Meie Elu = Our life, September 17, 1987

              e Elu" nr. 38 1987
m.^ (1958)1987 THUKSDAY, SEPTEMBER 17
iERVICE
PAUL JUTTUS
Müük ja reatimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
t.MlS4L9
lues meile lähedale Ju-n&
ia Jumala tahet. .
lurest pimedusest ütleb
üht asja läbitungiva sel-elad,
ei mitte iseenesest,
[la imelise armu läbi,
ja su kõrval kodus ja siin,
las ainuüksi jumala ime-lläbi.
|»u laual. Vabadus varjab
istus ümbritseb sind.
selle taga ei ole keegi
ema, kellele me Jeesuse
bi tohime ütelda: Meie
oled taevas,
in hiljuti raskesti haiget
Ist miljonitelinna haig-uile
täiesti tuncimata ja
üksinda elu ja surma
flimetasin ta nime, avas
pidas mind arstiks. Kui
!8 olen,vaatas ta mulle
isi „Ka8 minuga on asi
ugel?"
9 ilmselt tollele suurele
ppjaamale, millest mitte
ei saa mööda Sõita, vaid
as ja kerjus ei erine
enam muu kui ainult
tuse ja loqtuse poolest
uhuslikult kaasas käes-leerilaululeht
ja jätsin
lauale. Kui ma teda
la pärast uuesti külasta-lepeal
muutunud väga
a ta ütles mulle, et tun-hingeliselt
hulga tuge-ta
käed võtsid laulu-luges
mulle sealt paar
ohta ta mainis, et need'
Ingeliselt palju aidanud.
|le, mu armsad, need
linkirjutanud küll oma
ele, aga millest elu ja
viibija tundis, et need
d temalegi:
meeleheite kuristiku
b tee Tema juurde,, kes
se armatusega on a^
kes meid ei hülga—ka
ui me Teda nii mõnigi
unustanud või koguni
imestest jõuludest Pet-ssimesest
Suurest Ree-mäel,
me elame Juma-trmastuse
piirkonnas.
|olemise kandvaks põ-tõde:
mitte meie ei oie
[rmastanud Teda, vaid
itus on leidnud meid.
fma elu päikesepaiste-i\
sellest armastusest
nisilmi mööda rutata,
sile armastuse oma vä­etuga
jalgealusesse
Me võime ütelda: ma
le oma hinge ja eluga
tarvis Jumalat jä tema
eie mõtelda ja ütelda
iühinägelikkuses, aga
matüks ei jumalat ega
armastust
[netas seda tõde süga-es
oma 139. laulus:
iksin minna šu Vaimu
u ma põgeneksin su
ui ma astuS(sin taevas­ina
seal; kui ma teek-eme
surmavaida, vaa-seal.
Kui ma võtaksin
la asuksin elama viim-la,
siis sealgi su käsi
8, ja su parem käsi
inhi. Ja kuj ma iitlek-lind
pimedus, ja val-r
saagu ööks," siis pi-
|ks pime sinu ees, vaid
päev valge, pimedus
Jjus." (8.7-12).
«t ei põgene Jumala
eist ei põgene ka mitte
18 Jumal meilt ootab,
evõõr9iioieku43-a88e
:a ootab meilt kõij
ustavust — kristlasena
[kuulub lahutamatult
[meseks-olemise juur-on
ka lahutamatuks
ise isamaa-armastu-jiinge
tervise, su süga-
|i a tõelise õnne pärast,
su kodumaa pärast
Uinultki eelkõige ar-
|!est võrsuvat kristlik-istavust
lugelt on sadade tu­uste
silmad suunatud
elame Jumala imeli-
Ides peegeldub meie
)aa saatus, valu, kaii-ka
lootus. Nad on
mdameisse. Nad otsi-lästust,
mis ei karda
^reid.
itüdaku Jeesuse Kriõ-armastuse
tuled po­nduja
jõulise leegiga
injiistagu meid.
K)LF KIVIRANNA
ALE
017
PUHAP.,
20. SEPT.
10.00-
17.00
mm
!el pühapäeval on meie iga-aastane sügisene väljamüQk.
|e suuri säästu võimalusi Ja tulge külastama meie avarat
lantset mööblläri.
m
4 .
