Meie Elu = Our life, May 21, 1981

              1981 ,Peie EWVnir. 20. (1631) 1981
ikute
noör-ette-
;onili-
' siin
ievale
äpeta-esine-jä.
lu-vkude
ilmes-kodu-
"iünla-e-
efte-nil
ning
;Tam-osaar
id pü--
metä-r
ges-:.
s' pex •
vonna
Morit-najor
'di ja
las'ke-anges.
le, sa-:
eriau-
Leet'.
'i hun-
ImiseL
latele
Ter-jPuh-l^^
Kal-isi
ni-itreali
1 Ylö
is üle
rgile. :
gevus-
Eesti
ja lõ-a.
koe-mõle-kõik
erilise
sellita-'
vad ri-kok^
IVO
tluse
üses,
kee-väva
rah
ärast
•LU".
tsiaal-nisee-ra
va­id/
jav
ustele
kogu-vitusi.
sberg.
GU ju-it:
pa-tajate-nis
il kell
litoni
Lisa-
0 Ed-
)mmik.
dusse)
Scharf
jtavad
gHa-
Olaf
^paeva
Ta kõ-nusta-usõnu
„Ema
a vits
ileib."
tsioon
stvate
d.Koi-iikmed
ate pa-ÄSTU
ETTE, SA UUS GENEMTSIOON.. ! See kutse kõnepul­dist
ühtub nende kõigi südariiosoovidega, kes üha enam näevad
vajadust ^vahtkonna vahetuseks" meie kultuuripärandi viljelemi­sel
ja rahvuspoliitiliste huvide kaitsel,
MIDA AGÄ ÜTLEVAD:NOORED ISE? „Meie Elu" küsitles mõn-da
neist kes juba annavad tõhusa panuse eest! ühiskonnale, ©t
kuulda hinnanguid tehtule ja
Merike Toomes tantsib ja võimf
leb. On gaid juht ja Sihtasutus Eesti
Päevad Kanadas sekretär. Toronto
ülikoolis ta õpib teist aastat kedij
ja kirjandust. ^
Ühiskondliku ja kultuurilise tege­vuse
juhtimise üleandmist noorema­tele,
peaks tema arvates toimun|a
aeglaselt ja järk järgult. Vanema
presidendi kõrval peaks tjxitama
noorem asepresident, et anda noorte­le
vajalikku praktikat ja võimalusi.
— ICas leiate olevat vajadust tuua
ühiskonda uuendusi ja muudatusi, et
saada enam noori täitma vastütusrik-kaid
ülesandeid?
—: Aktiivseid ncK)ri on kahju vä^-
ga vähe. Neid ei jätku igasse'organi-.
äalsiooni. Võib -jiÜTtuda, et neid üle-koormaiakse
ülesannetega. Aga nii­kaua
kui vanem põlvkond noori 'ai­tab
ja toetab, jäävad noored eesti or­ganisatsioonidesse
tegutsema. Pidur­davaks
teguriks on muidugi ka ees-
'ti keele puudulik oskus, et eesti Or­ganisatsioonides
juhtivalt kaasa
, — Sellele küsimusele on raske vas­tata,
sest üldiselt on eesti võimle­misrühmad
kokku kuivamas. Sel­lest
on kahju, ^ga see on paratamatu
ja eriti vanemate eesti noorte hul­gas,
tegevust on nii palju eesti ühis­konnas,
et kõike ei suuda teha.
Igal aastal aga kerlcib isusi võim--
lemisrühmitusi eestlaste algatusel.
On see hea tundemärk?
— Ma arvan, et see on hea, sest
igal õpetajal .on oma stül ja kena on
' näha erisuguseid stiile. Kui on ainult
'üks'rühm jayüks õpetaja, siis jääks
rütmiline võimlemine liiga ühekülg­seks.
See näitab ka, et huvi eesti
võimlemise vastu on siiski eesti noor­te
bulgas olemas ja eesti võimlemis-kool
võis siiski elustuda.
