Meie Elu = Our life, October 28, 1982

              ,«M!IE ELU" „OUR LIFE" ^ Esfonien W@®My.
Publ^hed by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
^\ M4K2R6 - Td. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parlning, 473 Luhmann Dr„ New Milford, M.J.,
USA. Tel. (201) 2624)773.
,^EIE ELU" väljaandjaks on Eesü Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 19S0.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M41C 2R6 Canada — Tel. 4664)95!.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
—5 p.l., esmasp. ja neljap. ki. 9 hm. ~- 8 õ., laup, kl 9 hm.
-1 p.l. ' ^
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 ^. $34.00, 6 k.
$18.00, 3 k. $13.00; USA-sse — 1 a. $37.00,6 k. $20-00,3 k.
$14.00; Ülenieremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6.k. $11.70. Ki­ri-
ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. Õhu-postilisa
ülemeremaadesse: 1 a.
Üksiknumber—.650.
Kuulutushinnad- 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00; tekstis
$4.50,• kuulutuste küljel $4.25.
PAINTING
DECORÄTING
Soomlai&g. teeb maalimis-, tapetseeri-mis-,
vaheseinade- ja muid ehitustöid.
* Ka täielik köökide uuendamine.
HELISTAGE: NISSE 8834337
JUHID ÜSA-loetakse
ÜSA valitsuse samme Ja Ikogu va-.
I Utsusaparaadi tegevust on mõitikoi^
" raske mõista. Võtame näit. noorte ad­vokaatide
suure leivaaida, kohtumi»
lüsteeriimii m eriuurimiste osakon­na
ja Ohio autotöölise lohn Dem-janjüki,
kes löödi järsku vangi. Küük
on „sõjakurjateglja" jälle vangM
väljas. See sündis just selle „eriuu-dmiste"
osakonna nõudmise tulemu-sel,
et Demjanjukile kergendataks
uuesti tagatis (kautsjon) 2500 dolla­rilt
i O M dollarile. Apellatsiooni
;;30, 6 k. $24.15.
JärJekiBidlafat Ja vaikselt sedamöö- miseks töötaolekutasuks
da, kuidas kasvab USA.stööU,te arv,' praegu 116 doll. nädalas s^o.p^^^^ ;õ;k;'^Vdr:^r: eC^^^m
suureneb vastumeelsus ]a iiegi de Juurevmis enne töökoha kao us ^^^^^^^^ ^^e^,^ seadusevasta-lastus
ametiühingute suhtes. Vahel- olid 24-30.000 dollari pures. Mõnel *" ö«duu5cviu,ia
pidamatud streigid, häbenematud juhul liitub sellele summake uniooni
laisklemised, kuulmatu Onupojapolii- kassast (ainult streikide korral), kuid
tika tippudes, kuhu voolavad mitte mõnelgi juhul on jäänud või jäävad
ahiult liikmete, vaid kogu rahva rä- need. kassad lühikese ajaga tühjaks.
Üheks tulemuseks — ja tahtsaimalks
vangistamine üldse oli seadusevasta^
ne ja nõudis ta kohest vabastamist.
