Meie Elu = Our life, July 3, 1985

              NELIAPÄEVAL, 3. JUuUL THURSDAY, | U LY 3 „Meie Elu" nr.27 (1844) 1985
SAN FRANCISGO - Lääneran-iiikü
XVlI-te Eesti päevade puhul
(1—5. juul. Portlandis, Ore.) on oo­data
San Francisco Eesti Seeniori­de
Klubi vastuvõtmist Lääneranni­ku
Eesti Organisatsioonide Liidu
liikmeks, arvult 25-da liikmesorga-
Kõigil maailma seenioridel tuleb
aktiivsest tööprotsessist väljalange­mise
ajaks otsusele jõuda^ mida on
targem teha omajõudeajaga, kas lasta
ennast ära kuluda elavas jõukohases
tegevuses uute harrastuste kallal, või
ära roostetada tegevuseta olekus.
Francisco seeniorid näivad ole­vat
otsustanud esimese variandi ka­suks,
kui nad oma klubiks koondu­sid.
Klubi koosviibimised toimuvad
iga kuu esimesel neljapäeval San
Francisco äärelinna, San Mäteos'e
linnapargis asuvas seenioride klubis
(Central Park SeniorCitizehsClub —
50 East 5-th Avenue.) Need klubi-ruumid
on kõigiti mugavad ja nägu­sad
ja'hoone asukoht enamikule liik­meist
hõlpsalt kättesaadav, oUes"
seega parimaks aseaineks kõikide
eesti organisatsioonide ühiskodule,
millise soetamiseni San Francisco
eestlaskond veel jõudnud pole.
Klubi peakoosolekud, kus peale
muu ka juhatuse valimine toimub,
peetakse aasta alul, millega Klubi te­gevusaastad
kokku langevad kalend-naastatega."
^
KAKS LOENGUT . '
Käesoleva aasata algatusist maini­tagu
kahte loengut, mis elava huvi
osaliseks said: üks „Taara Studio"
kaasomanikult, Sirje . Bewley'lt,
„Vääriskivide Uus Maailm" koos'
valguspiltidega ja ehete demonstrat­siooniga
kõneleja stuudiost ja teine^
„Soola Söömisest ja Kohvi Joomi-,
sest" dr. Minna Kannelaualt. Evald
Steiri on.kahel kbrral demonstreeri-nüd'tema
poolt ^fideo-lindistatud võt­teid
Lääneranniku Eesti Päevade
sündmusist ^Seattlef, Wa. ja San
Franciscos, yüniastel Lääneranniku
Eesti Päevadel tähistati ka 30-ne aas­ta
möödumist esimestest sellenime-iistest
pidustustest San Franciscos
1953. •
Klubi on korraldanud kaks huvi­reisi
J^enosse.Nevadas,selle ,, võlude
linna" omapäradega tutvumiseks.
Ükski klubiliig^ pole senini veel Re-nost
oma miljonit kaasa toonud, kuid
loodetavasti naeratab Förtuna mõne­le
osalejale järgmisest ekskursioo­nist,
mille ettevalmistused juba käi­mas
olevat.
Mai algpäevil teostati kahepäeva­ne
huvireis San Francisco ja Los
Angeles' vahemaal asuvasse
duslikult Kaunisse San Simeon'i,
külastamaks muinasjutulist Hearst
Castle'it, mille peahoone, La Casa
Grande, sisaldab 100 mitmesuguse
suurusega ruumi alatas teatriga, bal­lisaaliga
ja veeremängu radadega
ning lõpetades .38 magamistoaga ja
31 vannitoaga. Selle 42 m kõrguse
lossi ehitusega, millele hiljem lisan­dusid
veel.kolm kõrvalhoonet kokku
46-e ruumiga, alustas William Ran-dolph
Hearst - kidnappimise ohvri­na
kuulsaks saanud Patricia Hearsti
vanaisa - aastal 1922 ja küi ta aastal
1961 suri, siis oli osa lossi sisemust
ikka veel lõpetamata. Lõpetamata
kujul annetati loss koos seda ümbrit­seva
maa-alaga ka California osarii­gile,
kes selle muutis avalikuks vaa­tamisväärsuseks,
mida senini on kü­lastanud
üle kahekümne miljoni ini­mese;
VAHELDUSRIKKUS
Klubi tegevuskava koostamisel on
juhatus taotelnud vaheldusrikkust ja
uudsust ning on algatust^ elluviimi­sel
suurt leidlikkust ilmutanud, sa­mal
ajal hoidudes kulunud shabloo-nide
tarvitamisest. Selles vaimus
ülesseatud eesmärke saavutada püü­des
on alati liikmeskonna üksmeel
ilmsiks tulnud." Mainitagu 'näiteks
Ed.Tubina/Ärvo Pardi loomingu sal­vestamise
fondi toetamist 500 dolla­riga.
