Meie Elu = Our life, September 17, 1987

              a M L I Ä P Ä E V Ä L , . ! ? . SHpT^MBRIL - T H U R S D S E P T E M B E R 11
ffMeie Elu"
„Meie Elu** nr. 38 (1956} 1987
„MEIEELlPr-„
Published by Estonian
Weekly
Co. Toronto Ltd., Estonian
., Toronto, Ont* Csniida, M4K 2 R 8 .
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming,473 LuhmannDr, NewMilford, N.J. U S A .
Uä kOnVBFBIlti j OVER 50 YEARS OF CM SALES AfJD SERVICE
9 glasnostf' tähe all
ganistanist välja, aga Baiti riigid
OGANM
tf Efe" väljaandjaks on Eesti Kirjastas Kanadas.
Asüt; A . Weileri dgatusel 1950.
„Meie E k " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R8 Canada. - Tel. 480-0951.
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmäsp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p . l , teisip.
janeljap.kl.9hm.--8öhtul laupäeviti kl. 9 hm. - 1 P-l-
,,MEIE ELU'* temmishinnad: Kanadas 1 a J43.00,8 k. §24
3 k. 815.00. ^ USA-ssel a. IH7,00, 8k. 125.00, 3 k. 816.00.
® Ulemeremaadesse 1 a. $52.00, 8 k. ^28.00, 3 k. ^18.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. 839,00,8 k. 819.50,3 k.89.75. USA-sse
1 a. 848.00, 8 k. g2'4.00, 3 k. 112.00. Öhupoštilisa ule­meremaadesse:
1 a. 893.00, 8 k. $48.50, 3 k. ^23.25.
^^^^^^ . Ü
KUULUTÜSHINNAD:ltollühel veerul-esiküljel 8^
' tekstis g5.5Q.
I .
PAUL junus
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Chev Oids Limited Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E. Scarborough, Ont. MIS 4L9
Kodu-Eestist lahkumise
aastapäevaks
Psalm 139, 7-12
43 aastat,
mis on tea. Tegelikult on press ühiskonna
tuntud kui Usuline, kultuuriline ja teenistuses. Todd Leaventhal, kes on
poliitiline organisatsioon USA-8 ja ametlikult USSR-i ajakirjanduse va­ka
Kanadas (liikmeid on ka Kana" leandmete kontrollija, tõendas et
das) oli valinud kommunismist ariB- USSR-i ajalehtedes on küllalt vale.
saamiseks rahulikuja üksteise vas- andmeid Ameerika kohta. 1987. aas-tastiku
mõistmise tee oma lU USA tal on 6 kuu jooksul avaldatud 32
ja U S S E konverentsi näol 23-28. korda vale andmeid. Ajalehed levita-augustim.
vad isegi väga imelikk^^
/ . . " ; valeandmeid U SA kohta. Näiteks et enamik meist nägi viimast korda
1985. aastal oh esimene USA ja Am. leiutas AIDS-iviiruse, mida Am.- oma kodumaad '
USSR-i vahekordi käsitav konve- nüüd levitab üle maailma. Et Amee- Kodust ja kodumaalt lahkumine
rents Chautauquas. USSR gl, sus rika on sõjariist, mis tapab ainult on elamus, mis on kirjutatud süga-esmdatud
ainult 5 Inkmega. • alusta- ja pruuninahalisi, aga mitte vait iga võõrsil asuva inimese hin-
1986. aastal toimus konverents valgeid. See on käegakatsutav, et see ^^g
Lätis, Jurmalas. Ameerika poolel oli ei saa õige olla, aga ajalehed siiski Meie hingeelus on nõnda, et kõik
f ^^T°i'w 11^^ kirjutavad seda korduvalt. Publik see, mida me tõeliselt armastame,
kaidisikuidWashmgtonist,StateDe- Leaventhali kommentaare ei armasta- kannabendal kadumatuse pitseri-partmendist
^^.^ armastuse
dajaicL Venelaste ullatu^^^^^^^^ Vladimir Pozner oli ägavaga puudus ^on see, mis on võimeline
verents lati rahva poolt suure tähe- populaarne kogu nädala jooksul ja laskma koltuda ja kustuda meie elu
epanu ^ösahseks _,a ameeriklased võitis südameid. Ta räägib vabalt ja hingeraamatu sügavaid lehekül-kindlasti
pooldasid vaba, iseseisvat inglise ja vene keelt ja tõlkis ise kõik gi.
lllll9llllilliiiiiil}3ll!lilillilllllllliiiilinil)!!!ill!liHllillll^
sioon 23. augustil o l i vaid esimene
pääsukene vabadusnõudlustes va-iiade
Stalini aegsete valede ümbler-lükkamiseks.
