1981-07-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,^ele Elu'^llr. 28 (1639) 198S
ma A.j^mjgg"'^
Üsna ammu -~ ja juba eime meie
ajaarvamist r - lõid vana-aja leiburid
keerulisi niisutussusteeme ja ehitasid
laevu, milltedega võis t^ha pikki
merereise. Samuti oskasid nad püstitada
sildu ja rajada tumeleid.
Üheks antiiktehnika suurepäraseks
näidiseks oli veejuhe Samose saarel.
Kuid me tunneme ka muistsete
meistrite valmistatud peeneid arstiriistu.
Lisaks leiutasid antiikmeistrid
vesiratta ning valmistasid mitmesuguseid
vee- ja päikesekell!.
•Kõige suuremat edu saavutati siiski
kujutavas kunstis ja arhitektuuris;
kus egiptuse ja kreeka meistrite
oskused seisid haruldaselt koi-gel tasemel,
sest just need kaks kunstiharu
koondasid endasse kõik oma ajäs^
tu teadusliku ja tehnilise mõtte saa^
vutused; Selle tõttu ka paljud tolle
aja ehitusmeistrite tood on veel
meiegi päevil kuulsad kui; ületamatud
arhitektuurinäidised. Nii on ka
vana-aja seitsniest maailmaimest
viis ehitised ja kaks raidkunsti näi-
^dised...;:.•• V ; •/.-.p
; Kui küsime; millal üldse tekkis
seitsme maailmaime mõiste; siis vastuse
leidmine on võrdlemisi raske;
Antiikautorite teoseis hakatakse
seitsmest imest rääkima aiates III
sajandist enne Kristust; Arvatavasti
tekkis seitsme kõige tähelepanuväär
semä kunstiteose esiletpstmise idee
just sel perioodil. Seda, kes nad esimesena
välja valis, pble võimalik,
kindlaks teha; pealagi toimus valik
ajapikku, kus ühed imed vahetasid
väijä teisi. Seetõttu esinebki antiik-autoreil
üksteisele vastukäjvaid änd-
Seitsme ime taieliku .Idetelu esitab
meile kreeka poeet AntipätrošSido-ni
linnast (elas II—I sajandil e. Kr.)
ühes oma .epigrammis, müles ta üt-
; leb:„Nägin su müüre, suur Baabü-lon,
laiu, et vankriga sõida. Näinud
olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud
Baabüloni rippuvaid aedu ja
Heliose tohutut kblossi, ja püramiir
de,: mille joonud kestev raske vaev.
Tunnen Mausolose-hiigel-haUakamb-rit,
ent kui ma nägin Ärt^misele •pühendatud
pühakoda, mille katus pilvi
riivab, siis kahvatas ta 'kõrval
kõik, sest väljaspool Olümpo.st ei
kohta päike kuskil sellis^ ilu.''
Palju väärtuslikke- ja huvipakkuvaid
andmeid vana-aja seitsme maailmaime
kohta esitab roomaI teaduse-ja
kirjamees Plinius Vanem (elas I
sajandil) oma teoses „Löoduslugu':.
Selles ta kirjeldab Rhodose kolossi
jä Efesoses asuvat Artemise templit.
Lisaks arvab ta seitsme ime hulka
ka Pharose saare tuletorni, ikuid jäv
tab märkimata Baabüloni müürid.
Üldse märgitakse miitmes~ teoses rippuvate
aedade asemel Baabüloni
müüre ja Pharose saare tuletorni
asemel sageli ka Aleksandria raamatukogu.
Mõned esitavad imedena ka
veel Zeusi altari Pergamonis. Rooma
ajal arvati seitsme ime hulka ka
kuulus amfiteater Colosseum.
On loomulik, et selles pole midagi
imestamapanevat, sest vanad meistrid
lõid suurepäraseid teoseid niivõrd
hulgaliselt, et inimene, kes tahtis
neist kõige ilusamaid välja valida,
seisis paratamatult, raske prob-'
leemi ees. Nagu rippuvad aiad> nii
olid ka Baabüloni müürid ; seda
väärt, et neid imede hulka arvata;
Kuid ka teaduse ja kunsti keskusena
esinev Äleksartdria raamatukogu,
kus oli mitusada tuhat ürikut, kuulus
kahtlemata oma aja imede hulka.
Meie päevini on säilinud Bütsant-sist
pärineva Philoni teos„Seits^
mest imest'', kus valik on sama, mis
Sidoni Antipatrösel. Raamatus on
iga ime kohta toodud üksikasjaline
kirjeldus. See puudub ainult Hali-kamahhose
Mausoleumi kohta, sest
käsikirja lõpuosa ori kaduma läinud.
Egiptuse papüüruste hulgas, avastati
ürik, mis kujutab endast Vana-
Egiptuse koolides (umbes 22; sajan-dit
tagasi) kehtivat õppekava. See
ürik näitab, et õpilased pidid tundma
seaduseandjate (näiteks Söloni),
maalikunstnike, skulptorite, arhitektide
(nende hulgas Artemise templx
ja Halikarnassose Mausoleumi loojate)
ja ka leiutajate nimesid. Edasi
tulevad suuremad saared, mäed, jõed
ja— seitse maailmaimet.
