Meie Elu = Our life, September 17, 1987

              Elii" nr. 38 (1958) 1987 „Meie E k " m. 38 (1S5®) 1987 NELJAPÄEVAL, 17. , SEPTEMBER 17
lELEPANUKS
IISiTSIOONIDELi
^U" on asunud oma Jär°
KALENDRI-TÄHTRAA-
)stan4se]e 1988. aastaks.
• lE ?LU" KALENDER.
ILT' on organisatsioo-l.^
eie Elii'' laialdasele
lale asendamatuks kä­es
üle kogu vaba maali­le
eesti organisatslooni'-
sjiis on olullnei et Täht-
Joleksld organisatsiooni-
Id õiged aadressid.
Ioonide praeguste õlge-jde
saamiseks palütak-
(sti organisatsioone Ka-mjal
saata oma täpsed
^öst Code'i äramärkiml-
Elu'le" HIUEMALT
^BRIKSs.a. aadressil:
IMEIE ELU"
tOADVIEW AVE.,
rO, ONT. M4K 2R6
^ssi avaldamine ,^ei®
jamatus ön iga organi-ida
huvides. Seepärast
aadress! ,^eie EIü"
Iv^ jaoks kohe viivita-
,>1EIE ELU'V
KENT
a^LTÜREALTOR
:, Toronto, One. M6S 3Z2
teenistuses kinnis-
|stu või mCjügi puhul
ironto ja Ontario
lü LM BERG
1-6482
'66-4088
kindlustusteks
lUrance''
Bathurst St.,
itoM5P3Hl
^815 ja 653-7816
imciT
KOMPROMISSI
:ÖMMUNISTIDE1GÄ
lliesti Rahvuslaste 1 ogu
TOITUDE
IISTAMINE
ei ole aega . . ;
ryaimistame!
.MAD « MATUSED
II ROISER
114; 485-9886
llillilllllllilllllllllllllllilllllll^
pärastlõuna
veiniga Tartu Colle-
[öhvikus pühapäeval,
10 p.l. Reserveerida
Leo, tel. 251-0737 ja
(5-5532.
Iliiiliilillllllilllllllllllllllllltlllllllllltl
MINNA?
sept. Pensionäride
fbimine Eesti Majas
^.00.
}ept.„Triinu"pära8t-tajas
algusega kl.
sept. Vana-Andrese
tuurringilaudkonna-inoorte
kristlik kas­iga
kl. 17.15.
11. okt E.K.K.t. aas-lern
District raams-rchard
View Blvd. ,
•4. okt. Estofest Sü" /
jEesti Majas. 2. okfi. /
ct. klubiõhtu, 4. okt.,
KIRJANDUS • KUNST
• KULTUUR
,m
Toronto kammerorkester alustab tegevust
maestro Noririan Reintamme taktikepi all
Toroütos on edukalt tegutsenud
Estonia Puhkpillide Orkester Uno
Kook'i juhatusel ja hiljemalt Rah­vapillide
Orkester Oskar Haameri
eestvedamisel. Mõlemad ansamb­lid
Oli teinud tõhusa töö meie pidu­päevade
sisustamisega ja rahvapä­rase
muusika alalhoidmisega, ^eni
on aga klassikalise muusikahuvili­sed
kaasmaalased pidanud oma
muusikajanu kustutama kohaliku
maa orkestrite kontsertidel.
Kuid üle aastate ön Torontosse
kogunenud noori eestlasi, kes peale
põhjalikku õpingut muusiku elukut­se
omandanud. Septembri algul astu­sid
mõned neist kokku, arutama eesti
orkestri asutamist Torontosse, mis
tegeleks ' klassikalise muusikaga.
Suurima väliseestlaste keskusena
, peaks Torontos jätkuma küllalt muu­sikuid,
kelle võimed rahuldavad kõr­getasemelise
orkestri nõudeid. Ka
leidub siin küllalt jõukamaid kaas­maalasi,
kes sellist kulukat ettevõtet
suudaksid heatahtlike toetuste kau­du
majanduslikult kanda.
