Meie Elu = Our life, May 21, 1981

              iiliiiiiiiiBBÄii^^
ü
[mai vii-
Id sattu-b
raken-
1 ei talu>
|i suurte
kõigele
p ajastu
[urnil on
eeks ki­le
on ki-n/
kõige
pures ja
phemas,
1.. Meie
saanud
ka suy-lälja
tä­isi
alust;
la kogu-jganisat-irlameri-
Ituna tü-tõsiselt
hatus tel,
Iriti kon-luuäuste
ikokku
leks või-asutada
jmäärusi
List pole
Imäärusi
lud pohi-likukogu
limeseks
li. Eestis
ning ki-
Lta järe­lt
kiriku-feda
kok-sed
kok-
Ameeri-täl
Con-
.1
ii
. • i
tl
f;
I'.
J, .
'a järele. •
«•;
liste või- Xy
\ '\
•ikukogu • w
'.ähemalt • '!
orumiga
?i kokku • ..
1 kiriku- : 1':
:ikukogu
il hulgal ..." =i
fcvoorum
J kirilku i;.
V EEÜC
ia vasta- %
rikukogu
• %
u kiriku
inä kok- • • .
• ^ 1
1 Toron- ,i
• •]
eisukoha ii- 7
• . ,H
tuste üle ' • . • , •
de koha- * ]|
nagu see
ÖClCtU .
ud, mille i v
tsile vas- ^ J;
' • 1. . f /
• tt
,,Meie Elu" nr. 20 (1631) 1981
YORK (ME.) — Ida-Euroopast pärinevate _
kõnnis mõjus hämmastavialt ameerika pressis ilmunud teade, et
ukrainlane Feodor Fedorenko, kelle vastu USA võimud on protses-sinud
neli aastat, et võtta temblt ära USA kodakondsust ja siis de­porteerida
kui eijdist natsi KZ-laagri valvurit — on oma
teatanud soovist asuda tagasi elama H. Liitu.
Fedorenko-protsessi on laialdaselt
publitseeritud ja osalt sarnastatud
teiste „sõjakurjategijate" küsimuse­ga.
Tema soov,minna elama N. Liitu
—- milleks ta viisa avalduse esitas
Nõukogude saatkonnale Wasl\ingto-nis,
on mõjunud omamoodi pommi-,
na. Samaaegselt on ilmnenud ühen­duses
Fedorenkoga mitmesuguseid
imelikke asjaolusid.
On selgunud, et F. Fedorenko on •
viimase seitsme /aasta jooksul juba
külastanud N. Liitu ja koguni kahel
või kolmel korral Temal olla naine
ja kaks poega Ukrainas. Ühel niisu­gusel
'külaskäigur oh kommunistide
luureametnikud- olnud temaga;„kõ-nelifses":
viis päeva. Igatahes Fedo­renko
vabastati, KGB enam teda ei
kimbutanud ja Fedorenko võis vabalt
ringiliikuda ning ta tuli tagasi USA-sse..
•••
PIKK PROTSESS ^
Fedorenko võeti sõja ^jal vangi pu­naväest
ja sakslased olla teda sÜs
treeninud vangivalvuriks ning raken-:
datud Treblinka KZ-laagris; USA
kohtuministeerium hakkasi teda süü­distama,
et kui Fedorenko esitas
1949. a. avaldise viisa saamiseks USA-sse
emigreerumiseks, siis ei ole ta
märkinud selles ülalmainitud ja sis-serändamise
DP-akt ei luba anda sis­serännu
luba isikuile — kes on„as-sisteerinud
vaenlasele tsiviilisikute
tagakiusamisel". Tegehk kohtukäik
tema vastu on Olnud aga aastaid kes­tev
ja selle algupoolel isegi ebaõnne­ga
süüdistajaije. Fedorenko protsessi
ümber hakati laialdast tolmu kelru-tama,
eriti veel siis kui uues protses­sis
sekkus isiklikult kohtusse „depor-tatsiooni
lahingusse" — nagu ameeri­ka
massimeedias iseloomustati tolle­aegne
kohtuminister Civiletti. Fedo­renko
asjas olid eriti erutatud amee­rika/
juudi ringkonnad, kust seletati,
et Treblinka KZ-laagris: 6n hukatud
800-tuhat juuti. Iisraelist USA kohtus­se
tulnud isikud tunnistasid, et Fe-dorenko
olla seal peksnud ja tulista­nud
vange. „The National Law Jour=
nai" avaldas mitme leheküljese il°
lustratsioonidega artikli „Torm nat-si-
protsessi taga". Fedorenko- on 73
a. vana, USA-sse saabudes ta abiel-
,lus uuesti aga ta abikaasa suri mõni
aeg tagasi. ,
Folütiliste põgenike ringkonnist
mitmed juhtivad tegelased pn aval­danud
arvamist, et Fedorenko, asi on
„segane". Olla tõenäolik, et mees
võetakse ,,fanfaaridega" N. Liidus
vastu, et demonstfeerida „tulge kõik
tagasi kellegile ei juhtu midagi!", sa­mal
ajal aga näidatakse punases
massimeedias kuidas Ameerikas oh
Fedorenkot „tagakiusatud". Sellega
on võit propagandaliselt Nõukogude
poolel ja mõni aeg hiljem võetakse
ka seal Fedorenko ja teiste temaNtao-liste
suhtes hoopis teised noodid
tarvitusele.
