Meie Elu = Our life, May 21, 1981

              4 ,m& Elu" nr. ŽO (16S1) 1981
VIIJUIl«4»miuliji|.li»»H]iii li|i|jf|Tiirr»-Tii^
Bn«ll8ll|llBn8II8IIBllBllill»||0|IBll«llBllillBIIBII«IIOIIBII3IIBIIBIIDIIOIiaii
Awed Viirlaiu romaan^,^ ja
kahleet" (Vaim ja ahelad) ilmiis
Spomes Teise maailmasõja suur-ro-;
maanide sarjas.
Vastne eesti raamat vennasrahva
mkl on nägusas 'köites sümboolse
kaanejoonisega - mehe kujuga ahe­late
ja püssi vahel. Kirjastajaks Arvi
A. Karisto Oy, kelle ipoölt varem väl­jaantud
romaanist ,,Ristittömat hau-dat"
on seni läbi müüdud kolm trük­ki',
•
*,Henki ja tohleet", 422 lehekülge,
on tõlgitud meile tuntud soome filo-
, loogi jä Eesti sõbra Martti Rauhala
ja tema tütre Elina- poolt. Isa-tütre
'koostööna on see juba teine eesti
: iiukirjanduslik teos, mis läinud ri­kastama
soome lugejate J^irjandus-lauda.;
(Esimesena ilmus Martti ja'
Kartuliga paistab Eestis lugu nõnda olevnt, et häda kajastub ju­ba
ilukirjanduses. Heino Tominga^'^®^^ Raudnaski pihtimustes"
(Tallinn 1980) prahvatab üks naistegelastest täis pahameelt: „lõ^
geva kollased pakitakse siidpaberisse Ja saadetakse ekspordiks,
" • neid k^^^*^^®^^^® ^^"^^^^^^
o
5
5
5
D
§
9
5
5
õ
5
Q
Q
5
5
5
5
5
5
s
a
S
c
S
1
a
Et kartul on vüets, peaaegu mitte mine, seemnekartuli madal kvaliteet, |
söödav ja kutsutakse rahvasuus sortide ühekülgsus ja sellest tulenie- |
„kunstväetise sinised", vahel ka sea- vad taimehaigused. Sinijärv leiab, et i
Meil päevil pühitses Torontos äri­tegevuse
alal tuntud Watter Koppel
oma 70-ne aasta tähtpäeva. Ta sün­dis
Tartumaai.Kudina vallas, Patas-te
külas kooliõpetaja, pojana. Hm-i- Rauhäla'^tõlkes Arvo Valtoni
duse omandas Tartu Õpetajate Se- ^lovellikogu „Unenäomäng").
minaris ja Tartu õhtugümnaasiumis.
Juba noorelt oli tal kutsumus tehni­lisele
kutsealale ja äritegevusele.
Õppis ja töötas 'Saksamaal, Shveit-sis,
Hollandis ja Islandis; kontorima-sinate
tööstustes,— hiljem|riaasunud
kodumaale oli välisfirmade esindaja
Eestis ja teistes Balti riikides.
Olles müügiosakonna juhatajaO/Ü
Systenia juures Tallinnas,•turustas
ta ikitsasfilmi projektoreid ;,Paillard-
Bolex—eesti koolidesse. .
1941. a. avas Tallinnas, Urla majas
bürõo-masinate ja •kontoritar\'ete.
eriäri, olles i,Continentäl'' kirjutus-,
masinate, ,,Brun3viga" arVestusmasi-nate
ja „Geha" ' paljundusaparaatide
ainuesindajä kuni 1944.: a. - suveni,—
siis sõjasündmused sunnivad maalt
lahkuma. / - .
1944. a. sügisel W.'K. saabus koos
perekonnaga 'Rootsi, kus ta Rootsi
Mäletatavasti hindas Eesti Tõlke-fond
Martti Rauhala saavutusi eesti
l^irjanduse silmapaistva soomendäJa­na,
määfates talle 1978. aastal Robert
Teene nimelise tõHkeauhinna 11000.—
suuruses. Eesti kirjanduse seisuko­halt
on eriti tänuväärne, et Martti
Rauhala mõtleb ka ette tulevikule
oma tütart Elinat, tõlketööle kaasa
tõmmates.
