Meie Elu = Our life, June 5, 1986

              3 (1891) 198S nv. 23 (1891) i m
1,Linnud met-
[evadel".
leklamatsioöni
(ast, Mark A l -
>rg ja Leo Sii-tidi
nMinu lil-löldma
käsitles
ma laste elu
|nagu. osavõtt
lelamine nen-
Imine kahetse-abi
vaja, vas-
|ud. soovidele
igasilükkami-
|t oskavadilap-m
vanemaks
iv on aeg, mil
[ella ne\d nen-
Masa arvatud
Eesti keel on
täna siia on
|a lõpetais oma
|dega emadele
Taevase Isa
|ab. Et ka need
eesti keelt ei
?1 määral kaa-rdas
kõneleja
keeles.
Itekanne mit-fste
annetega
)li õpilaselt,
[läveril saatis
lae.;: V
listoa uksed
nende kaudu
[metsloomi ja
täitsid. Need
s ,, Miku
|ta peale hak-mes
üksikute
leklamatsioo-
Iste lauludega
jsjuures kohe
jrvitsenud hir-
Itselukate hui­lt
tegelikult oli
Itäienduskoori
jisus, kes nen- •
Iskeeritud niiit-
[.iktüse eeska^-
lõppsõna üt-
'tõstis esile ka
[kordseid tee­lise
ja kristli-
|lal. Montreali
pr. Emeline
iikaasa, Erich
lud annetuse,
õpikuid, mil-koblideüsu-ijti
leeriturtdi-
)iiudust tunti.
Innetusele on
idunud praos-Õpiku,'
„Usu-pustrükk.
luluga ,,Ema
lii lasteemade
:kalik feohvi-
- ts-mm
i i
m
m
li Ülo
Itrka.
idaval-id
või-
'da trü-
'egu oni
lidv püha; pidus-eeli,
kellele see
rahvuslikuks
õtke osa sellest
pidupäeva tä­os.
Naudime
abaduse võitu.
NELIAPÄEVAL, 5. JUUNIL-"THURSDAY/IUNE 51
- , „, - • I iiMiii^ ««flgnaaa»» ^„„-„ ^^^^^^
KIRT
Tiiu Haamen
Tiiu Haameri kontsert 25.
1986 Tartu CollegeM saalis oli meel­div
muusikaline sündmus. Rahvus­vaheline
kava, barokk-aj astu st tä­napäevani,
andis esinejale võima­luse
näidata oma tehnikat ja inter-
Segakoor „Leelo" kontsert toimus täissaalile teisipäeval, 27. mail Eesti Majas Eerik Purje juhatusel.
Foto, ~ 0. Haamer
|.S. Bachi koraalieelmäng ,^Nuiffl
komm der Heiden Heiland" — ori­ginaalis
orelile, klaverile seatud
Feruccio Busoni poolt — kuigi esi-
Leelo koor
segakoori kontsert, Eerik
Dirigemt Neeme Järvi ja SIsoti riiklik sümfooniaorkester.
0
tatu^ väga romantiliselt (rohkem Purje juhatusel, 27. mail 1986 To
Busoni kui Bach), oli kindel oma ronto Eesti Maja suures saalis, roh-struktuuris
ja rütmis ja koraalitee- kearvulise kuulajaskonna ees, õn-ma
oli selgelt välja toodud. Sama nestus täielikult. Kava oli huvitav
helilooja Toccata G duuris — cem- koosnedes peamiselt eesti heliloo-balole
— (BWV 916) rajatud põhili- jäte vähemtuntud loomingust,
selt Concerto Grosso struktuuril® Koori üldkõla oli märgatavalt
nõudes kahte manuaali, oli esita- parem sellest,midä mäletan eelmi-tud
hea stiilitundega. Esimene Al- sestkontserdist. Kuigi kõla oli üldi-legro
Oli rütmiliselt kindel ja ühtla- selt läbipaistev ja tal puudus veel
m, concertino ja grosso episoodid ümarus ja kokkusulavus, olid hääl-selgelt
eraldatud. Andante oli terühmad hästi tasakaalustatud ja
lüüriline ja laulev ja kolmas osa— piaanost mezzoforteni oli kõla vä"
tegelikult Giga fuuga vormis — jäi- ga ilus. Koori sisseastumised olid
legi kiire ja kindel. Selles oleks üldiselt kindlad ja diktsioon selge,
tahtnud kuulda rohkem näilist ma- Intonatsiooni probleeme esines
nuaalide kontrasti. mitmes laulus, tihti bassirühmas ja
ka ahides. Ebakindlus ja tendents
Kontserdi suurnumber oli Jo- a tuli eriti ilmseks J. Mandre
Rahvusvaheline muusikaajakiri
„GramophoBae" (ilmub Inglismaal)
kirjutab aprilli (1986) numbris mit­mes
kohas Neeme Järvist. Ka aja­kirja
esiküljel on foto Neeme jär­vist
orkestrit juhatainias,
Alakirja uudiste osas küsitleb
Lynn Walker (kes on ühenduses Sho-ti
rahvusliku orkestriga] Neeme Jär-vit
tema äsjase Prokofievi sümfoo­niate
heliplaadistamise puhul.
