1983-06-16-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
: 4
ca
NELJAPÄEVAL, 16. JUUNIL - THURSDAY, JUNE IS „Mei© E l u " nr. 24 (1737) 1982
CCB3BDQD '"wrt
„Meie Elu" nr. 24 {1737) 1983
ar¥e ja
iV Ükiffifiaitosed Eesti- Päevad
Torontos lähenevad. Paljud inimesed,
kes suurürituse läbiviimisega
lähemalt seotud, oh teinud kavasid,
pannud Iciniii ruume, pidanud kontakti
esindajatega teistes maades,
avaldanud ^rtikleid ajakirjanduses,
annud |välja esimese „Esto ^84
•Teated" ^ing pidanud mitmeid
laiemaid nõupidamisi. Üldiselt on
ajakirjanduses siiski vähe olnud
arutlusi ürituste plaanitsemise tagapõhjadest.
Avalikkusele ei ole märkamatuks
lääriud, et skautide ja gaidide maa^
ilmalaager Kotkajärvel, Muskokas
toimub nüüd enne pidustuste algust
Torontos. Ka ei ole see üritus
enam Ülemaailmsete Eesti Päevade,
ÜEP, ühise katuse all, vaid iseseisev
ettevõte'. Sama käib ka
„Seedrioru" süveharja peo kohta,
sest Esto avamine toimub ju alles
järgmisel päeval, s.o. pühapäeval,
On arvatav, et Esto '84 Peakomitee
seisukohalt on nende kahe Stuu-
E-e ürituse oma teed minek kerge
kanda. Pole vaja koordineerida
Kotkajärve skautide ja gaidide
suurlõkke ja Seedrioru suvehafja
kokkusattumist. Pole vaja neile
reklaami teha ega kavaraamatus
nende kohta midagi kirjutada. Ei'
ole kohustust ka pärast ilmuvas
albumis neid üritusi märkida.
Probleem näib lihtsalt seisnud olevat
asjaolus, et suurlöket ja süveharja
pole kumbagi võimalik samalt
ajalt ära nihutada, et mõlemi-le
rohlfem hingamise ruumi saada.
Kuna suur|laager on ülemaailm-l
e eesti noorte kokkutulek, siis on
see kahtlemata prioriteedi olukorras
võrreldes suileharjapeoga. Se-lepärast
on raske aru saada miks
lemad selle ühise katuse alt lahkumisega
leppisid. Seedrioru on
Torontole lähemal ja saab sellega
skautlike noorte külalispäeva Muskokas
kahjustada. Seedrioru suve-hari
on aga olnud igaaastane üri°
tus ja sellepärast on seda ka äärmi°
selt raske mõnele teisele ajale n i hutada
või ära jätta. Mõlemad va°
javad raha ja toetust nooruse
heakst^
Kui me analüütiliselt Seedriori
ja Kotkajärve dilemmat vaatleme,
siis ei ole olukord tegelikkuses nii
paha. Laagrisse minejate vanemadl
ja noortesõbrad lähevad Kotkajärvele
nii-kui-nii. Laupäeval ülenie-remaadest
saabüjaile jätkub vaevalt
jõudu samal päeval Muskokas-sse
ja tagasi sõita. Võib arvata, et
nad jäävad Torontosse oma sõprade
juurde või siis lähevad Seed-riorule.
Teatud USA-st tulijaile
jääb aga Seedrioru Torontosse mineku
tee peale. Kuid kõige suuremaks
teguriks on kahtlemata
meie inimeste suurearvuline vananemine.
Vanad inimesed lihtsalt ei
suuda pikka sõitu Kotkajärvele ette
võtta kui kohapeal ööbimisvõimalused
puuduvad.
Kui Seedriorul teatrietendus ja
mõttelend kodumaale alles südaööl
lõpeb, siis ei jõua ka sealt lahkujad
oma vooditesse Torontos enne
varajasi hommikutunde pühapäeval.
See on aga suur ja kavaliselt
tihe päev, mis koosneb eesti
lipu 100. a. juubeli tähistamisest ja
Esto avajumalateenistusest, avatseremooniast
Ontario Places, Es-toramast
ja lõpuks noorte „plah-vatusest"
ning noorsooteatrist. Selles
tempos algab päris pidu peale.
Varugem siis juba nüüd enestele
energiatabletid, et kõik kaasa teha
ROBERT KREEM
Ontario
,1- Sotsiaalarengu komitee jätkab uuringuid laste kuritahtliku kohtlemise osas ja korraldab järgmise
istungi teisipäeval, 6. septembril 1983 Queen's Pargis Torontos.
Selleks et valmistada koikeholmavataruannetselle olulise ja tungiva probleemi kohjta, kutsub komitee
üles üksikisikuid, grtjppe ja organisatsioone sisse andma kirjalikke ettepanekuid. Kolk ettepanekud
tuleb esitada korniteble (Clerk of the Committee nimele) hiljemalt reedeks, 19. augustiks 1983.
