtuministeeriumi eriosakonna
käsitluses. Selles süüdistatakse, et K. Linnas
okupatsiooni ajal Tartu y;koonduslaagris" osa võtnud ,
süütute isikute hukkamisele kaasa aitamises, kellede hul^^^
mus^ olnud juudid". K. Linnas olevat oma tagapõhja teenistuse
alal valetanud, et selteel saada viisat USÄ-sse emigreerumiseks.
Temalt taotletakse
PIKA RASKE HAIGUSE JÄRELE LAHKII,S VAIKSELT
MIMU ARMAS ABIKAASA •
Sündinud 9. septembril 1904 Kaišmal
Surnud 20. juunil 1981 Torontos
Mälestavad sügavas leinas
abikaasa VERA
ÕDE kodumaal
¥ENDUSA.s:
SUGULASED New Yorgis ja Chicagos
Kohtusaal oli varakult iäidetud. K.
Linnast ennast ei ole veel ise kohtu
ette kutsutud, teda esindab l|iti rahvusest
advokaat Ivars Berzins. Oii
tõenäolik, et K. Linnas prcJ|sessi hilisemas
järgus saab kutse kä ise kohal
olla omapoolse seletuse andmiseks.
Kohtuministeeriümi advokaat;
Martha Talley sektas, et Linnas olnud
Saksa armee leitnant, kuuludes
koledasse (,,feared'.')SS-i. Ta ütles,
et Linnas on võtnud osa laste, naiste
ja rneeste hukkamisest, tulistades;
neid, mille järele need kiikkus^id lahtisse
; massihauda.. Ta olnud sakslastelt
okupeeritud Tartu KZ-laagri administraator
1941. a. august|isti kuni
1942; a. maini. Linnas e^migreerus
USA-sse 1951 ja sai hatüraliseeritud
kodaniku'ks 1960, olles rhaale tulnud
„illegaalselt" ja„valetanud" ka koda-nikupaberite
täitmisel. • > . ..
Linnas on lükanud tagasi süüdistuse,
et tema oleks kedagi mõrvanud.
Tema advokaat ei võta enne sõna kui
prokurör ja 'kohtuministeeriümi-.
poolsed tunnistajad õn kõik oma
süüdistused välja asetanud • Üks märgitud
peatunnistajaid Raul Hilberg
—„Viini päritoluga" raamatu „Holo-caust"
autor ütles, et Tartus olla tapetud
poole aastagil juulist 1941 kuni
jaanuarini 1942 kakstuhatjuuii ja
ja tuhat muud isikut. Tema- olevat
Saksa (sõjasaagiks saadud) dokumentides
näinud, et Linnas olnud
Saksa 38^dav Pataljoni leitnandiks.
Küsimusele, kas tema isikli'kult öii
kunagi kohtanud K. Linnast, vastas
ta eitavalt. Protsess võib vaheaegadega
kesta mõnda aega.
•ÜLESKIHUTATÜD MEELEÖLUD^^
Paralleelselt sellele protsessile' areneb
mingi show" ehk koordineeritud
„orkestrimäng". : JuM mõned
päevad protsessi eel oli' ajakirjandusse
lanseeritud sõnumeid ja artikleid
K; Linnase lohta. Protsessi avapäeva
õhtul TV-jaam 2 oma päevauu-distes
andis^ prkalt-laialt miljonitele
vaatajatele pilte. K. Linnasest, terna
elumajast, kus seletati, et „see mees
on tapnud tuhandeid juute Tartus,
okupeeritud. Eestis ja Veriemaar'.
Vahepeal kõnelesid juudi tegelased
ja näidati illustreerimiseks kusagüt
laipade merd (Auswitz).Ku aga
TV-reporter usutles K. Linnase elukoha
ühte naabrit, siis see iltles, et
Linnas on tõeliselt tore mees, keda
naabi^d hindavad" tunnustavalt
Juudi Kaitseliidu esindaja kõneles
läbi valjuhääldaja kohtumaja ees, kirudes,
/et „niisugune • IcJrjategija"
elab s"in meie naabruses. Sama on
tehtud^ka ta.maja^ees. Üks kohalik
raadiojaam laks isegi niikaugele, et
nimetas „eesti" maja ja lastekodu K.
Linnaselt ' verehinnaga määrituks,
millised 'paigad püstitatud K. Linnase
kaasalöömisel". Need väljendused
on kütsunu4 Lõng Islandi ja hiljem
ka mujal eestlas'korinas esile terava
pahameele/ kuna ineis nähakse
ütlejailt soovi mustata ja kompromiteerida
eesti ühiskonda.