MAJAS
14 on ipäevakorrale kerki-
Milliseid uuendusi-muudatusi
näeksite nende korraldamises?
— Soovin suuremat noorte panust
kui senini ön olnud 'ESTO-de läbivii­mises.
Tähtis on, et vanem ja koge­mustega
põlvkond õpetab noortele,
kuidas sellist suurüritust teostada.
Kui see kaugemas tulevikus jälle To
rontosse tuleb, et siis praegused noo­red
seda ise juhtida suudavad.
ESTO-84 valguspeo osas sooviksin,
et see oleks sisustatud ainult eesti
— Võimlejate esindajana Sihtasu-iuseš
— mida arvate üh£i enam tähe­lepanu
äratanud võistlusvõimlemi­sest?
•
— Mul onheameel selle üle, et see
nii populaarseks on saanud. Naudin^
ise seda väga. Aga ma siiski soovin, võimlejate, rahvatantsijate ja teiste
„Kevade3e Ja Esmdepäevale otsekui
sümboolse sisu ja meeleolu annab tä­na
avatav kunstinäitus", ütles kunst­nik
Osvald Timmas Eesti Majas viie
noore naiskunstniku näitust avades.
Ta lisas veel, et just eesti naine ja
ema on see, kies hoidnud elavana
meie kauni emakeele ning istutanud
meie rahvasse esteetilise ilumeele ja
-tunde. Meie nägus rahvarõivastus
oma kunstipärases ornamentikas ja
värvis on Imetlemisväärne ja jääb
sellisena püsivalt läbi aegade. Samu-ii
sõnakunstis — luules, on eesti nai­ne
loonud meie rikkaliku rahvaluule,
rahvusromantilise ja isamaalise tun­deluule.
Need vüs noort daami oma
loominguga sel näitusel kehastavad
ja kannavad edasi heade eestlastena
iseda esiemade vaimsust ja loomin­gut.
Ta lõpetas sooviga: „NU nagu ke­vade
loob uut kasvu, olgu ka nende
vile looming kasvav ja rikastav!"
Nädalalõpul, kaks päeva kestnud
rohke külastajatega näitusel esinesid
kokku 46 tööga Debble Kehkla (13
tööd), Llnd^ Leetmaa (5), Reet Lin
vusl vabaloom
suunas. Tema
(BA Ja Ont. Art College) vabakunst­nikuna
Illustratsiooni ja kujund, alal.
Kehklal on üsna märgatav joonistus­liku
rakendus jooniste kõrval kaldu-ngu
ja graaflliskunsti
etshigud on ka tehni­liselt
korrekts|^d ja värvltaju Ilmne,
Mulde tähelepandavad on ,,Põllud",
„Valkelu" ja ,Jlohr.
Llndau-Voksepal on kalduvus ma­neeri,
nagu see ohuks on sageli joo-nlstusõpetajälle,
õpetades „jütside-le".
Tema Ihmavaated ja -motiivid
Tallinnast, Joonistused fotodelt põh­justab
öeldut. Väljaspool öeldust sei­sab
laiem koguvaade „Talllnn" (nr.
24) ja „Saaremaa maastik". Tal on
ka hea oskus figuraalset elementi esi­le
tuua: ,JMeremees rannal" ja tütar­laps
„Nurmel", eriti vlhnane kuna
„Meremehe" juures kompositsioonis
laeva osa võinuks ära jääda.
Uesson, ahiuke esinejaist, kellel li­saks
ka eriharidus Ont. Art CoUege'-
st, on väljakujunenud kunstnik Ja Il­lustraatorina
tuntud. Antud näitusel
demonstreerib ta oma võimekust
dau-Voksepp (13), MonUca Uesson suuremõõtmeU^es muhiasjutullsel
teemal (sulejoonis ja akvarell) „NeIi
varvast". Grupis ,J^oeJoonlsed" (neid
on 7) loob ta Ilmes väljenduslikke fü-slognoomial.