Allan Ä. Ryan — otsib koostöös
kommunistidega sõjakurjategl-
GEISLI.NGEM < „Meie Elu" kaastööliselt Saksa' evangeelse
kiriku pastorid ön sattunud avaliku kriitika tulipunkti. Ühes hil-jutisjes
kõnes süüdistas liidupresident Carstens
ku ameti kuritarvitamises
See lause sisaldab räinka tõde.
Evangeelse kiriku ppetajate talaare
välgatab sageli seal, kus tegelevad
poliitilised ääregrupid:' aatomenergia
vastased, patsifistid, desarmeerijad,
majade okupeerijad — jah-isegi pp-hitgangsterid.
Nii oli neid äatorn-energia
vastaste protestidernonstrat-sioonil
Brökdorfis, üks õpetaja saatis
kirikust välja: Bundeswehri univor­mis,
sõduri, kes pidi olema tunnista­jaks
laulatusele ja jnõned teised
mängivad eestkpstjat vangistatud
terroristidele. Ei^^ ole veel esinenud
proteste, et kiriklik keskoi-gahisat-
•sioon Genfis toetab kirikute rahade­ga
niinimetatud „vabadusliikumisi",
Aafrikas ja teisai. „Mustad lambjad"
nagu Lenini ordeni ^ „kaväle'r" " dr.
Martin Niemöller, pastor Älbertz,
prof. Gollwitzer ja sotsialismist õn­nistust
ootavad teoloogilistes semina­rides
heidavad evangeelsele kirikule
kahtlase varju. TõeHsed [usklikud
'küsivad õigustatult: mi]cs ei,distant-seeru
' kirik taolistest iiingbkar^as-test?''
, „Mida kirik pidi kuulma liidupresi-dendilt
ja kantslerilt,,peaks kõlama
kiriklike aukandjate kõrvus nagu
alärmikell. Äga nende hulgas On pal­ju
kÕva kuulmisega", kirjutab nime­kas
publitsist Matthias Walden oma
juhtkirjas. • I ^
MEUÄPXEVÄL, 21.
aana
REETURITi NIMISTU?
arssal Mannerheim eesti sõjamehi.külastamas»
ajakiri,JCansa taisteli", mis laldase väljaõppe ja enamikul oli rin-kirjutab
soome sõjaväe võitlustest devilumustki. Aega jäi malet mängi-
Tdses maailmasõjas, avaldas oma da ja soome keelt õppida,
möödunud aasta 10. numbris pika ar- ^ Siis ühel päeval rivistati pataljon
tikli eesti hõimuvendade saatusest ja teatati, et peame rindele minema
Soome rindel venelasi vastu sõdides, ühele soome sõjaväeüksusele naah-
Autoriks on Heino Äinsaar. Kahe-leheküljelise
huvitava ja põneva ar­tikliga
ühenduses avaldati neli pilti:
eesti vabatahtlikud marssimas paraa­dil
1944, kaks sõdurit laskmas tanki-riks.
Varsti laaditi meid rongile, mis
jõudis sihtjaama koidikul.