Sooviavaldused ettepanekute suuliseks esitamiseks palutakse sisse anda hiljemalt neljapäeval,
juunil 1983:
Alan M. Robinson, M.PP:
Chärman
Lynn Melior
Clerk .of Committee
• • Room 110, Legislative Building
Queen's.Park
Toronto, Ontario M7A1A2
Telephone: (416) 965-5774
TORONTO EESTI OHISPANK
958 Broadview Ave., Toromto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE
informatsiooniks helistades
465-4659
Suvisest elust Montrealis
lieerinoorte õnnistamiselt Hamiltonis. Istuvad, vasakult: Karin Ann
Randoja, õpetaja Tõnis Nõmmik, piiskop Karl Raudsepp ja Ellen
Randoja. Seisavad — solist Hilda Sepp, Arne Bs^uce )õgi, Erkki Raid ja
luse organist Eva Rammo. Foto — I. Jõgi
õnnistat
Teejuhis per
^e kogifduse väljasõit
Füliapäeval, 24. mail võeti HB-MÜtonis
vastu täisõiguslikeks koguduse
liikmeiks heli noort Ellen
Randoja, Karin-Ann Randoja,
Arne-Bruce [õgi ja Erkki Raid.
Pidulikul jumalateenistusel teenisid
koguduse õpetaja Tõnis Nõmmik
ja piiskop Karl Raudsepp. Altaritee-nistuse
pidas õpetaja ja jutlustas
piiskop.
Enne tõotuse võtmist leerinoortelt,
küsitles õpetaja neid, nii käsutund-mises
kui ka nende seletustes. Tõotuse,
olla kohusetruu koguduse liige ja
Issanda teenija, võttis vastu piiskop,
kes ka koos õpetajaga õnnistas värsked
koguduse, liikmed. Pärast õnnis-tämistalitust
tervitas uusi koguduse
liikmeid nõukogu liige Victor Gut-man,
kuna esimees Voldemar Rii-mand
oli ametiülesannete tõttu takistatud,
'igale leerinoorele oli kingituseks
koguduse poolt Piibel.
' Piiskop oli oma jutluse aluseks valinud
Matteuse evangeeliumi 7. peatüki
13. ja 14. salmi, milles ta räägib
kitsast väravast ja keerulisest ning
' konarlikust jalgrajast. Piiskop leidis,
et inimene ei taha midagi mis on
kitsas ja väike, vaid ihaldab laia ja
avarat, kus üheks heaks näiteks on
praegune ehituskunst, kus aknad ja
uksed muutuvad üha laiemaks ja
avaramaks. Samuti ihaldab inimene
oma elamu ümber laiu muruväljü,
aga ei mõtle sellele, et ühel päeVal
muutub kõik see avarus talle nuhtluseks,
kui ta enam ei jõua selle eest
hoolitseda. Inimene on aga kord juba
selliseks loodud ja ei hooli sellest, et
ta võib olla kunagi seda päeva neab,
mil ta sellise otsuse tegi.
Jeesuse õpetussõnad aga manitsevad
inimest valima kitsas, värav ja
selle taga asuv keeruline ning järsk
jalgrada, sest see viib t^ma sinna,
kust ta leiab õnne ja rahu oma hingele.
Ka tänapäeva noorus ei hooli
kitsast Ja keerulisest, mis tähendab,
kuulata käsku ja eladaseaduste.järgi,
vaid tahab olla oma arvates vaba ja
teha oma tahtmise järgi. Nii nagu
rauast saab karastamise teel teras, nii
on ka inimesega, kes eluraskustega
võideldes saadud hingelisest karastusest
muutub elu jaoks tarbepuuks
ja-ei jää elama vesivõsuna. Kui aga
katsutakse mööda hiilida sellest, mida
elu inimesele ette veeretab, jooks-teskaasa
massiga, ongi see võrreldav
laiale teele minekuga. Neist, kes selle
tee valivad, ei saa kunagi head ja
kasulikku ühiskonna liiget, vaid nemad
elavad päevast-päeva, sattudes
alkoholi ja uimastusainete küüsi. Jumal
on annud noorele kõige paremad
toed ellu juhatamiseks ja-need on
tema ema ja isa. Noortel on tarvis
ainult lahti teha oma kõrvad ja süda,
et vastu võtta seda õpetust ning armastust,
mida neile pakutakse, ja
selle juurde kuulub ja juhtimine Õnnistegija
juurde. Jeesus ütleb, et kui
sa lähed sisse kitsat väravast, siis
tulen' m i n a sinuga kaasa.
Pidulikku jumalateenistust kaunistas
kahe lauluga mezzo-sopran
Hilda Sepp, esitades Samuel Liddle'i
„Kui armsad on su hooned" ja HjaK
mar Backman'i ,,Pühapäeva hom-"
mik", orelil saatis koguduse organist
Evai Rammo, kes kandis ka kogu
jumalateenistuse muusikalist osa.
Leerinoortel oli palju õnnitlejaid ja
lilli, ainult ilmataat oleks võinud näidata
lahkemat nägu. Õnneks teenistuse
lõpul siiski lausa ei sadanud ja
võimaldas ka väljas sugulastel-sõp-radel
rohket kaamerate kasutamist.