Üksikliikmeist, kes oma talenti po­le
keelanud pidulaudade sündmuse-kohaselt
dekoreerimisel, on piduliste
üksmeelse- tähelepanu ja lugupida­mise
ära teeninud, on Florida Ilves,
<elle originaalsete ideede küllus näib
olevat ammendamatu. ;
Klubi perioodilised koosviibimi­sed
ja ühisettevõtted on kujunenud
oodatud sündmusiks seenioride elus,
kus seltskondlikus läbikäimises sü­veneb
üksteise mõistmise, vastastik­kuse
lugupidamise ja moraalse toeta­mise
tervendav vaim. Jääb ainult loo­ta,
et ka need seeniorid, kellel senini
veelklubiga kontakti pole tekkinud,
leiaksid tee oma mõttekaaslaste juur­de,
rikastamaks oma elmusi, osale­des
Klubi tegevuses ja jagamaks oma
rõõme ja muresid, talente ja ideesid
uute sõpradega uues ümbruses, kus
neid avatud kätega oodatakse.
SFES Klubi on kujunenud üheks
aktiivsemaks organisatsiooniks San
Franciscos ja selle ümbruses. Klubi
asutamisest saadik on selle esime­heks
olnud Alfred Ilves. Teisteks
juhatusliikmeiks on käesoleval aas­tal
Erna Lepp, Marta Veske, Uudo
Sumeri, ja Luule Jaani.
. '-ts-^--
Gorbatcihe
puhastab
Moskvast teatatakse, et Mihhail
Gorbatchev on kustutanud 62-aas-tase
Romanovi Poliitbüroo koos­seisust
tervislikel põhjusteL Kuul^
duste kohaselt on selle põhjuseks
olnud Gorbatchevi soov lahti saada
Poliitbüroos ona peamistest vaen­lastest
JQ kritiseerijatest, kelleks
del.
lUlllillSllllllilillllllilllllliliUiilillllllililllliilillillllUilllll^^^
KUHU MINNA?
Kol-ltn;,
Tomander
© Laup., august 3,-
ger '85 Jõekäärul.
l]llllilillilllillllllllilli9HliillllllllllilllllHlililllltSlililllinilin^
Sport Kotkajärve majaomanikud
tulid kokku
See, kuidas AlbertB noored aus­tasid
meie seeniore „Gymnaestra»
da" ettekannetel, peaks olema ee§°
kujuks ka meie noortele Torontos.
Selgus ka nende huvi selle maa ja
keele vastu,kus sündis nende õpe­taja
Helgi Leesment. Peale võimle­mise
õpivad nad veidi ka eesti keelt
ja selle tõenduseks ütlesid kõne-kooris
eestikeelsed numbrid ühest
kuni viieni.
Helgi Leesment jutustas, et ta oli.
ainult kaheaastane, kui vanemad
suure põgenemislaine ajal 1944.a. iile
mere Rootsi põgenedes ta kaasa toid
Nad elasid Stockholmis, kus ta õppe­tööga
alustas eesti algkoolis. Kana­dasse
tulid ta vanemad 1951.a. ja asu­sid
elama Vancouveri. Seal omandas
hariduse algkoolist kuni ülikoolilõ-petamiseni.
Eesti keele, mida ta val­dab
nii kõnes kui kirjas, omandas
vanematelt ja Vancouveri eesti täien­duskoolis.