I
Suurel valikul saadaval;
« ELUTOA JA MAGAMISTOA MÖÖBLIT
t IMPORTEERITUD NAHK- JA POLSTERMÖÖBLIT
# SEINAKAPPE (WALL UNITS)
« KIRJUTUSLAUDU JA RAAMATURIIULEID
i-, VIDEOKAPPE JA MITMESUGUSEID
MODERN TREND INTERIORS
HEA MAITSE TUNNUS
kooke ja karastavaiii
10 WOODBIN NUE-MARKUAM
3 tänavatuSd põhjapool Steeles Ave. E.
1065 STEELES A V E W
NORTH YORK ÖNT
M2R2S9
Omanik LINDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
kodus 223-0201
kohaleviimine
LTD
(Algus lk. 2) '
ei olnud ette näiitud kavas, aga nad positiivses sõbralikus vaimus, siis ta
pressisid ta sisse. Ja lätlane mainis, et võitis kõvasti poolehoidu. Relyastu-
Moskvast kohal • üki professor, se vähendamise konverents muidugi
kes on kõva juutide vastane ja oli ieidis ka aset, aga kuna ma suurt ei
huvitatud, mis ,šeal juhtub. Muidugi tea relvadest, siis sellest ma osa ei
tõusime vara üles ja läksime. võtnud. Kuulsin ainult et sellele^kon-
Osavõtjaid sellest konverentsist verentsile toodi USA eriteadlased
umbes 200. Enamus muidugi juudid, Shveitsist kohale ja USSR-i tippme-aga
oli ka meie taolisi. Juudid tulid hed Moskvast,
välja oma probleemidega - väljarän- Usuküsimuste lahendamjseks oli
nu takistüsed^ja kultuurautonoomia laudkonnavestlus, kus oli USSR-ist
puudumine. Levitati lehti, kus olid 12 vaimulikku (2 Lätist - lut. ja
nende probleemid trükitud ja neid oli katoliku vaimulik] ja USA poolel 4
palju. Näiteks — ei ole küllalt juudi vaimulikku. Vene vaimulikud kiitsid
ajalehti, ei ole nende keeles piibleid, laialt praegust olukorda ja et kõik on
juudi teater ei saa minna suuremates- muutunud täiesti. Inimesed võivad
se juudi keskustesse, j^dimuuseu- kirikus käia ja käivad. Stalin sai jär-mi
ei ole selles ja selles linnas. Prof» jekordselt jälle pihta. Üldse, mis oli
Samuel Zviz lükkas; ümber nende seni valesti ja halvasti tehtud, selles
väljarännu statistilised andmed. Juu- oli sü^di Stalin.
did rääkisid 400.000 sooviavaldu- Väga sõbralikus ja lootust andvas
sest, prof. Zvis tõi selle alla 5000 vaimus rääkis Am. Fields Service
peale. Te võite õpetada juudi keelt, Director Rhinesmith. Toonitas suurt
hiljuti toodi sisse 5000 ^juudikeelset sõprust eriti noorte astronautide va-piiblit.
Kes tahab välja rännata, meie hei ja nende lubadustest„minna koos
ei takista, aga paljud teist ei taha. Marsile". Sel aastal olevat külastanud
Kanada kohtuminister
seletab uut seadust
Kuivõrd Kanada uus seadus sõja- arusaamisele õiglusest. Sarnaselt ka
kuritegude ja kuritegude inimsuse ettepandavad parandused Immigrat-vastu
käsitamiseks, tuleneb üldiselt siooni Aktile ja Kodakondsuse Akti-rahva
soovidest, nagu väidetakse, le ei evi tagasiulatuvat kohaldamist
seda selgitab ehk Svend J. Robin- samadel põhjustel."
soni järgmine avaldus parlamen- ^
di8:„IwanttocommendtheCana- RAHVUSVAHELINE ÕIGUS
dian Jewish Congress, the Simon ..See tähtis punkt on allakriipsutatud
Wiesenthal Centre, B'nai Brith, the sütega Mr. Justice DeschenesM sõna-
Canadian Holocaust Remembran- ^^^e, kes ütles: ..Me ei asu tegema
ce Association and others for their a^^e, mida peeti süütuiks nende teos-tireless
dedication over many tamisel. kriminaalseks nüüd; see
years in urging Governments to o^^^svatuvõetamatutagasiulatavus.