Juuni, juuli ja august on igaühele
meist seotud suviste mõtetega kuni
sügiseni välja. Eriri need on rõõmsad
kuud noortele, kellede õppetöö
koolides saab sekskorraks jälle lõpule
ja kui koolitunnistused annavad
oma osa, siis seda parem. Montreali
Eesti Täienduskooli õppeaasta [õppes
juba varem ja seal meie noored
said üldiselt heade tunnistuste osaliseks,
valmistades sellega erilist rõõmu
oma vanematele, kes püüavad
omaltpoolt kõik teha, et nende lapsed
säilitaks inglise ja prantsuse keele
kõrval ka eesti keele ja eesti meele.
Need meie noortest Montrealis, kes
on ülesse kasvanud ka meie eesti
skautide ja gaidide üksustes, kindlasti
ootavad ka oma igasuvist kokkusaamist
noorte perekonnalaagris
Lättemäel. See laagrikoht, kus alati
tuleb rääkida ainuU eesti keeU, on
sidunud meie noori Montrealis alati
suuremal määral.Sel suvel leiab see
kokkutulek aset 20. kuni 27. augustini.
•
Need meist Montrealis, kes oma
vanemates eli|aastates on juba toime
tulnud oma eliikutse-karjääriga, või-
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Müük ja rentünin®
Äris 291-5054
ChevOlcls Limited Kodus 423.5716
. 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
TERMOAKN AD $14.95 ruytjalalt, kohalej
I Räästaalused — soffit — fascia
Seinakatted, vihmaveerennid
KODUUKSED $995.00, koha9Gipanekug(
TASUTA HINDAMINE
759-7485 igal ajal
EESTI ÄLUM
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerennid
kuues vSryig. ^ gfiästaaluste katmine.
Keldriakendele dssemurdmlse vastu metallkaitsed.
Tasuta hindamin®/Helistage päeval töökodsi td. 8^^^^
Kodus 769^932
•OSSÖ INVESTMENTS INC., '
10335 Keele Str, Maple, Ontario LOJ lEö
Tulge $uvihari '83
pidustustele!
KUIDAS SAADA SEEDRIORULE
Toronto suunast tulejatel võtta
Hwy 401 West ning sellega sõita
kuni teeni, rtiis näitab — nr. 6 North
— Guelpli. Seal pöörata paremale,
ning nr. 6-ga North sõita umbes 16
km, kuni tuleb tee nr. 7 risti vastu
(liiklustuled). Pöörata vasakule,
ning sõita umbes 2 km kuni järgmiste
liiklustuledeni ja seal pöörata
paremale viivale teele, mis märgitud
— 86 West — Elmira. Sellega
sõita ca. ^ km kuni tuleb teesilt
(mitte väga suur) — Pilklingtom
Conc, Road 4—5, sealt pöörata pa=
remale, ning sellega sõita umbes 1®
km ning oletegi Seedrioru väravas.
Olgu siinjuures märgitud, et viimane
osa sellest teest on uuesti ehitat
u d — e n am ei ole neid järske
kurvesid ennem sildu, vaid uus tee
viib otse mäest alla sildadeni. (Sini-must-
valge teetähis on ennem
mäest alla minekut.)
Buffalost ja Hamiltoni suunast
sõitjatel: Buffalost sõita QE-ga, üle
Burlington! kõrgsilla, kuni jõuate
Hwy 403 otsani, sealt keerata vasakule
ja sellega kuni teesilt näitab
nr. 6 North, sealt pöörata paremale
ja nr. 6-ga sõita kuni Hwy 401-ni.
Sealt võtta 401 West ja sellega (umbes
4 km) kuni teesilt näitab — nr. 6
NoHh — Guelph, pöörata paremale
maha ja sealt edasi — loe ülalolevat
teejuhist.
Detroiti ja Londoni suunast sõitjatel
tulla Hwy 401 East, kuni jõuate
teesildini nr. 6 North — Guelph ja
sealt edasi nagu eelpool kirjeldatud.
Nendele, kes tunnevad kõrvalteid
on tee muidugi natuke lühem,
võõrastel aga jälgida käesolevat
teejuhist, et vältida asjatut ringi-ekslemist.
li
E.T,
vad nüüd nautida omakorda oma
suveperioode pensionäridena nii
kuidas igaüks seda soovib. Kas siis
oma huvireisudega või nautides oma
vaba aega nüüd' alati kodus. Üsna
paljud meist, kelledel on oma elumajad
Montreali West Island piirkonnas,
omavad rikkalikke aedu, kus
nad võivad sageli hommikul ülesse
ärgata ilusa linnulauluga välja. Või
siis nautida aknast vaadates õitse-vaid
õunapuid ja sireleid koos lille-peenardega.