~
KALIFORNIASSE ESINEMA •
Viies kõneaine rütmilisele võim­lemisele
jutustas, et temale ja ka
teistele seal elavatele eesti tütarlas- :
tele, kelledega ta täienduskoolis jä
gaidide tegevuses sõpradeks oli saa­nud,
tekkis võimlemise mõte ainult
Käliforniasse mineku pärast. Kuul­sid,
et Kalifornia eestlased korralda­vad
oma esimese suurema kokkutule­ku
1969. aastal San Francisco's mit­mekesise
kavaga ja nad tahtsid sinna
minna teisi eestlasi vaatama. Oleta­sid,
et vanematelt on palju kergem
reisiluba saada, kui neid on kutsutud'
sinna esinema. Kavaks valisidrütmi-
Hse võimllemise, mis Ernst Idla alga­tusel
Rootsis elavate eestlaste hulgas
oli väga populaarseks saanud. Õn­neks
oli Vancouver i tulnud endine
Idla võimleja Endla Rehtlane, kelle
nad endile õpetajaks palusid ja kes
neile ka esimese esinemise kava
koostas. Õppisid hoolega, ja kui nad
juba esinemiseks valmis olid^teatasid
San Francisco kokkutuleku korral­dajatele,
et ka, nemad võivad kava
korraldamisel abiks olla, kui neid
kutsutakse. Sealt saabus kutse ja see­järel
tütarlapsed teatasid oma vane­matele,
et isegi Kalifornia eestlased
juba teavad, et nendel onvõimlemis-rühm
ja neid on kutsutud sinna esi­nema.
Reisiloa saamiseks ei olnud
enam raskusi ja tütarlapsed koos
oma juhiga sõitsid San Francisco'sse
esinema. Esinemine õnnestus ja sel­lest
tnvustatuna jätkasid oma tege­vust.
Hiljem liitus nendega veel tei­sigi
sealseid eesti tütarlapsi. ,
GALGARY'S.
Ülikoolihariduse keelte alal oman­das
Vancouver'i Ülikoolis ja pärat
HELGI LEESMENT
Foto — Martin Gramer
abiellumist keemiainsener Lees-menfiga
asusid elama Niagara Falls'
i, Ont. kus töötas kohalikus High
SchooPis ingliskeele õpetajana. Seal
olles asutas selle kooli õpilastest
võimlemisrühma. Hiljem asusid ela­ma
Calgary'sse, kus abikaasa töötab
ühe suure õlifirma juures. Seal ela­des
sai Calgary Linna Parkidevalit-suselt
ettepaneku alustada rütmilise
võimlemise õpetamisega kohalikus
Community Centre'is. Algas esialgu
10 tütarlapsega. Tema algatusel oli
edu ja praegu treenib North Glenmo-re
park Community Centre'is 55-t ja
Woodland Pubhc Schooris 35-t
võinilejat. Hiljem valiti ta Alberta
Gymnastic Federation'i tehniliseks
direktoriks. Calgary linna elanik­kond
võlgneb tänu talle selle eest, et
tema pani aluse seal rütmilisele
võimlemisele. Meie seeniorid-võim-lejad
olid üllatatud, et nad ,,Gymna-estrada"
esinemise ajal said eesti­keelseid
tänuhüüdeid. Need olid
Helgi Leesmenfi kanadalannadest
õpilased, kes nendele eesti keeles
hüüdsid ,,Väga hea, väga hea!"
HARALD-RAIGNA
Kotkajärve nime tuntakse üle
maailma, eriti noorte hulgas. To­ronto
Eesti Skaudisõprade Seltsile
Kesk-Ontario Muskoka piirkonnas
kuuluvat maa-ala on kasutatud lu­gematuteks
skautlike noorte laag­riteks
ja metsaülikooli kursuste lä­biviimiseks.
Metsakrundid osteti
1953.a. Raha selleks saadi seltsi
liikmeilt, kes Vastutasuks laenu
eest said väikesed suvituskrundid
igaveseks kasutamiseks. Riik pla­neeris
lisaks veel mõningad krun­did
T£SS-i piirimaile ja müüs need
seltsi liikmeile. NJii Kotkajärvel kui
ka väljaspoole TESS-i maa-ala on
aastate jooksul kerkinud kokku 29
suvemaja.