Küsünus on, kui palju muud selle
,,eriuurimiste osakonna" senises te­gevuses
on seadusevastane.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiin
Teine änisaamatüst tekitä^^
•. , . — tööta jääniisel ön tavaliisti asja--^n^^
Ehituspimsepana oh nende ribade osalise %odu. kaotamine: ; . tes, hoolimata presidendikõvadest''
kirjutajal kogemus, kus mees unioo- Napist sissetiilfekust • loomulikult s^^
mstkedas tal võtmast tera^^ USA näib; inõistvät,inin
üle kahe Mlase 2x4 k^^^ hu mõttes on kõrgeim; New Yorgis, : aäne^uixi>p^ ja sealtkaudu chtu
tl. Sõites ukskoik ^ m i t e maanteel ^ 1975. aastal kulus 17 aine kogu maailmale tähendab Sibeii gaa^
on praegu tavaliseks pildiks, et 4-5^^^^-^ 21.00 ddlarit,sii^sijuhe läbi Euro^
töömeest/seisab, -kaed puusas -voit^^i^ sama koguse eest nüüd anda ise^samäläjall^. Liidu sõjamasinat
mingi pudel peos,^^suure veoauto üm-,.äi ja armee vi^alädusid: aasta jooksul
ber ja ,;peab aru . Kui tuled tunni- ^gg^^aggu^/j^^^ vähemalt 6 või kun^mitmadimne
osa hjljem, tagasi, on pilt, sama. Aas- j^summa) 1975. a. - 18.01 (26,83)), miljoni tonni teraviljaga naiivse sel^
tat 5 tagasi soitis allakirjutaja õuele :^|)etroit 17.67 (26.50), San Fran- gituskatse saatel, et see ei tähenda-
2 tfilefomkompami suurt veomasmat cisco 1734 (26.06), Washington - vat midagi ja et M^Veiies niikuinii
5 mehega, et võtta maha uhte traati- i8.45 (25.44), Houstpn - 17.87 (24.83), ei olevatki toidupuudust. Siin ilm-
[ I , desse kasvanud oksa. Too algas-kell chicago ~ 17.28 (23.34), Los Angeles selt Tallmna vahet pendeldav, USA
Oleme teadlikud, et moodsa pere- töövõhnalusi, Mõlemad s(fovid on, 10 homm, ja vältas kella 4.ni õhtu- _ 17.46 (22.85) jne. jne., mis annab
Isonna sidemed on sellised, et lapsed vajalikud. Kuid mitte vaestemajade „ poolikul. ySA keskmiseks 18.14 asemel 1975.
pMgutavad oma vanemad vaestemaj. ja pensionäride arvel. Kõnelemata uniooni Hkmete 18--24; ^asta se 25.83 käesoleva „ „
Ja (vanadekodusse), sUskui neist seadused, nü ka C.P.P. seadus ei. ole dollarilistest tunnitasudest (mehaa- aasta septembris. Toiduhindade tõu- mak üle politrukiga, kes"peab valva
enam majanduslikku abi ei ole. Ole- muudetavad nende suhtes, kes oma nik asendas allakirjutaja gaasiahjus hinnatakse sel aastal läbisegi Bfo- ma, et üköki kalapoeg' ei kaoks vene-me
näinud neid vanu istumas oma kohustused riiklike fondide vastu on 7-dollarilise osakese ja näitas arvel 1933 " aastal 5—7%4e, väljas söö lase laualt vaese kaluri enda suupis-töötasuna
122 dollarit; nende ridade diisel aga 10^11 %Je praeguste hin- teks. Või peab tähendto see samm
kirjutamine momendil alustasid üle: jjadega võire^^^ toidurikfemt Veiies?
18.^oUarilise tunnitasuga töölised nemhie toimub peamiselt töötasude
Ghiysleriparikrotis autotehases paK ja lihasaaduste arvel. ,
ga&treiki), on veel hüvitavam-ustu-
• -"AJAHINNAD r/-:r[--': J
konsul Leningradis ei ole võtnud
vaevaks riiärgata, et Eestis isegi iga
kalapaat on nüüd mehitatud vähe-vahadekodu
ees tänava ääres His- täitnud. Kui neid tagantjärgi niuu-paanias,
Itaalias ja Siin Torontos, detakse ressurside ümberkorralda-
Mende pärandiks on saanud tasuta mise nimel, siis kaob usaldus valitsu-õhk
ja päike ning omasuguste. selts- se vastu ka tulevastel generatsioonl-kond.