Leetmaa on näitusel ainus, kes
töötleb õlis. B^-le lisaks on tal ma­gistrikraad
raamatukogunduse alal
(MXlb.S<;.). Ta on loovkunsti alal
juba eslleküündiv. Esmakordselt
nähtuna peaks ta evlma loomupära­se
laiendi Juures ka hea juhenduse.
(13) ja Leena Raudvee (5). Neist kahe
viimase puhul on allakirjutanul ol­nud
võimalus olnud kord sõna võtta
nende esinemisel, kuna kolm esimest
eshiesld debütantidena.
Esitatu üldpildis pole märgatav
noorte katsetuste esimesi võsusid,
küll aga et juured on juba kindlalt
pinnases arenenud ning need olid
kasvud ja õled, mida vaatajaile ulata­ti.
Kõigile esinejaile omane ja ühine
õn akadeemiline tagapõhi .--ülikooli '^'«ma suüremõõtmelistes ekspressio-
Eõpetanud kas siis B.A-ga (seejuures nlstllkes maalinguis esineb komposlt-et
meie eeštistiilis rütmiline võimle­mine'püsiks
ja: areneks..
— Kas näete võimalusi eesti võim-lemisköoli
elustumiseks? M
leks selleks ette-võtta?'. • ^
esinejate poolt. Arvesse. võttes eesti
võimlejate koosseisulist vähenemist,
tuleb aga võibolla selles osas teatud
)romiss teha. ' ,
tulevikus, kui väiksemad rahvusliku mulje. Need võiksid ka
ühiskonnad juba nüüd sellest tagane- väiksemates keskustes toimuda kui
vad? , seal on olemas kohti, et kõiki ESTO
— Kui on tahet ja energiat eestlust programme füüsihselt mahutada ja
säilitada, siis ma ei näe, et ESlO-d sinna koguneb ka massiliselt eestlasi,
kaovad. Minu sooviks on, et ESTO-d Oluline on, et see üritus oleks või-toimuksid
seal, kus on suuremad mas ja annaks meile vajalikku tõu-eestlaste
hulgad, et garanteerida get, et meie rahva kultuur ja oma-maksimaalset
osavõttu. See on vaja- pära püsiks ja kasvaks,
lik, et need üritused annaksid tõhusa V-Y.
ainena Flne Arts), või õppides eda­siste
kraadide suunas või juba selle
saavutanud. See on neUe taganud
teadliku metoodilise aine käsitluse
distsipliini Ja kriitilise suhtumise
enesesse. Üldpildis Ihnneb kõigi Juu­res
kujutavas kunstis nll omane ja
asendamata põhlelement — joonls-tluspskusllk
tagapõhi.
KutSealaUselt tejgelevad kolm esi­nejat
otseselt kunstiga, neist Kehkla
(B.A.) töötab rakenduskunsti alal,
Llndau-Voksepp (B.A., B.ED.) kooli­des
joonistusõpetajana ja Uesson
Tänavune mood olgu värske! Võid
kulutada palju tvõl korraldad oma
garderoobi odavamalt, äga näe
kui vast puhkenud roos!
Neid asendasid kergemad kreemis
toonis villa ja polyester, linase ja
siidi või puuvilla-polyester segust
heledad kostüümid, millega võid min­na
igalepoole, igal ajal, päeval või
"öösel. Vahetades vaid detaile, nagu
— pluusi, ehteid ja käekotti. Soovi­tav
valida sellisele kostüümile üks
j neutraalne toon ja teha kahe see­likuga
pluss pikad püksid nii et saab
ka püks^kostüümina kanda. Jaki iga
on tavaliselt pikem kui seelikul. Te-
. gelikult on iga pükskostüüm .üles­ehitatud
kostüümi stiilis, kuid mõel-dud
enam sportlikuks otstarbeks.
