Meie Elu = Our life, October 28, 1982

              1 ,A«eie Elu" nr. 43 (1704) im teie Elu" sir. 43 (1704) 1982 MELJAPÄEVAL, 28. OKTOOMIL THURSDÄY, ©Cf OBER 28'
31 AASTAT
KOORILAULU
laupäeval; 16. oljtoobril pühitses
roriti Eesti Segakoor oma 31-st
lipäevä lõbusalt, möödunud „pe»
annaõhtu nime all.
toori esimees, S. Preem, oma sõ-totus
liitis kokku need tunnid, mi-
[iga üksik laulja on oma puhke-st
ohverdanud 31 aasta jooksuU
i tunde kuhfjus vähemalt 8000,
on rohkem kui; täisaasta nor-alse
tööaja juures, rääkimata ma-^
iuslikest kuludest transpordi ja
|asõitude kordadel.
lahvuskul tuuri säilitamisel väärib
ti põgenikust koorilaulja tõesti
|ge tunnustuse ja lugupidamise,
(idukava sisustasid Leida Järvi
poreskiga, Tamara Norheim ühe
luga ja segakoor ise kahe lauluga
Kook'i juhtimisel.
Ctintate Domino
I
l<ontsörtreisib
itateDomino segakoor, kelle te°
i S on ulatunud aegajalt oma ko-foguduse
juurest väljspoole, sõi°
seekord kontsertreisile Ottawas»
laupäeval, 30. okt. Sealne-Eesti
Lutheriusu Pauluse kogudus tä-
[ab Usupuha&tuspüha ja kogudu-.
H. aastapäeva kell 4 algav jumala- '
ustusega. Seega on koori sõit Ka­ia
pealinna ajaliselt väga sobiv* et
|a lauluga oma osa ka sealse ko-
|use aastapäevale. Koori kontsert- .
lemine toimub ka jumalateenistu-järgneva
koosviibimise raames.
)ri juhatab dr. R. Toi, kelle üks
litöö tuleb esitamisele tema juha-lel
kirikus.
i>tta\va arvuliselt tagasihoidlik
ismaalaste pere on seiie- külaskäi-üle
rõõmus, sest harva on seal
[ie solistide ja kooride, esinemisi.
[umalateenistus on liturgiline koo-;
kaastegevusel. Teenib koguduse
0. Gnadenteich. St. Pauli lutheri-kirik
asub King Edwardi ja Wil-pdi
tänavate nurgal. Autoparkimi-
|võimalus on kiriku parkimisplat-kiriku
kõrvalt Ring Lane'st
be sõites, mi;; on paralleel^tänav
•>% Edw^rdile.
Postitage jõdu-
1 •
:aardlcl varakult!
ICanada Post Corporation" teatab,
|õigeaegseks kättesaamiseks tuleb
lukaardid ja -pakid posi itada va­ult
— ^17. detsembriks kohapeal-le
adressaatidele ja 13. detsemb-väljaspoolei
linna. Kõik jõülu- :
;rdid ülemeremaadesse (ka õhu-t)
tuleb saata lahtiselt ja märgis- i
a ;,Printed Papers",. et need vas-s
rahvusvahelistele ^nõuetele.
mbrikud Kanadasse ja USA-sse ;
vad.c[lema -kinni kleebitud. Kana-osas
pleb need märgistada 30 c.
JSA-s$e 1. klassi postiga 35 c. Väl-frvatud
USA, 1 kõik välismaadesse
evad lahtises ümbrikus kaardid
b õhupostiks!märgistada 45 c.Ja
laliseks postiks 30 c.
'avalise postiga saates on postita­ge
tähtpäevaks Euroopasse 'ja
ina-Ameerikas;se 6. nov. ja lennu-tigal
4. dets. (Erandiks on Inglis-^
i, kuHu. tähtpäevad on 20. nov. ja
ets;). Tavaline post Austraaliäs-
Aafrikasse ja Aasiasse 30. okt. ja
[postiga 4. dets.
Pakid lejinupostiga Euroopasse ja
bna-Ameerikasse tuleb postitada
I novembriks ' (tavalise postiga
bmise tähtpäev on 'juba möödas,
Indina Inglismaa, kuhu saab saata
|i 6. novembrini ja õhupostiga 4.
sembrmi).
oppigy
V.,
Port Albernis on iga-aastaseks suursündmuselcs lõhepüügi-võistlus. Pildil tänavusi tulemusi.