Suure idanaabri läheduse tõttu'
Soomele— nii piiri taga kui ka ela­nikkonna
hulgas — ei oota autor
§ga-kartul",
seda kuuldub kodumaalt ju- kartuliolukorra parandamiseks
:ba mitmendat aastat. Söodavaid pidi vaja kartuli tootmist temale soodsa-hea
õnne juures saama ainult kolhoo- "^^^^^ kasvükohtadel. Tuleb senisest
siturult, kus isiklike maalappide ha- hoolikamalt valida kartuli jaoks so­rijad
müüvad oma ülejääke. Aga bivamat maapinda. See küsimus tu-seal
määrab hinna mitte riiklik hin- tõsiselt kõne alla võtta ja vabas^
nakomisjon vaid nõudmine. Kolhoo- täda kartuli jaoks sobivamad kõlvi-si-
ja sovhoosipõldudel rikkuvat küd selleks - nii on kartulieksperdi
•kartuli väetis, mis tegevat mugulad ettepanek.. Kartulit rikkuva väetise
siniseks ja halvamaitseliseks. öeldak- küsimust ta ei puuduta,
se. Uha ja juurvilja puudusest öle-
Varem oli Eesti kuulus kartulikas- me kuulriiid aastast aastasse. Samuti
vatuse ixx)lest, Parteijoonelised pro- oleme järjest lugenud Tallinna leh-pagandistid
nii Tallinnas kui Mosk- tedest, kuidas „senisest veelgi enam
vas põlestavad veel tänini iseseisvat suurendada" lihatoodangut. Viimati
Eestit ,;kartulivabariigiks". Kartuli- leidis Loomakasvatuse Instituudi
kasvatus oli viidud kõrgele tasemele konstrueerimisbüroo Viljandi osa-ja
eesti kartulil oli hea turg Root- konna juhataja H. Üts, et seakasva-sis,
Soomes jm. 'Ka kodurahval oli tust saab tõhustada lautade ümber-valida
mitmet sorti. Mis siis nüüd korraldamisega ja kõigepealt — pa-on
juhtunud, et kartul on läinud nii remate seamoldide,,juurutamisega",
viletsaks ja on vastu kevadet läinud võimalikult ümmargustega, et siga-veel
— defitsiitseks kaubaks, nagu del oleks lahedam süüa. Katsed pi-nõukogude
keelepruuk ütleb, kui mil- did näitama, et see annab tulemusi,
a
5
5
5
S
5
Š
s
5
5
S
S
2
£ '
S
S I
5'
5
5
5
S
'5
5
s
5
.5
S
B I s
1
lestki on puudus. sigade juurdekaal tõusvat.
Põllutööministeeriumi veterinaar-osakonna
ülem ja ülem-veterinaar-inspektor
J. Sõidra ütleb, et kaks
viimast rasket aastat põllumajandu­ses
on jätnud jäljed ka loomade ter-ta
tagasi olnuks selle ilmumine üld­se
küsitav. Nüüd. tuh teos välja köi-tekojast
otse Eesti Vabariigi aasta­päeval,
24. veebruaril.. .
„Henki ja kahleet" ilmumisepuhul
ütleb Arved Viirlaid:
„Müile tundub, et soome noorus
elab läbi uut rahvusÜkkü ärkamist.
kuninga eriloal samuti I hakkas te- Seda eriti võib-olla Poola sündmuste
gutsema oma kutsealal. Ta esines St. tõttu, kuid tõenäolikult ka eesti nöor-
Eriksmässal täpsilismõõtrii^tadega,
kuuldeaparaatidega ja sisetelefoni
keskjaamaga. Rootsi ajalehed suhtu­sid
heatahtlikult, mis lõid temale
soodsad võimalused tegutsemiseks,
kuigi ta ise arvas, et „on Rootsis ai­nult
ühele jalale toetanud..." ega
^kavatsenud üldse maha istuda",
194.9. a. kevadel siirdus ta koos,pe­rekonnaga
üle New Yofkt Torontos­se.