Need meist, kellede mõtted kutsuvad
neid ka suveks maale, võivad
seda edasi nautida selles suvilusko-haSj
mida me oleme harjunud Montrealis
kutsuma „Pruuii juures!". See
on šee maa-ala ja talu põhja poolt
Montreali Laurentian mägede , eel-maastikul
Dalesville lähedal. Seal on
Karl Pruuli talu, mille ta oli ostnud
kolmkümmend aastat tagasi põllu-saaduste
ja loomade pidamise otstarbel.
Ent leides rohket külastamist
oma sõpradelt Montrealis, on need
leidnud selle looduslikult ilusas paigas
sobiva ka peatumiseks seal suvepuhkuseks.
Selle oli teinud võimalikuks
väga ruumikas elumaja ja ehitades
juurde veel väiksemaid maju,
oligi sealt, kasvanud välja see suvituskoht
,,Pruuli juures". See paik on
saanud koduseks ka meje organisatsioonide
suvisteks kokkutulekuteks.
Nii on -ka Montreali Eesti Pensionäride
Klubi otsustanud tulla järjekordselt
kokku oma suvepäevaks
seal 30.. juulil.
Üheks teiseks,' kõik need aastad
elavat külastamist leidnud kohaks on
Eastern Township piirkonnas asuv
Knowlton idüllilise Brome Lake lähedal.
Seal asuv mugav elumaja, mille
eestlased olid avastanud saksa pä^
ritoluga abielupaari Gütgesell kutsel,
on olnud nauditav kalapüügiga Brome
järvel. Ja ka sageli talvel heaks
peatuspaigaks nendele, keda huvitas
suusatamine. Mitu Knowltoni ümbruskonnas
olevat ^uusamäge on
Montrealis hästi tuntud. i
Meie reisimishuvidega on tänavu
ilmselt seotud mitmed küllasõidud
kodumaale — Eestisse. Nagu üks
sinnasõitjatest oma sõpradele lausus,
tema meeles on jälle luuletus:
„Mu meelen kuldne kodukotu:,, ma
sageli näen und veel sest!"
Need, kes veiedavad oma elu edasi
siin, võivad nautida Montreali suve
ka siin, eriti, kui juunikuu tuleb parema
ilmaga, kui seda oli maikuu.
Sidudes vist meie kõikide mõtteid,
Montreali Eesti Penrionäride Klubi
viimasel kokkutulekul klubi esinaine
Johanna Toome tervitas klubiliik-meid
ja külalisi ja soovis kõikidele
südamlikult: „01gu teil jälle tore
puhkus ja palju päiksepaistet!"
HENN ARVO
E«8ti orst volv«korros
18. ja 19. juunil
dr. M. Leesment . . . 481-6834
25. ja 26. juunil
dr. T. Maimüts 493-7231
Stseen Elmar Maripuu näidendist ,|
pjiviljonis. Näidend käsitleb eesti
|a mitmekülgses lavatehnikas.
,Estonia^' ko
2. juunil Waltor Hallis toimunud
„E8tonia" koori kontsert Roman
Toi juhatusel, põhinedes eesti keele
ja muusika alusele, andis võimaluse
koorile demonstreerida oma
tehnilisi ja imterpretatsiooni võimeid.
Kava hõlmas eesti heliloojaid
Mihkel Lüdigist kuni tänapäeva
Veljo Tormiseni ~ seega hilis-romantikutest
kuni kaasaegseteni.
Viiekümne liikmelise koori häälterühmad
olid hästi tasakaalustatud,
eriti vaevalt kuuldavast pia-nost
kuni mezzo-forleni; fortes ja
fortissimos tundus tenori rühm väi- ^
jatungivana, ja ei sulanud kokku
teistehäältcga, samuti kostsid välja
kaks soprani hliält — kuuldes allakirjutanu
istekohast. Koor oli kõige
parem kergema, lüürilise repertuaari
esitamisel milles dünaamiline
raamistik vaevalt puudutab
fortet. Suur täpsus kiires silbilises
liikumises, intonatsiooni puhtus,
täpsus sisseastumisteS ja hääleline
kergus olid silmapaistvad. Selle
tõttu kujunes ka kontserdi kava
teine pool väga nauditavaks. Eriti
meeldejäävad olid Pelerson-Ber-geri
„Männikus" jn Roman Toi esiettekanne
„Pulmamaja tundemärgid",
mis tuli koi^damiseie.
. Kava esimese poole koori paladest,
pühendatud vanema põlvkon^
na heliloojate (väljaarvatud Veljo
Tormis) muusikale, jäid eriti meelde
Mart Saare „ 0h kodumaa" oina
intonatsioonilt puhtale soprani ja
aldi oktavite ja üldise tõlgendusega
ja Artur Kappi kantaat „Päil<ese-le",
eriti fugato osades. Kahjuks
puudus siin vajalik massiivsus ja
kohati vajalik dramaatilisus mida
oleks võinud eeldada selle suurusega
koori juures — ka esjnes forle
ja fortissimo osades eelpool nimetatud
tasakaalu puudus.'