Kõige sagedamini arvatakse mui-nasautorite
teostes seitsme ime hul-
, ka kuuluvaiks Egiptuse, püramiidid,
rippuvad äiad Baabülonis, Artemise
tempel Efesoses. Zeusi kuju Olümpias,
Halikarnassose Mausoleum,
Rhodose koloss ja Aleksandria maja-
•': kas.;.':"--;:;
Meie ajani Oli säilinud ainult püramiidid,
kõik teised on hävinud. Neist,
mis hävisid, suudeti väljäkaevamiste
korras päevavalgele tuua Halikarnassose
Mausoleumi ja Artemise templi
varemete osad. Püramiidide;kohta
üteldakse vana-aja teoseis, et need
olevat käsitsi tehtud mäed, millede
kohta esimese kirjelduse avaldas
Halikarnasspsest pärinev Vana-Ki;ee-ka
ajaloolane Herodotos, kes V sajandil
e';Kr. külastas Egiptust. Samuti
pärineb Hefodotoselt Baabüloni
linna kirjeldus.
HalikamassObe Mausoleum oli
• tempei-hauakamber,"midä kroonis 24
astmest koosnev marmorpüramiid.
Rhodose koloss oli päikesejumal He--
liose kuju, mif 70 küünart (umbes 35
m) kõrge. Selle kolossi hävitas maavärisemine
aastal 220 -^nne Kristust.
Aleksandrias väärisid tähelepanu tuletorn
'(umbes 120 m-kõrge) ja raamatukogu,
mille hpidlad sisaldasid
umbes 0,5 miljonit papüüruserulli,
nende hulgas ka hindamatuid väärtusi,
nagu Muinas-Kreeka suurimate
. dramaturgide Sophoklese, Äischylo-se
ja Euripidese tragöödiate käsikirjad.
Tuletorni kuplil seisis Hgi T m
kõrgune Poseidoni; pronkskuju. Kuplit,
mis kattis tuletorni kolmandat
(tule) korrust, hoidsid ülal poleeritud
graniitsambad.
Tänapäeva ; maailma-arhitektuuri
entsüklopeedias üteldakse, et Baabüloni
kuulsate müüride ja rippuvate
aedade loomisel õppisid arhitektid
arvutama kunstlike aedade tohutut
raskust ülal hoidvate võlvkaarte kaii-dejõudu.
Artemise templi osas märgitakse,
et kirjeldust templi looja
Hersiphrohise töövõtetest on võimatu
mahutada isegi paksudesse raamatutesse,
sest neis on midagi sellilt,
njis ületab kõike looduses-ette-tulevat.
Sellele lisab kokkuvõt^, et
„i|ldse need seitse mälestusniärki,
niis kehastavad vanä-aja kõige arenenumate
maade kultuuri kolge väl-japaistvaniaid
saavutusi, ön igati
väärt kandma maaümaime ninietust,
ja eriti veel selle tõttu> et nad loodi;
inimese mõistuse ja kätega."
Läbi aegade on värvimine plnuci sed ja punased värvid hästi eredaks
tähtis ja igal värvimeistrilcm^^o^^^
galadused/kuidasniimitut värvi^^k^^^^ VlfNAKlVI: kasutatakse koos
võimalik^ värviainetest saada. M a ' aluuniga, et värv paremini lõnga
aastatuhandeid enne Kristust oli pu» {^ülge hakkaks. Pärast värvimist
mne värv tähtis kaup. Tuhandetest saab kasutada kas raudsulfaati või
teokarpidest sai raasukese värviai- ^asutada raudkatelt lõnga keetmi-
Met, purpurit, mis oli väga kallis ja geks, siis muutub värv hallimaks ja
isõutud aine (punane). tumedamaks. Efkolk^^^ värve ro-
LeiudOrlentis näitavad, et iubä
pronksajai kasutati: indigot^:^
, värvi valmistamiseks;, (indigofera ^ ' " ^ ' ^ vaskkatelt.
tinctoria) ja krappi (rubia tincto- Täimevärvide skaala koosneb pea-rum),
mille juured annavad punaseid öiselt kollastest, kollakasrohelistest,
värve. i^oiiakaspruuhidest 'ja pruunidest
Kuna need värvid alguses ei kanna- närvidest. E r i peitsimisega saab neid
tanud päikesevalgust, töötasid alke- varieerida rohelisemaks, hallimaks
mistid sellega, :kuidas värvide vastu- või tumedamaks. Kõikide taimedega
panuvõimet pleekimise vastu tõsta? ei saä värvida pidevaid: värve. On -
Kõige tähtsam avastus pü: kui li- ^jemas retseptiraamatuid, kus tava-sada
teatud ebaorgaanilisi aineid Hsed alalist värvi andvad taimed on
värvilahule, näiteks aluniitiy sai püsi- gees. (Näiteks: Hilkka 'Räbergh, Fär-;
vaid: värve. gä garn oeh tyg, IGA-s bokförlag).
Pärast Ameerika avastamist hakati Millal taimi korjata?
Mehhikos korjama täisid (Däetilo- i Puulehed annavad tugevat värvi,
pius coccus cacti), mis mptusid kõi- ^ui nad on täiskasvanud ja roheli-,
ge hinnatumaks punaseks värviks ja ged. Taimelehed just enne õitsemist,
tähtsaks kaubaks. Värvi kutsuü go- juured ja puukoor tuleb kevadel kor-belinseariet,
sarlakpunäne, täriapäe. jäta ja lasta kuivada.. Kuuseoksi, kaval
koochenill. ; bisid ja samblaid saab aasta rihgi
.Umbes 1850 tulid sünteetvärvid ja korjata. Käbid peavad eelmise aas-värviraine
kui käsitöö - kadus kah- ta omad olema. ;
juks. Sünteetvärvid lõid välja kõik Kui palju taimi peab korjama?
mahedad värvid, mis taimevärvidega Vaatame mõnda retsepti,
oli saadud.