Hilisem neist on de­monstratsiooni
korraldaja, 35-aa8-
iase Tiit Madissoni jõudmine 12.
skp. koos oma naise ja poja Jaanu­sega
Stockholmi. Väljasaadetuna
võimude poolt Nõukogude Eestist,
nagu foto allkirjas märgib püha­päevane
„ T o r o i i t o S t a r " 13.11.87.
Ka varem pn juhtunud, et nõuko­gude
võimud saadavad välja eba­soovitavaid
isikuid, et neist lihtsalt
on
siiski märkimisväärne ja iniormat-siooiie
^vav nii demonstratsiooni
kui ka poliitiliste meeleolude kohta
Tallinnas ning samas ka Riias ja
Vilniuses toimunud demonstrat­sioonidega.
Lindamäel esitatud ko­lmedes
esitajti kolm nõuet: 1) Molo-tov-
Ribbentropi pakt tuleb tühis­tada;
2) stalinlikud šõjakurjategi-jad
tulevad kohtu alla anda; 3) po­liitilised
Vangid Enn Tarto Ja Mart
Niklus tulevad vabastada.
Kas ei ole need punktid otse loo­giliseks
järelduseks Mikhail G6^
bachevi „gla8nostisf', mis nõuab
Nõukogude Liidu uuest mõttelisest
struktuurist avalikku lahtisust ja
julgust end informatsiooniliselt
avaldada. Seda püüdis Lindamäe
demonstratsioon teha astudes oma
nõudlustes sammuga tagasi ajaluk-ki{
ja sündmustesse^ millistega haa­rati
kolme Balti riigi iseseisvus. N i i
põrutas Lindamäe demonstrat­sioon
otse ^Kremli moraalsesse
südamess^ ja nõuab vastust.
K u i d ometi tungis politsei kogu-oienud
demonstrantidele kallale ja
võimud saateid Tiit Madissoni
maalt välja, et poliitilist olukorda
vaigistada. Kuid kas suudeti seda,
sest Lindamäel tõstetud küsimused
on rahva ette viidud ja ka vabasse
läänemaailma kantud. Nähtavasti
ei ole Gorbachevi glasnost veel
võimuaparatuuri sööbinud ja või­mud
võtsid kumminuiad tarvituse­le.
Edaspidiseid arenguid tuleb
vaid ära oodata.
Kuid peame olema kannatlikud.
Paistab, et ka Kremlis endas ei
glasnosti küsimus veel lõplikku
tunnustust leidnud. Tähelepanu
vääriv on asjaolu, et Lindamäe de­monstratsioon
on julgustanud glas­nosti
vastaseid Kremlis oma eri
arusaamadega välja tulema.
„Pravda" võtab vaatluse alla G o^
bachevi lähema kaastöölise N.
YeltsiniS. augusti kõne kriitika al­la.
Yeltsini( ja Gorbachevi) uuendu­sed
pidid süüdi olema, et tulemu­seks
olid selles, et need kutsusid
välja etnilised demonstratsioonid
Moskvas ja Balti maades ja see on
toimunud Yeltsini (Gorbachevi)
hoiaku tagapõhjal. Edasi märgitak­se
„Pravdas":' ,,Võib märkida, et
just demokratiseerimise protsessis
ühiskondliku demagoogia vaht
lööb välja."
Leht nimetab kolme Balti maa
demonstratsioone provokatiivse-teks
ja nõukogude pealinnas paha­meelt
tekitavaksr
' sust identifitšeendävõ
teha või öelda kõike „midatahet&k-metega,
tuues meile lähedale j u ­mala
mõtteid ja Jumala tahet
Hääl suurest pimedusest ütleb
meile: tea üht asja läbitungiva sel­gusega:
sa elad, ei mitte iseenesest,
vaid Jumala imelise armu läbi.