Samal ajal käis mõnetükmeline
juutide delegatsioon — neist üks
isik iKanadast, New Yorgi Eesti Majas,
kus nad on saanud kokku Rahvuskomitee
esindaijate P. Saare, J.
Virkmaa ja E. Valiastega, nõudes
mingi ühise kopstöÕ ja' arusaamise
avalikku deklaratsiooni. ,ERK.Ü te-.,
gutseb demokraatlikel alustel ja küsimust
saab otsustada juhatus. Omal
algatusel on 'kaasmaalased protestiks
helistanud TV{jaama juhtivatele
tegelastele^ paludes hoiduda
lüaldušist ja vale teele inspireerivast
informatsioonist, soovitades selgitada
ka kommunistidelt sooritatud ho-jocausti
Balti rahvaste j.t. kallal. On
helistatud ka mujale ja saadetud välja
kirju avalikelu juhtidele ja teistele,
kusjuures mõned on ka lisanud, et
just äsja olid meie elumajade lipud
leinaks pooles mastis küüditamis-ohvrite
mälestamisel, kes vildi Vene
kommunistidelt surema Siberi ör-jalaagreisse
1941. a-. — täpselt 40 a.
eest. NYEVÜ esimehelt E. Lippingult
ilmus 'kirjutis „News World" veergudel,
kus ta kirjeldades mainitut, nõudis,
et küüditamisele kaasa aidanud
Stalini alamleitnandid Brezhnev,
Suslov, Gromõko j.t. kui kurjategijad
antaks kõhtu alla.
TUS pühapäeval, 28. juunil kell 11
hommikul."
Pühap.y 5. juulil jumalateenistus
jääb ära.
Pühapäeval, 12. juulil
TEENISTUS M l 11 hom.
: Mm-
Laupäeval, 27. juunil kell 7 6. PE-REKONNAÕHTU-
KOOSVIIBIMI-NE.
'Külalistena perekond Laur ja
Äksberg Rootsist. iKavas laulu ja
muusikat.
Pühapäeval, 28. juunil M l 2 pL
JUMALATEENISTUS. Külalised
Rootsist. Laulugrupp „Laurid*\
Teisipäeval, 30. juunil kell 7 õ. PAL-VEÕHTU,/,
;
mälestavad sügavas leinas
kaasvõitlejad Rätsarügemendist
AUGUST KALA
UNO KOOK
BORIS LEEMAM .
ARVO LEHARI
AKSEL MUUL
KARL PÄRNOJA
OSVALD RAIDLO
EDUARD REINMAA
EMILVUKS
abikaasadega
ELMAR SILM -
KARL TAMM
lioidja ia
püüdes
a paguluses,
Pühapäeval, 28. juunil M l 11 hommikul
JUMAijVrEENiSTUS. fen^er.
vad Heino Sepp ja jütT. p. Saraoja.
gavene
TORONTO EESTI APOSTLIKU ÕIGEUSU KOGUDUS,
NÕUKOGU, JUHATUS ja VAIMULIK
iiiiruga. (steamckaning) Bards Walkway, willowdakp OOTAMATA SURMA LÄBI LAHKUNUB
PEREKONNA SÕPRA
00 O? FräBik' Crse., Toronto MIG
Vanem eesti daam Tonmtos
otsib omale listavat
majasse seltsiliseks. Tasuta korter.
Kirjad s.lt, „SeItsiiine" all
ai, 28. juunil kell 11 hommikul
JÜMALATEl^NISTUS. Kõneleb
H. Eller. ' Solist Raul Pumber.
Kell 6 õ. VÄLISMISJONI ÕHJU.
Vaimulikku muusikat esitavad Sen-ta
Medri ja keelpillid.
Piihapäeval, 12.^juuUr JUMALA-TEBNISTUS
kell 6 q.
Pühapäeval, 28. juunil JUMALATEENISTUS
kell 4 pl.
vai ja neljapäeval kl. 6—1 õ. kirih
ESTHER ja ÄLEX KALKIS
NIINA ja VÄINO REINSALU ,
VALDUR REINSALU perekonnaga
LEIDA ja ENDEL REINAS
lOOxlSO jalga. Kaev, Icuur ja seedri
hekk. Küsitav hind P300.—. Mino-nen
Rd. Lot No. 21. — Tel. ^37-6338
peale kella 5 õ.
va
I •
Lähem infpraiatsioon: H.