Neid ei taha nende poolt kas- del, sest seaduste murdmüie valitsu-vatatud-
koolitatud lapsed ja nad on se poolt oleks ebaaus. Kanada, kuS matum heita pilku unioonide tippü-kõormüseks
ühiskonnale-riigile. hiaa kaotab usalduse Kanada kui rii»
Seda vaatamata ^Uele, et näiteks' gi vastu. Usaldus valitsuse vastu on
Kanadas on nad töötanud, kogunud kadunud ammugi,
mustadeks päevadeks ja maksnud Ottawa samaste plaanide juures—
kõik 9ma maksud, ka sotslaalhoole- loodame, et need plaanid ei leia ku^
kande maksud, ka kohbtpsed riik- nagi teostumist — jääks Kanada 2,4
Siku pensioni vastu teadmises, et just miljonil pensionäril, kes saavad oma
desse, kus peab asuma vastutus ning kui kõnelda aga kodude kaotami^
liiljmeskonna mõtlemise riigitruu- sest jarehitustegevuse suurest langu-duse
suunamine. sest tänu töötutearvu pidevale kas-
MAJ FIA M NEPOTISM alla kõikuvatele f^l^aet"n uprotsentidele,
. Seal valitseb mafia ja nepotism, g^j^ annab siin olukorrast selge ku-
S.O. onupojapoliitika selle kõige vas- j^tj^^^ ^^it. 2000-2200-ruutjalase
viimasest on neU'õigus oma sisse» pensioni C.PP. järgi, v^d oodata tutustundetumalt tülgastavamal ku- üldpinnaga 7 toaga (3 magamis- ja
maksude arvel saada pensioni. Täp- ;oma toolikohta vanadekodude uste Jui Ametiühingud nende ülem^^ vannitoaga) maja hind ja ostu-selt
samuti nagu igast teisest pensio- • ees ja kopitunud õhuga voodikohta tippudes on nagu perekondlikud isik- tingimused. Sellise 2.200-ruutjalase
Mkindlustusest. C.P.P. oli loodud talvekuudel siseruumides.^ likud ettevõtted. Ja selles ei nähta- j^aja hind. (kõik hinnad ilma knmdi-universaalsel
alusel: iga sissemaksja ' Sellega ^kerkivad hoopis teised & midagi ebaloomulikku, seda kogu- ^a) 1979. a. oli 94.600 dollarit, panga-
(kohüstuslik kõigile) oli pensioni- mõtted. On küllalt pensionäre ener- "j kaitstakse, sest „perekondlikud" protsent 10.0 ja igakuine mahamalcs
ikka jõudes õigustatud saama oma giavaruga, et oma olemasolevad fon- sidemed on tavalised äri-ja tööstus» ^60 dollarit. 1980. aastal vähendati
ipensioni.ja, on senini .ka-.?aanud..-^ .414. hoopis mujal r^kepdada,.ainult ah], ka valitsuses'', ^ Ja kui njisij^ üldpinda 200O ruutjalale, < mistõttu
Äkisti on nii Washington kui ka
ajakirjandus Washingtoni hüpleva
suvoodrina unustanud, kuidas Car-teri
viljaembargo puhul Moskva oli
sunnitud võtma paanikasse sattudes
selie mõju omaks ja kuiipalju miljo­neid
rohkem pidi ta maksma Argen­tiinale,
iKahadale ja Austraaliale sealt
nõutavate turuhipdade juures, sest
seal ei käsitletud Mos'kvat„enamsoo-dustatud"
eelisriigina. Kas USA va­lis-
ja majanduapoliitikat juhib va­litsus
või teevad seda vastutundetud
teraviljar^kompaniidvkes Vedele müü­dava
vilja hinda ei hoia ralivus^vahe-lise
viljatüru hindade kõrgusel? Se­da
liinda nimetatakse teadlikumal
poold ,^e&myV — muiduand-.
miseks.
Käesoleva aasta alul võitles õigla­se
hinna eest välüsmin^ster Haigi
toetusel Esindajatekoja | liige Wea-wer,
kuid kaotas. Oregoni tegelik
farmer Brewer kirjutas, et ta toetab
täies ulatuses viljamüügi keeldu Ve­nele,
sest see sünnib juurdemaksuga
ja võla peale hing oleks hüvitatav
ainult mõne relva produktsioonist ,
ärajätmisega. Maailma teised, maad
nälgivad, neile vilja võhnaldades või­daks
ÜSA poolehoidu ja sõpru.;
Nagu mäletame, kustutas Nixon
Venemaa Teise maailmasõja tasu­mata
võlgadest 20 miljk-dit ja sõl­mis
samal ajal terayilja-müügüepin-gu.