Sa elad ja su kõrval kodus j a siin,
jumalakojas ainuüksi Jumala ime­lise
armu läbi.
Leib on su laual. Vabadus varjab
sind. Armastus ümbritseb sind.
Ja kõigi selle taga ei ole keegi
muu kui Tema, kellele me Jeesuse
Kristuse läbi tohime ütelda: Meie
Isa, kes Sa oled taevas.
Külastasin hiljuti raskesti haiget
. ..,. .. J .. - , - ' ' ö" kaaseestlast miljonitelinna haig-
Lati n i k i . Oh ägedaid sõnavõtte ja ka oma kõnelused. Oli riietatud väga Jumal, kes meid on loonud, on las. Ta o l i mulle täiesti tundmata ja
- läänelikku moodi iga päev. Lõpp- meile kinkinud imelise võime säi- viibis nüüd üksinda elu ja surma
^^987. aasta konverents peeti jälle kokkuvõttes Vladimir Pozner ja Hiada oma hinge varakambris mä- piiril Kui nimetasin ta nime, avas
Lnautauquas. bovettiae poo t osa- ameerika kolumnist Jack Anderson lestusi, pilte ja elamusi mis meid ta silm'ad ja pidas mind arstiks. Kui
võtjaid 240 (nende hulgas ka lätlasi, leppisid kokku õiglaseks -informat- rikastavad ja millede läbi Tema, ütlesin, kes olen,vaatas ta mulle
eestlastest ei olnud midagi kuulda), siooniks USA ja USSR-i vahel vä- kes meid igavese armastusega on otsa ja küsis:„Kas minuga on asi
Ameerika poolel 1^^^ osa- hemalt kord kuus. Sellest konverent- armastanud, juhib ja hoiab meid j„ba nii kaugel?"
võtjat terve nädala jooksul. , sist võttis 0 õnnistatud teedel.
Chautauqua on suvituskoht NY- kui „US News and World" reporter. Meie elutõelisedrikkusedei ole
osariigis, Penn. piiri lahedal ilusa Läti konverents pidi tema vangista- kunagi väljaspool, nad on sääl, kus
Ghautauquajarveaares.Tuletabosa-mise tõttu peaaegu ära jääma. Lõ- Jumala armu läbi tuksub meie süda
hselt meelde Narva-Jõesuud oma va- puks väideti, et „glasnost" pidi kõik ja kust viimselt välja kasvab me elu
nade Victoria-aegsete ehitustega - asjad lahendama ja mis ei ole veel tõeline õnn. Meie eksime kui arva-suured
rodud ümbritsevad maju, kus tehtud, see saab korda seatud, andke me, et me elame sellest, mis meil on
mõnus kohvi juua. Avarad puiesteed meile aega, me teeme kõik heaks,
ja üldse palju rohelist. Seal elab su­veti
ja ka aasta ringi rohkesti pen- BALTI RIIGID ISEKÜSIMUS
sionäre, võiks oletada Am. kõrgem- Esmaspäeva pärastlõunal oli väga
keskklass, kelle kultuurilised huvid huvitav loeng „ Soviet-American Re- , ,
leiavad rahuldamist loengute, kont- lations since 1945". Meie poolt dr. kus on meil igaühe lapsepõlveko-'
sertide jne. kaudu aasta ringi. Marshall Shulman - expert in du. Moodne hingeraviteadus toob
ja nüüd oli selles atmosfääris foreign affairs, Columbia University. meile lähedale sama tõe. Meie hing
vastuvõetud240venelast. Enamus oli Venelaste poolel dr. Zhurkin - on väga tugevasti mõjutatud lapse-paigutatud
perekondadesse, amet- Deputy Director of U SA and Canada ja noorepõlve elamustest. Kodus
Studies. Mees kes sageli käib kaasas pannakse põhialus sellele, mis
Gorbatshoviga. Mõlemadkõrgel dip- ühest inimestest edaspidi saab.