Valva Andre matkapäevik
„Mõned ütlevad, et Jumal oli väsi-mäe
all imeilte Vikerkaare järv.
Lehtpuud, kollendavad tumedate
kuuskede taustal... ^. Tee on kohati
magavaile, lõputuile mäehiiglastelc,
sinakütele jääjõgedele ja kuilaojade-le,
meenutame nähtut ja .kogetut
i][ng enne, kui jõuaks sõbagi silmale
lasta, maandub meie teraslind, Van-
Gouveri lennuväljal
VÄNCOUVER
Nanaimos on hilisel õhtutunnil
27. septembri õhtuUoli Vancouve-ri
eestlaskonnal võimalus kuulda hu"
vilavat referaati meie tuntumalt
keeleteadlaselt, Hamburgi ülikooli
litig\'istika osakonna juhatajalt pro­fessor
Els Oksaarelt.
Ettekanne, mille sisulss oli „Kahe^
mitmekeelsus lastes", korraldati
Simon Fraseri üliikoolis Burnaby
mäel ülikooli keelte/ kirjanduse ja
lingivstika osakond koostöös eesti/
rootsi ja saksa täienduskoolidega ja
meie organisatsiooniga „Eesti Kul­tuuri
ühing Kanadas" olid organi-,
secrinud meeldiva õhtu aktüaals©
probleemi valgustamiseks.
, Hulgalised osavõtjad kuulsid es°
mait sissejuhatuse prof. Laurenee
Kitchingult. Selle järele sarmikas
referent kõnetooli asudes saavutas
kohe kontakti kuulajaskonnaga ja
loengut jälgiti suure huviga. Teadus­likud
uurimistööd on näidanud, et
mida enam. keeli laps varakult õpib,
seda rohkem saab ta treeningut abst­raktses
mõtlemiseks ja seda kasulik
kurn on see talle tulevikus kommM°
nikatsioonis teiste kultuuridega üha
enam kättesaadavamas maailmas.
Prof. Oksaar soovitas lapsele õpeta
da varalailt mitu keelt, kusjuures
alati üks inimene on seotud, ühe kee­lega,
näit. vanaema räägib eesti
keelt, isa inglise keelt, ema prant-.
suse keelt. Pärasts 1., maailmasõda
tekkinud arvamine, et enne peab lap­sel
üks keel selge olema, kui teist
lisatakse, ei ole tänapäeval enam
vastuvõetav, kuna just ümberpöör-.
dud tulemused qntõestatud. i
Huvitavale ettekandele järgnesid
hulgalised küsimused, kuni dr. Kitc-hing
koosoleku lõpetas ja kõiki tei­ses
ruumis, korraldatud vastuvõtuki
palus. Seal ootas 3 rahvusgrupi:
täienduskoolide poolt organiseeritud
)'i'kkaHk kohvilaud. Kõnelused mit­mekeelsuse
teemal jätkusid referen­diga
ja omavahelistes gruppides.
Professor Oksaarele anti üle korral-nud,
kui ta lõi Yukoni. V õ i b o l l a , k r u u s a n e , kohati sillutatud. ^V^
kuid on: neid, kes ei vahetaks teda nõudis RCMP 50 dollarit trahviraha pikisilmi oodanud. Reisikaaslased tla^ate ppoUKaums raamat Briti K o -
ühegi teise maa vastu! Tulin, et saa- igalt sõitjalt, kel autotuled pidevalt Austraaliast on meiega- kogu reisi
da rikkaks (neelult! hea põhjus!), peal p o l n u d— vastusõitja ei näinud koos olnud: Alles Port Albernis lähe-
Tundsin end algirf põgenikuna ja v i h - . ju lolmLipilves enam t e e d .— Nüüdki vad me teed lahku. Vast kohtume
kasin teda kui põrgut. Tahtsin talle eelistavad sõitjad sillutisele kruusa- veel kunagi!. .