Ziegler, kes propageerib uusi oma­päraseid
dzhungli täissiidi trükiseid
õrnal pastell tagapõhjal on loonud ka
seeliku, mille aläveer on altpoolt põl-vi
kokku kroogitud 8 cm — 10 cm
värvliga, nii et vaevu, saab astuda.
KLEIDID •
Kleidid on.naise riietuseks kodus,
kontoris, kutsetöös^ külas,- teatris ja
ka reisul. Number üks kleit olgu sel­line:
mida võib kanda: aasta läbi. Sel-,
lise neutraalse kleidi materjaliks oli
segatud villa ki-epp, puu vill a-polyes-nMd
s ä r ^ ä l m^ ""^^^ või poolsiidne
. Neid puhkenud roose esines
Petersoni ,.Fas.hion Institufi" moe-näitusel
9. mail,. Läti Kultuurikesku­se
uues, suures saalis.. ,;
Peale juhataja olid eestlastest veM
tegevad Jaak Kivik muusikaga, lEl-len
Bishop ja Alma Witte.
Kuna moejoonistäjaid oli 14 ja
mannekeene 116, - kestis moeparaad
kaks tundi.
. Kingade kontsa kõrgus on 2 — 12
cm ja paljudes pastelltoonides nagu
kleididki. Südasuvel domineeribl loo-'
mulikult valge king.
Materjale oli seekord Karlibimere
saartelt, Peruust, Filippiinidelt, In­doneesiast,
Hiinast, Indiast, Iraa-
• nist, Aafrikast, Hispaaniast, Itaaliast,
Shveitsist, Saksamaalt, Shotimaalt,
Prantsusmaalt,.Inglismaalt ja loomu-^
likült Kanadast. Nii et' materjalid^'
uudsuse poolest tegime reisu ümber
maakera. Pole ime,^ sest Torontos on
mitme kultuuriga rahvaid üliküllu
ses ja neec,
lis, kuna tagasihoidlik anglpsaks on.
enam konservatiivne.
Seelik, mis aitab töötava naise riie­tust
laiendada ja. mitmekesistada, on
volditud, kroogitud — kroöked moo-^
dustavad vööj.oonel rüüzhi,-lendlevalt
. laiad, kas lõhedega või ilma, ühevär­vilised
plisseeritud või lillelised. äj1,o-
. ti näitsikud esitasid kuuekesi korra­ga
ilusaid .shotiruudulisi seelikuid
ühevärviliste sobivate pluusidega.
Reegel j ä vahekord seeliku ning pluu­si
ga on en d i ne,' s,t..lilleiine seelik va­jab
ühevärvilist pluusi, või krimp­sus
puuvillamaterjali. Valge on see­liku
suvcvärv, mille vööjoon on rõ­hutatud
kitsa sobiva värvilise vööga. ^
' Pluusidel on seosed ees> õrnaid nai- •
selikke rüüzhc kuid ei puudu ka po­pulaarsed
meeste stiili pluusid, mille­del
kaunistuseks on yoldid mitmesu­guses
laiuses.
„Sheer" — pikad pluusid on õhtu­kleidi
täienduseks. Moenäitusel esi­nes
üks baruldasclt kaunis, suure-;
mustriline sheer,; mis möodusjtas
mustrist alaveerele kaunid sombud
ehal lis, kerge ray ori või täissiidi ere
pe de chine. Värvidelt esitati inokaV
kohvi pruuni, päevitanud tooni, kree=
nii, hallikasroosat, tuvi.halli (eriti ar­mastatud),
samblarohelist (praegu
Prantsusmaal), hallikas lilla ja suitsu-sinine.
Teine kleit olgu• jahedamate
ilmade jaoks ja kolmas kleit kalli­mast
materjalist trükis ülemineku
'aastaaegadeks ning neljas kleit - kok­teil-
või õhtukleit. Moodne naine va-.
jab aastas neh uut kleiti!