Solisti osa kantaadis täitis sopran
Monica Zerbe intonatsiooni
kindlalt ja laitmatu tehnikaga, a^n
ka siin oleks hea meelega kuulnud
rohkem dramaatilisust — eriti retsitatiivis.
Veljo Tormise loomingust esitas
koor „Mõtisklu8i Hando Runneli-
Segakoor „E8tonia" aastnkontse
teenitult rohkesti kiitust ja HIH.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 16, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-06-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830616 |
Description
| Title | 1983-06-16-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
: 4
ca
NELJAPÄEVAL, 16. JUUNIL - THURSDAY, JUNE IS „Mei© E l u " nr. 24 (1737) 1982
CCB3BDQD '"wrt
„Meie Elu" nr. 24 {1737) 1983
ar¥e ja
iV Ükiffifiaitosed Eesti- Päevad
Torontos lähenevad. Paljud inimesed,
kes suurürituse läbiviimisega
lähemalt seotud, oh teinud kavasid,
pannud Iciniii ruume, pidanud kontakti
esindajatega teistes maades,
avaldanud ^rtikleid ajakirjanduses,
annud |välja esimese „Esto ^84
•Teated" ^ing pidanud mitmeid
laiemaid nõupidamisi. Üldiselt on
ajakirjanduses siiski vähe olnud
arutlusi ürituste plaanitsemise tagapõhjadest.
Avalikkusele ei ole märkamatuks
lääriud, et skautide ja gaidide maa^
ilmalaager Kotkajärvel, Muskokas
toimub nüüd enne pidustuste algust
Torontos. Ka ei ole see üritus
enam Ülemaailmsete Eesti Päevade,
ÜEP, ühise katuse all, vaid iseseisev
ettevõte'. Sama käib ka
„Seedrioru" süveharja peo kohta,
sest Esto avamine toimub ju alles
järgmisel päeval, s.o. pühapäeval,
On arvatav, et Esto '84 Peakomitee
seisukohalt on nende kahe Stuu-
E-e ürituse oma teed minek kerge
kanda. Pole vaja koordineerida
Kotkajärve skautide ja gaidide
suurlõkke ja Seedrioru suvehafja
kokkusattumist. Pole vaja neile
reklaami teha ega kavaraamatus
nende kohta midagi kirjutada. Ei'
ole kohustust ka pärast ilmuvas
albumis neid üritusi märkida.
Probleem näib lihtsalt seisnud olevat
asjaolus, et suurlöket ja süveharja
pole kumbagi võimalik samalt
ajalt ära nihutada, et mõlemi-le
rohlfem hingamise ruumi saada.
Kuna suur|laager on ülemaailm-l
e eesti noorte kokkutulek, siis on
see kahtlemata prioriteedi olukorras
võrreldes suileharjapeoga. Se-lepärast
on raske aru saada miks
lemad selle ühise katuse alt lahkumisega
leppisid. Seedrioru on
Torontole lähemal ja saab sellega
skautlike noorte külalispäeva Muskokas
kahjustada. Seedrioru suve-hari
on aga olnud igaaastane üri°
tus ja sellepärast on seda ka äärmi°
selt raske mõnele teisele ajale n i hutada
või ära jätta. Mõlemad va°
javad raha ja toetust nooruse
heakst^
Kui me analüütiliselt Seedriori
ja Kotkajärve dilemmat vaatleme,
siis ei ole olukord tegelikkuses nii
paha. Laagrisse minejate vanemadl
ja noortesõbrad lähevad Kotkajärvele
nii-kui-nii. Laupäeval ülenie-remaadest
saabüjaile jätkub vaevalt
jõudu samal päeval Muskokas-sse
ja tagasi sõita. Võib arvata, et
nad jäävad Torontosse oma sõprade
juurde või siis lähevad Seed-riorule.
Teatud USA-st tulijaile
jääb aga Seedrioru Torontosse mineku
tee peale. Kuid kõige suuremaks
teguriks on kahtlemata
meie inimeste suurearvuline vananemine.
Vanad inimesed lihtsalt ei
suuda pikka sõitu Kotkajärvele ette
võtta kui kohapeal ööbimisvõimalused
puuduvad.
Kui Seedriorul teatrietendus ja
mõttelend kodumaale alles südaööl
lõpeb, siis ei jõua ka sealt lahkujad
oma vooditesse Torontos enne
varajasi hommikutunde pühapäeval.
See on aga suur ja kavaliselt
tihe päev, mis koosneb eesti
lipu 100. a. juubeli tähistamisest ja
Esto avajumalateenistusest, avatseremooniast
Ontario Places, Es-toramast
ja lõpuks noorte „plah-vatusest"
ning noorsooteatrist. Selles
tempos algab päris pidu peale.
Varugem siis juba nüüd enestele
energiatabletid, et kõik kaasa teha
ROBERT KREEM
Ontario
,1- Sotsiaalarengu komitee jätkab uuringuid laste kuritahtliku kohtlemise osas ja korraldab järgmise
istungi teisipäeval, 6. septembril 1983 Queen's Pargis Torontos.