.EESMÄRGID- i
Orkestril on neli eesmärki: 1. Pak­kuda
meie ühiskonnale kõrgetase­melist
klassikalist muusikat korra­päraste
kontsertide näol. 2. Anda
meie välisvõitlusele kultuurrelva,
millega eestlust väärikalt esindada.
fžr-^a. Võimaldada meie noortele muusi­kahuvilistele
orkestrikogemusi kut-.
seliste kolleegide kõrval. 4. Luua
foorum, mille kaudu esitada eesti
heliloojate töid.
KÕRGE T A S E ME
. K I N D L U S T A M I N E
Madala tasemega orkester ei oleks
võimeline rahuldama meie publikut,
kes maailmaklassi orkestritega har­junud,
ega oleks ka kõlblik meie
rahvast esindama ' rahvusvahelisel
foorumil. Selline orkester,ei pälviks
ka parimate jõudude huvi ega suu­daks
neid kaua^ enda külge köita.
Sellepärast analüüsiti mitmeid erita-semega
orkestreid ja nopiti välja
need tegurid, mis paremate, juures,
iihisedja nõrgematel eranditult puu­duvad.
Üks suurjmaid raskusi, mille otsa
amatöörorkestrid tihti komistavad,
on pillirühmade tasakaalustamine,
eriti puhkpillide ülekaalukuse osas.
Keelpillid moodustavad aluse, mille­le
toetub terve orkester. Parimad tu­lemused
on kindlustatud siis, kui
alustada keelpillide orkestriga, kut­sudes
teisi pille juurde alles siis, kui
keelpillid on kindlaks ansambliks
kokku sulanud. Seetõttu on kavas
esimesed aastad tegutseda peamiselt
keelpillide orkestrina. |
Amatöörorkester', kuhu sissepääs
, avatud hoolimata mängu oskusest,
peab paratamatult tasemeliiselt kan­natama.-
Ükski orkester ei mängi pa­remini,
kui ta nõrgim liige. Selline
orkester ei paku huvi parimatele
- mängijatele, kes varsti lahkuvad, las­tes
orkestri taseme veelgi allapoole.
Et seda vältida, on päremaisse or-kestreisse
võimalik pääseda ainult
ettemängimise ehk konkursi kaudu.
Vajaduse kaudu kuulutatakse avali­kult
välja konkurss asjahuvilistele,
kes sooviksid orkestriga liituda. As­jatundlik
žürii otsustab millise kan­didaadi
mängutase rahuldab orkestri
nõudeid. j '
Paremad muusikalised tagajärjed
on neil amatöörorkestreil, kes hangi­vad
endale kutselisist mängijaist
- palgalise tuumiku. : Elukutselise
muusiku teenistuse ajad erinevad ta­valistest
tööaegadest ning harjutuste
ja esinemiste ajad langevad ühte
soodsamate teenimisaegädegai Järe-likult
võib karta, et meie parimad
mängijad oleksid sunnitud koossei­sust
lahkuma leivateenimise huvi-des.
Et kindlustada nende kaasalöö­mist,
tuleb, kohalike amatöörorkest-rite
eeskujul, nemad endale palgata.
j Lõpuks sõltub orkestri edu diri­gendi
isikust. Ta peab olema kompe­tentne
muusik/dijplomaatlik õpetaja
ja osav, juht, kes suiidäb liikmeid tii­vustada.
Tema innukus, vaimustus ja
energia peab ka kanduma publikus­se,
et neid kiinduvalt köita esitäVaga.
•PALGALINE TUUMIK
Orkestri juhiks hakkab 29-aastane
NormanReintamm, kes oma muusi­kalise
hariduse sai kolmes ülikoolis:
Toronto, McMaster ja Inglismaa
Royal CoHege of Musicv leus ta ka
mitmed auhinnad dirigeeriiiiise alal
võitis. Lisaks karjäärile oreli, klaveri
ja harpsikordisolistina, on ta edukalt
jätkanud dirigeerimist. Külalisdiri­gendina
on ta esinenud Londoni (Ing­lismaa)
Balleti Orkestriga, Solingeni
Orkestriga, Praha Raadio Sümfoo-
• NORMANREINTAMM
niaga, Nova Scotia Sümfooniaga, aga kutselise taseme välja. On mit-
Kitchener-iWaterloo Sümfooniaga ja nieid aastaid Toronto konservatoo-
Hamiltoni Filharmooniaga. Viimase "umis stipendiaat ja suveti on ennast
juures oli ta ahidirigendiks, kuni teda kolm aastat stipendiaadina täienda-kutsuti
asjaloodud Toronto PopsOr- «ud Ifanäda parimas muusika suve-kestri
juurde, kusta on orkestri juht koolis, Banffis. Läinud suve veetis
ja muusikaline juhataja. stipendiaadina ÜSA tunnustuimas
„ Kasvasin üles eemal suuremast koolis, Aspenis, kus o\\ kooliorkestri
eesti keskusest ja olen oma õpingute tšellorühma abijuht. Aastaid on
ning karjääri tõttu eestlastest eemal mänginud Toronto Sümfoonia Noor-olnud.