: Nickersid, laiad püksid on õhtuks
Icadunud ja neid asendavad brokaa­dist,
lameest ja südist imekitsad pi­kad
piiks^kleidid, mis ^teevad jalad. auhinna ja mille eest
pikemaks. Nende uimas sammub
praegu Hollywood!
Ellen Peterson'! moekoolist ei puu­dunud
„high fasliion girls-' kelle pük­sisääred
oHd alt värvliga krooki
tõmmatud — päris meeldiv vaheldus!
õhtused ä la Montezemolad ei leid­nud
poolehoidu uues kevade prog­rammis
— üks pikk kitsas püksisäär
sioon/ Ideede avarus, maaliline tlhe^
dus, distants ja atmosfäärllisus ning
koloriidi tunnetus harmoonilises
kooskõlas.
Raudvee (B.A.) on joonekäsltluses
virtuoos. Ta on ka abstraktsem teis­test
Ja sümbolist. Virtuoosliku joo­nele
lisaks loob ta kooskõlalise maa-lilistervlku
diskreetse koloriidi lisa­misel
Ta rekvisiitideks on süsi ja
pastell, saavutades osaliselt akvarel-
Uku Ilmingu.
Lõpetades noorte esinejatel tutvus-tamlsülevaadet,
neid Iseloomustades
teadmaks nende loominguperioodi ja
Intensiivsust, saab see olla vald esi­meste
niuljete flkseerlng. Jääb rõhu­tada
kõigi esinejate tõsimeelne suh­tumine
loomingusse Ja soov arenguks
meie kultuurielu selles kaunis sek­toris.
Käituse korraldajana E. Kuns­tide
Keskus aga võib oma näituste
rubriiki kanda ühe õnnestunud, eriti
aga otstarbega sihtetaotleva ürituse;
mis Eesti Majja tooduna teenib nii
esinejate kui ühiskonna huve. Ei saa
loiltuuri luua ühiskonnast eraldatu-pluus
õhtukleidi
mis sai
,st
a Foto —• Elna Kungla
Laskevõistlus
Seedriorul
Seedrioru Laskurklubi korraldusel
toimus 9. mair käesoleva hooaja esi­mene
laskevõistlus klubiliikmete va­hel.
Rõõmustavalt aga kogunes las-kerajale,,
lisaks vanadele laskevete-ranidele,
noori tulevikumehi! Võis­teldi
kahes relvaklassis — noored
spordipüssist, ning veteranid v.kl.
vabapüssist. Kokku oli tulejoonel 9
laskurit.
Võistlus möödus hästi, millele ai­tas
kaasa soodus kevadeilm". Vaata­mata
pikale talvevaheajale, saavutati
n.n. „vana rasva" najal päris rahul­davaid
tulemusi.
3x20 lasku v.kl. vabapüssist, 50 m
rahvusvahelisse märki: 1) Edgar Tu­len,
lamades 192, püsti 173, põlvelt
176, kokku 541 (600 võimalik), 2)
Evald Gering 191, 156, 187 - 534, 3)
•Udo Robi 194, 157, 157 - 508, 4) Karl
Trei 190, 124, 181 - 495, 5) Arnold
Pakker 177,136, 145 - 458.
Noored, spordipüss 20 lasku lama­des,
50 ni: 1) Robert Saar 177 (2(K)
võimalik),. 2) Andres Tamm 166, 3)
Hannes Aasa 157, 4) Andru Aarlaht
150.
E.T.
rinnaosa oli
atöötatud valgete ja tumelilla sul­gedega.