• Kapten Pärtel viis oma salgad: po­sitsioonile.
Algas kindlustamine. Mi­na
jõudsin koos oma kahuriga terri-naifrab
filmi KGB^^^^t^^^
Septembris 1945. a. põgenes N. Liidu Ottawa saatkonnast shifrl
ametnik Igor Gouzenko ja paludes Kanada valitsuselt asüüli andis
üle 109 salajast dokumenti, mis olid tõenduseks, et KGB on orga-iilseerinud
Kanadas suure spionaashivõrgu.,
• • . • . . •'." ••
Selle tõendiks ta andis üle 300 ka- ["
nadlase nimestiiku, 'kes koguvad ja
annavad üleKGB agentidele salajast
informatsiooni. KGB poolt värvatute
seas pidi olema isikuid Kanada vaüt-suse
kõrgemast eshelonist. Kas nen­de
mõjutusel või mõnel muul põhju^
sel valitsus ei qmistanud L Gouzenko
poolt üleantud dokumentidele erilist
tähelepanu ja peaminister Mackenzie
King moodustas alles 5 kuud hiljem
ikuningliku komisjoni N. Liidu sala­luure
selgitamiseks Kanadas, vaata­mata
seliele, et ratsapolitsei väga
kiiresti tegi 'kindlaks, et L Gouzen^ko
poolt üleantud dokumendid olid eht-
^sad. Peaminister King kaalus isegi
'võimalust saata L Gouzenko tagasi
N. Liidu saatkonda, ikoos kõigi sala­jaste
dokumentide koopiatega, mis
Gouzenko saatkonnast välja tõi, sel­leks,
et mitte rikkuda Kanada head
'vahekorda N. Liiduga.
Peaminister Kingi poolt moodusta­tud
kuninglik komisjon kohtunik Ro­bert
taschereau juhtimisel teostas
uurimuse N. Liidu spionaashi kohta.
Peaminister ei annud sellele käi'ku
vaid otsustas Seda mitte-avaldada en-
IGOR GOUZENKO annab seletusi
kaetud näoga.
jastamaN.' Liidu spionaashivõrku
Kanadas. Vastutusele on võetud vaid
mõned üksikud ja paljud nendest,
kelle nimed Gouzenko Kanada va­litsusele
teatavaks tegi, töötavad eda­si
oma ametkohal'või on arvatud
ne 30 aastat. See aeg sai täis 1976. a. pensionile auväärsete kodanikena.
tõrjekahuriga, marssal Mannerheim tooriumi keskossa koos Ernitsa, Laid-eestlaste
hulgas ning 1979. a. toimu- la. Kanepi ja Oravaga." ^
nud jendiste eesti: vabatahtlikkude Järgeb esimese lahingu kirjeldus ja
külastus Malmi (Helsingi), kalmistule . .lugu marssal Männerheimi külastu-
95 eesti mehe hauale. Hemo Ainsaar sest.
kirjutab muuhulgas järgmist:
„Eestlaste saatus Teise maailmasõ­ja
jalus oli raske: maa,,,vabastati"
Edasi Heino Ainsaar kirjutab:
, MVaherahuleping tekitas vapustuse:
mõistsim.e äkki, et oleme ilma kodu­maata
põgenikud! Hoolimata oma
Siis peaminister P. E. Trudeau otsus­tas
seda uurimust mitte avaldada
enne 1986: a., kuna selle avaldamine
võivat avaldada kahjustavat mõju
paljudele tuntud kanadlastele.
GOUZENKOLE HEIDETAKSE
VARJU-. :
Igor Gouzenko poolt kaasa toodud
dokumentide ja suuliselt antud, sele­tuste
kohaselt Inglise vastuluure ti­pus'pidi
olema üks KGB agent nime­kolm
kordaja hõimurahva mehi tee- raskustest soomlased pMdsid meid ga ElHs. Londonist saadeti Gouzen-nis
vähemalt neljas en armees: Sak- abistada ja eestlastele lubati siirduda ^ot küsitlema selles asjas Sir Roger
sa, NSV Liidu ja Soome püsivates
salkades ning veel sissidena, metsa­vendadena.
Hitleri vihatud armeest
püüti üle lahe Soome hõimuvendade­le
appi tulla.