lomaatlikul nivool ja head kõnele- Kodu ja kodumaa oh suured
väga mõju-, jad, Kõned väga viisakad. Shulmani väärtused, mida meil on põhjust
kad, juhtivad isikud mi poliitilisel kõne oli tõesti sõprust ja rahu sooviv, pidada armsaks ja kalliks. Me rän-kui
ka kultuurilisel alal. Tass, Zhurkin'il mõned nõksud ikka sees. dame tänasel tähtsal mälestuspäe-
,,Pravda", ,,Izvestia\Vreporterid Üks Mõlemad leidsid, et meil,,kahel suu- vai sinna, kus on meie kodumaa,
väliskorrespondent arvas, et koos rel" on tohutu suured ülesanded ja Suur lähutavveteväli ja meie rahva
on tähtsamad isikud kui seda pii kohustused. Mindi tagasi ajalukku, vaenlaste poolt püstitatud raud-
Moskvas sealsel ajakirjanike ^ön- kus dr. Shulman mainis, et juba sõja rimp ei takista meid mõttes sinna
T « tea, kes jäi %eeV ajal puudus vast^ minemast
väliselt Iga inimene elab viimselt
sellest, mis ta on ja mida. ta evib
sisemiselt
Jumala sõna õpetab meile, et me
sisemise olemuse juured on sääl,
likud esindajad hotellidesse.
240 N. LIIDUST .
USSR-i koosseisus
ei
3 peale Gorbatshovi. hiljem kui meie tulime välja Marshall Sa tunned seda teed, seda täna­se".
N i i siis käib Kremlis võitlus glas°
nosti ja perestroika pärast, kuigi
kõik on sellega väliselt ühinenud ja
end osalisteks peavad. Võib-olla
annab see meile s i in seletuse, et
politseil oli Lindamäel võim inim-hulkasid
kumminuiadega peksta ja
lõpuks ka Madissoni välja saata.
„Pravda" ei ole ainuke õigeusk»
lik organ Nõukogude Liidus. Teine
selline on „Tas8", kes omab oma
agentuurid nõukogude saatkonda­de
juures läänemaailmas ja omab
eiidale võetud õiguse poliitilisi
nähteid tituleerida ja inimesi klas­sifitseerida
oma propagandaliste
ülesannete kohaselt N i i arvas
„Ta88", et demonstratsioonid olid
finantseeritud USA kolme raadio­jaama
õhutusel. Vilniuse djemons-tratsioon
olevat CIA organiseeri­tud.
„Ta8si" tuletused on enamalt
jaolt ebaõiged, sihilikud ja poliiti­liselt
pahatahtlikud, j a sellisena e i
oma see organisatsioon vaba aja­kirjanduse
sisu ega mõistet ega ek-sistentsiõigust
tegutsemiseks va­bades
maades.
V.-
USA-st N Y kuberner Cucmo, Plaaniga ja kommunistid silirinähta- vat, seda jalgrada, mis viib sinna,
N J osariigi senaator Bradley ja mit vait laiutasid oma vägivaldset maail- kus on su kunagise kodu uks. Sääl
med USA-USSR vahekordade eritaad- mavallutamise poliitikat, siis arusaa- uksel seisis su ema, kui ta õhtu
lased. Ajakirjandus ja tv olid matused suurenesid ja usaldus kadus tulles kutsus lapsi tuppa. Võib-olla
esindatud suurel arvul. Arvat: et hoopis. ta seisis säälsamas, kui ta kodumaa
100 ajakirjanikku külastas GhEuta- Dr. Zhurkin ütles, et pärast sõda raskel tunnil saatis oma lapsi kau-quat
selle nädala jooksul. esimese 10 aasta jooksul paistis nei- gele võõrsile. Ta seisis koduuksel
TV-programmid saadeti edasi Mew le, et sõda U SA ja USSR-i Vahel on hallipäisena ja lehvitas kaua, nagu
Yorki ja Moskvasse ja arvati ei 100 , paratamatu. Nüüd on need arusaa-. oleks ta süda kartnud, et möödub Me võime oma elu päikesepaiste
miljonit jälgis neid. Nii vähemalt mad muutunud. Süüdistas Stalinit ja palju, palju aastaid, enne kui j ä l l e Hstel aegadel sellest armastusest
kirjutab Chautauqua ajaleht. tõi välja jälle kuulsa „glasnosti", mis vabadus tuleb tagasi Eestimaale ja otsekui, kinnisilmi mööda rutata.