Kuid tsiviilrahvastiku hävitamine,
näiteks, oli juba kriminaalne 1940,
nagu see oleks tänapäev kõigi nii-
Demonstratsioon Riias 23. augustil protestiks Stalin-Ribbentropi
jääne 0 9 0
(Algus esiküljel)
Me teeme väljarännu seadusi vaba­maks,
aga mitte ainult teie pärast,
juutidele me eriseadusi ei tee. Juudid
olid väga ägedad oma sõnavõttude­ga.
Nimetati, et me oleme|hästi orga­niseeritud,
agressiivsed inimesed.
Juba lapsena küsis ema alati kui oli
mingi poliitiline uuendus, aga mis
on sellest kasu juutidele? | Nii rää­kisid
nad oma kasvatusmeetodist.
Üks proua katsus selgeks teha väga
veenvalt, et siin ori see koht. kus me
peame kõik oma probleemid esile
tooma. Siin on väga mõjukad isikud
koos ja me ei tohi seda võimalust
lasta mööda minna.
Sellelt istungilt lahkudes kohtasin
USSR-i 100.000 ameeriklast ja 10.000
sovetti USA-d.
Soveti külalised olid vaimustatud
meie kalkunipraest ja kuuldused, et
ameerika söök koosneb ainult kemi­kaalidest
ja lõhnab halvasti, haihtusid,
kindlasti.
Soveti kosmonant Valentina Te-reshkova,
nende delegatsiooni juht,ja
Ghautauqua Instituudi President
Daniel Bratton lahkusid väga sõbra­likus
meeleolus ja heas lootuses ühi­sele
paremale tulevikule. Tereshko-va
kinkis Gbautauqyale samovari ja
Bratton kristallkausi Corningi vabri­kust.
See konverents viis USA ja USSR-i
ühte läti päritoluga prouat, kes oli inimesi kindlasti üksteisele lähemale
Chautauquasse sõitnud New Yorgist
ja oli möödunud aastal olnud ka Jur­malas.
Vahetasime mõtteid juutide
kohta ja leidsime, et küll oleks vaja­lik,
et siin oleks ka Balti konverents,
kus oleksime oma soovidega saanud
välja tulla. Proua ütles, et lätlased
on lihtsalt pahased eestlaste peale, et
me oleme nii tuimad ja ei tule millegi
kaasa. Jätsime jumalaga lootuses, et
kohtume 2 aasta pärast Chautauquaš
Balti konverentsil.
STALIN SÜÜDI
Chautauquaš kohtusid sel puhul
-ka meie demokraadid ja repüblikaa-nid.
President Reagan kõneles sel
puhul Galiforniast oma puhkusel ol­les
ja mainis, et on lootusi et „glas-nost"
toob muudatusi, aga me peame
N. Liitu arvestama., nii nagu ta on
olnud ja nii nagu, ta on. aga mitte n i i
nagu me loodame, et ta^on.
Demokraat^ arvatayasti presideo-'
dika ididaat, senaator Bradley ütles
presidendi kõne kohta, et Reagan on
Reagan. Ise pidas väga lahke ja ilut-isiklikke
kokkupuudete tõttu. Polii­tikud
katsuvad üksteisest aru saada.
Meie baltlased peame aga valvel
olema ja agaralt tegutsema, sest Hit-ler-
Stalini pakt on siiski ikka vee!
Huvitaval kombel, viimasel päe­val
Chautauquast lahkudes, leidsime
värava ees plakatikandjaid loosun­giga
„Freedom for Baltic States".
Hüppasin kohe ühele noormehele
juurde ja küsisin, mis rahvusest ta on.
„Ma olen ameeriklane ja teen reklaa­mi
Lyndon H. LaRouche' iie," oli vas­tus.