Neeme Järvi on juba teist li^stat
shoti orkestri juhataja ja Lynn Wal­ker
nendib, et orkestri häälestus on
selle ajaga muutunud paremuse poo-
Neeme Järvi ütleb: ,,Ma ei usu, et
peame mängima äärmise täpsusega
Prokofievi noodistuse järgi. Ma
püüan orkestriga alati midagi uut
luua ja tuua esile muusika haid külgi.
Heliplaadistusel oleme vabamad kui
kontserdil, kus kõik peavad.olema
õhturiietuses, kuid orkestri kvaliteet
on sama. Ma ei tunne ennast aga iga
hannes Brahmsi sonaat klajenle ,3^,^ ^j^, ^^^^^^ ^. olnud kõla kah-
#2, Op. 2 FA-dies mmooris. Tehni- j^ks ühtlane, soolohääl kostis välja
ka ja mterpretatsiooni poolest vaga sopranite hulgast, tenorite kõla
raske, dramaatiline ja lüüriline, pika noodi hoidmisel õõn-struktuurill
väga suuremootmelme ^^^^ ^^^^ eelpoolmaini-
~ pala esitab^kunstnikul^^ tud ümarus üldkõlas, siis puudias
nõudeid. Tüu Haamer tai is need forteš ka massiivsus ja jõulisus,
nõuded üldiselt rahuldavalt. Jõuli­ne
Brahmsi stiil, üksteisele vastu- Eriti kiiduväärt oli koori kindel
käivate rütmide väljatoomine ja, rütmitunne ja koorijuhi poolt hästi
,,Leelo" kontserdil esines viiulisolist Aarne Tammisaar.
jaks oli Elizabeth Acker. Foto -
averisaat-
0. Haamer
sisseastumised olid kahjuksIcohati efekti, mis on vajalik selle teose
veenvaks ettekandeks. Kuigi spic-cato
ja pizzicato tehnika oli hea ja
Kontserdi solist, viiuldaja Aarne mäng hoogne, oli tõsiseid raskusi
kui vajalik, laulev toon olid veen- väljatoodud rõhud.mille tõttu mit- Tammisaar, keda on vähe kuuldud flageolettide ja intonatsiooniga,
vait esitatud. Kohati, eriti esimese med laulud tõesti „elasid". Samuti eesti ^kontsertidel, omab ilusa, aga Loodan et tulevikus on rohkem või­malusi
kuulda Tammisaare mängu.
Klaverisaade EUzabeth Ackeri
poolt oli kindel ja solisti jälgimine
hea.
Koorijuht E. Purje töö kooriga on
olnud tulemusrikas. Leelo võiks
nüüd ka mõne pikema ja tõsisema
heliloominguga esineda — ja seda
loodetavasti juba järgmisel kont-serdil.
L. AVESSON
NEEME
(Neidheliplaate kuulutab ajakirjas
helipraadifirma „Chandos".)