Ta mõtles ilmselt tollele suurele
viimsele lõppjaamale, millest mitte
keegi meist ei saa mööda sõita, vaid
kus kuningas ja kerjus ei erine
üksteisest enam muu kui ainult
usu, armastuse ja lootuse pöblest
Mul oli juhjuslikult kaasas käes­oleva
aasta leerilaululaht ja jätsin
selle haige lauale. Kui ma teda
mõne päeva pärast uuesti külasta­sin,
oli ta vahepeal muutunud väga
nõrgaks. Aga ta ütles mulle, et tun­neb
ennast hingeliselt hulga tuge­vamana.
Ja ta käed võtsid laulu-lehe
ja ta luges mulle sealt paar
rida, mille kohta ta mainis, et need
olid t^da hingeliselt palju aidanud.
Loen teile, mu armsad, need
read, mille olin kirjutanud küll oma
leeriõpilastele, aga millest elu ja
s^rma p i i r i l viibija tundis, et need
on kirjutatud temalegi:
„Tea; ka meeleheite kuristiku
kaldalt läheb tee Tema juurde, kes
meid igavese armetusega pn a^
mastanud ja kes meid ei hülga ~ ka
siis mitte, kui me Teda nii mõnigi
kord oleme unustanud või koguni
hüljanud." ^
Alates esimestest jõuludest Pet-lemmas
ja esimesest Suurest Ree­dest
Kolgata mäel, me elame Juma­la
imelise armastuse piirkonnas.
Kristlaseks olemise kandvaks põ­hialuseks
on tõde: mitte meie ei ole
otsinud ja armastanud Teda, vaid
Tema armastus on leidnud meid.
Chautauqua Instituudi president peab tooma helge tuleviku kõikidele, võõra vägivalla poolt lukustatud
Daniel Bratton tervitas külalisi Lubas kindlasti vägede väljatoomist isamaa värav avatakse kaugetel
koos NY osariigi kuberner Cuomo- Afganistanist ja igah pooh. Kui kõne maadel asuvaile tütardele ja poe­ga
pühapäeval 23. aug. Venelaste lõpus lätlane küsis, et kas väed saa- gadele. .
reisijuhiks oli Valentina Tereshko- vad välja.tõmmatud ka Eesti, Läti ja Kõik teated ja kirjad, t^vitused
va — esimene naine, kes tegi kaasa Leedualadelt, siis oli vastus, et see on ja fotod, mis on tulnud orajastatud
lennu maailmaruumi. iseküsimus - vaieldav küsimus. Kui kodumaalt kõnelevad ühest tõsias-
Konverentsid algasid esmaspäe- keegi küsis Berliini müüri vajadu- jast: Kodu-Eestisse jäänud ei ole
väi ja lõppesid reedel. Iga päev oli sest, siis vastus oli, et šeda tahtsid meid unustanud. Nad elavad sääl
Me võime selle armastuse oma va­lesti
elatud eluga jalgealusesse
porri tallata. Me võime ütelda: ma
tulen ise toime oma hinge ja eluga
ja mul ei ole tarvis Jumalat ja tema
Kristust
N i i võime meie mõtelda ja ütelda
oma vaimses lühinägelikkuses, aga
see ei tee olematuks ei Jumalat ega
tihedalt loenguid ja laudkonna- Ida-Saksamaa sakslased ja meie küll raskeis elutingimustes. N e i l ei Tema imelist armastust
Qiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiniim^
lõhkeainet
i meie eesti ajalehed aval­dasid
loo „pommi" leidmisest ehi­tuse
ees, milles'asub minu kontor.
„Los Angelese Times" Samuti aval­das
lühikese kirjutise sellest juhtu-mist
- . •
Kahjuks ,^Los Angelese Timesi"
artikli kirjutaja ega ka eesti ajalehe
reporter ei võtnud minuga ühen­dust
enne kui kirjutasid oma artik­l
i . . ' -
Politsei on minule teatanud, et
kahtlane ese väljaspool minu kon°
tori ehitust, mis oli avastatud ehi­tuse
aedniku poolt, ei olnud pomm.
See ei sisaldanud lõhkeaineid.
Mina ei ole saanud ähvardavaid
kirju enne ega ka pärast juhtumit
Ei ole usutav, et kellegile mingi
ähvardus oli suunatud.