Venemaale müüdava vilja eest
said teravilja-komipaniid raha rah­vusvahelistelt
pankadelt, kusjuures
Venemaa ..kohustus" tasuma laika­dele
võläprotsendid ja hakkama tSr
suma võlga ennasit 15 aasta pärast,
seega 1985. aastast alates. Kas ta se­da
teeb? Vaevalt, kuna ta ple seni
wlgasid tasunud. Kas uus tohutu
suur viljamüük süimib samasuguse
või koguni sama lepingu alusel? Ja
kas ei lähe sellegi Moskva sõjamasi­nale
(ega's ometi pole kergeusklik­ke,
kes usuvad minevat viillja nälgi­vale
rahvale?!) kingitava toetuse
tasumine lõpuks USA maksumaksja
taskule?
, Reagani poliitikat ei mõista risti­inimene
USA-s ega Euroopas, Jaapa­nis
ega Hiinas. 'Nagu oli tema kauba­vahetuse
vähendamine Poola sünd­muste
tõttu Venemaaga — tema en­dagi
sõnadel ainult ..sümbdolne"
1—-2%. Nüüd on puhkenud Poolas
üksteise järel uued ülestõusud; voo­lab
pisargaas vaeste ..ühinenud pro­letaarlaste",
s.o. nälgivate tööliste
näkku, pauguvad veekahürid ning
sõjaseaduse ülemkindral rändas jäl­le
nõukiisionndseks ' Brezhnevi juurde
Kas nendel uutel sündmustel peaks
olema mingi: vastukaja ka Washing­tonis
ja mõju suurkaubandusele Ve­nemaaga?
Vaevalt. Kuid ootame ära,
eks see varsti selgu. Esialgu on vaid
Poola endaeksipoartiüSA-sse kitsenda­tud.
Kuid nüüd on keskvalitsuse nä-pmd
põhjas, mittie ainult pensioni­fondide
suhtes, \|!aid näpud põhjas
et olla eemal Ottawa ebakompetent­susest.
Pensionärid (mõnedki lidst)
võivad oma hoiused Kanadast üle
kanda mujale, võtta seal,oma hoiu
nait; Teamsterite nimelises. suuA ^^^i hj^d langes 92.100-le. laenuprot-unioonis
oli 1981. a. 9 perekonna 3,^^ ^^usis aga 15.0-le ja igakuine
kaes 54 kohta ja lamud aasta pa|ia» niahamaks 930 dollarile. Maja üld-de
kogusumma 3.5 miljonit, siis oli pj^da vähendati ehituskulude suure
tõusu tõttu 1982. a. veelgi — 1800
ruutjalale Ija kaotati dušhimum.
kõik korras!
Jättesi kõrvale vähemtähtsad i ui- ^
kogu oriia majanduslikus tegevuses, intressid, teha mujal investeeringud
Kanadas on 1,3 miljonit tootut, ma- ja endiselt võtta Kanadalt vastu hoo-jandus
stagneerunud, tootakindlustu- iekandesummad C.PP. ja lisade näol med, kus isad on sokutanud pojad- j^jpj langes" sellega keskmiselt 82.300
se fondid jooksevad kuivaks ja kuigi ^^^^^ eksisteerivad. See mõte on tütred unioonis kõrgepalgalistele . dollarile, pangaprotsent aga tõusis
maksumaksja maksab endiselt oma riiklikult ebamoraahie, kuid küllalt kohtadele, väärib vaadelda mõnin- 15 50/,.]^^ ja igakuine mahamäks vä-maksud,
valitsus naeb ette 2^ mil- moraalne ebamoraalse valitsuse te- gai^ võimsamaid. Näit. USA jõukaiin ^gnes ajinult 20 dollarit - 910 dolla- .