ütelda .„hüvasti!'i'-- kui ma ei saa!" teed, kuna sõidukid talvcpakases pü- Kui Kuusikute Port Alberni kodu
lyu väidab luuletaja, kirjeldades sivad viimasel kindlamini kui n.n. lävest üle .astume> on ikka veel lau-
.Jaapani sillutisel", mis pidavat ole- päev, k u i g i s e d a on veel ainult paar
ma libe ja kergelt raurenev. —• Talve minutit järele Jätnud. Pea võtab, kir-jatkub
siin tarbeni: 55—65 kraadi ai- juks kui selle päeva sisu ja sündmU-la
m i i l i pole haruldane ning suvelgi, si püüad mälus ritta ajada: Skagvvay
ei püüa keegi aedvilja kasvatada! . (Alaska), .White Pass, B.C.,W^
Kookatsoon järv — indiaanilapsi sc (Yükon), Vancouver'. Nanaimo
sibab kaldal kui tumedaid mugulaid; . Port Alberni/'Aitab vist .tänaseks!
vähemasti kümnendik Yukoni elä- "
nikest-on indiaanlased j a eskimod. '.^• •
ALASKA HIGHWAY. - 1523 miili
on^a kiindumust Yukoni ja tema vas-?
fiupandaniatut karmi võlu,
iSlädaltagasirlaupäeVal, alustasime
Vahcouverist .meresõitu AlaskassCi
Täna on taas, , .•
lumbia ja loenguõhtu mälestuseks.
Osavõtjad, isegi Seattle'st, jätkasid
koduteel kesikustelu üleskergitatud
probleemidest ja nende lahendustest.
Järgmine ,jEesti Kultuuri Ühing
Kanadas" ettekande-õhtu on 22. ok­toobril
Vancouveris Eesti Kodu ruu­mides,
kus kõneleb dr. phil. Livia Ki-.
visild Calgaryst.
LAUPÄEV
Näis, kui kaugble me tänase päe­vas
... .. . , :^ •
SKAGWAY-YUKON
Meie valge?„Prince George", mis
meile nädalapäevad oli merekoduks.
Jääb meist Skagway sadamasse. Da-vid
lehvitab laevalaeU ja Jcan „Ka-nasööja"
vesistab ^ilmi: ta on otsus­tanud
„Printsile" truuks jääda, .sõi-.
\mga jõuame? Esialgu on maikaka- Dawson Creek'ist Fairbanks'i: ^' jää-liustikest
toidetud 'järvede,, suurte
põlismetsad^ ja mäeahejäteüh^^
tee; 40 000 Ameerika sõdurit ehitas
selle 1942. (,a. vähem kui 9 kuuga; A i ­nul
t osa sellest pikast Kanada—Alaš^
ka tuiksoonest on sillutatud. >
Põikame enne - W^^^^
mist kürvale — vaatlema Miles ku­ristiku
rnctsiküt looduslikku ilu —
Meie lehes nr. 42 ilmunud arvus­tuses
,Ühe sõnaraamatu puhul" on
juhtun id eksitav trükiviga. Esimese
veeru yiimases lõigus tuleb lugeda;
„Saina prefixiga sõnade grupid on
üksteisest eraldatud nende vaheje
kiilunud samatüveliste lihtsõnadega,
mis teeb liitsõnade leidmise sõnaraa­matu
igapäevasele-kasutajale küllalt-tes
sama teed pidi tagasi Vancouve- kuidas küll kullaotsijad siit omal
risse, et sealt naasta oma Florida ko­ju.
Kapten Rocic toob oma nooriku
meile reisikaaslaseks, sõiduks Kana-das^
sc, Yukonh '
K'ilsarööpaline raudtee ja uus^ kol­me
laasta eest ehitatud maantee kui-gevad
sageli üksteise läheduses, ko­hal
j teineteisest eemWlc.udcs või vee­kogude
vastaskaldail i läbi While
Pas,s'i, kullaotsijate vanades jälge­des,
Yukoni.
Raudtee ehitati kullapalaviku ajal
1898. a.: 30000 meest raius tee "la­hi
mägede, kasutades ainult lõhkc-niüona
ja lihtsaid tööriistu. Praegu
võtab rongisõit Skagwaysl Yukoni
pealinna, Whit'ehorsc'i aegai 8 tundi
ning rong. on käigus aasta läbi.
Meil läheb bussiga sLma 10-miili
ajal läbi said, jääb selgitustele vaa­tamata
raskesti kujutletavaks; , •
W H I T i H O R S E - - ' V ; ;v^^
Veedame päevasüdame siin -Valge
Hobuse linnas,. Yukoni jõe. kallastel
asuvas Yukoni territooriumi pealin­nas.