N.n. „charter" lennuki nilinemise
tõttu ei saanud: ta aga esineda To=
ronto International Trade Fair'il. •
Mõnekuulise ringivaatamise järele
avas ta Greenwich Village's 86 Ger=
rärd'St. W. väikese äri „Art Handi-craft",
& .,Eva's" Millinery. See oli
esimene „Boutique Style" äriline et­tevõte
Torontos. See oli kä ühtlasi
nõuande kohaks kaasmaalastele töö
ja korteri otsimisel;
Selle kohta võttis sõna Eesti Põllu­majanduse
Akadeemia •(,EPA) dot­sent
K. Sinijärv, Ta ütles: „Kärtuli-
,,,ametlikult poolt mi te emr sooja aastal olnud seda rõõmustavat edasi- ) ^ loomatervishoiu nõudeid ja ma-vastuvõttu
oma raamatule. Morn aas- minekut, mida oleme täheldanud nitseb teadlasi, et selektsioonitöö on
TT^ harudes." seni toimunud ainult ühes suunas-
(„Rahva Haal' 8. jaan.) loomade produktiivsuse tõstmisest
Dotsent Sinijärv ütleb, et „Nõu- lähtudes. Tema arvates tuleb laien-kogude
majanduse ja sotsiaalse dada seda ka geneetilises suunas, s.t.
arengu põhialustes" (avaldati aasta ^ahda loomi, kes ^^^^ haigustele väs-algul
Moskvas) on okupeeritud Eestis tuvõtlikud. Muude nõuannete hulgas
aastane kartulitoodang ettenähtud soovitab ta aretada loomade ja lindu-
1,4 miljoni tonni. Kahel vnmasel aas- de hübriidi, kes vastvad tootmisteh-ta
olnud saak umbes 1,3 milj. tn. noloogia nõuetele ega pole vastuvõt-
1972..aastast saadik olevat lehemä- YikM& massilistele haigustele. Seegi
danik seitsmel korral saaki kahjus- nõuanne on aniud lihateodangu suu-tanud
ja 1978. a. saadi halva ilmasti­ku
tõttu ainult 0,85 milj. tn. Kartuli­eksperdi
arvates on vähese saagi ja
kartuli halva kvahteedi põhjused
te julgest dissidentlikust /hoiakust
mõjutatuna. Põhjus on lihtne: kom­munism,
reaalsuses on ebaõnnestu­nud.
Elu.ise näitab, et vaba inimvai­mu
ei suuda hoida ei raudeesriie ega
ahelad."
renemise eeltingimusena.
i
1
1§
1g
g
3
s
2
a
Aasta hiljem leiame W^K. uutes
avarates ruumides >- 609 Yonge St.
millest kujunes ,,aken" 'Eestisse ja
Euroopasse. Tal on suured teened
Eesti tutvustamisel Kanada ühiskon­nale.
Tema äri vaateaken südalinna
peatänaval kus esindatud olid eesti
rakenduskunst, kujutav kunst ja kä-:
sitööd köitis sadade tuhiandete möö­daminejate
tähelpanü. i
Sagedasti tuli anda seletust Eesti
rahva päritolu jä saatuse kohta. Tu­l
i kirjastada raamat „Estönian Han-dicraft
in America" (1951) Hanno;
Kompus'e ajaloolise ülevaatega eesti
käsitööde arengust. See teos on jää­nud
ainukeseks selle laadiliseks ing­lise-
ja eesti keelseks väljaandeks
paguluses. ,
TarhanI pasunakoor 1900. aastal
Ottomar Lsaämann: Mälestused
'Krimmist. Toronto, 1981. 174 lk.