jardit aruandelist puudujääki (La- ^^^^^ valguses. \ ' ' unioonimagnaat Jackie Presser Cle- ^ile. i
londe), mis tõenäoliselt kerkib 30 Selline ümberistutamüie on võima- vclandis pistab üksipäini aastas.tas- "Ameerika onu", väljaarvatud,
miljardile dollarile. Keskvajitsus on näiteks Bahamas, kus inhhene on ^usse üle 350.000 dollari. Sellele, li- ^eed, kellest oli juttu käesolevate ri-pankrotis
eraniajandusl^^^^ arusaa- maksuvaba ja ei tunne kohustust ka «aks teenisid ta perekonnaliikmed ^ade alguses, on surnud ja tulevUt
made, järgi. - Kmd ei lahe kunagi Kanada vastu, tks pioneer sel alal käinud aastal veel 49.200 dollarit, suundub mitte päikesepaistelisema
pankrotti, sest võimuga võetakse ^nE. P.Taylor, ikka veel lugupeetud ^^^^ J^^^
sealt, kust vähegi võtta on, või te ^^^^^ Kanadas. Mehhiko raha- 427.000 + poeg ja tütar, kokku
vanadekodude söögirahast. j^y^si juures saab Kanada pensionär 472.000; Roy L. Williams (Kansas Ci-
Kuid kusagilt ei paista; et vaMtsus säästudega elada elulõpuni ja ^V) - 225.000, tütar Jennifer - 33.442
ise oleks kulusid kokku tõmmanud. ^,3^3 neljatoalises korteris ostuhin- ta mes D. Smith - 73.371; Roy.
naga S.00O.— dollarit ja õhtul end iö._^Sehoessling (Washingto«) 75.000;
bustkda San Diegö lokaalides ja me^ Bernard-Ädelstein (N.Y. City) -r,
rerannal, maksmata Kanadale mi- "koos kahes pojaga 336.000; I. Bern-dagi.
stein (Chicago) — koos poegade Jo-
Need on küll näited, kuid mitte «ephi ja Robertiga 410,000; Wm. Hö-soovitused.
Soovituseks jääb endiselt-^ gan (Illin.) koos .poegade Jamesi ja
leida Kanadale valitsus, uute ajude ^Williamiga — 306.275; Joseph Trero-ja
oskustega, kuid üle kõi^usutava tola japoegVincent — 268.000. Need
majandusliku moraaliga, ei ka pen- }^o\k . haaravad Teamsters-uniooni.
siönär.: ei taryitsefe 'siin viibida mä- Viik ^pikale jätkata näidete ^
jandusiiku kuristiku äar^hjkuigi iga esitamist ka teistest unioonidest.
sinise taeva, vaid ähvardavalt raske­te
kõuepilvede suunas.
-sp.
Valitsuse liikmeile ja parla7.nendi-liikmetele
suurendati mõni kuu taga­si
palku, ebaproduktiivsete projekti­de
fundeärimine jätkub endise lah*
ikusega ja riigiteenijate palkade tõus
on lubatud l6/5 protsendile respek-liivselt
1982/83 aastail. 6/5% 6n pai-gatõus
ja mitte inflatsiooni peatami­ne,
olgu siinMal fikseerinud.
Kuid hüüd arutatakse Ottawas sot-siaaikhidlustuste
tagasiviüioist un^
versaalsuse aluselt tuluvõime aluse­le.