Teatavasti. mängis hiljuti Toron­tos,
Roy Thomson Hallis, v.Kullervo"
kord täpselt samana ja sellepärast ei sümfooniat CJRT orkester Paul Ro­ole
ka muusika iga kord täpselt sa-osas,
ei olnud muuši^alme pinge oli dünaamika kontroll, eriti piaa- mitte väga suure kõlaga instrumeh-küllalt
alalhoitud, meloodiline nõs,väga hea. ^i, mis vaatamata kindlale poog-vool
oli tükeldatud jä kadus muusi- väga meeldivalt tulid ettekande- natehnikale ei suutnud domineeri-kaline
suund ja sellega kaasaskäiv \Q Lüdigu „ M U süda", V. Karpi da suurt saali (osalt saali akustika
suuremate kulminatsioonipunkti- ^^sina, kena tammekene", Söderr tõttu). Eriti meeldejääv oli C.W.v.
de mõjuvus. Laulev Andante (eriti mani„Igatsus" oma ilusa piaanoga Glucki aaria flöödile, viiulile sead-lüüriline
algus) ja väga brahmsilik ja hoogne Taimre „Pulmas". Koo- nud F. Kreisler. Sujuv toon, hea
Scherzo ja Trio olid väga hästi et- Hsolistid - Linda Koff, Tamara stiilitunne ja puhas intonatsioon
tekantud. Beethovenliku algusega Lehela, Ülo Isberg ja Arvo M e d r i - i tegid ettekande väga nauditavaks,
(pärast aeglast sissejuhataust) vii- iaulus„Kus on kurva kodu?" sdn.E. Pablo de Sarašate „Zapäteado" ei
mane osa oli kindel ja jõuline - p^arje, täitsid oma osa hästi, koori loonud kahjuks seda virtuooslikku
kuigi siin kadus samuti kohati muu­sikaline
pinge, eriti kordamistes. ^ .• •
Tihti mõjus segavalt üleliigne SOS- *
tenuto pedaali kasutamine. Brahm-si-
aegse klaveri kõla oli hulga sel­gem
ja bassid nõrgemad kui prae­guse
aja -klaveril —
esineja arvestama.
•99 avon Satana 6 5
Franz Liszti piltlik ja program-maatiline
„Les jeux d'eaux a la
ma."
Peale Prokofievi sümfooniate heli­plaadistamist
on Neeme Jär^i heli-plaadistanud
ka Eduard TjUbina
Kuuenda sümfoonia (Rootsi raadio
sümfooniaorkestriga], mille eduku-es
on tal suuri lootusi. Järvi kavat­seb
salvestada kogu Tubina loomin­gu,
kuhu kuulub kümme sümfooniat
ja rida teisi töid.
Järvi on helilindistanud Sibeliust,
ja ka teisi, vähemtuntuid heliloojaid,
nagu Wilhelm Stenhammar, Bef-wald,
Arvo Pärt ja Glazunov.
ARVUSTUS '•• \ - •
binsoni juhatusel, soome ja eesti Ville d'Este" lõi veenva ettekuju-meeskooride
kaasabil — ja sellega tuse voolavast veest — parema käe
ühenduses on huvitav lugeda ,,Gra-mophone'i"
ajakirja samas numbris
arvustust ,,Kullervo" sümfooniast,
mille heiiplaadistas Helsingi Filhar­moonia
orkester Paavo Berglundi ju­hatusel.
Kaastegevad olid solistid Ee-va-
Liisa Naumanen, Jorma Hynni-
„vulisev*' ornamentika oleks koha­ti
võimud olla vaiksem. Kanada
helilooja IeanCoulthardi„lmage
astrale"» milles autor katsetab kla­veri
kui instrumendi võimaluste
piire hõivata, oma tugevate noodi°
rühmikute ja põhiakordidiBga, mil-
Peale intervjuu Neeme Järviga on
ajakirja^ uute h e % ^ hSegä 'aimab'sSeie"mM
nõidust.
nen ja Eesti riiklik akadeemilinekoor' lele lisanduvad mitteharmoonili-koos
Helsingi ülikooli kooridega, sed lisanoödid, omakiirete jooksu-
Heliplaadil on esitatud peale Kui- de ja lüüriliste episoodidega, on
lervo lugulaulu ka ,,Oma maa" (aas- temaatiliselt kompaktne ja huvi-tast
1918) ja „Tule sünd" („Tulen tav — ja see oli hästi mängitud,
synty"), mis on jõuline lugulaul Kava viimane pala —^Kodaly Ma-
Ukost,kui tuletegijäst. rosszek'i tantsud — olid interpre-
Professor Erik Tavastjerna ütleb. Satsioonilt stiilikindlad, tehniliselt
et see on üks Sibeliuse parimatest puhtad, hoogsad ja täielikult veen-töödest.