Tihti tunnen end rohkem ka- teorkestris, kus on eelseisvaks hoo-nadalasena
kui eestlasena. Tunnen ajaks tšellorüihma juht'ja.millise or-huvi
eestluse vastu ja tahan rohkem kestri koosseisus on ka mänginud
eestiühiskonnast osa võtta. Meelsas- Toronto Sümfoonia „suurte" orkest-ti
pakuksin neile elamusi oma armas- J^ls. On mitmete esinemiste kaudu
tatud erialalt ja tahan ka rohkem eestlastele tuttav Montrealis, Lake-tutvuneda
eesti muusikaga," vastab woodis ja Torontos, andnud viima-noor
Reintamm küsimusele, et mis ses eelmisel hooajal edui^a^isaaeisj^^^
teda sellise ettevõtte juurde tõmbas.
Kontsertmeistriks ja esimese viiu-lirühma
juhiks asub Aarne Tammis-saar,
USA-s üles kasvanud eesti noor­mees,
kes viiuli stipendiaadina Bov^-
ling Green University lõpetas. Siis
õppis, edasi Indiana ülikoolis, kus
saavutas magistrikraadi kuulsa viiu-lipedagobgi
ja virtuoosi Ruggiero
Ricci käe all. Seal mängis ta Ohio
kammerorkesteri koosseisus. Kana­dasse
tulnud, mängis ta aastaid Lon­doni
Sümfoonias ja Torontosse asu­des.
Ooperiorkestris ning Scarboro
Sümfoonias, kus on teise viiulirüh-ma
juht. 1974 esines ta Toronto eest­lastele
iseseisva kontserdiga koos
Tiiu Haameriga. Praegu töötab puht
vabakutselise viiuldajana. Üks tema
kauaaegseid pille on meie tuntud
viiulimeistri JVIeeme Mälgi töö.
Teise viiulirühma juhiks ja ühtlasi
ka orkestri abidirigendiks asub Viljar
Puu, kes on Tallinna Riikliku Kon­servatooriumi
endisi õpilasi. Eestist
pääses ta 21-aastasena koos emaga,
kui viimane lesena pastor ja helilooja
Kaljo Raidiga abiellus. Siin on ta end
täiendanud viiuli alal Toronto Kon­servatooriumis
ja stipendiaadina lõ­petas
Oral Roberts'i Ülikooli, kusta
ka austava tunnustuse osaliseks sai
(Americah National Student Award).
USA-s pühendas ennast ka dirigeeri­misele,
mida arendas läinud suvel
erialasel kursusel. Loodab ka prae­guse
orkestri juures abidirigendina
orkestri juhatamise praktikat saada.
Puu on aktiivne baptisti kiriku liige,
kes mitmes koguduseS' esinenud oma
pilliga. Toronto eestlastele pakkus ta
eelmisel hooajal iseseisva kontserdi ku andnud leppima tunduvalt väikse-kontserdi.
, Kontrabassirühma juhiks asub.
Viiu Varik, kunagine Jõekääru kas­vandik
ja hiljem kasvataja. Muusika­lise
hariduse sai ta stipendiaadina
Toronto Ülikoolis ja Montrealis,
Orchestral Training Program'i liik­mena.
Õppeteekonnalvääristatitedä
mitme stipendiumiga. Kaks suve te­gutses
National YouthOrchestra liik­mena,
kolm aastat käis B a n f f i suve­koolis
ja kaks suve oli Spoleto festi­vali
orkestri liige Itaalias. Eestlaste ja
teiste laenude kaudu õnnestus tal
endale hankida haruldase 1762 a.