Seda lasteabirahade ja vanuspen-šionide
suhtes. Seda selleks et fun­deerida
msijandušt ja
Rumeenlasest
piiskop sunnitaksii
USA-st khkyma ¥ene liyligaqnid Karjala kqnnasel
pensionär ehitas elu jooksul f oma ma­ja
kaljusele :pinnäle--". omal: arvates.
lätnnininimtiniiiiiHiiinitinniiiiiiiiiiiitiiiiiiii^
V.
liiiininiitiiiiiiiiisiiitiiiiitiiiititiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiQ
lest aga vaikides mööduda ei saa, ön
Teamsterite palgalehel/seisev kuulsa
mafianiehe Anthöny Provenzano
(Ne\v Jersey) perekoni Anthöny ise
läks 1978. a. rivaali mõrvamise pä­rast
vangi, kuid; ön edasi uniobni
palgalehel — 284431 Tema vend Säl-
' vadore ori riüü^ abipresident, palk
-^2^0.665, teine vend Nunzio istub
Akende asendamine thermö-akendega. it^ tollised veerennid
ktmes välmis. katmine.
Keldri akendele slsseniurdn^ vastu metaUkaitsed;
T M a hindamine. HeUstagepi&eval töökoda t@L 832-2238
" Kodus 769-0932
Viis aastat kestnud kohtus
ne lõppes neil päevil P.-Ameerika ru=
meenlaste episkopaalseortodoksl ki­riku
peapiiskop Valerian Trifale lõp­liku
otsusega kohtult tema deportee­rimiseks.
Kohtumiiüsteeriümi või­mud
süüdistasid tbda kui „natsi-sümpatiseerija"
ja ^J^rovokaator".
Ei ole saadud tõestada, et ta oleks
isiklikult ühtegi uiimest II mäaihna-sõja
päevil surmanud, on aga siM=
HELSINGI (ME;) ~ Vene huli­gaanid
terromseerivad jätkuvalt vä­listuriste
Soome' ja Leningradi va­helisel
maanteel. Ametivõmiud ei ole
seda lõpetanud, hoolimata paljudest
kaebustest nii turistide enda iküi ka
Soome Leriiingradi 'konsiilaädi poolt,
Ajalehes „HelsingmSanomat" kon­sul
Kauko Jäm$eji Leningi^i pea-konsul^
adiist ütles, et möödunud su-
1981.^ a.^vangi mõis
10335 Keele Str., Maple, Chitario^^^m
edasi palgalehel -^ 38.657,. Anthony
tütar Josephine, kes võttis isa koha
(secretary treasurer) selle vangi mi­nekul
üle, lõikab nüüd aastas. 66:091
dollarit. Niisiis ei ole tähtis, kas oled
luksusliku elu peal vanglas või elad ^
mujal, 4 perekonhaliikme aastasisse­tulek
mullu oli 362.552 dollarit.
Neid näiteid võib jätkata. Thomas
Gleäsoh ja ta poeg, Edw.lfanley, Än-gelö
Fasco jne. jne.
TOöTAOLEKÜTASiJ • ^ . \
Rumeenia üyõpilaste liidu juht ja
seal tollase Raudkaadri liige olla
rväidanud,,õhutavaid" artikleid, mil­le
tulemusel 1941. a., samuti tema
kõnede läbi olla tefcküiud Rumeenias
4 päeva kestnud. rahutused^ kus
kolmsada kristlast ja juuti olla sur­ma
saanud. Peapiiskop Trifa on kor­duvalt
eitanud, nagu oleks ta tollal
ergutanud juudivastaseid rahutusi,
kiili võttis omaks, et ta ei ole USA-sse
emigreerudes näidanud oma kuu-
Kuid vääriks ehk vaadelda, kuidas luvustRaüdk^^^^
Banfforth Ave.,
IToronto, Ihit. M4E
im
ltOWE«S & ÖIFTS
: MEIE IRIS P N SÄÄDÄVÄL
VAOK LliXrerisiindmüsteks
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
OTLUSEPA; RIEREVÄIGU-. KERAAMIKA-, MAHA
Kõneldakse e^ti, läti ja inglise keeh.
elavad need unioonide liikmed, kes
' on juhtide tasktiid täitnud, kuid jää­nud
nüüd kas'streikide, tööliste vä-
« hendamise. ettevõtete pankrotistu-miste
või muudel põhjustel tööta;
TöÖtaölekutasu oin USA-s väga eri­nev;
osariikide kaupa. Tavaline äri-või
kontoritöoline oma miniimaalpal-ga
Juures saab /^hk'nädalas 37-^5
dollarit. ; Maksimaalne summa ori
kõrgeim Massachiisetlis — 234 dol­larit.