.Viimastel aastatel on aga jälle ha-' lCASELEmT:DEGA:¥ÄRVIMIME;
katud kasutama taimevärve, eriti vii- 100 grammi lõnga kohta 600 gram-lasejõnga
värvimiseks. Tei^i mater- mi värskeid kaselehti korjata. Keejale
nagu linast lõnga ja puuvilla ma. panna koos viie liitri veegai Kee-saab
ka taimevärviga värvida, aga ta tund aega, sõeluda. Lasta jahtuda
see 0^ keerulisem ja värvid jäävad kuni 40—50 kraadini, vajaduse puhul
kahvatuks. vett juurde panna. Peitsitud lõpg li-
Villa värvimine pn huvitav ja vär- sada j ä soojendada kuni 85—90 kraavid
tulevad iga kord isesugused. Tai- di, kogu aeg lügutades. Keeta tund
mevärvidegä värvimine on kultuur, aega, korralikult segades. Lasta jah-njiis
on kadumas, aga rohkem ja roh- tuda. Korralikult pesta jä^ loputada
kem inimesi hakkab selle vastu huvi vees äädikaga. , Kuivatada õhulisel
tundma. kohal, kuid mitte päikese käes.
Värvimine pole nii keeruline prot- Kui 'lõng on peitsitud aluuniga ja
sess kui võib arvata. Siiski on selle- viiriikiviga on see kollane,
ga seoses momente, mis tiiileb hoolega
läbi vüa — näiteks pesemine ja
peitsimine— et värv korralikult jä
ühtlaselt külge liakkaks.
100 grammi lõnga kohta on vaja 70
grammi kuiyi sibulakoori ja vns liitrit
vett. Koored keeta 45 minutit.
Edasi teha,pagu kaselehtedega. Saab
väga ilusaid koliakas-oranzhe toone.
Punaste värvidega värvimiseks ka-
Peitsimiseks kasutatakse eri kemikaale,
mis niõjutavad, et värv hiljem
värvimisprotsessi juures lõnga fiib- sutatakse nüüdki veel krappi (rubia
ritega korrahkult ühendub. Kõige tinetorum), mis on juur ja mida
rohkem kasutatakse aluunit, kroomr saab apteegist osta. Annab kollakas-hapet,
kaliumi, tinasoola; vasevitrioo" punast värvi, ioschenillist (coccus
li ja raudvitriopli. Veel on olemas'' tacli) saab sinakaspünaseid ja roosa
abiaineid nagu viinakivi, ja kaalium-' toone.
karbonaat. I^ende pdt^^^ Sinist värvi saab indigost (indigo»
saab vaneenda varyiskaalat ja saa- fera tintoria), mis kasvab Aasias,
da värvirikkust ühest; värviainest, Aafrikas ja Ameerikas ja on ajaloo
mis pant sanriast taimest. väärtuslikum värv. Taim sisal-
Longad, mis on eri peitsidega, kä- dab värvivat substantsi indigotiini,
sidetud^saab samas värvilahus vär- käärimisega eraldatakse, .eemal-vida,
selle moega saab eri värvitoo- datakse ja müütakse pulbrina. Kuna
ne.^ Et veel värviküllust laiendada; indigo ei lahustu •veega,siis tuleb ka-saab
kasutada valget,, halli ja'tume- sutadä kangemaid aineid nagu. naat-ha^
lUonga, ^ ^ . riumhüdrosulfiiti, nuuskpüritust ja
Peitsimme võtab tund aega 90 kraa- naatriumhappeleelist. Seetõttu on
dl juures ja lõngu peab hoolega pöö- indigovärvi eraldamine keeruline.
- ^ " ^ ^""^ hiljem lai- Kui lõnga värvilahus käsitleda, on
guhseks jaada, y • \ see rohekasvalge, aga kui lõng välja
Kmdas mõjuvad kemikaahd väP võtta ja õhk juurde pääseb, oksidee-mb
lõng ja muutub siniseks.
Rohelise värvi saamiseks peab kollast
lõnga indigos värvima, lillat lõnga
saab kui punast, indigos värvida.
Musta lõnga on raske saada, aga kui
kaua aega katsetada, saab võib-olla
ka väga tumedaid värve.
RIINA NOODAPERA-MOGLUND
(EPL)
ALUUN (kaaliümalumiiniumsul.
>: kasutatakse õige sageli, küna
see toob esile taimevärvi puhta ja
loomuliku värvitooni.
pe kalium, teeb kõik värvid pruuni-makSi
TINASOOL: štannokloriid, kasutatakse
koos viinakiviga ja teeb kolla-
Meil on rikkalikus ?alllms Importesritud löngu, iceland lopl lõng, ai-paca,
anchor iWDwnepoSat löa^ löiisg J.t. Sobivad varrastel
I, pöioümiseks, heegeldamiseks, tikki-värvis
^ SOODSAD HIMMAD.
. 9-4, iföljap., reedel laup. 9.30-4.