üle Põhjalahe Rootsi.
Enamik meist tahtis oma kodu­maad
kaitsma minna. Saime teada,
et vanad patud — põgenemine Saksa
armeest — olid unustatud.ja meid
igu päikse purjekaga üle tonnise võetakse vastu kui teretulnud aita^
Soome lahe pdnud sugugi hhtriešak- j^^. Meestest Oli ilmselt puudus..
sa allveelaevade patrullides veeterri-tooriumil
ja vene lennukite varitse-V .KOLE LÕPP
des kõike, mis õõtsus ja liikus. Tallinna sadamas oldi meil vastas
Põgenesime Saksa armeest. Olime Jilledega, Kiirelt matkati koondus-kahe
tule vahel. Pärast Soome saa- ja organiseerimisjäama Kloogale,
mist ohme väsinud jä näljast nõrgad, ^kus hall sõjaväevorm vahetus rohe-
Pagulaslaagrist leiti vanu tutta- lisse. Siis vaid rongiga otse lahingus- politsei ja ajä^kirjandus. I. Gouzenko
vaid. Saime head toitu, rohtu, puli-se Tartu poole! - ^ ei saanud valitsuselt mingit toetust
kust ja sõbralikku kohtlemist, mille Tartus meie pataljon ründas ühte- ^uni 1962. a. Siis sai Kanada peami-olime
peaaegu unustanud. Hakkasi- soodu neli ööpäeva, et saada ta
me pidama lugu vennasväbariigist. kaotatud positsioonid. Pärast seda
Innukalt hakkasime soome keelt õp- pataljonit polnudki — see oli igas
Hollis, MI-5 ülem Inglise vastuluu-res.-
Küsitlus oli pealiskaudne, kestis
mõne minuti ja tagasijõudmisel Lon­donisse:
Hollis andis rapordi, mille
kohaselt Gouzenko oli rääkinud se­gast
juttu ja väitnud, et N. Ludu sa­laluure
keskuses Moskvas on üks ing­lise
salaluure agent. Selle rapordi
alusel Inglise salaluure kaotas igasu­guse
huvi Gouzenko vastu, sest kõik
selles rapordis oli vale.
Ebaõiglaselt suhtus I. Gouzenko
isikusse ka Kanada valitsus, raisa­es
Tihedasti asustatud tööstusriigis
hakkab tööstuste suits ja tahm, juba
surmama puid. Eriti ohustatud on
suured kuusemetsad Schwarzwaldis,
'kuhu kandub prantsuse kunstväetise-jä
kuntsüditehaste väävlisuits. Pa­rem
lugu pole ka Tshehhi piiri ääres
asuvas Baieri metsas. ^ Seal: kuivab
massihselt nulg. Nii tuli Bodenmaisi
7500 hektari suuruses riigimetsas
raiuda viimase kolme aasta jooksul
30.000 haiget nulgu. Metsakuurortide
peremehed vaatavad murega tulevik­ku.
Kes tahab jalutada, surnud met­sas?
Ka Baden-Würt'tembergis ja
Baieris on ka kuused keskkonnast
kahjustatud. Kümned tuhanded hai­ged
puud tulevad maha raiuda. Eks­pertide
arvamisel võib kuuskede hai­gus
kanduda üle Saksamaa. -
Ruhri piirkonnas ori olukord eriti
katastroofiline. Noored pöögid ei
'kasva enam, kuused ja männid kui­vavad
ja punatammed on ohustatud
limaseenest.
MÜRGISED ANGERJAD •
Reini ja tema lisajõgedest püütud
angerjate tarvitamise, eest hoiatas
Hesseni keskkonnaminister Karl
Schneider. Ta põhjendas oma hoia­tust
Darmstadti laboratooriumis teh­tud
uurimiste tulemustega, mille
põhjal" angerjad sisaldavad hexa-chlorberizoli
lubatud 0.05 mg asemel
kilogrammis 20—40 korda enam. Ni­metatud
mürk tuleb Reini jõkke
peamiselt Maini jõe kaudu. , .
ASNULT 51 PÕGENES
Sise-Šaksa häbipnr muutub üha
tihedamaks. Läinud aastal õnnestus
pogenemjne/üle selle piiri ainult 51-ei;
isi'kul. Aasta varem oli neid veel 80.