Pagaletto pilli, mis oma võimsa kõla
tõttu kuulus üle terve Ontario.. Selle
kõlava p i l l i tõttu hindavad Varikut
eriti väiksemad orkestrid, kel raha­puudusel
tihti raske palgata enam
kui üks kontrabassist. N i i ongi Varik,
alaliseks liikmeks Etobicpke', King-ston
i , Niagara, Windsori ja Thunder
Bay orkestrites. Torontos mängib ta
Ghamber Players'i koosseisus an­sambel
mida peetakse Toronto pari­maks
kammerorkestriks.
ÜLESKUTSE TOETUSTEKS .,
Jääb vaid loota, et jõukamad kaas­maalased
tunnevad uhkust selle üle,
millised jõud me suudame oma rahva
teenistusse rakendada ja peavad au­asjaks
uut orkestrit.toetada. Toetu­sed
saab tulumaksust vabastada, kui
nad teha Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu, kaaskirjas märkides, et anne­tus
on ette nähtud uue orkestri toe­tuseks.
Honorari suurus, mis pagali-sele
tuumikule makstakse, pole kind­laks
määratud. Kõik on oma nõusole-
Endised kasvandikud Seedriorul
mälestuste radadel
Wustikuu viimane nädala­lõpp.
Taas rõkkasid Seedrioru las-tesuvekodu
alad noorte rõõmust
Oli rohkesti mälestuste jagamist ja
kohtamisrõõmu endiste kaaslaste-ga?
kuid need ei olnud lapsed, las»
test olid sirgunud toredad eesti
noored naised ja mehed. See oli
Seedrioru suvekodu endiste kas-vandikkude
ja kasvatajate esma­kordne
kokkutulek.
Möödunud sügisel S. Seedrioru
peakoosolekul suhtuti väga soojalt
ettepanekusse korraldada endiste
kasvandike ja kasvatajate kokkutu­lek
Suviharja pidustuste ajal, kuid
see kavatsus jäi teostamata. Enne
suvekodu algust panid pead kokku
kaks noort daami, endine suvekodu
kasvandik ja praegune juhatuse liige
Evi Pertens ja kasvataja Evi Aasa
ning otsustasid kokkutuleku korral­dada
29. ja 30. aug. nädalalõpul. Tä­nu
Hamiltoni Eesti Seltsile said nad
tasuta peamaja kasutamise, mis tun­duvalt
kulusid vähendas ja korralda­jad
tulid oma ettevõttega hiilgavalt
toime. Heldekäeliselt ostavad nad
ülejäänud päris kenakese summa
eest suvekodu lastele vajalikku.
7® OSAVÕTJAT
Kahele Evile olid tublideks abi­listeks
Karin Must, Hannes Aasa ja
Allan Pertens ja nende töö viljaks oli
kokkutulekul üle 70 osavõtja. Neid
oli kokku tulnud nii naaberriigist
USA-st (Cleveland, Rochester, Buf-falo,
Detroit jt.) kui ka Kanadast
(Toronto, Hamilton,^uriington, Kit- g^^gkodu endiste kasvandike ja kasvatajate kokkutulekult Seedri-cneneri
ümbrus Jt.). Seal oli mi endisi i i u i u • J « * • n f c
kasvandikke kui kasvatajaid, kelle- ^rul. Esimeses reas. vasakult korraldajad Hannes A^sa ja E^^tAasa,
dest osa olid võtnud kaasa abikaa. paremalt teine esireas Karin Must, tagumises reas vasakult neljas
sad ja lapsed. Tore oli näha kohal Allan Pertens. All — grupp noori — Anne Põwat(Buffalo), Hektor d©
kahte endist suvekodu juhatajat — Castello (Hamilton), Maimu Nõmmik (Hamilton), Helga Mälberg-
Milvi Amolins, kes oli Seedrioru alg- Castello (Hamilton), Karl Tera (Seedrioru), Liisa Kurvist (Rochesterl,
aastatel suvekodu juhatajaks 15 aas- Robert Saar (Toronto),
tat ja vastsete aastate juhatajat õp.
Tõnis Nõmmik. Asjatult otsisid endi­sed
kasvandikud oma laagrikaaslast,
kes on praeguse juhatuseesimees ja
kes elab Seedriorust vaid nõnda öel­da
iimber nurga. Kahjuks puudus tal
nähtavasti aeg või tahtmine tulla nei- '
le Seisdrioru poolt ütlema tere tule­mast.