Nii et üks Ameerika presidendi­kandidaatidest,
Lyndon La Rouche
on valinud oma loosungiks „Free-'
dom for Baltic States". Jagati ka
lendlehti pikema kirjeldusega Hitler-
Stalim pakti kohta.
Põnevus oli suur demonstratsioo­ni
eel. Kas lastakse läbi viia? Kas
keelatakse ära? Kas toimub arretee­rimisi?
Kella üheteistkümne paiku püha­päeval,
23. augustil hakkas inimesi
kogunema Raekoja platsile Tallin­nas,
kus tund aega hiljem pidi alga­ma
meeleavaldus, teatab EVV Abis-tamiskeskus.
Siis saabus aga Linna­valitsuse
keeld demonstratsiooni
vastu. Osavõtjad siirdusid Kiekin de
Kök juurde, kus rahvas jaotati kolon­nidesse.
Marsiti Linda mälestussam­ba
juurde Harjumäel. Ausamba juur­de
asetati lilli ja pärgi* Ühele pärjale
oli lisatud Hando Runneli luuletus
„Kui te ise ennast ei unusta, siis ei
unusta keegi."
Algul oli kavas läbi viia ka miiting
seal. Kuna aga oli kogunenud oota­matult
palju rahvast, mindi edasi Hir­veparki.
Seal kõneles treppidelt endi­ne
poliitvang Tiit Madisson, kes
möödunud aastal enneaegselt van­gistusest
vabanes. Peale tema kõna-les
ka Heiki Ahonen. Mõlemad rää­kisid
Molotov-Ribbentropi paktist ja
selle tulemustest. Teatati,, et
MRPAEG-sse kuuluvad Tiit Madis-,
son. Lagle Parek. Mati Kiirend, Ilse
Heinsalu ja Mikk (eesnimi puudub).
Lauldi,,Mu isamaa on minu arm".
Rongkäigus kanti loosungeid järg­miste
tekstidega: „ Molotov-Ribben­tropi
pakti -tühistamiseks", Stalinli­ke
mõrvarite karistamiseks". ,.Mart
Nikluse ja Enn Tarto vabastami­seks".
„Mart Nikluse ja Enn Tarto
vabastamiseks". Peale lööklausete
oli ka .transparendile maalitud suur
sirp ja vasar koos haakristiga. Selle
all seisis suurelt aastaarv 1939.
Üksikud provokaatorid ilmusid
feüll välja, aga neil ei õnnestunud
üritust tõsiselt segada. Mitmed aja­kirjad,
nende hulgas „ A j a Pulss",
olid kohal intervjuusid võtmas.
Peale linnavalitsuse poolt antud
keeldu Raekojaplatsil kogunemi­seks,
ei tehtud olulisi takistusi või­mude
poolt.
LÄTIS'.' •
Lätis oli asi teravam. Lätlased olid
14. juuni meeleavaldusest julgust
juurde saanud. Seal ähvardas de­monstratsioon
väga suureks paisuda.
Seepärast teatas lätikeelne ajakiri
..Nõukogude noorus" neljapäeval
enne demonstratsiooni, et demons­tratsiooni
seadus oli muudetud. Ar­tikli
sisu tähendas tegelikult de­monstratsiooni
keelustamist.
Läti demonstratsioon oli teistsu­gune
kui Eestis. Seal oli Helsingi-gmpp
üles kutsunud inimesi kogu
päeva jooksul lilli asetama Vabadus­samba
jalamile. Ühtki rongkäiku ega
miitingut poldud ette nähtud. Seevas­tu
kavatsesid Helsingigrupi liikmed
ühiselt minna lilli panema grupi ni­mel.
See keelati ära. kuid Helsingi-grupp
ei hoolinud keelust.
Kogu ümbruskond oli suurte mii-litsakontingentide
poolt ümber piira­tud.
Vabadussamba kõrval asuvale
tänavale oli suunatud peaaegu kogu
linna liiklus ..tänavaparandamiste"
ettekäändel: Kuid inimesi lasti üksi­kute
kaupa siiski samba juurde. Juba
hommikul oli seetõttu lähedasse
parki kogunenud tuhandeid inimesi.