- .2000-miili pikkune jõgi algab
Kanadast ping leiab lõpuks tee Be­ringi
mcYvk. :
Whilehoi
PORT ALBERNI
vääriks omaette peatükki. Nii pnlju
on Vancouveri saarel looduslikku
ilu — kaldast kaldani —, et seda kir­jeldada,
kuluks palju lehekülgi.
Aastate viisi oleme^ Kuusikute kü­lalistena
nautinud, nende kaunist
kodu, ümbritsetud lillede rohkusest, ki keeruliseks,
vaatega lumisele mäeharjale taamal. •
Flclje ja Elmar on meid sõidutanud
kõikjal.e'.saarcl;'kus midagi.vaataniis- • ' •
väärset, kuid põnevaimad elamused dupaar ci saa vist täna öösel erutu-on
vast jäänud kalapüükidest. - sest magadagi - kaalul on võitja au
Kui ükskord poole-päcvase püüdmi- ning 5000 dollarit auhinnaks. Aga —
se peale fjordis, tacvaluukide pide- homme on ka veel võistluspäevi
vait lahti olles, kolme peale ühe ain- naisvõistlejal on uskmnatult
sa kala sanne, ei temud see veel tuju ^ ^^^^ ..j^ ^^^^^^^^^^ ^^^^
tuhkag, halvemaks! - • ^^^^^^^^^ ^, ^^^^^^^ ^.^^ ^^^^^
Igasügisene lõhepüügirvõistlus — nud-püüdjate eest ise paati — otse
Salmon Deity või Festival on alati '^^'Merahva sülle! Te muidugi ei usu.
esmaspäeval
a : 0
M DEKLARATSIOONID'
Toronto linnas hääleõigustatud isikud, kelle '
nimed on valijate nimekirjast välja jäänud,
võivad kas:
Saada VALIMISTÕENDI, pöördudes isikli-kult
vastava linnaametniku (€ity Clerk) poole
raekojas (Gity Hall), esmaspäevast reedeni '
kella 8.30 e.l. — 4.30 p.l, või laupäeval,
30. oktoobril kella 9.30 e.l - 3.00 p.l
või
teha valimisametniku (Deputy Retuining
Officer) ees DEKLARATSIOONI ette[nähtud
formularil hääletuspunktis valimispäeval
Vajalik on esitada kehtivad isikuttõendavad
dokumendid.
Isikud, kes saavad oma kodakondsuse
paberid 21. oktoobril 1982 või pärast|seda ja
on õigustatud hääletama allpooltoodjud
tingimuste kohaselt, võivad saada kas
valimistõendi või teha deklaratsiooni .
hääletuspunktis valimispäeval Kodakondsuse
saamise kohta tuleb esitada tõend.
- VÄLIMISEST OSAVÕTU
TINGIMUSED
Teil on õigus Toronto linnas hääletada, kui*,
te olete Kanada kodanik või Briti alam;
olete 8. novembriks saanud 18 aastaseks või
vanemaks; te olete kas:
® elanud Toronto linnas kunagi 7. septembri
ja 20, oktoobri vahel 1982 aastal, või
0 teie või te abikaasa ei ela küll Torontos,'
aga olete maaomanikud või -rentnikud
. Toronto linna piirides.
25. oktoobril 1982
Roy V. Henderson
City Clerk and
Returning Officer.
1
ClTY OF TORONTO
LK USA Esimesi
Praostkonna
Lif*e^ •^ eestr
kyrtfymmadest
Sü jätab pisut nukra mul-
: jc. Tänavatl on küll laiad, valitsuse-huüiicdki
imposantsed, kuid majad
olnud suureks lombjnumbriks;
PÜHAPÄEV : • :
- I lm on soe ja päikesepaisteline,
ja möüdujad kui kaebaksid parema- nagu oleks suvi unustanud end siia
te päevade kadu: üks kaevandus lei- Vancouveri saarele. Omainimesi ja
sc järele on suletud, tööpuudus on külalisi raujaU" Kanadast, Ameeri- o^V ka hiljuti kaks„parajat poissi"
suur, inimesi lahkub tuhandete viisi kast, EuroopasL j a Jaapanist sagib P^yti tõmmanud, nii et meiegi kaas-
Yukonisl mujalt -paremaid elu- ja : lõhcpüügi võislluskcskuses. Järjest niaalaslel on lõhedega vahest head
'l':uid see lugu juhtus tõesti tänavu
Pori Alberni lõhepüügivõistluse ajal.
Ainult,: et selle kala jaoks polnud.
vastavat võistluskategooriat ette
nähtud! -—.
