Meie Elu = Our life, June 16, 1983

              „Meie Elu" nr. 24 (1737) 1983
ŠTEVlASTU
ab järgmise
utsub komi-
(ik ettepane-ostiks
1983.
[apäevaiaõ.
Lynn Melior
>f Committee
I P ÜHISPANK
idview Ave., Toronto,
[AASMAALÄStELE
iks
Ivad nüüd nau'tida omakorda oma
[suveperioode pensionäridena nii
kuidas igaüks seda soovib. Kas siis
[oma huvireisudega või nautides oma
Ivaba aega nüüd alati kodus. Üsna
Ipaijud meist, kelledel on oma elu-
Imajad Montreali West Island piir-
Ikonnas, omavad rikkalikke aedu, kus
lad võivad sageli hommikul ülessö
lärgata, ilusa linnulauluga välja. Või
Isiis na,ütida aknast vaadates õitse­jaid
õunapuid ja sireleid koos lille-ieen'ardega.
Need meist, kellede mõtted kutsu­jad
neid ka suveks maale, võivad
Iseda edasi nautida selles suvitusko-las,
mida me oleme harjunud Mont-
[realis kutsuma„Pruuli juures!". See
Ipn- see maa-ala ja talu põhja pooh
|Montreali Laurentian mägede eel-
|maastikulDalesville lähedal. Seal on
jKarl Pruuli talu, mille ta oli ostnud
Ikolmkümmend aastat tagasi põllu-
Inaaduste ja loomade pidamise otstar-
Ibel., Ent leides rohket külastamist
oma sõpradelt Montrealis, on need
leidnud selle looduslikult ilusas pai­gas
sobiva ka peatumiseks seal suve-
[puhkuseks. Selle oli teinud võimali­kuks
väga ruumikas elumaja ja ehi­tades
juurde veel väiksemaid maju,
oligi sealt kasvanud välja see suvi­tuskoht
„Pruuli juures". See paik oo
saanud koduseks ka meie organisat-
{lioonide suvisteks kokkutulekuteks.,
taii on ka Montteali Eesti Pensio­näride
Klubi otsustanud tulla järje-kor^
iselt kokku oma suvepäevaks
3eal 30. juulil.
Üheks teiseks, kõik need aastad
elavat külastamistleidnud kohaks on
Eastern Township piirkonnas asuv
Knowlton idüllilise Brome Lake lä­hedal.
Seal asuv mugav elumaja, mil­le
eestlased olid avastanud saksa pä°
ritoluga abielupaari Gutgesell kutsel,
on olnud nauditav kalapüügiga Bro­me
järvel, ja ka sageli talvel beaks
peatuspaigaks nepdele, keda huvitas
suusatamine. Mitu Knowltonl ümb­ruskonnas
olevat suusamäge
Montrealis iiästi tuntud.
on
Meie reisimishuvidega on tänavu
ilmselt seotud mitmed küllasõidud
kodumaale — Eestisse. Nagu üks
sinnasõitjatest oma sõpradele lau­sus,
tema meeles • on jälle luuletus:
„Mu-meelen kuldne kodukotUu, ma
sageli näen und veel sest!"
• Need, kes veedavad oma elu edasi
siin, võivad nautida Montreali suve
ka siin, eriti, kui juunikuu tuleb pa-.
rema ilmaga, kui seda oli maikuu.
Sidudes vist meie kõikide mõtteid,
Moi^treali Eesti Penrionäride Klubi
viimasel kokkutulekul klubi esinai­ne
Johanna Toome tervitas klubiliik-meid
ja külalisi ja soovis kõikidele
südamlikult: „01gu teil jälle tore
ja palju päiksepaistet!"
HENN ARVO
Eeifl arst Yolvekorra^
18. ja 19. juunil
dr. M. Leesment . . . 481-6834
25. ja 26. ju^nil
dr. T. Maimets . . . . . 493-7231
» nr. 24 (1737) 12I8S NELJAPÄEVAL, 16. JUUNIL - THURSDÄY, JUNE 10
Käbi Laretei mängis
ja rääkis vabadusest
Soome televisioonis
Soome televisiooni rootsikeelses
saates „Suuruus löytyy yksityiskoh-dista
/ Käbi Laretei ja „Für Elise"
(„Suurust on leida detailidest") män­gis
väljapaistev pianist Käbi Laretei
pool tundi ühe maakonna rootsikeel­se
piirkonna mõisasaalis tiibklaveri­ga
„Für Eilsest" (Beethoven) vaataja­tele
kõneledes helitöö^ sünnist, ise­loomust
ja kuidas seda mängida eri
stiilidega. Et vabadusest nii otseselt
soome televisioonisaates rääkida,
peab kava ilmselt rootsikeelne ole­ma.