Kogu üritus kestis 18 tundi.
take action."
Kanada kohtuminister Ray Hnatys-hyn
ütles seaduse eelnõu arutamisel nimetatud tsiviliseeritud rahvaste
palamendis (20:aug. 1987). missugu- seaduste järgi. Meie vaid püüame
ne seaäus hõlmab kriminaalköodek- luua foorumi.Kanadas.kus kahtlus-si
täiendamist, samuti ka Immigrant- tatavad niisuguste süütegude teos-siooni
Akti 1976 jä.Kodakondsuse tamises läheksid kohtu alla, kui nad
Akti täiendamist, olulistes osades leitakse Kanadas."
järgmist (tõlkes): ..Kuidas iganes, ma pean parla-
„ M a tervitan võimalust võtta mendile ära märkima, et rahvusvahe-uuesti
sõna seaduse Bill C-71 kohta, line õigus ori evolutsiooniline ja on
Nagu ma ütlesin 30. juunil, valitsuse muutunud aegadega. Seda reflektee-silmis
on selle seaduse läbiminekuks rivad sõjakuritegude ja kuritegude
oluline samm nii ajalooliste vääruste inimsuse vastu definitsioonid. Mine-korrigeerimiseks
kui ka meie seadus- vikus on Kanada parandanud oma
te reformeerimiseks, et kindlustada, seadusi, et kohanduda oma rahvus-et
Kanadat ei saa kunagi arvestada vahelistele kohustustele. Sageli need
kui kindlat sadamat sõjakurjategija- parandused on arvestanud univer-tele
või nendele, kes on teostanud saalse jurisdiktsiooni kohalikele
kuritegusid inimsuse vastu. Edasi, kohtuile kandmise põhimõtte suure-see
seadus kuulub kohaldamisele nevat aktsepteerimist rahvusvaheli-vaataraata,
kas need teod olid toi- ses õiguses rahvusvaheliselt tunnus-munud
minevikus, tänapäeval, tatud süütegude snhtes."
või (toimuvad) tulevikus." „Peab samuti märkima, et see sea-
BILL C-71 sisaldab määruse, mille kohaselt
„Bill G-71 on kriitiline element kohtualuse võib mõista süüdi ka kui
selles ülesandes. See annab meile süütegu oli teostatud kuuletudes kä-vajalikud
vahendid, et alustada jäli- f" ^ või vastavalt teostamise ajal ja
tamisi kus õigustatud ja toob kaasa ^«^^^ if us olnud seadusele. Ma mõt-olulisi
muutusi meie Immigratsiooni fen, et kõik liikmed (of this House) ja
ja Kodakondsuse seadustes, tagami- isegi koik kanadalased leiavad olevat
seks, et mineviku vääratused või tä- vajaliku^tagada, et mõned isikud ei
helepanematused ei korduks. Kana- «aa hoiduda jälitamisest väites, et
dalased ootavad valitsuselt kõiki tegu või tegematus, milles neid süü-samme,
kooskõlas Kanada õiguse Ristatakse, oli seaduslik nende toi-põhimõtetega
ja õigluse vaimuga ja
erapooletusega, mis on põiminud lä­bi
meie riigiasutuste laadi. Need põ­himõtted
on fundamentaalsed meie
kanadalise poliitika reageeringuis ja
nad on kohustuseks, millest me ei või
kõrvale hoida."
„Ma kavatsen rääkida enamasti
ettepandud parandustest Kriminaal­seadustikus,
kuid ma toon ka äärjoo­ni
seaduse osadest, mis on seoses
esitatud täiendustega Immigratsioo­ni
Aktile ja Kodakondsuse Aktile.
Need lisandid täiendavad noid, mis
mimiskohal. Sõjakuritegude ja süü­tegude
inimsuse vastu juhtudel peab
rahvusvaheline õigus prevaleerima
koduse õiguse üle."