Äve. rof.^^TelMf-Tm, kell 3—5 pJ.
m Fatient Record System for Senior Citizeai
Kojufoomine
25S Momingside Ave., West Hill, Ont. Mlte 3E6 - TEL. (416) 281.
Howard Ave.
PÄRANDAMINE TŽr
MEHAANIKA T()|ÖDE PARANDUS
* ÄRAVEDU Uc. Mehaanik
asendamine thernio-akendega. ^5 tollised veeremiid
^ VpYIMINE TÜNB-UI^
Sõbralik teenindus Ja nõuanne
filtsös Brothers & Associate
: sissemurdnüse vastu
:e
hosia; —^ 4.30 V"
JT" mm
10335 Keele Str, Maple, Ontario LOJ lEO
KAU
JAAN SpTMIK perekonnaga
MAIE MARI S0TNI1[C-HEINRE perekonnaga
TIINA SOTNIK WOODS perekonnaga
ERNAKURRIS '
lUHAI^KWRIS
KERSONTT,
mälestavad sügavas leinas
KUSTAV ja AINO' KURG
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
BCirik: Redeemer Lut. Kirilk,
Bloor 1^ Indian Rd.
Op. T. Mõmmik
Davisville Ave., Toronto M43
t&i: Amm i& mmm '
Pühapäeval, 19. juulil kell 11 hommikul
KALMISTWÜHA York kalmistul
sektsioon „N", kell 11.45 sektsioon
16.
Pühapäeval, 26. juulil kell 11 hom.
VÄLI JUMALATEENISTUS perekond
Hõbe tahis, Hwy 48 — Royal
Beach Rd.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00-19.30 omaa
kodus 501 Davisville Ave., Toronto,
ning iga esmaspäeval kell 18.00—
19.00 Hamiltoni kiriklas, 3 Maplc-oide
Ave., Hamilton, tel. 527-0410.
lilllillilltllilillliilllliiliilllillliiiliiliiiilliillillilllllilillllllll^
„^E[E ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti üiiiskonna teenistuses.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
I II 'III I I • -•'
. LUTERI USU PEETO
KOGUDUS
: m iAtfiMUitMu
Toronto M14P 2U
Kiriku telefon 4IS-S84T
Op. Oskar Puhm
84 Dlnnlck Creo, Toronto M4N iU
telefon 4 » - 4 m
Pühapäeval, 19. juulii JUMALATEENISTUS
kell 11 hommikul. Teenib
koguduse õpetaja. '
JUMALATEENISTUS pühapäeval,
26. juulil kell 11 hommikul. Teenib
Usuteadusliku Instituudi õpilane Tiit
Tralla.
ÕPETAJA KÕNETUNNID; teiti-pMeyiti
ja neljapäeviti kell 6—8 õhtul.
BroadvlswAm
luti. Kal]o Raid
i lards Walkway, Willowdale,
,,VA1ADUSE KUULUTUr
mAADIOSAATED IGAL
Laupäeval, 18. juulil kell 4 pl. VA
BAÕHÜ JUMALATEENISTUS Royal
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
Stonc Ctiurch,
43 DftviMiport R4
Pastor Allan Laur
141 Clark Ave. Unit #S(D
Thomhlll, Ontario
LST 4P4
TfiLllMlTI
Pühapäeval, 19. juulil kell 2 pL
JUMALATEBNI^TÜS. Aldor ja Allan
Laur. Laulugrupp „Laurid".
Duett-laule Evei:t ja Ingrid Söder-holm'ilt.
Lapse õnnistamine.
Teisipäeval, 21. juulil kell 7 õ. PAL-VEÕHTU.
Laupäeval, 25. juulil kell 7.30 VABAÕHU
JUMALATEENISTUS Jaan
Beachis Hõbe farmis. Kõneleb ic. f ^PP^ ^^^^^^ Collingwoodis. A.
Raid.
Pühapäeval,'19. juulil kell 11 hommikul
JUMALATEENISTUS. Kõneleb
K. Raid. Vokaal-duett J. & K.
Medri. Kell 6 o. KUUtUTUS4K00S-OLEK.
Tunnistused.
1.-3. augustini' VAIMULIK TELK-LAAGER
Kiviojal.
Laur. Laulus ja muusikas Ingrid ja
Evert Söderholm ja külalisi Rootsist.
TORONTO EESTI ÄP.-ÖIGEUSU
KOGUDUS
Praost E. Lepik. tel. mm\4m
5. OrangevUle, Ontario >
Pühapäeval, 19. juulil kell 12 päeval
ühine JUMALATEENISTUS Vana-
Andrese kogudusega praost Lepiku
talus Mono Mills'is. Teenivad ülem-preester
E. V. Velleso, õpetaja A;
Taul, kandidaat A. Roost ja praost
° E. Lepik. Laulab koguduse laulukoor
G. Raagi' juhatusel. Laululehed. Jälgida
lehes ilmunud teejuhiseid. Toitlustamise
eest hoolitsd> koguduse
: naisring.
MEm TORONTO VANAANDRESl
KOGUDUS
¥ana*Andrest kirik Carltonl Joi
Järvise nurgal.
Op. Andres Taul
27 Frank Cres., Toronto MIG SK$
Tel. l5i-5248; kirikus: MSSiTI
Pühapäeval, 19. juulü KOGUDUSE
VÄUASÕIT praost Emanuel Lepiku
tallu. Jumalateenistus kell 12 päeval.