Taolist sümpaatset programmi
on soome vaatajad varemgi just root­sikeelses
saates näinud ja — nagu
> teadustaja ütles — oodata on ka jät­kuosa
Lareteih. Mõlemates seni näh­tud
kayas on Käbi Laretei lõpuks
avaldanud oma mõtted muusikast ja
kuidas see üldse ühiskonnas mõjub.
See võib mõjuda ka negatiivselt ame-
- tivõimudele, mida osutab Arvo Pardi
. - looming ikestatud Eestis, kus müu-
I sikast on tehtud poliitikavahend.
' Pardi kohta sümpaatselt kõnelenud
pianist märkis, kuidas tema muusika
Eestis kaob. Pardi nimi on pühitud
ära teadmeteteostest jne. Üllatuseks
selgus, et kunagi Laretei sai Eestist
smugeldatud noodid, milles ainult
mustadepunktidega antud (paremale
ja pahemale käele eraldi) meloodia
käik. Ilmselt küsimuses oli Pardi
„Credo", kuna lõpuks just „Tunnus-tüst"
kuuldi Laretei poolt esitatuna
Stseeb Elmar Maripuu näidendist j,Esiisade hääled" (AncestralVoicesJ^mis ,
Paviljonis. Näidendkäsitleb eesti ajaloo arengut muistsest ajast kuni tänapäevani ja esitatakse huvitavas süm Eks ju ,.Tunnustus"
Ja mitmekülgses lavatehnikas. !' poto - Lembitu Ristsoo oiegi ladina keeles „Credo"? j
.1
2. juunil Walter Hallis toimunud
„Estonia" koori kontsert Roman
Toi juhatusel, põhinedes eesti kee­le
ja muusika alusele, andis võima­luse
koorile demonstreerida oma
tehnilisi ja imterpretatsiooni või­meid.
Kava hõlmas eesti heliloo­jaid
Mihkel Lüdigist kuni tänapäe­va
Veljo Tormiseni — seega hilis-romantikutest
kuni kaasaegseteni.
Viiekümne liikmelise koori hääl­terühmad
olid hästi tasakaalusta­tud,
eriti vaevalt kuuldavast pia-saost
kuni mezzo-fortehi; fortes ja
fortissimos tundus tenori rühm väl-jatungiyana
ja ei sulanud kokku
teiste häältega, samuti kostsid välja
kaks soprani häält kuuldes alla--
kirjutanu istekohast; Koor oli kõige
parem kergema, lüürilise reper­tuaari
esitamisel milles dünaami­line
raamistik vaevalt puudutab
fortet. Suur täpsus kiires silbilises
liikumises, intonatsiooni puhtus,
täpsus sisseastumistes ja hääleline
kiärgus (^lid silmapaistvad. Selle
tõttu kujunes ka kontserdi kava
teine popi vläga nauditavaks. Eriti
meeldejäävad olid Peierson-Ber-geri
„Männikus" ja Roman Toi esi­ettekanne
^Pulmamaja tunde­märgid",
mis tuli kordamisele.
Kava esimese poole koori pala­dest,
pühendatud vanema põlvkon­na
heliloojate fväljäarvatud Veljo
Tormis) muusikale, jäid eriti meel­de
Mart Saare „ 0 h kodumaa" oma
intonatsioonilt pulitate soprani ja
aldi oktavite ja üldise tõlgenduse­ga
ja Artur Kappi kantaat „Päikese-le",
eriti fugato osades. Kahjuks
puudus siin vajalik massiivsus ja
kohati vajalik dramaatilisus mida
oleks võinud ^eldada selle suuru-segaikoori
juui^es — ka esines forte
ja foTtiss|nio osades eelpool nime­tatud
tasakaalu puudus.
Solisti osa kantaadis täitis sop-jfan
Monica Zerbe intonatsiooni
kindlalt ja laitmatu tehnikaga, aga
ka siin oleks hea meelega kuulnud
rohkem dramaatilisust — eriti ret­sitatiivis!