Laupäeva õhtupoolikut kasutati
rohkesti lapsepõlve sõpradega vest­luseks,
mängiti võrk- ja korvpalli.
'^Ujumiseks oli ilm ja vesi natuke liiga
külm, seda rohkem leidis kasutamist
kogu päeva ja ka öö kuum saunaleil,
kust siiski juleti hüpata ka ujula ka­rastavasse
vette.
Kell kuus õhtul, mis on suvekodu
õhtusöögi aeg, kogunes kogu pere
peamajja kus pidulikult ehitud saalis
ootas rikkalik maitsev soe õhtusöök,
valinistatud peamiselt Evi Pertensi
poolt, kuum kohv ja koogid. Hannes
Aasa tervitas kõiki korraldajate
poolt ja lauldi ühiselt „Seedrioru
laul", mis ei olnud sugugi nende
pikkade aastate jooksul ununenud.
Söögipalve pidas õp. Tõnis Nõmmik.
Peale sööki rääkis H . Aasa Seedrioru
asutamisest, kauaaegsest juhatajast
pr. Amolinsist ja kauaaegsest suve­kodu
kokaötpr. Armude Tammerist,
kelle head söögid veel praegugi on
meeles. Sõna võttis ka pr. Amolins
avaldades head meelt näha jälle oma
endisi kasvandikke ja abilisi, kiites
selle kokkutuleku korraldamist ja
soovitades seda jälle pea uuesti teha.
ma tasuga kui ametiühingu ettenäh­tud
miinimum,. mis neile maksaks
kõige väiksemgi kanada orkester.
Sijski, et selliseid jõude orkestri juu­res
pidada, peab tasu olema mõistlik,
Charles Kipperi saatel. Ka tegeleb
kojliponeerimisega — orkestri asu­tamiskoosolekul
mängisid muusikud
vastvalminud Puu loodud keelpilli
kvartetti.
Viiolarühma juhiks asub Taak Lii- kuna orkester nõuab suure tüki nen-voja,
kelle muusikaline haridus päri- de parimast teenistusajast,
neb Toronto Konservatooriumist ja
ülikoolist. Viiuli ja vioola mängu
kõrval tekkis tal huvi vanade pillide
vastu; Temast sai asjatundja ja kogu­ja,
ning oma teadmiste tõttu palgati ta
Esialgsetel ebaametlikkudel läoi-rääkimistel
E K N - i ja Eesti Sihtkapi­tali
esimeestega sai orkestri idee
heakskiidu osaliseks, ning hamba­raha
võib ehk neilt organisatsiooni-
Londoni, Inglismaale, suurima oks- delt loota. Et aga jalule jääda^vajame
johifirma, Ghristie's, pilliosakonna teisi lahkeid toetajaid, kas eraisi-juhatajaks.
Oli erialase ajakirja uid, ärisid, kultuuri või teisi organi-
Strad'i toimetaja. .Teda peetakse satsioone. Annetajate nimed trüki-üheks
parimaks poognate eriteadla- takse kavalehel igal hooajal. Lähe-seks
ning tema sulest uurimused sel- mat informatsiooni annetuse kohta
lelt alalt ilmuvad ülemaailmselt tea- võib küsida allakirjutanult, 920.T8178.
duslikes eriala žurnaalides ja raama- '
tutes. Huvi vanade pillide vastu ära- ÜLESKUTSE L U TU
tas temas ka huvi barokkajastu muu- Pühapäeval 18. oktoobril on Vana-sika
vastu ning ta on üks Toronto Andrese kirikus ülemises koguduse
barokkorkestri, Tafclmusikl, asuta- saalis, kella 2-st p.l. korraldatud or-jaliikmeid.
On esinenud ka mitme kestri konkurss. Korrapärased harju-teise
orkestri koosseisus, kaasa arva- tused toimuvad esmaspäeviti, 7.30-
tes Toronto Sümfoonia ja Hamiltoni 10.00 õhtul, alates esmasp. 19. okt.