Jorma Hynninen oma jõulise vad. /
Mürtsub trumm, pillid hüüavad —
Läti Maja seinad värisevad — eesti
poisid pidul koos, neidudega neid
õige hulga tantsu hoos. Sarnasena
võiks üldjoontes kirjeldada EKN
noorte ja ,,Savon Šatana" jalgpalli­meeskonna
poolt korraldatud Kaba-reeõhtut
laupäeval 24. mail. On tõe­liselt
hea meel konstateerida kui häs-tikogu
üritus oli organiseedtud. Tea­dustajana
toimis eeskujulikult Priit
Aruvald.kes isegi esines neeldivalt
soololauluga „Tallinna teil". Orkes­ter
Peter Kopvillem' i juhtimisel täitis
elukutselise tasemega nii kavalist
kui ka tantsulist osa. Kavalises osas
tuleks nentida Kopviilemi muusikalist
omaloomingut. Muidugi on kogu te­ma
looming moodsas ajakohases
„rock and roll" stiilis, mis eriti meel­dib
nooremale generatsioonile. Kah­juks
ei olnud helisüsteem koos val-
Raamatute koguja soovib hea
hinna eest osta Orto kirjastuse
pool välja antud
Sl
ID
nriõlemad osad.
Peab olema heas.korras
kaane ümbrisega.
Kirjad sit. Koguja"
te osakonnas, ülevaade Prokofievi
Seitsmenda sümfoonia heliplaadipt,
^njille mängis sisse Shoti rahvuslik
orkester Neeme Järvi juhatusel. Ar­vustus
on heatooniline, mainides et
see heliplaaton sama edukas kui eel­mised
selles sarjas, orkester mängib
hästi, ja et Neeme Järvi on täiesti
kodus omal alal.
Edasi on ajakirjas arvustus Shošta-kovichi
sümfooniate, nr. 1 ja nr. 6
heliplaadist, mille mängis sisse Shoti
rahvuslik orkester Neeme Järvi juha­tusel.
Arvustuses öeldakse, et selle plaa­di
kvaliteet ja stiilipuhtus ori märki­misväärsed
ja orkester on suutnud
<õike esile tuua, mida Järvi on nõud­nud.
\
Kuigi Kullervo lugulaul oli noore
Sibeliuse esimene suurem töö, on see
siiski rahvusvahelise tasemega saa­vutus.
PROKOFIEV
(Priginal 1930 version)
MHEMe JARVl corKlur.Kx
Ajakirjas on ka arvustus Tubina ^ , ... , ^
sümfooniatest nr. 2 ja nr. 6, millede hoidub taielikult magusast senti-sissemängija