V
Veljo Tormise loomingust esitas
koor „Mõtisklusi Hando RunneH;-
ga" a) Uks väga vana rahvas ja
Kas on veel lohtu? (Mõlemad tulid
hiljem kordamisele). Eestis keela­tud.
Väga mõjuvad palad, huvita­vad
oma harmoonia ja osalise osti-naato
poolest — tänapäeva kom­positsioonid,
mis alluvad väga ran­ge
muusikalise distsipliinile. Koori
tõlgendus ja tehniline esitus olid
väga head. Roman Toi juhatamise
all on koor saavutanud hea tehni­lise
ja muusikalise taseme.
Sama helilooja „Etüüdid helilaa­dides"
tulid esitusele Lindau õde­de
trio poolt. Lühikesed muusikali­sed
aforismid mis vaevalt annavad
aega arengule, kõik üksteisest eri­nevad
nii stiililt, sisult ja harmooni­lises
kontrapunktilises liikumises
on rasked ette kanda. Lindatf õed
esitasid need a capella palad kind­la
intonatsiooni ja hea tõlgendu­sega.
Omar Daniel — klaveril — esitas
Georg Gershwini„PreIüüd klave­rile"
ja Alberto Ginastera Sonaadi.
Daniel omab kindla tehnika mis on
allutatud esitatava muusika nõue­tele,
ta interpretatsioon on läbi­mõeldud
ja sujuv milles muusikali­sed
fraasid ehitavad üles terve pala
muusikalise arhitektuuri.Gershwi-ni
„Prelüüd" — mis meenutas ko­hati
sama helilooja „Porgy and
Bessi" — oli veenvalt esitatud. Sa­muti
ka Ginestera Sonaat millest jäi
eriti meelde Presto misterioso onrn
piano ja kahekordsete oktaavidega
ja retsitatiiviline ja rapsoodiline
Adagio molto apassionato milles
Daniel andis aega helide muusika­liseks
arenguks.
Nii Kappi kantaat kui jürme
„Rukkirääk" esitati koori poolt Lii­na
Teose klaverisaatel. Saade oli
kindel ja hästi kooskõlastatud koo­ri
osaga — eriti nõudlikus Kappi
kantaadis kus klaver pidi asenda­ma
sümfoonia orkestrit.
Hästi õnnestunud kontsert lõp­pes
tugeva applausi, lillede ja lisa-r,;
AVESSON
Toronto Eesti Segakoor
tegevusaasta hinnang ~ hea
YVONNE VÄÄRI FOTONÄITUS
Toronto Eesti Segakoor hindas
tehtud tööd ning pidas tuleviku­plaane
oma korralisel üldkoosole­kul.
19. mail, Toronto Eesti Majas.
Koosoleku alates mälestati leina­seisakuga
möödunud tegevusaastal
surma läbi lahkunud koori auliiget
Juhan Aavik'ut ja kooriliiget Iive.
Vaikla't. Koosolek jätkus kindla kor­ra
all, mida juhatas esimees Siegfried
Preem ja protokollis juhatuse sekre­tär
Saade Ristmäe.
. Esi+qtud aruanded kinnitasid töö-:
rohket jä majanduslikult edukat.i;
hooaega.
Koor on esinenud 1982/83 hooajal
9 korda, juhatus on pidanud 10 koos­olekut
ja 7 nõupidamist. Lõbus lau­päeva
õhtu ja kevadine aastakontsert
olid seekord majanduslikult eduka­mad
kui paljudel varasematel aasta­tel.;
>• •
Tegevusaruande esitas esimees,
majandusaruande laekur- Eevi No-vek
ja revisjonikomitee aruande Hel-le-
Mai jõgi.
Koori vanem Linda Järvalt kandis
ette kooriliikmete proovidest osavõ­tu
statistika, kus' ühtlasi selgus, et
kooril on praegu 91 tegevliiget.
Peale aruannete üksmeelset kinni­tamist
esimees esitas tegevuskava
järgnevaks hooajaks ja laekur esitas
eelarve. Enne eelarvet arutati ning
otsustati ühiselt tõsta liikmemaks 5
dollari peale. Kuigi ka 5 dollarit kõ­lab
suhteliseilt madalana, leidis koo­solek,
et liikmed kulutavad, juba
proovidel käies ,,oma taskust" väga
VÄÄRTUSLIK KINK MÄLESTUSEKS
MAHIKUNSTNIK
JOANN SAARNIITi
STUUOr^
488-58'5
307ROEHAMPTONAVE.