Vancouveri eestlane Evald Umelas
Yukon on
ähvardaval lä-löötingimusi
otsima.
.marandusIiku hävingu
vel. -
Rail ilm ja jahe tuul saadavad
tuuakse sisse suuri lõhesid ja põn onne.'-
vusega jälgitakse kaa ukeele k a l d u - . , : - . -
mist. Sööme vahepeal võpsikus k ü p - ^ ^ ^ f i':^:':
scid muslimarjü ning tõttame siis .Esmaspäeval :. püüab töütatööline
meiegi jälle õhinal tagasi, — Sajad Art Bcrlinski Port Alberni Salmon
Nädal aega kulus meil sõiduks igas suuruses paadid on fjordis laia- Fesiivaiide kõigi acjzade suuriina lõ-
Vancouverist Yukoni. Yukonist Van- li nagu pcsupulgad sinevees — igas 'li-^niuriMrami —60 naela 8 untsi! —
_^navu on paljudel õnne: kogu
meid lennukile.
cüuvensse jõuame linnuteel ja ien- , neist lootusrikkad lõhekalurid. --
nukiirusega mõne tunniga. .. Suurim kala senipüütuisl . kaaiub
:. Heidame veel viimased pilgud all- 48,14'naela ning selle püüdnud abi-pikkuse
tee katmiseks aega ainult 4
tundi,, kuicl meie ei tee lõunapeatust
Maanteclint on ' võimatult keerus:
ühe käänku.tagant teise taha, mäge­dest
üles ja alla, kohati ülalpool puu-dc-
vööndit.i Kujutled kuumaastikku
sellisena, kuid kuu peal vist lund ei
>aia. Või sajab? — See maantee su-ctaksc
läbisõiduks juba oktoobri
keskel, sest 10—15-jala kõrguseid lu-mevalle
ei jõua keegi pidevalt laiali
ajada. Nüüdki on juba mägedel va- •
rane- lumemantel sel jas.
Kuumaastikku elustavad varsti sa-,
jad rohekas-sinised väikesed vee­peeglid
ning madalad küürakad puu-kääbused.
!
Kanada püril tervitab n^cid ümb-.
ritseva tühimaa ainus ajutine „asu-nik'"
— piirivalvur-tolliametnik. Hõ­reda
liikluse tõttu on tal ilmselt igav
ning iga piiriületav reisija toob-tere­tulnud
vaheldust. Ta ei vaevu meid
isegi küsitlema võimalike Alaska-os-tüde
kohta. ..Teretulemast Kanadas­se!"
— Nägemiseni, Alaska! :
BRITI COLUMBIA. .Maanteesillu-i
lis on erinev, maastik muutub lopsa-
•kamaks. Keegi k u i pannuks uue vär-vifilmi
kaamerasse: terved mäekül-i
ied õitsevad kirevas värvikülluses ja
päike viskab k u l l a k i i r i Bennett järve
sinisesse g^suuri.
YUKON
Märkamatujt. oleme jõudnud Yu- Yukom,,väravas" ütleb suur silt tere tulemast keskööl
• kuni:territooriumile. Süngi sillerdab imaale \
püük 1346 kala, 18,901 naela rasku­ses.
Osavõtjaid on 3300.
Siin põle küll kullaojasid ega jää-
.j''ecsid, kuid siin Irma j ä Olev K i v i ­ojade
k'jdus on külluses lehekulda ja
'•;'>i^iiisclaineid. Olevgi on alles hilju-ii.
Winnipegi jõest 20-naelase ^havi
^^«'ia õngitsenud ning. seda laseme
ii^iüd lõunalauas hea maitsta. Peame
iiil-scid sünnipäevi, korjame Usutea-t'''^
c> Instituudi kasvandiku Helmut
Anniko ja tema kaasa Tiiu sügisrik-aias
küpseid õunu ning peame
J^uidas kõik Vancouveri, Port
Atborni ja Winnipegi sõbrad Toron-
'"•^ Eesti Päevadel ka kalameeste
'^"'-^ jõuaksid rääkida. -
ix
koduteel on iga miil eelmisest pi-
'^^••n, nagu nihkuks Toronto järjest
K-ügcmalc. ^- •
pagasi siiski! Puhanud ja väsinud,
l i n see nüüd korraga võimal'k on! —
.„:.^''^'-'p:ijvik lähbb kullaojade ja
"•'•Uugjdo mälestusi talletades järg-matkani
magama.