Võimalus ilusas looduses jalutada,
ujuda ja tennist mängida.
Pühapäeval, 26. juulü JUMALATEENISTUS
Jõekääru lastelaagris
kell i r hommikul.
Pühapäeval, 26. juulil linnakirikus
kell 6 õ.
ÕPETAJA KONETUNNIID teisipÄe-val
ja neljapKcval kl. i~8 6. kirto
IköSitambrU. >^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 16, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-07-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810716 |
Description
| Title | 1981-07-16-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,^ele Elu'^llr. 28 (1639) 198S ma A.j^mjgg"'^ Üsna ammu -~ ja juba eime meie ajaarvamist r - lõid vana-aja leiburid keerulisi niisutussusteeme ja ehitasid laevu, milltedega võis t^ha pikki merereise. Samuti oskasid nad püstitada sildu ja rajada tumeleid. Üheks antiiktehnika suurepäraseks näidiseks oli veejuhe Samose saarel. Kuid me tunneme ka muistsete meistrite valmistatud peeneid arstiriistu. Lisaks leiutasid antiikmeistrid vesiratta ning valmistasid mitmesuguseid vee- ja päikesekell!. •Kõige suuremat edu saavutati siiski kujutavas kunstis ja arhitektuuris; kus egiptuse ja kreeka meistrite oskused seisid haruldaselt koi-gel tasemel, sest just need kaks kunstiharu koondasid endasse kõik oma ajäs^ tu teadusliku ja tehnilise mõtte saa^ vutused; Selle tõttu ka paljud tolle aja ehitusmeistrite tood on veel meiegi päevil kuulsad kui; ületamatud arhitektuurinäidised. Nii on ka vana-aja seitsniest maailmaimest viis ehitised ja kaks raidkunsti näi- ^dised...;:.•• V ; •/.-.p ; Kui küsime; millal üldse tekkis seitsme maailmaime mõiste; siis vastuse leidmine on võrdlemisi raske; Antiikautorite teoseis hakatakse seitsmest imest rääkima aiates III sajandist enne Kristust; Arvatavasti tekkis seitsme kõige tähelepanuväär semä kunstiteose esiletpstmise idee just sel perioodil. Seda, kes nad esimesena välja valis, pble võimalik, kindlaks teha; pealagi toimus valik ajapikku, kus ühed imed vahetasid väijä teisi. Seetõttu esinebki antiik-autoreil üksteisele vastukäjvaid änd- Seitsme ime taieliku .Idetelu esitab meile kreeka poeet AntipätrošSido-ni linnast (elas II—I sajandil e. Kr.) ühes oma .epigrammis, müles ta üt- ; leb:„Nägin su müüre, suur Baabü-lon, laiu, et vankriga sõida. Näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Baabüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kblossi, ja püramiir de,: mille joonud kestev raske vaev. Tunnen Mausolose-hiigel-haUakamb-rit, ent kui ma nägin Ärt^misele •pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta 'kõrval kõik, sest väljaspool Olümpo.st ei kohta päike kuskil sellis^ ilu.'' Palju väärtuslikke- ja huvipakkuvaid andmeid vana-aja seitsme maailmaime kohta esitab roomaI teaduse-ja kirjamees Plinius Vanem (elas I sajandil) oma teoses „Löoduslugu':. Selles ta kirjeldab Rhodose kolossi jä Efesoses asuvat Artemise templit. Lisaks arvab ta seitsme ime hulka ka Pharose saare tuletorni, ikuid jäv tab märkimata Baabüloni müürid. Üldse märgitakse miitmes~ teoses rippuvate aedade asemel Baabüloni müüre ja Pharose saare tuletorni asemel sageli ka Aleksandria raamatukogu. Mõned esitavad imedena ka veel Zeusi altari Pergamonis. Rooma ajal arvati seitsme ime hulka ka kuulus amfiteater Colosseum. On loomulik, et selles pole midagi imestamapanevat, sest vanad meistrid lõid suurepäraseid teoseid niivõrd hulgaliselt, et inimene, kes tahtis neist kõige ilusamaid välja valida, seisis paratamatult, raske prob-' leemi ees. Nagu rippuvad aiad> nii olid ka Baabüloni müürid ; seda väärt, et neid imede hulka arvata; Kuid ka teaduse ja kunsti keskusena esinev Äleksartdria raamatukogu, kus oli mitusada tuhat ürikut, kuulus kahtlemata oma aja imede hulka. Meie päevini on säilinud Bütsant-sist pärineva Philoni teos„Seits^ mest imest'', kus valik on sama, mis Sidoni Antipatrösel. Raamatus on iga ime kohta toodud üksikasjaline kirjeldus. See puudub ainult Hali-kamahhose Mausoleumi kohta, sest käsikirja lõpuosa ori kaduma läinud. Egiptuse papüüruste hulgas, avastati ürik, mis kujutab endast Vana- Egiptuse koolides (umbes 22; sajan-dit tagasi) kehtivat õppekava. See ürik näitab, et õpilased pidid tundma seaduseandjate (näiteks Söloni), maalikunstnike, skulptorite, arhitektide (nende hulgas Artemise templx ja Halikarnassose Mausoleumi loojate) ja ka leiutajate nimesid. Edasi tulevad suuremad saared, mäed, jõed ja— seitse maailmaimet. Kõige sagedamini arvatakse mui-nasautorite teostes seitsme ime hul- , ka kuuluvaiks Egiptuse, püramiidid, rippuvad äiad Baabülonis, Artemise tempel Efesoses. Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose Mausoleum, Rhodose koloss ja Aleksandria maja- •': kas.;.':"--;:; Meie ajani Oli säilinud ainult püramiidid, kõik teised on hävinud. Neist, mis hävisid, suudeti väljäkaevamiste korras päevavalgele tuua Halikarnassose Mausoleumi ja Artemise templi varemete osad. Püramiidide;kohta üteldakse vana-aja teoseis, et need olevat käsitsi tehtud mäed, millede kohta esimese kirjelduse avaldas Halikarnasspsest pärinev Vana-Ki;ee-ka ajaloolane Herodotos, kes V sajandil e';Kr. külastas Egiptust. Samuti pärineb Hefodotoselt Baabüloni linna kirjeldus. HalikamassObe Mausoleum oli • tempei-hauakamber,"midä kroonis 24 astmest koosnev marmorpüramiid. Rhodose koloss oli päikesejumal He-- liose kuju, mif 70 küünart (umbes 35 m) kõrge. Selle kolossi hävitas maavärisemine aastal 220 -^nne Kristust. Aleksandrias väärisid tähelepanu tuletorn '(umbes 120 m-kõrge) ja raamatukogu, mille hpidlad sisaldasid umbes 0,5 miljonit papüüruserulli, nende hulgas ka hindamatuid väärtusi, nagu Muinas-Kreeka suurimate . dramaturgide Sophoklese, Äischylo-se ja Euripidese tragöödiate käsikirjad. Tuletorni kuplil seisis Hgi T m kõrgune Poseidoni; pronkskuju. Kuplit, mis kattis tuletorni kolmandat (tule) korrust, hoidsid ülal poleeritud graniitsambad. Tänapäeva ; maailma-arhitektuuri entsüklopeedias üteldakse, et Baabüloni kuulsate müüride ja rippuvate aedade loomisel õppisid arhitektid arvutama kunstlike aedade tohutut raskust ülal hoidvate võlvkaarte kaii-dejõudu. Artemise templi osas märgitakse, et kirjeldust templi looja Hersiphrohise töövõtetest on võimatu mahutada isegi paksudesse raamatutesse, sest neis on midagi sellilt, njis ületab kõike looduses-ette-tulevat. Sellele lisab kokkuvõt^, et „i|ldse need seitse mälestusniärki, niis kehastavad vanä-aja kõige arenenumate maade kultuuri kolge väl-japaistvaniaid saavutusi, ön igati väärt kandma maaümaime ninietust, ja eriti veel selle tõttu> et nad loodi; inimese mõistuse ja kätega." Läbi aegade on värvimine plnuci sed ja punased värvid hästi eredaks tähtis ja igal värvimeistrilcm^^o^^^ galadused/kuidasniimitut värvi^^k^^^^ VlfNAKlVI: kasutatakse koos võimalik^ värviainetest saada. M a ' aluuniga, et värv paremini lõnga aastatuhandeid enne Kristust oli pu» {^ülge hakkaks. Pärast värvimist mne värv tähtis kaup. Tuhandetest saab kasutada kas raudsulfaati või teokarpidest sai raasukese värviai- ^asutada raudkatelt lõnga keetmi- Met, purpurit, mis oli väga kallis ja geks, siis muutub värv hallimaks ja isõutud aine (punane). tumedamaks. Efkolk^^^ värve ro- LeiudOrlentis näitavad, et iubä pronksajai kasutati: indigot^:^ , värvi valmistamiseks;, (indigofera ^ ' " ^ ' ^ vaskkatelt. tinctoria) ja krappi (rubia tincto- Täimevärvide skaala koosneb pea-rum), mille juured annavad punaseid öiselt kollastest, kollakasrohelistest, värve. i^oiiakaspruuhidest 'ja pruunidest Kuna need värvid alguses ei kanna- närvidest. E r i peitsimisega saab neid tanud päikesevalgust, töötasid alke- varieerida rohelisemaks, hallimaks mistid sellega, :kuidas värvide vastu- või tumedamaks. Kõikide taimedega panuvõimet pleekimise vastu tõsta? ei saä värvida pidevaid: värve. On - Kõige tähtsam avastus pü: kui li- ^jemas retseptiraamatuid, kus tava-sada teatud ebaorgaanilisi aineid Hsed alalist värvi andvad taimed on värvilahule, näiteks aluniitiy sai püsi- gees. (Näiteks: Hilkka 'Räbergh, Fär-; vaid: värve. gä garn oeh tyg, IGA-s bokförlag). Pärast Ameerika avastamist hakati Millal taimi korjata? Mehhikos