Üle 200 dollari saab ainult 7
lepärast; et konsulaat jälle kord
kaebas vene ametivõimudele. ,Vene-lased
olevat käinud suve jooksul
hoiatamas külade elanikke lõnguste
eest, aga tavaliselt kestvat rahulik
periood aiinult natuke aega;
Lõngused õn alla 20 aastased ja
nad ründavad äkki metsadelt auto­sid
sundides neid peatuma. Ja välis­turistid,
kes iei tea midagi taolisest
röövlisüsteemist, kergesti peatuvad-
Icii Kui nad ei ole aknaid ja uksi lu­kustanud,
juhtub sageli, et need te­hakse
lahti vägisi, varastades autos
leiduvaid väliskaupu, 'kaameraid, rii-deid-.
jne.; • '
Ründajad pole kohalikud elanikud,
ise vabat^tlikult vaid mujalt Karjalasse iimberpaiigU'-
arvatavasti
tatud ebasotsiaalne element* ^ l i ^ '
seid elab praegu ju&t Viiburis, endi­ses
ilusas Soome liniias. Viiburi aga
pole mitte enam see, mis ta oli va­rem:
hallid, viletsas korras majad,
iiliiinestel kas viletsad riided vÕi šüs
univormid, pargid metsistunud jne,
Soomes arvatakse, et vägivald Le­ningradi
teel sõltub j^aliselt Poola
sündm\istest, kuna poolakad ei taha
praegu transiitliikiust. I Nii turistid
kasutavad'Karjala maakitsusemaas^-
teed. -.y •
iiiiisiiiiiiiiiiiiititiiiiiiiiiiiiiiiinigiiniiiigiiiii^
ne sõda. Teigelikult peapiisikcp V.
Trifat ei deporteerita selle sõna tõe­lises
mõistes vaid ta on tehiud kok-kuleppe
Jmmigratsioonikohtunikuga,
et tä lahkub
IISÄ-st, asudes
Shveitsi. trifa on 68 a. vana
iane.V
USA juutide Anti-Defamatsiöoni
Liidu esimees K.Bialkhi jõnnitles
Kohtiunhiisteriumi selle otsuse tea­dasaamisel
ja lubas jätkuvalt abi ja
Eesti
Annetused, testamen^^l^ärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma 'annetused noortele ja
teistele eesti brganisatslooi^dele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi sasi^
nüseks. — Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. T^nwftto, OntJ M4k 2R6
lilllllUllliilllllll»llli|IH»Slit9llitmHllilHIHIIIIIIIH
ja Ihiaig-ressiliilcmena
oli nn. sõjakurjategija-te
seaduse autoriks. Viimase al,usel
tegutseva Eohtumhiisteeriurd eri-osak.
direktor Allan Ryan Ir. seletas
osariigis, üle 150 doll. ~ 21 osariigis Ikoostööd mainitud organisatsioonilt pressile, et peapiiskop V. Trifa de-
1054^150 doll 22 osariigis, kuna näit hatsi-sõjakurjategijatest lahtisaami- porteeritakse kui fashistlik aktivist,
Ala^)amas on maksimumiks 90 dol- seks USÄ-s. Samuti avaldas rahul- ja see juhus ei ole mitte viimane, ku-larit
nädalas. Jiustunnet tähtsa võidu puhiil New na ta asutuses oni uurimiskaustad
Siin toodud maksimumsummad ei Yorgi Brooklyni Unnaosa prokurör üle kahesaja isiku kohta USA-s, kes
ütfe aga iseendast palju, sest kesk- Eii>,abeth Holzman, kes-end. Kong- OM
Talv! ja Olev vRÄAIMETŠi teatavad
imõmuga oma esimese' lapse
MARI TUULA
sünnist o. oktoobril 11982.
...