Nimetatud 51 põgeniku "hulgas oli 9
„DDR"-i piirivalvurit • kolm enam kui
eelmisel aastal.. Viisteist korda nä­gid
Lääne-Saksä piirivalvurid põgeni­ke,
vahistamist „DDR"-i piirivalvurite
poolt. Kolm põgenikku vigastati kas
iaskeautomaatide või piirivalvurite
tulest. Edasi seisab pnrivalve rapor-dis:
„Võib oletada kõrget •arvu eba­õnnestunud
põgenemisikatsete koh-ta.''
r
pAuu'AMETNIKKE ^
Liiduvabariik seisab oma ametni­ke
kõrge arvuga Euroopa Majandus- ,^
hidus esikohal. Vastavalt statistikale J
tuleb 61,5 miljoni kodaniku kohta
2,3 miljonit ametnikku, mis moodus­tab
3,7 protsenti elariikkonnast. Eu­roopa
Majandusliidu riikide keskmi­seks
on 2,9 protsenti.
pima, mis oli päris vaevaline, sest su- • suhtes, läbi. Lüüasaamiised olid suu-guluskeel
oli nii lähedal meie omale red ja eriti haavatute saatus oli ar­metust
armetum ründava Punaarmee
jalus.
ja siiski erinev.
KES TAHAB RINDELE?
Laagrisse saabus siis eesti kapten
Pärtel, kes rääkis, et Soomes on ees­ti
vabatahtlikkudest moodustatud
salk, Erillinen Pataljoona 26, mis on
veel õpetuslaagris, aga paigutatakse
ümber rindele. Kes tahab kaasa tui- riklaste^^sektorile
Olukord oli äärmiselt segane ja
varsti märl^asime end sõjas .olevat',
nii venelasi kui sakslasi vastu. Puna­armee
eest taganesime šnski Tauro-geni
kaudu Saksamaale, kus meil õn­nestus
pääseda sõjavangideks amee-la?,
Ennast võib iiles anda talle kohe
sellel talitusel. Minejaid oli.
• Siis ainult täideti; blanketid. Sõjali­seks
aukraadiks märgiti endine saa­vutatud
aukraad ja alaks, millega
oli kõige rohkem kogemust — minul
Vangisolek kestis kaheksateist
kuud. V
Pärast seda järgnes tsivnlelu —
ilma isamaata ja tulevikuta."
Nn osa Heino Ainsaare kirjutisest
ajakirjas „Kansa taisteii",, mis selgi-nooremseersant
ja tankitõrje. Õppe- tab soomlastele, mida eestlased Teise
tekuses vahetati kõigepealt sakslas- maailmasõja keerises said kannata­te
rohelised sõjaväe vormid soome J^^^
hallidega. Treening polnud raske, sest ^
enamus meist oli juba saanud kül- J.M.
i H l l l l l i l i l l l l l l l | | | | i | l i l i | | | | | ! l l l i i l l t i l l i l l l l l i l i i l l | l l | l l l l ^
KOMPROMISSr •
KOMMUNISTIDEGA
K Päts - 1918.
HlilllllllllJIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIII^ tuajamise kohta. Gouzenko nimetas j j^^^j ^^^^ j^j ;,Norfolk" presi-
EKN''ja SEPK esimehed on saat­nud
laiali kutsed organisatsioonidele
oma esindajate kaudu osa võtta ES-TO-
84 korraldamise alustamise koos­olekust,
mis peetakse neljapäeval,
28. mail Toronto Eesti Majas alguse­ga
kl. 7.30 Õ. See on 7. märtsil pee­tud
koosoleku jätkamine, kus päeva­korras
on ESTO 84 asukoha ja aja,
peakomitee moodustamise aluse
J.ja vaj
(Algus esiküljel)
riikidest läbi viimiseks kui Pärsia
lahe riikide olukord muutub karde­tavaks
ja vajalikuks osutub kiires
korras sinna USA sõjajõudude saat­mine.