korjama täisid (Däetilo- i Puulehed annavad tugevat värvi, pius coccus cacti), mis mptusid kõi- ^ui nad on täiskasvanud ja roheli-, ge hinnatumaks punaseks värviks ja ged. Taimelehed just enne õitsemist, tähtsaks kaubaks. Värvi kutsuü go- juured ja puukoor tuleb kevadel kor-belinseariet, sarlakpunäne, täriapäe. jäta ja lasta kuivada.. Kuuseoksi, kaval koochenill. ; bisid ja samblaid saab aasta rihgi .Umbes 1850 tulid sünteetvärvid ja korjata. Käbid peavad eelmise aas-värviraine kui käsitöö - kadus kah- ta omad olema. ; juks. Sünteetvärvid lõid välja kõik Kui palju taimi peab korjama? mahedad värvid, mis taimevärvidega Vaatame mõnda retsepti, oli saadud. .Viimastel aastatel on aga jälle ha-' lCASELEmT:DEGA:¥ÄRVIMIME; katud kasutama taimevärve, eriti vii- 100 grammi lõnga kohta 600 gram-lasejõnga värvimiseks. Tei^i mater- mi värskeid kaselehti korjata. Keejale nagu linast lõnga ja puuvilla ma. panna koos viie liitri veegai Kee-saab ka taimevärviga värvida, aga ta tund aega, sõeluda. Lasta jahtuda see 0^ keerulisem ja värvid jäävad kuni 40—50 kraadini, vajaduse puhul kahvatuks. vett juurde panna. Peitsitud lõpg li- Villa värvimine pn huvitav ja vär- sada j ä soojendada kuni 85—90 kraavid tulevad iga kord isesugused. Tai- di, kogu aeg lügutades. Keeta tund mevärvidegä värvimine on kultuur, aega, korralikult segades. Lasta jah-njiis on kadumas, aga rohkem ja roh- tuda. Korralikult pesta jä^ loputada kem inimesi hakkab selle vastu huvi vees äädikaga. , Kuivatada õhulisel tundma. kohal, kuid mitte päikese käes. Värvimine pole nii keeruline prot- Kui 'lõng on peitsitud aluuniga ja sess kui võib arvata. Siiski on selle- viiriikiviga on see kollane, ga seoses momente, mis tiiileb hoolega läbi vüa — näiteks pesemine ja peitsimine— et värv korralikult jä ühtlaselt külge liakkaks. 100 grammi lõnga kohta on vaja 70 grammi kuiyi sibulakoori ja vns liitrit vett. Koored keeta 45 minutit. Edasi teha,pagu kaselehtedega. Saab väga ilusaid koliakas-oranzhe toone. Punaste värvidega värvimiseks ka- Peitsimiseks kasutatakse eri kemikaale, mis niõjutavad, et värv hiljem värvimisprotsessi juures lõnga fiib- sutatakse nüüdki veel krappi (rubia ritega korrahkult ühendub. Kõige tinetorum), mis on juur ja mida rohkem kasutatakse aluunit, kroomr saab apteegist osta. Annab kollakas-hapet, kaliumi, tinasoola; vasevitrioo" punast värvi, ioschenillist (coccus li ja raudvitriopli. Veel on olemas'' tacli) saab sinakaspünaseid ja roosa abiaineid nagu viinakivi, ja kaalium-' toone. karbonaat. I^ende pdt^^^ Sinist värvi saab indigost (indigo» saab vaneenda varyiskaalat ja saa- fera tintoria), mis kasvab Aasias, da värvirikkust ühest; värviainest, Aafrikas ja Ameerikas ja on ajaloo mis pant sanriast taimest. väärtuslikum värv. Taim sisal- Longad, mis on eri peitsidega, kä- dab värvivat substantsi indigotiini, sidetud^saab samas värvilahus vär- käärimisega eraldatakse, .eemal-vida, selle moega saab eri värvitoo- datakse ja müütakse pulbrina. Kuna ne.^ Et veel värviküllust laiendada; indigo ei lahustu •veega,siis tuleb ka-saab kasutada valget,, halli ja'tume- sutadä kangemaid aineid nagu. naat-ha^ lUonga, ^ ^ . riumhüdrosulfiiti, nuuskpüritust ja Peitsimme võtab tund aega 90 kraa- naatriumhappeleelist. Seetõttu on dl juures ja lõngu peab hoolega pöö- indigovärvi eraldamine keeruline. - ^ " ^ ^""^ hiljem lai- Kui lõnga värvilahus käsitleda, on guhseks jaada, y • \ see rohekasvalge, aga kui lõng välja Kmdas mõjuvad kemikaahd väP võtta ja õhk juurde pääseb, oksidee-mb lõng ja muutub siniseks. Rohelise värvi saamiseks peab kollast lõnga indigos värvima, lillat lõnga saab kui punast, indigos värvida. Musta lõnga on raske saada, aga kui kaua aega katsetada, saab võib-olla ka väga tumedaid värve. RIINA NOODAPERA-MOGLUND (EPL) ALUUN (kaaliümalumiiniumsul. >: kasutatakse õige sageli, küna see toob esile taimevärvi puhta ja loomuliku värvitooni. pe kalium, teeb kõik värvid pruuni-makSi TINASOOL: štannokloriid, kasutatakse koos viinakiviga ja teeb kolla- Meil on rikkalikus ?alllms Importesritud löngu, iceland lopl lõng, ai-paca, anchor iWDwnepoSat löa^ löiisg J.t. Sobivad varrastel I, pöioümiseks, heegeldamiseks, tikki-värvis ^ SOODSAD HIMMAD. . 