Selleks et valmistada koikeholmavataruannetselle olulise ja tungiva probleemi kohjta, kutsub komitee
üles üksikisikuid, grtjppe ja organisatsioone sisse andma kirjalikke ettepanekuid. Kolk ettepanekud
tuleb esitada korniteble (Clerk of the Committee nimele) hiljemalt reedeks, 19. augustiks 1983.
Sooviavaldused ettepanekute suuliseks esitamiseks palutakse sisse anda hiljemalt neljapäeval,
juunil 1983:
Alan M. Robinson, M.PP:
Chärman
Lynn Melior
Clerk .of Committee
• • Room 110, Legislative Building
Queen's.Park
Toronto, Ontario M7A1A2
Telephone: (416) 965-5774
TORONTO EESTI OHISPANK
958 Broadview Ave., Toromto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE
informatsiooniks helistades
465-4659
Suvisest elust Montrealis
lieerinoorte õnnistamiselt Hamiltonis. Istuvad, vasakult: Karin Ann
Randoja, õpetaja Tõnis Nõmmik, piiskop Karl Raudsepp ja Ellen
Randoja. Seisavad — solist Hilda Sepp, Arne Bs^uce )õgi, Erkki Raid ja
luse organist Eva Rammo. Foto — I. Jõgi
õnnistat
Teejuhis per
^e kogifduse väljasõit
Füliapäeval, 24. mail võeti HB-MÜtonis
vastu täisõiguslikeks koguduse
liikmeiks heli noort Ellen
Randoja, Karin-Ann Randoja,
Arne-Bruce [õgi ja Erkki Raid.
Pidulikul jumalateenistusel teenisid
koguduse õpetaja Tõnis Nõmmik
ja piiskop Karl Raudsepp. Altaritee-nistuse
pidas õpetaja ja jutlustas
piiskop.
Enne tõotuse võtmist leerinoortelt,
küsitles õpetaja neid, nii käsutund-mises
kui ka nende seletustes. Tõotuse,
olla kohusetruu koguduse liige ja
Issanda teenija, võttis vastu piiskop,
kes ka koos õpetajaga õnnistas värsked
koguduse, liikmed. Pärast õnnis-tämistalitust
tervitas uusi koguduse
liikmeid nõukogu liige Victor Gut-man,
kuna esimees Voldemar Rii-mand
oli ametiülesannete tõttu takistatud,
'igale leerinoorele oli kingituseks
koguduse poolt Piibel.
' Piiskop oli oma jutluse aluseks valinud
Matteuse evangeeliumi 7. peatüki
13. ja 14. salmi, milles ta räägib
kitsast väravast ja keerulisest ning
' konarlikust jalgrajast. Piiskop leidis,
et inimene ei taha midagi mis on
kitsas ja väike, vaid ihaldab laia ja
avarat, kus üheks heaks näiteks on
praegune ehituskunst, kus aknad ja
uksed muutuvad üha laiemaks ja
avaramaks. Samuti ihaldab inimene
oma elamu ümber laiu muruväljü,
aga ei mõtle sellele, et ühel päeVal
muutub kõik see avarus talle nuhtluseks,
kui ta enam ei jõua selle eest
hoolitseda. Inimene on aga kord juba
selliseks loodud ja ei hooli sellest, et
ta võib olla kunagi seda päeva neab,
mil ta sellise otsuse tegi.
Jeesuse õpetussõnad aga manitsevad
inimest valima kitsas, värav ja
selle taga asuv keeruline ning järsk
jalgrada, sest see viib t^ma sinna,
kust ta leiab õnne ja rahu oma hingele.
Ka tänapäeva noorus ei hooli
kitsast Ja keerulisest, mis tähendab,
kuulata käsku ja eladaseaduste.järgi,
vaid tahab olla oma arvates vaba ja
teha oma tahtmise järgi. Nii nagu
rauast saab karastamise teel teras, nii
on ka inimesega, kes eluraskustega
võideldes saadud hingelisest karastusest
muutub elu jaoks tarbepuuks
ja-ei jää elama vesivõsuna. Kui aga
katsutakse mööda hiilida sellest, mida
elu inimesele ette veeretab, jooks-teskaasa
massiga, ongi see võrreldav
laiale teele minekuga. Neist, kes selle
tee valivad, ei saa kunagi head ja
kasulikku ühiskonna liiget, vaid nemad
elavad päevast-päeva, sattudes
alkoholi ja uimastusainete küüsi. Jumal
on annud noorele kõige paremad
toed ellu juhatamiseks ja-need on
tema ema ja isa. Noortel on tarvis
ainult lahti teha oma kõrvad ja süda,
et vastu võtta seda õpetust ning armastust,
mida neile pakutakse, ja
selle juurde kuulub ja juhtimine Õnnistegija
juurde. Jeesus ütleb, et kui
sa lähed sisse kitsat väravast, siis
tulen' m i n a sinuga kaasa.