Kahju, et pidin võtma aega selle
juhtumi õiendamiseks. Loodan, et
põhjendamata jutt ei kandu edasi
la ei
Linnarahvas
vestlusi. Samal ajal mitmed erine- toetasime. Kõne sisse oli poetatud ka ole oleviku-rõõmu. Aga neil on
vad diskussioonid, nii et kõike oli lause, et U SA kaitseb sõjakurjategi- minevik,millestnadelavad, jatule-võimatu
kuulata. Oli nagu kaks jäid. vik, millele nende kannatuste-kao-suunda:
poliitilised formaalsed Teisipäeval oli kõne all inimõigu- tuste meeleheite varjudega võitlev
loengud ja isiklikud üksteise mõist- . sed ja Helsingi kokkulepe. Venelased hing vastu sirutab. Olevikku neil ei
mise arutlused. Formaalsete poliiti- heitsid ette, et miks ameeriklased ei ole. Aga neil on siiski vaid minevik
liste loengute kõrval, mis leidsid taha teha „Human Rights" konve- ja tulevik. Ja veelgi tähtsam, neil on
aset iga päev, oli eriteadlaste dis- rentsi Moskvas. ÜldiseU Am. pool ' lihtne sügav armastus oma palju-kussioone.
kunsti, hariduse, ajakir- leidis, et inimõigustest arusaamised kannatanud kodumaa ja saatuse
janduse, usu, teatri alal. Poliitikaga on veel nii erinevad kummalgi pool, vastu. Ja kõige selle kandjaks on
seoses olid loengud, mis käsitlesid et ei ole mingit mõtet konverentsiks, .usk ja lootus Temale, kelle käes on
inimõigusi, seaduste erinevusi kahe Kui^ küsimus oli baltlaste võimali- üksikinimeste ja rahvaste saatus,
maa vahel (advokaadid omavahel) kust osavõtust inimõiguste konve- Vaikse, ent kindla kangelasllk-ökonooniiat
ja muidugi relvastamise rentsist, siis vastus kadus kuidagi ära-, kusega nad on kandnud neljaküm-ohtu.^
juudid viisid läbi oma konve- kui küsiti jälle, et millal Berliinimüür ne pika aasta jooksul oma saatust
lentsi, mida ei olnud alguses kavas, maha võetakse, siis vastus oli, et mis inimlikult vaadates on murdu-
Kuulajaskond suhtus väga tõsi- sellega on aega, enne on palju täht- miseni raske. Aga need — nii kin-selt
loengutesse ja küsimusi esitati samaid ja kiiremaid küsimusi lähen- nitab Püha Kiri — kes Issandat
palju mõlemalt poolt. Aeg jäi alati dada. Kokkuvõttes — ameeriklased ootavad, kes oma lootuse panevad
eMa>oe!9O«0»O€BOQIDOGIi»O4I39O«I3>0«D«<D]»<KII»O«t^^
Qga uus.,MEIE ELU" telliia aitab
sa sisukamale ajalehele.
EKP K K büroo arutas oma
tisel istungil olukorda söödavaru-mistööde
läbiviimisel rajoonide ma­jandites
ja märkis ära järgmist: >
Paljude majandite parteialgorgani-satsioonid,
paljud rajoonide agro­tööstuskoondiste
liikmed ei ole ra­kendanud
vajalikke organisatsiooni­lisi
ja poliitilisi abinõusid söödava-rumistööde
eduka ettevalmistuse ta­gamiseks.
Vabariigis keskmiselt varuti näda­laga
(29. juunist 5. juulini) ühe ting vei­se
kohta ainuU kaks tsentnerühikut.
Hiiumaa rajoonis aga 1,5 ja Kohtla-järve
rajoonis vaid 1,2 tsentnersöötü-h
i k u t . . .
Juulis ja augustis on vaja laupäe­viti
ja pühapäeviti organiseerida
söödavarumise lööktööpäevi, tõm­mates
kaasa Šeflusettevõtete tööta­jaid
ning linnade ja muude asulate
elanikke. Parteiorganisatsioonidel ja
majandijuhtidel tuleb rakendada abi­nõud
selleks, et lepingute alusel kaa­sata
söödavarumisse maaelanikke,
aianduskooperatiivide liikmeid ja
individuaalsuvilate valdajaid.