Esimese auhinna vääriline oli
ka helesinine Filippiini pitsist Ros-nowati
kolme volangiga kleit. Iga vo-lang
ja dekoltee käsitsi särav tikan- ^
dis. Peale selle oli käsitööna veel ra­kendatud
heegeldamist ja aplikat-^
siooni.
ja teine põlle taolises mähises. ,
Ilusaid õhtu suurtüalette oli küm-
. . . , „ . neid, üks kaunim kui teine. Mälu on
ja sai suure aplausi osaliseks. Huyi-; talletanud kollase õistrukises lühike-tav
näide, kuidas riide muster ran- pealelõuna kleidi, mille üks õlg
gelt dikteerib moe; Ei puudunud ka ^^^^i^^, ja materjal osaliselt pitsi-kashmiir
scgamaterjalist sveater'id,
mis soendavalt elustavad naise riie­tuse
komplekti.: Cardiganid — eest
nööbitavad — kantakse pükste peal,
vööga kokku tõmmatud ja kaela üm­ber
sõlmes rätt.
IGA RilETUSE PÕHIALUSEKS
ON VÄÄRTUSLIK KOSTÜÜM ,;
Tänavu puudusid rätsepakostüü-mid,
rnis vajavad palju
lis-sämbuline.
Juba väsima hakanud publikule
mõjus elustavalt kahes roosas too­nis
siidshifoon kleit, milleks oli ka­sutatud
15 meetrit materjali ja käsit­s
i , tikitud pärlikaelus ning kaunis
vöö. Silmapaistev oli Monika Papiz'i
kleidid. Ta oli ainukene, kes esines
meespartneriga. Au pedestalil seisab
ka lilla õhtu'kleit; mis sai esimese
dor" — inglise kuninga Henry
tütar ja Hispaania ,,Philip I", kes
abiellusid 1554 a. Nende mood või­mutses
20 aastat. Naise kleidi värviks
oli müsta-valge kombinatsioon, see­lik
oli alt ümmarguse võruga, suhk­rupea
kujuga ja mehel kuld, must
samet ning ,ülesseisev pitskrae, top-pelt
varrukad, sõrmed täis säravaid
Kuninglikult mõjus viimistletud Juveele. Praegused kroogitud varu-pits-
aplikatsioonis pruutkleit, kauni kad pärinevad seega moest üle 400
tiaara y4 pika looriga ning pruutneit- aasta tagasi. Selleks ajalooHseks paa­sidega,
veinipunases sametis, keebid l^iks olid Kathryn Cowan ja Monika
valges jaanalinnu udusule äärestuses. Papiž.
Pikad aplausid olid pisikestele man- Edasi järgnes tunnistuste kätte
nekeenidele, kes esitasid annuse ilu apdrnine lõpetajaile ja esimese au
•SOOSAAR,CA
Chartered Accountant J
Süite mn, 55 UMversity Ave., Toronto/Ontario, M5J 2H7
Tel. 862.7115
ja julgust.
Üks Ellen Petersoni õpetamise
pluss on, et ta tutvAistab õmblemise
vajalikke põhialuseid kust kõik moe
hinna saajate nimistu. Meie laudkond
arvas, et auhinna saajad võiks juba
esimese esinemise korral teadustaja
äramärkida. Nelke Crest Florists'ilt
s kõigile asjaosalistele. Need,
detailid pärinevad, s.o. meetod mida kes õmblemises oma isikliku mina
tarvitatakse Euroopas ja mis .nüüd ^^i^ leidnud, kinkisid juhatajale ja
võtab Vedu ka siin.Need on vanad .^P^^ajatele lillekimbud, mis väljen-kuningakojad,
kust kõik alguse on dasid igavest tänu elukutse leidmi-saanud
Lavale Ilmusid ..Marv Tu- sel •
ialfI riikidesse ja Venemaale
ii@tte^ Kõik @n tiiiiiikult kihdlus^M^
Syyr ¥@lik k@ypy iii^i® ä^^^
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hora.—kl. 5 pX.
Juuni-p juuli- ja augustikuudel kolmapäeviti avatud ja laupäeviti suletud.
BALTIC EXPORTINGCO.
EomcesvaUes Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 - Tel 531-3098