Pidulikku jumalateenistust kaunistas
kahe lauluga mezzo-sopran
Hilda Sepp, esitades Samuel Liddle'i
„Kui armsad on su hooned" ja HjaK
mar Backman'i ,,Pühapäeva hom-"
mik", orelil saatis koguduse organist
Evai Rammo, kes kandis ka kogu
jumalateenistuse muusikalist osa.
Leerinoortel oli palju õnnitlejaid ja
lilli, ainult ilmataat oleks võinud näidata
lahkemat nägu. Õnneks teenistuse
lõpul siiski lausa ei sadanud ja
võimaldas ka väljas sugulastel-sõp-radel
rohket kaamerate kasutamist.
Juuni, juuli ja august on igaühele
meist seotud suviste mõtetega kuni
sügiseni välja. Eriri need on rõõmsad
kuud noortele, kellede õppetöö
koolides saab sekskorraks jälle lõpule
ja kui koolitunnistused annavad
oma osa, siis seda parem. Montreali
Eesti Täienduskooli õppeaasta [õppes
juba varem ja seal meie noored
said üldiselt heade tunnistuste osaliseks,
valmistades sellega erilist rõõmu
oma vanematele, kes püüavad
omaltpoolt kõik teha, et nende lapsed
säilitaks inglise ja prantsuse keele
kõrval ka eesti keele ja eesti meele.
Need meie noortest Montrealis, kes
on ülesse kasvanud ka meie eesti
skautide ja gaidide üksustes, kindlasti
ootavad ka oma igasuvist kokkusaamist
noorte perekonnalaagris
Lättemäel. See laagrikoht, kus alati
tuleb rääkida ainuU eesti keeU, on
sidunud meie noori Montrealis alati
suuremal määral.Sel suvel leiab see
kokkutulek aset 20. kuni 27. augustini.
•
Need meist Montrealis, kes oma
vanemates eli|aastates on juba toime
tulnud oma eliikutse-karjääriga, või-
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Müük ja rentünin®
Äris 291-5054
ChevOlcls Limited Kodus 423.5716
. 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
TERMOAKN AD $14.95 ruytjalalt, kohalej
I Räästaalused — soffit — fascia
Seinakatted, vihmaveerennid
KODUUKSED $995.00, koha9Gipanekug(
TASUTA HINDAMINE
759-7485 igal ajal
EESTI ÄLUM
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerennid
kuues vSryig. ^ gfiästaaluste katmine.
Keldriakendele dssemurdmlse vastu metallkaitsed.
Tasuta hindamin®/Helistage päeval töökodsi td. 8^^^^
Kodus 769^932
•OSSÖ INVESTMENTS INC., '
10335 Keele Str, Maple, Ontario LOJ lEö
Tulge $uvihari '83
pidustustele!
KUIDAS SAADA SEEDRIORULE
Toronto suunast tulejatel võtta
Hwy 401 West ning sellega sõita
kuni teeni, rtiis näitab — nr. 6 North
— Guelpli. Seal pöörata paremale,
ning nr. 6-ga North sõita umbes 16
km, kuni tuleb tee nr. 7 risti vastu
(liiklustuled). Pöörata vasakule,
ning sõita umbes 2 km kuni järgmiste
liiklustuledeni ja seal pöörata
paremale viivale teele, mis märgitud
— 86 West — Elmira. Sellega
sõita ca. ^ km kuni tuleb teesilt
(mitte väga suur) — Pilklingtom
Conc, Road 4—5, sealt pöörata pa=
remale, ning sellega sõita umbes 1®
km ning oletegi Seedrioru väravas.
Olgu siinjuures märgitud, et viimane
osa sellest teest on uuesti ehitat
u d — e n am ei ole neid järske
kurvesid ennem sildu, vaid uus tee
viib otse mäest alla sildadeni. (Sini-must-
valge teetähis on ennem
mäest alla minekut.)
Buffalost ja Hamiltoni suunast
sõitjatel: Buffalost sõita QE-ga, üle
Burlington! kõrgsilla, kuni jõuate
Hwy 403 otsani, sealt keerata vasakule
ja sellega kuni teesilt näitab
nr. 6 North, sealt pöörata paremale
ja nr. 6-ga sõita kuni Hwy 401-ni.
Sealt võtta 401 West ja sellega (umbes
4 km) kuni teesilt näitab — nr. 6
NoHh — Guelph, pöörata paremale
maha ja sealt edasi — loe ülalolevat
teejuhist.
Detroiti ja Londoni suunast sõitjatel
tulla Hwy 401 East, kuni jõuate
teesildini nr. 6 North — Guelph ja
sealt edasi nagu eelpool kirjeldatud.
Nendele, kes tunnevad kõrvalteid
on tee muidugi natuke lühem,
võõrastel aga jälgida käesolevat
teejuhist, et vältida asjatut ringi-ekslemist.
li
E.T,
vad nüüd nautida omakorda oma
suveperioode pensionäridena nii
kuidas igaüks seda soovib. Kas siis
oma huvireisudega või nautides oma
vaba aega nüüd' alati kodus. Üsna
paljud meist, kelledel on oma elumajad
Montreali West Island piirkonnas,
omavad rikkalikke aedu, kus
nad võivad sageli hommikul ülesse
ärgata ilusa linnulauluga välja. Või
siis nautida aknast vaadates õitse-vaid
õunapuid ja sireleid koos lille-peenardega.