Eestlaste elu tsaari-Venemaal ön
Kuid Moskvas on liha- ja juurvil- |
järgmised: korralike hoidlate pim^u- japuudus lahendatud KP Keskkomi­tee
ja NSVL Ministrite nõukogu jär-
• : • ,' ^ jekordse määrusega, mille pealkiri
kolab nõnda:
„Täiendavatest abinõudest põllu­majandusliku
toodangu tõstmiseks
kodanike isiklikes kõrvalmajandi-tes."
Selle pika paberi sisu on lühi­dalt
järgmine:
Liha, piima ja muude saaduste
tootmiseks kolhoosnike, pensionäride
ja teiste maaelanike isikhkele maja-pidamistele
peavad kolhoosid, sov­hoosid
ja muud ettevõtted kõigiti
kaasa aitama, andma ülekasvatami-seks
põrsaid ja noorloomi, võimalda­ma
sovhoosi-kolhoosi maadel heina
teha ja loomi karjatada. Riigipank
võib anda laenu inventari ja mater­jali
jaoks (laudaehituseks): Laenu ja
muid soodustusi pakutakse ka aian­duse
harrastajaile ja aianduskollek-tiividele,
viimaste liikmeile koguni
3000 rubla pikaajalist laenu aiamaja-kese
ehitamiseks.
Vastutasuks peavad kõrvalmajan-did
sõlmima lepingud üleskasvata-tifd
loomade-Iindude müügiks riigile
„vastastikkuse kasusaamise alusel",
nagu rõhutatakse. Samuti müüa kä
aed-ja juurvili riigile (mitte enam
kolhoositurul, nagu seni). Ka trans­pordi
korraldamise eest kokkuostu-
. Praeguses iRest^ermaanias on
selhne olukord tekkinud, et töö­tuid
juriste, pedagooge, sotsio­looge,
politolooge, psühholooge
ja psühhoterapeute oh kasvõi ka­he
jalaga segada. Aga kui tahad
üht korralikku antvärki saada,
siis otsi teda kasvõi tikutulega.
Ja kui siis mõne sellise härraga
'kaubale saad, õn ooteaeg mõni­kord
kolm kuud ja 90 päeva, mõ­nikord
isegi enam. Et vastavad
isandad tulevad auavaldustega
vastu võtta, on endastmõistetav.
Õllekastid ja bulvaarilehed pea­vad
alati käepärast olema. i
Nii oli lugu ka minu saunaga,
kus paar kambrit oUd välja üüri­tud.
Üürnik oli praegusest kuu­päevast
arvates kolmveerand
aastat tagasi tellinud antvärgid
majja, et ehitada kööginurka
dushikabiin, sest tal ei olnud
muud pesemisaset majas. Aga
siis ta kolis välja ning on vahe­peal
juba surnud.
Et siinmaal on eramajad kül­mal
kombel riigistatud ja maja­peremehel
on õigus ainult onfias .
majas elamiseks, meie uut üür­nikku
enam ei võtnud. Üürnikul'
on õigus korterile eluajaks, koos
pärimisõigusega. Kui mäjapere-,
mees tahab tülikast üürnikust
lahti saada, sis. on kõige lühe­maks
ja lihtsamaks teeks maja
maha müüa ja ise teisale kolida.
Nii on siin löod tänapäeval.
Ja siis olid ühel hilisel hommi­kutunnil
antvärgid kohal, Et ole­te
midagi telhnud ja tulime te­gema
Meie omalt poolt seletasi­me,
et vastava tellimise andja on
juba pool aastat surnud. Seepea­le
pahandas antvärgisell õiglase
vihaga:
„Kummalised inimesed elavad
siia majas. ' Tellivad antvärgid
majja ja surevad ise ära."
Selle loogilise jutu peale ei osa­nud
midagi öelda, sest nn see asi
tegelikult ka oli. Aga et vastavad
vennad juba kc^hal olid, otsusta­sime
lasta ruumid taas korda
panna.
„Kunas peale hakkate?" küsi­sin.