^ Floridas WinterPai^k linnas on ^
kuiva ilma tõttu maaalused koopad
veest tühjenenud ja põhjustasid vahekorda. Austria"'kantsler mainis,
maapinna varisemise. Tdkkis JOO^ja- Iisraeli juudid teavad mis Austria
lalise läbimõõduga aulk Icuhu varises valitsus on teinud nende heaks ja
'kolme magamistoaga Mamu, viis au- ^ M ^^
tot ja osa linna ujumisbasseinist. i^. Poolas suletakse ikaheksa Pepsi
i( Põgenike teadete järgi mõrvasid Cola vabrikut kuna puudub välisva-venelased
40 palvetajat Afganistani Juuta, et osta essentsi Austrias asü- "
kirikus. Venelased lasksid maha af- ^alt ameerika kompaniilt. ÜSA pan-ganistanlased,
põhjusel, et arvasid gad keelduvad 130 miljoni dollari lae-nende
hulgas olevat vabadusvõitle- andmisest Poolale mis veel saada
USA-ga sõlmitud kokkuleppe alusel.
Venelaste massmõrva järele tungi- ^^"e kokkuleppega kindlustas USA
' afganistanlased kallale vene sõ- /^«ilitsus pankadele 670 mUjoni dollari
suuruse laenu tagasimaksmise ja 6H
intressi. Kuna nüüd on aga intress
tõusnud i20 protsendile, siis kardavad
pangad kahju saamist ja keelduvad
edasisest laenu andmisest.
^ 36 aastat pärast Teise maailma- j
sõja lõppu on veelgi jaapani sõdu-nistriks
John Diefenbaker, kes Gou-zenkole
määras tagasihoidliku pen­sioni.
Sept. 1964 ajakirjas „Maclean"
püüdis Blair Fraser näidata, et 1.
Gouzehkooh vähemtähtis isik N. Lii­du
saatkonnas ja .• temal vaevalt oli
•võimalusi päälseda salajaste doku­mentide
juurde, mil erilist tähtsust.
Gouzehkol ei peaks olema mingit
põhjust karta, et KGB tahab teda
likvideerida. Lõpuks Fraser süüdis-
'tas Kanada valitsust, miks see hoi­dis
saladuses oma liitlase N. Liidu
eest• aatompommi, nii et venelased
olid sunnitud kasutama selle jälile
saamiseks salajasi informaatoreid.
Ajakiri' „Newsweek" viis I, Gouzenko
isiku ühte Nosenkoga, kes oH läände
saadetud N. Liidu agent. Sellest võt­sid
'kinni „Toronto Telegram", „Glo-be
and Mail" ja „Toronto Star*'. I.
Gouzenko tembeldati 'kahtlaseks isi­kuks,
kellest soovitav ole'kS lahti saa­da.
Osaliselt aitas seliele kampaania­le'kaasr.
ratsapolitsei.
PETER WORTHINGTON
TUNNEB HUVI
Ajaleht „toronto Sun" peatoimeta­ja
Peter Worthington hindab I. Gou-zerikot
teisiti. Temal oli I. Gouzenko-ga
esimene 'ko'kkusaamine 1972. a.
Roval York Hotellis. Seal Gouzenko
tutvus esimest korda Sir Roger Hol-lise
rapordiga, mille see andis Ingli­se
valitsusele Gouzenkoga peetud ju-
Nad just kui omavad siin erihse staa­tuse.
. . '
Lisaks KGB poolt Kanadas organi­seeritud
spioriaashile töötab Kanadas
ka N. Liidu sõjaväe vastuluure poolt
organiseeritud spionaashivõrk. 1942.
a. oli selles 7 organiseeritud agenti jä
1945. a. juba 24 agenti. Kõigi nende
üheks tähtsamaks ülesandeks oU vär­vata
paar ustavat kaastöölist ja
laiendada teadete ' kogujate võrku.
Sellest võib järeldada kui ulatuslik
see võrk võib olla tänapäeval.
OTTO JELINEK KÜSIB
21. apr. s.a. Otto Jelinek esitas kü­simuse
peaminister Trudeaule Otta­wa
parlamendis, miks valitsus ei ole '
lasknud korraldada ulatuslikku uu­rimust
N. Liidu spionaashi kohta Ka­nadas.
Peaminister lükkas selle kü­simuse
tagasi põhjeipdusega, et kõik
teadaolevad välisriikide spiooni^ on
ikaristatud või maalt välja saadetud.