oli Rootsi raadio süm- mentaalsusest. Vaatamata kohati
fooniaorkester Neeme Järvi juhatu- sostenuto pedaali kasuta-ggl
misele on ta õigel teel oma isikliku
Eduard' Tubin (1905-82) sündis arendamisel ja interpretat-
Eestis ja põgenes sealt aastal 1944 •
^QQi^l T Koike paremat ta^ kontserttur-
Tubina kirjutas oma esimese süm­foonia
Eestis ^ja põgenes sealt aastal
1944 Rootsi.
Tubin kirjutas oma esimese süm-foonia
Eestis aastatel 19p-^ln^ ometi on Tubina rütmiline elujõuli-sai^
palju tähelepanu peale ettekannet, sus ja meloodiline leidlikkus üsna
TaUinnas. , _ , - ^ ^ omapärased. Te. a muusika liigub
Teme sümfoonia on kirjutatud alati sihikindlas suunas, kasutas
1937. aasta suvel, kui Tubin külastas aga kogu aeg mitmekesiseid muusi-
Virumaa kõrget põhjakallast. Süm- kalisimeeleolu-pilte
foonia avang on maagiline, kujusta- Rootsi raadio sümfooniaorkester
des kaugeid vaateid ja valgeid suve- NeemeJärvi juhatusel, mängib suure
öid; siis arenedes jõulisemaks, ilmu- veendumusega ja heliplaat on tehni-tades
sügavmõttelist tunnet muusika Ilselt väga hea. Märkmed heliplaadi
ja looduse kooskõlas. kaanel on viies keeles (inglise eesti,
Kui Tubina Teises sümfoonias on rootsi, prantsuse ja saksa] ja heliplaa-
Sibeliuse-pärast jõudu, siis tema ti on soovitatud arvustaja poolt suure
Kuuendas sümfoonias (aastast 1954) vaimustusega,
on Prokofievi-päraseid kajasid — ja ' Q g
juhääldajatega küllaldaselt hästi ta-
On küsitav kas sõnalised §issejiii° "sakaalustatud ning selle tõttu kippus
atused igale palale — seekord õ i - sõnaline osa muusikast kaduma mi-eks
asjalikud ja l ü h i k e s e d o n nema.
kontserdil vajalikud; nad võivad Solistina esines Rosemarie Lindau
mõjuda segavalt ja muuta kontse^ koos oma õdede ja vennaga ööklubi
di klassiruumiks. stiilis laulude ning muusikaga. Ap-
Tiiu Haameri mäng on tehniliselt lausi ning kiitust oli kõigile palju."
kindel ja.hästi distsiplineeritud ja Huvitava sõnavõtuga esine EKN
Kitarrist B. B. Bagger
esines Tallinnas
Suhtlemisühingu VEKSA vahen­dusel
esines 8. mail Tallinnas Saksa­maalt
pärit kitarrist Boris-Björn Bag­ger,
kes tuntud meie muusikahuvi­listele
nii Põhja-Ameerikas kui Eu­roopas.
Kunstnik valdab vabalt eesti
keelt^mida talle õpetas Tartus sündi­nud
ema.
Eestlased Peiiv
kongressile
Hamburgi
STOCKHOLM (EPL) - Hambur­gis
toimub 22. kuni 27: juunini 49.
Rahvusvaheline PEN-klubide Kong­ress,
millega ühtlasi tähistatakse sel­le
tuntud rühmituse 65-aasta tege-vusjuubelit.
Kongress peetakse tee­mal
,,Kaasaegne ajalugu kaasaegse
kirjanduse peegelduses".
Eesti PEN-Klubi eksiilis ametli­kud
delegaadid on Karin Saarsen
Rootsist ja Martin Pühvel Kanadast.
Professor Pühvel, tuntud kirjan­dusloolane
ja publitsist, on Eesti
PEN-juhatuse abiesimees. Esime­heks
on teatavasti kirjanik Arved
Viirlaid Torontos ja sekretäriks-lae-kuriks
näitekirjanik Ilmar Külvet
Washingtonis. Juhatusse kuuluvad
vee] prof. Paul Saagpakk USA-s ja
Helga Nõu Rootsis.
USS
esimees Laas Leivat, mis oli mõeldud
meie kanadalastest sõpradele Eesti
olukorra selgitamiseks. Puusavääna-mise
ja rinnaraputamise tantsudega
kõrvulukustava muusika saatel kes­tis
pidu kuni varajaste hommiku-tundideni.
KAL
MÕTTESÄHVATUSI
sm
RAAMATUD WOORTELE:
Sü
Poliitikud annavad rohkem raha
vangimajade kui koolide jaoks. Nad
teavad, et neil pole enam vaja kooli
äminna.
(Dl
Ihnsus on ainuke pahe, mis pärija­te
silmis muutub vooruseks.
IHISind $3.60
lAiyGiSiME MEI
&^Bnci$7.00
Postiteel tellides lisandub raamatu hinnale saatekulu.
,,MEIE ILU talituses na
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
Ainus asi, mida ilma rahata teha
saab, on võlad.
Raha rikub ainult nende iseloomu,
kel see nagunii juba rikutud.
Enamus inimesi ei saa seetõttu
rikkaks, kuna neil pole töö tõttu aega
rahateenimiseks.
Uued moed .on niivõrd näotud, et
neid tuleb iga kuue kuu takka muuta.
KOGUNUD NIHITS
\
...r.._ l.... ' . ~. A . . ^ 3 s .i, ^