„Praegu on puhkuste aeg, kohe
pärast seda", kinnitas mees, kes
näis olevat mingi natshalnik. Pa­ni
meie soovid kirja ja kõik kolm
tegid minekut. See lugu juhtus
juunikuu viimasel nädalal.
Oktoobrikuu lõpul, mil puhku­sed
on enamvähem möödas, olid
kõrged härrad kahes isikus ko­hal.
Õpipoiss pandi krohvi sei­nalt
maha toksima, teine kadus
kiiresti.
õpipoiss' oli kiirete liigutustega
härra: Ta vajas- umbes 10 ruut­meetri
krohvi maha nokkimiseks
kaks päeva. Siis oU paar nädalat
vahet ega tulnud enam kedagi.
Ja siis tulid torulükusepad. Et
neil härradel oli vaja alati kuhu-gile
sõita,, vajasid nad mõne to
rujupi seina kinnitamiseks mõne
päeva üle nädala.
, Siis' tuli tellida plaadipanija,
krohvija ja oodata, kuni krohv
täiesti kuiv oli. Siis tuli oodata
maalreid ja nii vajusid nädalad
mägede taha.
Jõulureedel olid asjad nii kau­gel,
et võidi dushikabiini seinad
üles seada. Töömehed pakkisid
need piduHkult lahti ja proovi­sid
neid püsti seada. Siis selgus
kurb tõde. Katteplaatide asja­tundjad
olid asetanud plaadid
veidi maad üle loodi, nii et dus-hiruumi
kabiini ja pärisseina va­helt
võis talimütsi läbi visata.
Helistasin vastava ala meistri
välja ja katsusin veidi jämedat
häält teha, et kas meestel pole
loodi kaasas või nii. Meister van­gutas
oma hästi tarka pead ja
arvas, et sellised asjad võivad
alati ette tulla. Ähvardas need
laiad praod tsemendiga kinni
panna, et vesi välja ei jookseks.
Seega võis asi jutis olla, arvasin.
Aga võta näpust! Dushikabiini
seinad ei sobinud alusvannile.
Vastav vabrik oli söötnud raali
vale arvu ja saadeti valed seinad.
Mu jõulurõõm, et saab ennast
pühade puhul pesta, kukkus
kummuH.
Vahepeal oli tulnud juba arve.
See on pikk ja mahukas nagu
Baader-Meinhof bande süüdis-tusakt.
Kogukulud umbes irf.OOO
marka, maalrid, plaadipanijad ja
krohvijad välja arvatud. Iga nä^
gu, kes asja juures midagi liigu­tas,
sai läbilõikes 40 marka tunni
eest, suitsutuntiid sisse arvatud.
Kui dushikabiini seinad peaksid
sel aastal veel kohale tulema, siis
tuleb üks väga k^lHs kümblus.
Selle raha eest oleks 25 a. tagasi
I võinud hakata maja ehitama.
o
S
n 3o
õ
5
5
5c
. a
c
s
5
9 5n
ta
o
õ
a
m
m
n
•D
m
m
niõiioiiBiioiiiiiiDiiBiiQiriiiiiiiDiioiisiioiiDiioiiBiiiireiioiioiiaiitii^
KUHU MINNA?
Laup., 30. mail Eesti Abistamlsko*
mitee puhlcekodu „Eliatare" nurga­kivi
panek kell 3 p.l. 40 Oid Kingston
Rd.
^Reedel, 12. Juunil ja laup., 13. juu­nil
Kalev-Estienne võimlejate panto­miim
,JRõõm lUkumises" kell 8 õ.
St. Lawrence Centre*s.
-jlr Juuni 14—21. Usuteadusliku Insti­tuudi
IV õppeaasta loengud Emma-nuel
CoUeges, 75 Queen^s Paric Cr.
^ Juuni 18-21. Tallinn Festival Eesti
las.
vait üle 2ane aasta Kanada Rahvus­likul
Suurnäitusel.