T0R0NT0,0MT.M4P^.
palju, mijlele lisanduvad veel välja­sõitude
kulud.
Järgnevalt kuuluski põhikirja ko­haselt
valimisele 3 juhatuseliiget,
koorivanem ja revisjonikomisjon.
Juhatusse valiti Helle-Mai Jõgi,
Nelly Hubel (endine) ja Koidu Konze
ning juhatuse kandidaatideks Linda
ärvalt ja Endla Meriorg.
Koorivanema kohale, kus Linda
Järvah palus,.kergemat tööd", valiti
üksmeelselt energiline Leida Pajur.
Revisjonikomisjoni valiti Eevi Nõ- -
. vek, kes juhatuse töö asemel samuti
;:palus„kergemat tööd", Vaike Kivi ja
Margot Enderes (endine). Uno Kook
nõustus edasi jääma koorijuhiks. ,
Ülestõstetud küsimuste osas mees-lauljad
nõustusid endile muretsema
ESTO'84 ajaks valged kodumaise
risttikandiga särgid.
Järgmise esinemisena on kooril ees
Suviharja pidustused Seedriorul, 2.
juulil s.a. Sügiseste proovidega ot­sustati
alustada 15. sept. s.a.
Koor avaldas headmeelt ja tänu
Toronto Eesti Majale, kes on proovi­ruumide
hinna tõstmisega väga
mõistlik olnud, mistõttu jõuab koor
ka tulevikus oma proove Eesti Majas
pidada.
Esimees tänas juhatust ja kõiki,
kes on koori tegevuse juures abival­milt
„käed külge pannud". Koor
avaldas aplausiga tänu koorijuhile ja
esimehele möödunud hooaja eest.
Nädalapäevad l|iljem peetud juha­tuse
koosolekul jaotati juhatuse ame­tid
alljärgnevalt: Esiniees.— S. Preem,
abiesimees — Nelly^Hubel, sekretär
~ Saade Ristmäe, abisekretär —
Aleksei Koppel, Laekur — Koidu
Konze, abilaekur -~ Helle-Mai Jõgi,
varahoidja — EriciMesikäpp, välis-informatsioon
— Alfred Kelder.
Koori aadress oni S. Preem, 515-75
Emmett Ave., Toronto, Ont. M6M
5A7. ' :
-m
Yvonne Väär, kes vähem kui kolm
aastat tagasi pühendas ennast must­valgele
fotograafiale, on kiiresti ku­junemas
üheks Kanada tuntumaks
fotokunstnikuks. Kahe aasta jooksul
on ta töid välja pandud 13-el näitusel
üle maailma. Momendil on ta fotod
rahvuWahelistel näitustel Sydney's
Austraalias ja Tõkios, Jaapanis.
Helsingi suurel rahvusvahelisel
näitusel möödunud sügisel valiti ta
ainukesena 21 fotokunstniku hulgast
Kanadast ja võitis kiituskirja. Peru-gias,
Itaahas ta võitis sel kevadel
esimese auhinna.
Üks ta töödest oli möödunud aastal
aastaraamatus ,,Best of Photography
1982" ja maailmakuulus „British
Annual of Photography" on valinud
ühe ta fotodest 1984 aastaraamatus­se.
'
Kanada fotokunsti ajakiri ,,Came-ra
Canada" tüli sel kuul välja seits­me
fotoga Vääri ,.Toronto portfoo­liost"
ja sellega ühenduses korraldab
..Edwards Books and Art" näituse te­ma
Toronto fotodest.
Näitujse avamine on neljapäeval,
16. juunil kell 7—9 õhtul, 356 Queen
St. West, Spadina lähedal. Kõik fo­tokunsti
huvilised on teretulnud.
Näitus on avatud kuni 11. juulini.
99 Impressionismist kuni
tänapäevani''
Abel Lee kunstiloeng Tartu Cöllegeis
25. mail toimus Tartu CollegeMs
Tartu Instituudi loengute sarjas
Abel Lee kunstiloeng — ,,Impres-sionismist
kuni tänapäevani.