(„Rahva Häär 10. juulil, 1987.a.
kitsaks, palju küsimusi jäi aga
vastamata.
„GLASNOSTI" TÄHE A L L • '
Moderaator John Wallach ütles so-vettidele,
et olge nii avameelsed kü­simustega
kui te olete omal maal.
jäid kindlaks põhimõttele, et sõnad ei Temale, saavad uut rammu ja tõu-loe,
näidake tegusid ja siis me alles sevad kui kotkad üles meeleheite
räägime edasi. Katsuti jääda siiski kuristikestki.
viisakaks ja rahulikuks, toonitades Keset saatanlike jõudude või-et
me oleme Chautauquas. mutsemist, keset kannatusi ja ras-
Hiljem oli diskussioon am. ja so- keid kaotusi elab vaikne kindel
veti advokaatide vahel ja toodi välja kangelaslikkus, mis ei kaota usku
Selle peale oli tugev naer. „Te ei usu seaduste erinevusi. Selles koosseisus Jumalasse ja mis e i kaota sellepä
Laulik tunnetas seda tõde süga­valt,
kirjutades oma 139. laulus:
„Kuhu ma võiksin minna su Vaimu
eest^ j a kuhu ma põgeneksin su
palge eest? Kui ma astuksin taevas­se,
siis oled sina seal; kui ma teek­sin
endale aseme surmavaida, vaa­ta,
sina oled seaL Kui ma võtaksin
koidutiivad, ja asuksin elama viim­se
mere otsa, siis sealgi su käsi
mirtd juhataks, ja su parem kasi
haaraks mu kinni. Ja kui ma ütlek­sin:
„Katku mind pimedus, ja val­gus
mu ümber saagu ööks," siis pi­medus
ei oleks pime sinu ees, vaid
öö oleks kui päev valge, pimedus
oleks kui valgus." (s.7:12).
Ükski meist ei põgene Jumala
eest; ükski meist ei põgene ka mitte
selle eest, mis Jumal meilt ootab,
kui me astume võõrsiloleku 43-asse
aastasse. .
Ma usun. Ta ootab meilt kõigilt
armastust ja ustavust — kristlasena
ja eestlasena.
Armastus kuulub lahutamatult
sügavama inimeseks-olemise juur-kui
palju kritiseerimist pn meil vii- oli ka üks Läti kõrgem kohtunik. Tuli rast ka mitte usku Eesti paremasse de. Armastus on ka lahutamaluk
osaks kristlase isamaa-armastu-sest
Sinu oma hinge tervise, su süga­vama
elusisu ja tõelise õnne pärast
sinu kodu ja su kodumaa parast
ootab Jumal sinultki eelkõige ar­mastust
ja. sellest võrsuvat kristlik-masel
ajal. Meil on viimase 14/2 küsimuse alla, kas seadus pn kõr- tulevikku,
aasta jooksul toimunud suured muu- gem kui põhiseadus või üm- Iga kord kui me rahvuslikel täht-datused,
sellest ajast kui meil on berpöördult. See jäi õieti lahenda- päevil mõtleme oma kodudele,
„glasnosf'. Plaksutage, karjuge mata. Lätlane ütles, et ta ei tea, kui- omastele ja kodumaale, astub see
„boo" või mida te iganes tahate teha, das vastata. Viimase 10 aasta jooksul vaikne kangelaslikkus aegade suu-olge
vabad," ütles Wallach., fa pea- tal ei olevat kogemusi, et Läti riik rest pimedusest esile, vaatab meile
loosung kogu konverentsi ajal oli oleks omale seaduse järgi nõudnud silmi ja südamesse.
„glasnost", mis haaras venelasi ja ka iseseisvust See loeng oleks olnud See vaikne kangelaslikkus elab rahvuslikku ustavust
ameeriklasi. Mõlemate riikide efseisnin- - huvitav meie noortele aaddvvookkaaaattiiddeellee,, kodumaal kodudes jlaa .„.opõõrraannddaa K-naaan» L « » « » U '
dajad kinnitasid, et nende õlgadel on kel edaspidi tuleb kokkupuuteid rah- all". Ta elab ka vanglates ja kpm-kogu:
maailma tulevik ja seda tuleb vusvaheliste seadustega. munistliku vägivalla orjalaagreis.
tõsiselt võtta jaseda saab teha ainult
ühise koostööga.