Need meist, kellede mõtted kutsuvad
neid ka suveks maale, võivad
seda edasi nautida selles suvilusko-haSj
mida me oleme harjunud Montrealis
kutsuma „Pruuii juures!". See
on šee maa-ala ja talu põhja poolt
Montreali Laurentian mägede , eel-maastikul
Dalesville lähedal. Seal on
Karl Pruuli talu, mille ta oli ostnud
kolmkümmend aastat tagasi põllu-saaduste
ja loomade pidamise otstarbel.
Ent leides rohket külastamist
oma sõpradelt Montrealis, on need
leidnud selle looduslikult ilusas paigas
sobiva ka peatumiseks seal suvepuhkuseks.
Selle oli teinud võimalikuks
väga ruumikas elumaja ja ehitades
juurde veel väiksemaid maju,
oligi sealt, kasvanud välja see suvituskoht
,,Pruuli juures". See paik on
saanud koduseks ka meje organisatsioonide
suvisteks kokkutulekuteks.
Nii on -ka Montreali Eesti Pensionäride
Klubi otsustanud tulla järjekordselt
kokku oma suvepäevaks
seal 30.. juulil.
Üheks teiseks,' kõik need aastad
elavat külastamist leidnud kohaks on
Eastern Township piirkonnas asuv
Knowlton idüllilise Brome Lake lähedal.
Seal asuv mugav elumaja, mille
eestlased olid avastanud saksa pä^
ritoluga abielupaari Gütgesell kutsel,
on olnud nauditav kalapüügiga Brome
järvel. Ja ka sageli talvel heaks
peatuspaigaks nendele, keda huvitas
suusatamine. Mitu Knowltoni ümbruskonnas
olevat ^uusamäge on
Montrealis hästi tuntud. i
Meie reisimishuvidega on tänavu
ilmselt seotud mitmed küllasõidud
kodumaale — Eestisse. Nagu üks
sinnasõitjatest oma sõpradele lausus,
tema meeles on jälle luuletus:
„Mu meelen kuldne kodukotu:,, ma
sageli näen und veel sest!"
Need, kes veiedavad oma elu edasi
siin, võivad nautida Montreali suve
ka siin, eriti, kui juunikuu tuleb parema
ilmaga, kui seda oli maikuu.
Sidudes vist meie kõikide mõtteid,
Montreali Eesti Penrionäride Klubi
viimasel kokkutulekul klubi esinaine
Johanna Toome tervitas klubiliik-meid
ja külalisi ja soovis kõikidele
südamlikult: „01gu teil jälle tore
puhkus ja palju päiksepaistet!"
HENN ARVO
E«8ti orst volv«korros
18. ja 19. juunil
dr. M. Leesment . . . 481-6834
25. ja 26. juunil
dr. T. Maimüts 493-7231
Stseen Elmar Maripuu näidendist ,|
pjiviljonis. Näidend käsitleb eesti
|a mitmekülgses lavatehnikas.
,Estonia^' ko
2. juunil Waltor Hallis toimunud
„E8tonia" koori kontsert Roman
Toi juhatusel, põhinedes eesti keele
ja muusika alusele, andis võimaluse
koorile demonstreerida oma
tehnilisi ja imterpretatsiooni võimeid.
Kava hõlmas eesti heliloojaid
Mihkel Lüdigist kuni tänapäeva
Veljo Tormiseni ~ seega hilis-romantikutest
kuni kaasaegseteni.
Viiekümne liikmelise koori häälterühmad
olid hästi tasakaalustatud,
eriti vaevalt kuuldavast pia-nost
kuni mezzo-forleni; fortes ja
fortissimos tundus tenori rühm väi- ^
jatungivana, ja ei sulanud kokku
teistehäältcga, samuti kostsid välja
kaks soprani hliält — kuuldes allakirjutanu
istekohast. Koor oli kõige
parem kergema, lüürilise repertuaari
esitamisel milles dünaamiline
raamistik vaevalt puudutab
fortet. Suur täpsus kiires silbilises
liikumises, intonatsiooni puhtus,
täpsus sisseastumisteS ja hääleline
kergus olid silmapaistvad. Selle
tõttu kujunes ka kontserdi kava
teine pool väga nauditavaks. Eriti
meeldejäävad olid Pelerson-Ber-geri
„Männikus" jn Roman Toi esiettekanne
„Pulmamaja tundemärgid",
mis tuli koi^damiseie.
. Kava esimese poole koori paladest,
pühendatud vanema põlvkon^
na heliloojate (väljaarvatud Veljo
Tormis) muusikale, jäid eriti meelde
Mart Saare „ 0h kodumaa" oina
intonatsioonilt puhtale soprani ja
aldi oktavite ja üldise tõlgendusega
ja Artur Kappi kantaat „Päil |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-16-04