Filharmoonia, olles viimases teise Harjutuse paik on jällegi Vana-And-viiuliosakonna
abijuhiks. rese kiriku ülemine koguduse saal,
Tšellorühma juhiks hakkab Eero mille kasutuse eest oleme kirikule jaks, siis tahaksime sind meelsasti
Voitk, kes 16-aastaselt noorim tuü- tänulikud. Palume kõigil eestlasil, esimesel kontserdil näha.
miku liige ja ainuke, kes muusikaga kel huvi orkestri vastu ja kes män-veel
leiba ei teeni. Mänguga annab givad viiulit, vioolat, tšellot või kont- ANDRUS VOITK
MÄLESTUSTE M D A D E L
Kogu päeva mänginud muusikaks
heliplaatidelt ja lintidelt oli valitud dest, kust igaüks otsis omalapsenä-lemmiklood
laagripäevist, samuti ka gu, viies mõtted tagasi mälestuste
tantsumuusika. Kui pillimehed Lem- radadele. Hilisõhtul süüdati männi-bit
Nielander akordionil ja Martin kus lõkketuli, kus lauldes lõkkelau-
Ahermaa kitarril meelitasid oma le ja tehes lõkkenalju haihtusid vahe-instrumehtidest
välja rahvatantsu pealsed aastad ja tunti end jälle koos
lood, siis tantsiti isegi tuljakut. Lote- ühise perena lapseea päevilt. Rõõmu
rii müüdi kiiresti ära ja võitjad võtsid ja lõbu oli palju, ei raatsitud isegi ööd
muheldes vastu suured loksuvad magamiseks raisata. Ometi saabus
pudelid. Oli veel pandud välja kolm pea pühapäev ja tuli hakata mõtlema
suurt fotoalbumit suvekodu aega- kojusõidu peale. Saalis serveeriti
hommikul veel kohvi kookidega, vee-
• , •• ••• • ^ " deti veel veidi aega lapsepõlve sõpra-
, . / „ i . . \ 1 i j . - dega, kuid igapäevased kohustused
rabassitennast ai akirju anule meldi- ^^^^^ j^aks Evit said soojade tänu-da
920-8178, voi iihtsalt konkursile ^^^^^ ^^^^^^^ ^.^
tulla. Palume lugejail seda kutset °
edasi anda \pillimängijaile oma tut- , . • ' \ — . ——
vustuskonnas, kes ehk seda teadet
' ise ei loe. Mängida tuleb üks pala 3-5
min. kestvusega, ilma saatjata. Selle
pala valik on vaba. Nõutav saab
olema kohapeal soovitatud heliredel
ja lühike kärbe orkestri partiist, mida
varem harjutatud ei ole. Ettemängi­mine
toimub õhukese eesriide tagant,
nii et žüriil mängija isik teada ei ole.
Konkursi korraldaja, kes ei sekku
otsustesse, jääb ainukeseks, kellel
kandidaatide isiksus teada. Žürii
liikmed on orkestri juht ja kõik rüh­made
juhid. Ühiselt tehtud otsusest
teatab konkursi korraldaja sama päe­va
õhtul telefoni kaudu.
Ettemängimisest ei pääsenud ka
tuumiku liikmed. Kui nemad kokku
astusid, pidid ka nemad pillid välja
võtma. Soovime näha igat vanuse­grupp!,
koolilapsest vanema vetera­nini.
Armas lugeja, k u i s a ei ole selles
õndsas olukorras, kus sul oleks või­malus
astuda kas liikmeks võitoeta-
Endised suvekodu kasvatajad Seedriorul kokkutulekul —
Milvi Amolins ja õp. Tõnis Nõmmik.
olid ära teeninud ja avaldati soovi
kõigi poolt sellist kokkutulekut pea
korrata. Oli taas lükitud mälestuste
keesse üks ilus pärl.
Seedrioru juhatus oleks siiski või­nud
oma lastele selleks esimeseks
korraks anda hoonete kasutamise ta­suta,
sest eks ole ju noored mejie tule­vik,
ka Seedriorul on vaja noori oma
tuleviku kindlustamiseks. Eks ütle ju
eesti vanasõnagi heldus võidab ka
võõra väe "o '
A.T.
TORONTO
SOOME KEELE
KOOL
York Mills Coltegiate,
490 York Mills Rd.
Veel jõuate kaasa!
Registreerige kohe - kolmapäeviti
kl. 6.30 5.
TERE TULEMAST SOOME KEELT ÕPPIMA!