Kui küsiti andmeid nende 300 isiku
'kohta, kelle nimed Gouzenko Kanada
valitsusele teatavaks tegi, siis peami­nister
vastas, et see nimestik on Ka­nada,
arhiivis kaduma läinud. Kana­da
arhiivi juhataja seletuse kohaselt
seda nimestikku kunagi arhiivi,hoiu­le
pole antud. Kui see olemas oli, sus
kõrvaldati see enne Gou/.enko doku­mentide
andmist arhiivile.
OTTO JELINEK küsis pariamendis.
miks ei uurita N. Liidu spioonide te­gevust
Kanadas.
FHM KGB TEGEVUSEST
N. Liidu salaluure tegevuse kohta
on teinud süstemaatilise uurimuse
grupp spetsialiste „Norfolk" kompa-nn
presidendi Bill MacAdami, juhti-,
misel. Selle alusel on koostatud koi-,
metunnine dokumentaalfilm, mis tu­leb
avaldamisele osade kaupa USA
TV jaamade poolt lähematel kuudel.
Koondatuna ühetunniliseks saateks,
see dokumentaalfilm pidi tulema
CBC TV saatekavasse esmaspäeval,
selle täieliseks vassinguks ja valeks
ning avaldas arvamist, et Sir Roger
Hollis ise pidi olemagi see N. Liidu
salaagent Inglise: salaluure tipus.
Keegi teine ei oldks tema seletust
selliselt pealaele pööranud;
Kanada valitsused, alates peami­nister
Kingi ajast, ei ole asunud pal-duritele,
mille järele saadeti vene­laste
poolt kohale lennuvägi, kes
pommitas linna, kus sai surma suu­rel
arvul tsiviilelanikke. Guldara lin­nake
asub 15 miili kaugusel pealin­nast
Kabulist.
i(' Austria juudi rahvusest kantsler
Bruno Kreisky sai sõimata oma rah- 'reid kellel on teadmata sõja lõppemi-vuskaaslaselt
Iisraeli peaministrilt ne ja peituvad Salomoni saare tsung-
Beginilt soomusmasinate müügi
kavatsuse pärast Saudi Araabiale.
Kreisky ei vastanud otseselt ,Begi'
ni peapesule, vaid lubas sedžT teha
diplomaatilises korras. Teima arva­tes
ei riku Begini sõnavõtt kahe riigi
|ites. Turistid on näinud neid toitu
riideid varastamas eraldi asuva-
.^est küladest. Jaapani valitsus otsus­tas
lennukitelt alla heita 100.000 lend-
^ehte milles teatatakse sõja lõpust ja
'kutsutakse sõdureid metsast välja.
dendi nõudmisel, kuna filmist oh
välja lõigatud oluline osa ja see või­nuks
anda ebaõige ettekujutuse KGB
tegevusest sellel kontinendil. Uue
k,okkuleppe järgi see dokumentaal­film
„The KGB Connections" tuleb
tuleb CBC TV poolt näitamisele 8.
juunil, lühendatuna poole võrra (90
min.). Film käsitab KGB väljapres-sihiisi,
sabotaashi, pohitilisi mõrva­sid,
illegaalseid ja valeteateid ärevuse
tekitamiseks ja segaduste sünnitami­seks.
KGB infiltreerimist rahvusva­helistesse
organisatsioonidesse ja
nende kasutamist oma tööriistana.
N. Liidu ja tema diplomaatilised esin­dused
selle juures on luureorganisat-sioonidele
varjavaks katteks.
„N|Orfolk" kompanii on. teinud ni­me
mitme dokumentaalfilmi koosta­misega,
nagu film' organiseeritud ku­ritegevuse
'kohta, mis tunnistati eri­lise
auhinna vääriliseks. Kandva osa
filmi „The KGB Connections" koos­tamisel
täitsid Jim Dubro, Bill Mac-
Adams ja^ Martyn Burite. Viimase
SIR ROGER HOLLIS - reetur Ingli- ^^^^^ 'kohaselt, nende avastused on
se salaluures ei andnud oigeid and- pannud neid kõiki jahmatama,
meid edasi Gouzenko informatsioo- »
,nist. • •. • . • • .• • A N .