. Ka Eesti heliplaadiihuusika^ tutvus­tamise
ja levitamise osas >on tal ni-metusväärsed
teened küilia iseseisvu­se
ajal Eestis sissemängitud His Mas;
ter's Voiee arhiividesse seisma jää­nud
plaadid tõi päevavalgele W. Kop­pel...
:. ,'"\'[
1953, a. algasid esimesed Saksa raa­diosaated
Torontos. ' Neid varustas
tolkorralW.K. firma, kus operettide
ja ooperite hulgas oh kavas kuulda
Eestirahvuslikku—- võõrsil loodud vähe uuritud, . kuigi seal elas u.
- kunstipärandit esindas W.K pide- 200 000 inimest (iga neljas-viies eest­lane).
Eriti silmapaistev oli eesti ko­loonia
Peterburis, mis oli tsaari ajal
suuruselt teine „eesti linn", seal elas
enam eestlasi kui selleaegses Tartus.
Suur hulk eestlasi siirdus soojale
ja viljakale Ijõüna-Venemaale. Esi­mene
väljarändamislaine hakkas lii­kuma
1840-hdatel aastatel, sellele
järgnes teisi. 'Rännati peamiseh
Kaukaasiasse, Krimmi,^Volga alam­jooksule,
Siberisse — aga ka otse
Peipsi taha ja Ingeriniaale.
A. 1861 rändab Krimmi salkkond
„prohvetMaltsveti" (Juhan Leinber-ka
eesti muusikat. Aastaid varustas gi) järelkäijad. Üks nende jareltuH^^
W. Koppel saksakeelseid raadiosaa- jäist ori käesoleva raamatu autor,
leid Hamiltonis; Londonis, St. Csit- Teos on väga mitmekülgne ja hüvi-harines'is,
Barries ja mujal saksa ja tav. Sellest saab pildi (Krimmi eest-;
teiste maade hehplaatidee^a. laste saatusest ja elukäigust, alates
algusest jäjõpetades 1920-nda aasta­ga,
mil autor noore mehena pikka ja
'keerulist teed mõöda pääses kodu­maale.
Samruki küla/millest juttu* asub
Krimmi idakalda ääres, Sevastopolist
pisut põhja pool. Selle ümbrusesoli
veel terve rida eesti asundusi.
Raamatu sisust saab mulje, kui tsi­teerida
mõningaidki peatükkide peal­kirju:
Minu kodu ja vanemad. Kirik
ja vaimulikud. Meri. Asunike majan­duslik
edu. Minu isa kauplus. Asu­nike
tavad ja kombed. Juubelipidus­tused.
Side kodumaaga. Kirjandus,
ooria kroonugümnaasium,
Pärast seda hakkab äge ja keeru- punktidesse peavad kolhoosid-sov-kas
„aktuaalne ajalugu": Sõda. Re- hoosid andma veokeid,
volutsioön. Saksa okupatsioon: Vai- Kasutamata seisvad maatükid tu­ged
ja punased. Denikin ja Vrangel. leb anda individuaalharijaile kartuli
Revolutsiooni kangelased (tegelikult ja juurvilja kasvatamiseks. Aednikele
peamiselt röövlipealikud). Reis Krim- ja individuaal- ehk kõrvalmajandeile
mr mmevikku. Krimm enne tatarite tuleb müüa telliseid, puitu, kruusa
aega. Eestlased sõja jä kodusõja kee- liiva jm. ehitusmaterjali, lubatakse
rises. Reis kodumaale. ' määruses veel.
0. Läamann jutustab värvikalt ia
elavalt/ ta minevikku puudutavad
peatükid ori ilmseit hoolika uurimi- Teadupärast on nn. kõrvalmajan-se
ja allikate läbitöötamise tulemu- did, arvestatult logu 'R. Liidu üla­sed.
Kaasaega kujutab ta huumoriga tuses, annüd elanikele ligi ühe kol-
GloHa Swanson eesti sõlega.