(Vahemärge: Et ülalkirjeldatud sea-dussäte
tuleneks rahvusvahelisest
õigusest, on pigem soovkujutlus (na­gu
mõnes muusljci osas) kui põhinev
tegelikele faktidele. Rahvusvaheline
õigus tuleneb üldiseist leppeist ja
tavadest, kus aga midagi sellist leida
pole. Viimase maailmasõja eelaeg oli
suunatud rahvaste eneseniääramise-le
ja riikide suveräänsusele ja mitte
OUKOOUS
ÕPPIVATE NOORTI
Sageli olen kuulnud eestlaste poolt
õiendamist, et mis lätlastel viga, nad
seva kõne— ilusast loodusest ja Bai- saavad palju rohkem teha, kuna
kali järvest ja muidugi heast koos- neid on rohkem ja nad on rikkamad,
tööst ja ta meeldis üldiselt rahvale. Mis on tähtis, kas kvaliteet või kvan-
On hea kõnemees ja kuna kõne oli titeet? Sellest kongressist osavõtt oli
suhteliselt odav võrreldes Genfi-sõi-tudega.
Loengutele sissepääs maksis
16,00 päevas, lõunasöök umbes sama
palju. Meil olid bensiinikulud, kuna
ööbisime kodus. Seda saab maksta
ka pensionär omast taskust. Üks lee­dulane
ütles, et ta maksab $18 päe^
vas toa eest erakorteris. Alati eimab
sa lause, et raha paneb rattad käima!
ENDLA
VANEMAD
Tellige oma kodust
eemal asuvatele
lastele kooliaastaks
„Meie Elu"!
MMSD>
tegelevad teiste, parlamendile juba ^^nde õiguste Ibovutamisele. Nürn-esitatud
immigratsiooni küsimuste- ^ergi suured sündmused põhinesid
ga. Esitades need parandused täna. y^^f ,"«,1)^ f?^^ kokkuleppeile. mis
valitsus täidab oma lubaduse, rea- ^üll hiilgasid kujunenud õiguspõhi-,
geerida kiiresti Deschenes-raportile." mõtteid, kuid ei loonud iseenesest
..Käesolev seadus on pigem taga- ^^^^^ universaalselt tunnustatud
sivaatav kui tagasiulatuva jõuga. Te- rahvusvahelist õigust.)
gudele ja tegematustele, mis sisaldu- ..Nagu Mr. Justice Deschenes on
vad sõjakuritegudes ja tegudes inim- Juba rõhutanud, tekitavad selles sea-šuse
vastu, on rahvaste ühiskonnas ^^«es ettenähtud süüteod tunduvat
ammu vaadatud kui kriminaalseile. f^^^t^s*- Pakilisus valitsuse poolt sel-
On oluline märkida, et sõjatribunal le seaduse läbivhmisel arvestab vaja-
Nürnbergis kinnitas taas nende süü- ^^^t käsitada probleemi võimalikult
tegude eelnenud olemasolu, nagutei- erapooletult, oigelt ja kiirelt, et kin-sed
kohtud pärast seda. Käesolev ^ ^ ^ ^ ^ ^ *^°^8i kanadalaste usaldust ja
seadus tunnustab seda fakti ja see- ära hoida mõõdukuseta indivi-pärast
annab jurisdiktsiooni selliste duaalseid aktsioone. Ma usun, et se-juhtumite
üle." da vaadet jagavad mu opositsiooni
„ M a mõtlen, et on tähtis kinnitada, sõbrad ja ma kiidan neid toetuse eest
et kohtu ette tuuakse vaid need ^^^^^^ seadusele, mida nad juba on
süüteod, mis olid tuntud mõlemaile näidanud. Ma olen kindel, et nad
- rahvusvahelisele õigusele ja Ka- kootavad meiega tagamiseks, et ette-nada
seadustele nende teostamise panekutega pole viivitamist. Ma olen
ajal Ei ole loodud ühtki uut süütegu vaga julgustatud nende gruppide
või kohaldatud tagasiulatuvalt möö- suhtumisest, missugused omasid
dunud tegudele või tegematustele seaduslikkust Deschenes-komisjoni
midagi, mida kanadalased ja kohtud E.N.
õigusega vaataksid kui vastikut meie