Hamilton, Ont.L8F4E8 — TeL (416) 529-3760
op
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 25, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-06-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810625 |
Description
| Title | 1981-06-25-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | QQX&SB ,,Meie Elu" nr. 2S (1636) 1981 9,© WESTBURY, NY (M.E.) — Siinses liidukohtus, 30 mllM New Yorgi südalinnast, algas taas vahepeal katkestuses olnud protsess end, tartlase Karl Linnase, 61 a.v. vastu kohtuministeeriumi eriosakonna käsitluses. Selles süüdistatakse, et K. Linnas okupatsiooni ajal Tartu y;koonduslaagris" osa võtnud , süütute isikute hukkamisele kaasa aitamises, kellede hul^^^ mus^ olnud juudid". K. Linnas olevat oma tagapõhja teenistuse alal valetanud, et selteel saada viisat USÄ-sse emigreerumiseks. Temalt taotletakse PIKA RASKE HAIGUSE JÄRELE LAHKII,S VAIKSELT MIMU ARMAS ABIKAASA • Sündinud 9. septembril 1904 Kaišmal Surnud 20. juunil 1981 Torontos Mälestavad sügavas leinas abikaasa VERA ÕDE kodumaal ¥ENDUSA.s: SUGULASED New Yorgis ja Chicagos Kohtusaal oli varakult iäidetud. K. Linnast ennast ei ole veel ise kohtu ette kutsutud, teda esindab l|iti rahvusest advokaat Ivars Berzins. Oii tõenäolik, et K. Linnas prcJ|sessi hilisemas järgus saab kutse kä ise kohal olla omapoolse seletuse andmiseks. Kohtuministeeriümi advokaat; Martha Talley sektas, et Linnas olnud Saksa armee leitnant, kuuludes koledasse (,,feared'.')SS-i. Ta ütles, et Linnas on võtnud osa laste, naiste ja rneeste hukkamisest, tulistades; neid, mille järele need kiikkus^id lahtisse ; massihauda.. Ta olnud sakslastelt okupeeritud Tartu KZ-laagri administraator 1941. a. august|isti kuni 1942; a. maini. Linnas e^migreerus USA-sse 1951 ja sai hatüraliseeritud kodaniku'ks 1960, olles rhaale tulnud „illegaalselt" ja„valetanud" ka koda-nikupaberite täitmisel. • > . .. Linnas on lükanud tagasi süüdistuse, et tema oleks kedagi mõrvanud. Tema advokaat ei võta enne sõna kui prokurör ja 'kohtuministeeriümi-. poolsed tunnistajad õn kõik oma süüdistused välja asetanud • Üks märgitud peatunnistajaid Raul Hilberg —„Viini päritoluga" raamatu „Holo-caust" autor ütles, et Tartus olla tapetud poole aastagil juulist 1941 kuni jaanuarini 1942 kakstuhatjuuii ja ja tuhat muud isikut. Tema- olevat Saksa (sõjasaagiks saadud) dokumentides näinud, et Linnas olnud Saksa 38^dav Pataljoni leitnandiks. Küsimusele, kas tema isikli'kult öii kunagi kohtanud K. Linnast, vastas ta eitavalt. Protsess võib vaheaegadega kesta mõnda aega. •ÜLESKIHUTATÜD MEELEÖLUD^^ Paralleelselt sellele protsessile' areneb mingi show" ehk koordineeritud „orkestrimäng". : JuM mõned päevad protsessi eel oli' ajakirjandusse lanseeritud sõnumeid ja artikleid K; Linnase lohta. Protsessi avapäeva õhtul TV-jaam 2 oma päevauu-distes andis^ prkalt-laialt miljonitele vaatajatele pilte. K. Linnasest, terna elumajast, kus seletati, et „see mees on tapnud tuhandeid juute Tartus, okupeeritud. Eestis ja Veriemaar'. Vahepeal kõnelesid juudi tegelased ja näidati illustreerimiseks kusagüt laipade merd (Auswitz).Ku aga TV-reporter usutles K. Linnase elukoha ühte naabrit, siis see iltles, et Linnas on tõeliselt tore mees, keda naabi^d hindavad" tunnustavalt Juudi Kaitseliidu esindaja kõneles läbi valjuhääldaja kohtumaja ees, kirudes, /et „niisugune • IcJrjategija" elab s"in meie naabruses. Sama on tehtud^ka ta.maja^ees. Üks kohalik raadiojaam laks isegi niikaugele, et nimetas „eesti" maja ja lastekodu K. Linnaselt ' verehinnaga määrituks, millised 'paigad püstitatud K. Linnase kaasalöömisel". Need väljendused on kütsunu4 Lõng Islandi ja hiljem ka mujal eestlas'korinas esile terava pahameele/ kuna ineis nähakse ütlejailt soovi mustata ja kompromiteerida eesti ühiskonda. Samal ajal käis mõnetükmeline juutide delegatsioon — neist üks isik iKanadast, New Yorgi Eesti Majas, kus nad on saanud kokku Rahvuskomitee esindaijate P. Saare, J. Virkmaa ja E. Valiastega, nõudes mingi ühise kopstöÕ ja' arusaamise avalikku deklaratsiooni. ,ERK.Ü te-., gutseb demokraatlikel alustel ja küsimust saab otsustada juhatus. Omal algatusel on 'kaasmaalased protestiks helistanud TV{jaama juhtivatele tegelastele^ paludes hoiduda lüaldušist ja vale teele inspireerivast informatsioonist, soovitades selgitada ka kommunistidelt sooritatud ho-jocausti Balti rahvaste j.t. kallal. On helistatud ka mujale ja saadetud välja kirju avalikelu juhtidele ja teistele, kusjuures mõned on ka lisanud, et just äsja olid meie elumajade lipud leinaks pooles mastis küüditamis-ohvrite mälestamisel, kes vildi Vene kommunistidelt surema Siberi ör-jalaagreisse 1941. a-. — täpselt 40 a. eest. NYEVÜ esimehelt E. Lippingult ilmus 'kirjutis „News World" veergudel, kus ta kirjeldades mainitut, nõudis, et küüditamisele kaasa aidanud Stalini alamleitnandid Brezhnev, Suslov, Gromõko j.t. kui kurjategijad antaks kõhtu alla. TUS pühapäeval, 28. juunil kell 11 hommikul." Pühap.y 5. juulil jumalateenistus jääb ära. Pühapäeval, 12. juulil TEENISTUS M l 11 hom. : Mm- Laupäeval, 27. juunil kell 7 6. PE-REKONNAÕHTU- KOOSVIIBIMI-NE. 'Külalistena perekond Laur ja Äksberg Rootsist. iKavas laulu ja muusikat. Pühapäeval, 28. juunil M l 2 pL JUMALATEENISTUS. Külalised Rootsist. Laulugrupp „Laurid*\ Teisipäeval, 30. juunil kell 7 õ. PAL-VEÕHTU,/, ; mälestavad sügavas leinas kaasvõitlejad Rätsarügemendist AUGUST KALA UNO KOOK BORIS LEEMAM . ARVO LEHARI AKSEL MUUL KARL PÄRNOJA OSVALD RAIDLO EDUARD REINMAA EMILVUKS abikaasadega ELMAR SILM - KARL TAMM lioidja ia püüdes a paguluses, Pühapäeval, 28. juunil M l 11 hommikul JUMAijVrEENiSTUS. fen^er. vad Heino Sepp ja jütT. p. Saraoja. gavene TORONTO EESTI APOSTLIKU ÕIGEUSU KOGUDUS, NÕUKOGU, JUHATUS ja VAIMULIK iiiiruga. (steamckaning) Bards Walkway, willowdakp OOTAMATA SURMA LÄBI LAHKUNUB PEREKONNA SÕPRA 00 O? FräBik' Crse., Toronto MIG Vanem eesti daam Tonmtos otsib omale listavat majasse seltsiliseks. Tasuta korter. Kirjad s.lt, „SeItsiiine" all ai, 28. juunil kell 11 hommikul JÜMALATEl^NISTUS. Kõneleb H. Eller. ' Solist Raul Pumber. Kell 6 õ. VÄLISMISJONI ÕHJU. Vaimulikku muusikat esitavad Sen-ta Medri ja keelpillid. Piihapäeval, 12.^juuUr JUMALA-TEBNISTUS kell 6 q. Pühapäeval, 28. juunil JUMALATEENISTUS kell 4 pl. vai ja neljapäeval kl. 6—1 õ. kirih ESTHER ja ÄLEX KALKIS NIINA ja VÄINO REINSALU , VALDUR REINSALU perekonnaga LEIDA ja ENDEL REINAS lOOxlSO jalga. Kaev, Icuur ja seedri hekk. Küsitav hind P300.—. Mino-nen Rd. Lot No. 21. — Tel. ^37-6338 peale kella 5 õ. va I • Lähem infpraiatsioon: H. Hamilton, Ont.L8F4E8 — TeL (416) 529-3760 op |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-25-10