Esmaspäeva hommikupoolel- oli
ajakirjanike sessioon ja „free pressi"
probleemid. Kohati olid vaielused
väga
Kusagilt kaugelt on sadade tu­handete
inimeste silmad suunatud
meile, kes me elame Jumala imeli­se
armu läbi.
Neis silmades peegeldub meie
kauge kodumaa saatus, valu, kan­natus,
— aga ka lootus. Nad on
Ta ei ole surnud säälgi, kus on
JUUTIDE ERIKONVERENTS võõra vägivalla ohvrite tundmatud
Üks läti päritoluga advokaat helis- hauad. See vaikne kangelaslikkus,
tas kesknädala õhtul hilja Arizonast mis usub ja loodab, ootab et meie,
minu pojale, teades et ta on siin, kes me elame suures vabaduses, suunatud me südameisse. Nadotsi-
Kas on üldse vaba saadetud BATUN-i poolt ja käib julgeoleku ja heaolu tingimustes, ei vad meie armastust, mis ei karda
Chautauquas loenguid kuulamas, ja unustaks, et meie sügavama ole- tegusid ja ohvreid.
Vladimir Pozner - USSR-i tv- ja küsis, et kas me saaksime seal olla muse juured on Jumalas j a nendes Jumal ise süüdaku Jeesuse Kris-raadiokommentaatorarvas,
et,,Free neljapäeva hommikul kell 9^ j^^^^^ mis Jumal meile on tuse läbi meie armastuse tuled põ^
Pressi" ei ole olemas. Vahe on ainult istungil. See konverents juutide poolt andnud me kodude ja rahva kaudu, lema uue heleda ja jõulise lee&isa
selles, et meie teame, et ,.FreePres- Laskem täna sellel nimetul kan- ja juhtigu ja õnnistagu meid.
s i " ei ei (Järg. lis. .3) gelaslikkusel kõnelda meie süda- RUDOLF KIVIRANNA
I I
Soi
EESTf
1065 S T EE
N O R T H Y (
M 2 R 2S9
Omanik
Avatul
ei olnud ette näi
pressisid ta sisse]
Moskvast on k(
kes on kõva jui
huvitatud, mis ü
tõusime vara ülel
Osavõtjaid se|
umbes 200. Enai
aga oli ka meie
välja oma problej
nu takistused ja
puudumine. Levi
nende probleemi(
palju. Näiteks —1
ajalehti, eiolernel
juudi teater ei saa|
se juudi keskust(
mi ei ole selles ja|
Samuel Zvlz lül
väljarännu statist]
did rääkisid 40(
sest, prof. Zvis
peale. Te võite
hiljuti toodi sisse
piiblit. Kes tahabl
ei takista, aga p|
Me teeme väljarc
maks, aga mitte
juutidele me erisel
olid väga ägedad]
ga. Nimetati, et
niseeritud, agrej
Juba lapsena küsj
mingi poliitiline
on sellest kasu j|
kisid nad oma
Üks proua kalsu!
veenvalt, et siin o|
peame kõik omi
tooma. Siin on väi
koos ja me ei to|
lasta mööda mini
Sellelt istungilt!
ühte läti päritolu]
Chautauquasse s(
ja oli möödunud
maias. Vahetasir
kohta ja leidsime,!
lik, et siin oleks k l
kus oleksime oma|
välja tulla. Proui
; on lihtsalt pahašec
me oleme nii tuimj
kaasa, jätsime jui
kohtume 2. aasta pl
Balti konverentsil!
STALIN SÜÜDI
Chautauquas V\
ka meie demokra
nid. President R
puhul CaliforniavSt
les ja mainis, et oi
nost" toob muudatl
N. Liitu arvestaml
olnud ja nii nagu tl
nagu me loodame,!
Demokraat, arv|
dikandidaat,sena[
presidendi kõne k(|
Reagan. Ise pidas
seva kõne — ilusaj
kali järvest ja mi
tööst ja ta meeldi]
On hea kõnemees