Nägime kuidas koopamaalidest
, (30,000 a. tagasi) kuni impressionis­mini
(19. sajandi keskelt) kunstistiilid
kujunesid pikaajaliselt ning nende-sisu
ja väline karakter oli mõjutatud
kas ajakäigu usust või filosoofiast.
Impressionismist peale, teadmi­ne,
tehnika ja filosoofiate erakordne
avardumine, mis andis suure tähtsu­se
inimesele kui individualistile
avardas ka vastavalt loomingulise
individualismi võimalusi. Nii ongi
19. sajandi keskelt alates kõikide loo­minguliste
eneseväljenduste vormi­de,
kaasaarvatud kujutavkunst, eri-suunalised
eneseväljenduse vormi
otsingud avanud, meile mitmeid
kunstistiilisid ehk — ,,ism"isid. Ning
arvestades tänapäeva elektrooniliste
avastuste ning uute materjalide loo­misega,
ei olegi kunstilise eneseväl­jenduse
arengu võimalustes lõppu
näha.
Koopamaalid olid esimene inime­se
loodud miljöö. Tänapäeval elame
linnades, täielikult kunstlikes inime­se
loodud miljöödes. Me võibolla ei
mõtle sellele, kuid midagi ei ole meie
ümber füüsilisena, mis ei oleks ini­mese
loodud ning suurim osa sellest
on vajanud esteetilist tunnet ning
kunstiliselt kujundavat maitset
Impressionism oma briginaalvor-mis
ehitas teaduslikule avastusele, et
valgus koosnes värvidest, ja et ka
varjud mis senini olid maalitud pruu­ni
ja halliga, sisaldasid värvi, Imp­ressionism
oli asjalik ja analüüsiv
kuni pointillismi umbtänavani välja.
Uued otsingud, fauve ja kubism
ehitasid ainult vormile ja värvile eri­suunaliselt.
Fauve vormiotsingust
sündis inimeste emotsioone ja tun­deid
kirjeldav expressionism ja ku­bism
oma mehhaanilises geomeetri­lises
olemuses sünnitas futurismi,
mis on üritus maalida liikumist ning
aega tasapinnal. Siiani oli maal ol­nud
,,kivistunud või seisatunüd
hetk". Futurism eeldas inimese fan­taasia
läbi loodud vorme, mis oma­korda
avas tee täiesti kunstlikele fer­midele,
n.n. abstraktsetele vormide­le.
I
Paneme tähele, et kogu kunstiloos,
koopamaalidest pääle on areng ol­nud
aina jagatav kahte suunda —
reaal — kirjeldav nihg mitte objekti­line,
ja abstraktne. Juba altamina
koopa maalides näeme koos loomade
reaalsete illustreeringutega ka nelja-nurgelisi
ja malelaua taolist värvitud
dekoratsiooni. Nii on see jätkunud
kuni tänapäevani kuna abstraktsetes
vormides üks haru on nonobjektiline
asjalik, teine on inimese siseilma te­ma
tundeid ja meeleolusid kirjeldav
abstraktne expressionism. Saades
nähtava vormi spontaanses, aiitoma-tistlikus
värvi ja vormi komposit­sioonides.
Abstraktne expressionism
on tänapäeva üks kontroversiaalse-maid
stiilisid. Kuid ka see marssib
jõulisena loomingu ajalukku nagu
kõik ta eelkäijad on läinud.
. Tänapäev on suure segadusega
aeg, tehnika, teadus, filosoofiad, us-kumised
ja üle kõige globaalne osa­saamine
maailma sündmustest on ta­kistanud
juhtiva^ maailmavaatelise
filosoofia tekkimist. Sellele killustu­nud
inimkonna meeleolule reageerib
ka kunst tänapäeval, ning meil ei ole
momendil mingit jõulist uut suunda.
Areng läheb aga edasi ning uued
loomingu suanad saavad siiski meile
.avanema, sest üks on kindel, kunst­nikud
on .ausalt oma miljööle reagee­rivad
instrumendid nii)g uued ülla­tused
on ees ootamas.'
Ettekanne oli illustreeritud suure
hulga valguspiltidega.
ILMUNUD LEONARD PEETS
„MAROKO TAEVA ALL
256 Ihk. Hind $20.00
Postiga tellides saatekulu Kanadas $1.80, USA-sse $4.
Müügil „MEIE ELU''talituses
958 Broadview Ave. Toronto, Ont., M4K ?R6
sa