Toimetusele saadetud ajalehe
väljalõige 81-aastasest filmita-hest,
kes tõenäolikult ehte
kingiks Aario Ä. Maristllt.
sm
ena
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
Ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
•. •
saBOO
Kuulutus ajalehes ,,Hamburger
Abendblatt":
„Kas on elu pärast surma? Semi-
. nar teoreetilise ja praktüise osaga."
ja detailirikkusega. Teos sisaldab
huvitavaiid fotosid.
ÄR-G! (EPL)
Eesti Majaridušklubi Kanadas ju­hatus
ja'liikmeskond hindab Walter
Koppel'it, kes oriia äriliste ettevõtete
kõrval pole unustanud ka rahvuslik­ku
panust. Tema talent, ettenägehk-kus,
olukorra hindamine on kiidu­väärt
saavutused. EMK laialdane
liikmeskond soovib juubilarile veel
palju elamata aastakümneid. Ei ke'p-gi
meist suuda peatada aega, kuid
küll vahest meelde tuletada vanade
roomlaste ütelust: ,,Festina lente"
(rutt^ aeglaselt). ' y
EESTI MAJANDUSKLÜBr..
mandiku tarvitatud lihast, piimasaa-dusist,
aed- ja juurviljast. Kuid mitte
riikliku müügi teel, vaid individuaal­selt
turustades. Nüüd on tuldud ot­susele,
et selles peitub tohutu re­serv"
teatavate toiduainete puuduse
'^/^/^/^/i^/fTS/n,ä^ leevendamiseks. Partei ja riigi kor^ y^l^l^l^l^l^il^^ raldusel ettevõetavat menetlust ni­metatakse
kolavalt „üueks liikumi-sesk
reservide väljatoomiseks".
Eeskuju selleks olevat andnud
Odessa oblast, kus see „liikumine"
olevat alanud juba kahe aasta eest.
Kuna see ümselt hakkab puudutama
ika individuaalkasutuses olevaid maa-lappe
Eestis, lubatagu seda „Odessa
oblasti kogemust" siin lühidalt puu­dutada,
nagu seletab Tallinria vene
leht. ^
Kolhoos sõlmib lepingu kolhoosni­ke,-
pensionäride või teiste tema ter­ritooriumil
elunevate isikutega, kelle­del
on individuaalne majapidamine,
kariloomade, sigade ja lindude üles­kasvatamiseks,
annab neile noorloo­mi
jä põrsaid ning sööta, tasub loo-tellides
pluss
II
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont.
made vastuvõtul töö eest nende hool­damisel
ja selle osa. sööda eest, mis
tuleb individüaalmajapidamisest —
iga juurdekaalu kg eest, näiteks, kui
loom kaalub 360-400 kg - 1 rbl. 70
'kop. ja suurema kaalu puhul, üle 400
kg — 2 rbl. Nõnda tutvustatakse ja
soovitatakse Eestis Odessa kogemusi
kui uut reservi põllumajanduslikus
tootmisprotsessis.
Kuid, hagu eelpool märgitud, ko»
hustab Moskva määrus ,,Täiendava­test
abinõudest..." kolhoose-sovhoo-j
se müüma kõrvalmajandeile noorloor
me ja põrsaid. Selleks tuleb välja töö­tada
nn. tüüplepingud isiklike maja­pidamiste
ülejäkgi.( liha, piima, mu­nad
jm.) müügiks riigile. '
Et need „isiklikud ülejäägid" olek-sid
võimalikult suured, tuleb kõrval-majandeil
lubada pidada rohkem loo­mi
seni kindlaksmääratud arvust,
öeldakse „Täiendavates abinõu-
;;Kas on õige, et nõukogude majan-dusvedur
sõidab täisauruga?"
„Põhimõtteliselt küll, aga 90 prot­senti
aurust kulub vilistamiseks."
AL („Teataja")
Kaks inglasi mängivad golfi. Möö­dub
matuserong. Üks meestest võtab
aupaklikult mütsi peast.
„Väga ilus ja noobel shest sinust",
kiidab teine.
,>Io jah. Ohme kalli kadunuga lõp-pude-
lõpüks 20 aastat abielus."