9-4, iföljap., reedel laup. 9.30-4. Äve. rof.^^TelMf-Tm, kell 3—5 pJ. m Fatient Record System for Senior Citizeai Kojufoomine 25S Momingside Ave., West Hill, Ont. Mlte 3E6 - TEL. (416) 281. Howard Ave. PÄRANDAMINE TŽr MEHAANIKA T()|ÖDE PARANDUS * ÄRAVEDU Uc. Mehaanik asendamine thernio-akendega. ^5 tollised veeremiid ^ VpYIMINE TÜNB-UI^ Sõbralik teenindus Ja nõuanne filtsös Brothers & Associate : sissemurdnüse vastu :e hosia; —^ 4.30 V" JT" mm 10335 Keele Str, Maple, Ontario LOJ lEO KAU JAAN SpTMIK perekonnaga MAIE MARI S0TNI1[C-HEINRE perekonnaga TIINA SOTNIK WOODS perekonnaga ERNAKURRIS ' lUHAI^KWRIS KERSONTT, mälestavad sügavas leinas KUSTAV ja AINO' KURG TORONTO EELK JAKOBI KOGUDUS BCirik: Redeemer Lut. Kirilk, Bloor 1^ Indian Rd. Op. T. Mõmmik Davisville Ave., Toronto M43 t&i: Amm i& mmm ' Pühapäeval, 19. juulil kell 11 hommikul KALMISTWÜHA York kalmistul sektsioon „N", kell 11.45 sektsioon 16. Pühapäeval, 26. juulil kell 11 hom. VÄLI JUMALATEENISTUS perekond Hõbe tahis, Hwy 48 — Royal Beach Rd. ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal neljapäeval kell 18.00-19.30 omaa kodus 501 Davisville Ave., Toronto, ning iga esmaspäeval kell 18.00— 19.00 Hamiltoni kiriklas, 3 Maplc-oide Ave., Hamilton, tel. 527-0410. lilllillilltllilillliilllliiliilllillliiiliiliiiilliillillilllllilillllllll^ „^E[E ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti üiiiskonna teenistuses. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin I II 'III I I • -•' . LUTERI USU PEETO KOGUDUS : m iAtfiMUitMu Toronto M14P 2U Kiriku telefon 4IS-S84T Op. Oskar Puhm 84 Dlnnlck Creo, Toronto M4N iU telefon 4 » - 4 m Pühapäeval, 19. juulii JUMALATEENISTUS kell 11 hommikul. Teenib koguduse õpetaja. ' JUMALATEENISTUS pühapäeval, 26. juulil kell 11 hommikul. Teenib Usuteadusliku Instituudi õpilane Tiit Tralla. ÕPETAJA KÕNETUNNID; teiti-pMeyiti ja neljapäeviti kell 6—8 õhtul. BroadvlswAm luti. Kal]o Raid i lards Walkway, Willowdale, ,,VA1ADUSE KUULUTUr mAADIOSAATED IGAL Laupäeval, 18. juulil kell 4 pl. VA BAÕHÜ JUMALATEENISTUS Royal TORONTO EESTI EVANGEELNE KOGUDUS Stonc Ctiurch, 43 DftviMiport R4 Pastor Allan Laur 141 Clark Ave. Unit #S(D Thomhlll, Ontario LST 4P4 TfiLllMlTI Pühapäeval, 19. juulil kell 2 pL JUMALATEBNI^TÜS. Aldor ja Allan Laur. Laulugrupp „Laurid". Duett-laule Evei:t ja Ingrid Söder-holm'ilt. Lapse õnnistamine. Teisipäeval, 21. juulil kell 7 õ. PAL-VEÕHTU. Laupäeval, 25. juulil kell 7.30 VABAÕHU JUMALATEENISTUS Jaan Beachis Hõbe farmis. Kõneleb ic. f ^PP^ ^^^^^^ Collingwoodis. A. Raid. Pühapäeval,'19. juulil kell 11 hommikul JUMALATEENISTUS. Kõneleb K. Raid. Vokaal-duett J. & K. Medri. Kell 6 o. KUUtUTUS4K00S-OLEK. Tunnistused. 1.-3. augustini' VAIMULIK TELK-LAAGER Kiviojal. Laur. Laulus ja muusikas Ingrid ja Evert Söderholm ja külalisi Rootsist. TORONTO EESTI ÄP.-ÖIGEUSU KOGUDUS Praost E. Lepik. tel. mm\4m 5. OrangevUle, Ontario > Pühapäeval, 19. juulil kell 12 päeval ühine JUMALATEENISTUS Vana- Andrese kogudusega praost Lepiku talus Mono Mills'is. Teenivad ülem-preester E. V. Velleso, õpetaja A; Taul, kandidaat A. Roost ja praost ° E. Lepik. Laulab koguduse laulukoor G. Raagi' juhatusel. Laululehed. Jälgida lehes ilmunud teejuhiseid. Toitlustamise eest hoolitsd> koguduse : naisring. MEm TORONTO VANAANDRESl KOGUDUS ¥ana*Andrest kirik Carltonl Joi Järvise nurgal. Op. Andres Taul 27 Frank Cres., Toronto MIG SK$ Tel. l5i-5248; kirikus: MSSiTI Pühapäeval, 19. juulü KOGUDUSE VÄUASÕIT praost Emanuel Lepiku tallu. Jumalateenistus kell 12 päeval. Võimalus ilusas looduses jalutada, ujuda ja tennist mängida. Pühapäeval, 26. juulü JUMALATEENISTUS Jõekääru lastelaagris kell i r hommikul. Pühapäeval, 26. juulil linnakirikus kell 6 õ. ÕPETAJA KONETUNNIID teisipÄe-val ja neljapKcval kl. i~8 6. kirto IköSitambrU. >^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-16-06