EELK USA Esimese Praostkonna
traditsioonilised kiriklikud suvepäe­vad
toimusid laupäeval, 18. ja püha­päeval
19. septembril EEUK Lake-woodi
Pühavaimu Koguduse 'kiriku
ruumides. Suvepäevadele oli saabu­nud
osavõtjaid enamuses kõigist
praostkonna kogudustest.
Surma läbi lahkunud op. A. Vaha-ro
mälestuseks lauldi leinalaulu
„iKui ükskord pean mina siit ilmast
lahkuma".
õp. V. Kangro oma ettekandes
„Pihti tähendus" kõneles pihti nega­tiivsest
ja positiivsest mõistmisest.
Õp, S. E. Lind kõneles teemal v.Ki"
rik muutuvas ühiskonnas".
Kolmandana kõneles õp. R. Troost
teemal Luteri kirikute ühendamise
probleemid ameerika kirikus". Kol­me
suurema luteri kiriku (Lutheran
Church in America; American Luthe­ran
Church ja Association of the
Lutheran Churches) ühendamine on
seotud paljude probleemidega. Hu­manistlik
filosoofia ja liberalism
tungimas esikohale, sellega sage i
seotud pahempoolne meelsus ja kon­takt
punaste organisatsioonidega.
Pooldatakse ühendusse astumist
paavstiga ja lähenemist katoliku ki­rikule.
Peetakse soovitavaks ühiseid
jumalateenistusi teiste usutunnistus­te
kiriku kogudustega ja koostööd
juutidega. Ollakse liberaalne teoloo­gilistes
ja dogmaatilistes küsimustes
ja moraali suhtes Sellega on ühen­damine
seotud paljude probleemide­ga
ja küsimustega,'mis tõenäoliselt
paljudele üksikkogudustele ja kogu-
' duste liikmetele ei ole vastuvõeta­vad.
Pärast lõuna vaheaega kõneles õp.
E. Kuusler temal ,3esti koguduste
probleemidest /Põhja-Ameerika
mandril eile, täna ja homme". Kui
noorema põlve hulgast ei tule uusi
õpetajaid eesti kogudustele ja no,o-rem
põlv ei tunne huvi eesti kogu-
• ÜSA ajakirja Life septembri-
:numbris ilmus paljudei pUitidiega. il­lustreeritud
artikkel kurttummades.t^
nende probleemidv^st, koolidest ja
suhteliselt suletud-elust.
Vaadeldakse lähemalt .kaht noort,
23-aästast Mike Rose ja 20^astast
eesti perekonnast pärit 0onilka VaU
gemäed. Mõlemad käivad ühes Was-hinigtoni
kurttummade kooWs, on
head sõbrad ja mõtlevad abiellumi­sele.
• I :
Nenditakse perekond Valgemäe
traagikat, kuna prof; Mardi Valge­mäe
ja; tema abikaasa mõlemad lap­sed!,
itültar Monika ja poi^g iSven
on kurttummad. Seda on põhjusta­nud
vigastused geenide juures, mis
juhivad kuulmist. ,
Artikli autor käsitab üksi'kasjali-selt
ja analüüsivalt kurttummade
omapärast maailma ja nende oma­vahelisi
kontaktimooduseid huulte-ja
käteliigutuste abüv
duste püsimiseks, jumalateenistus­test
ja koguduse elust osavõtmiseks
ja sellega kaasaskäiva majanduslik­kude
kulude kandmiseks, siis on.va-nemä
põlve koguduse liikmete , ja
õpetajate kadumisega eesti kogudu­sed
seatud suurte raskuste ette.
Sellele järgnevalt H. Puupill oma
ettekandes „K:oguduste ellu puutu­vaid
küsimusi" käsitas koguduste
õpetajate, juhatuste ja nõukogudfe
tööd ja koguduste majandusega ja
Iiikm.emaksudega. seoses olevaid kü­simusi.
Lõpupalve pidas õp., V. Kangro.
ji •
Pühapäeva hommikul toimus La-kewoodi
koguduse kirikus suvepäe-»,
vade .jumalateenistus'.' l^us teenisi^'
praost R. Reinaru ja õpetajad S. E.
L'nd ja R. Troost (jutjius). Jumala­teenistusel
oli solistiks Žros iLüdig ja
organistiks Ingrid Polikarpus.