See asundus kohati oma teedevõr-cguga
on Kotkajärve teine pale, mil­lest
teavad paljud seal laagrisviibi-nud
noored ja nende juhid väga vähe.
Sama vähe on Kotkajärve metsako-dudest
olnud juttu eesti ajakirjandu­ses.
Põhjus on lihtne: metsamajade
omanikud on enamasti noortesõbrad
või tegelikud skaut- ja gaidjuhid, kel­lede
primaarne siht on Kotkajärve
laagriaiade väljaarendamine ja noor­tetöö
läbiviimine nii linnas kui maas­tikul.
Alles teises järjekorras tuleb
oma isiklik suvekodu Kotkajärvel.
Sellepärast pole imestada.kui metsa-kodude
omanike kokkutuleku kor­raldamine
võttis aega üle kolmeküm­ne
aasta"ja sai teoks laupäeval, 22.
juunil käesoleval aastal jaanipäeva
pühitsemise nime all. Algatus tuli
selleks TESS-i juhatuselt. Tegeli­kuks
korraldajaks oli seltsi liikmes­konna
sekretär [seltsil on veel teine
sekretär) Heino Jõe.
Laupäeva õhtul oli kogunenud
Kotkajärve kohvikusse üle kolme-künfine
inimese. Lauad olid kaetud
kaasatoodud suupistetega ja kohvi-katel
hoolitses joodava eest. Õhtu oli
mõeldud omavaheliseks jälletutvu-miseks.
Kotkajärvel võib elada suve
või kaks järjest, ilma et kohtaksid
sõpra. Metsakurud pakuvad suuri
^peiduvõimalusi. Seda kohtamisvõi-maluste
loomise tarvidust nüüd ja
edaspidi nimetas.ka Heino Jõe oma
avasõnas. Ta ütles, et seltsi esimees
Lembit Pikkov oli takistatud tule­mast,
kuid ta soovib Kotkajärve rah­vale
head jaanipäeva.
KOTKAJÄRVE METSAKODUD
Nüüd selgitati lühidalt õhtu kava
jaljagati välja TESS-i pooh väljaan­tud
raamatuke ..Kotkajärve metsa-kodud",
mille koostajaks on õhtu
korraldaja. Raamatukeses on toodud
kõikide metsakodude nimed ühes
mõnerealise kirjeldusega nime saa­misloost
ja selle tagapõhjast. Aktsi­oon
metsakodudele nimede andmi­seks
oli samuti organiseeritud seltsi
juhatuse poolt ja leidis liikmeskon­nas
head poolehoidu.
Kohvilauas õpiti selgeks uus laul
„Ma armastan Kotkajärvel". Muusi­kat
tegi väga populaarne dr. Jaan
Roosi perekonna viieliikmeline rah­vapillide
orkester. Kui Jaanilt küsiti,
kuidas ta nimetah oma orkestrit siin
metsas, siis ta ütles, et „orukester"„
vihjates sellega oma Oru järve ääres
asuvale metsamajale.
Lõpuks näitas oma valguspilte Ülo
Soots. Heakvaliteedilised ja kunsti­pärased
diapositiivid viisid vaatajas­konna
läbi nelja aastaaja Kotkajärve
, maastikul. Oli üllatav näha metsatai-mede
õiterikkust ja külma talve ilu
looduses. Ei puudunud kaKotkajär-ve
loomad ja linnud.
Koosolijate hulgas kerkis mõte
korraldada järgmisel aastal ühel jär­vel
(kas Kotkajärvel või Orujärvel)
regatt, kuna kohapeal leidub rohkes­ti
vähemaid veesõidukeid ja neid võib
juurde tuua.
NOORTEKLUBI
Pühapäeva hommikul toimus Kot­kajärve
noorteklubi asutamine, kuhu
kuuluvad metsakodude omanike lap­sed
või lapselapsed. Kohal oli 10
noort. Noorteklubi, esimese tööüle­sandena,
viis läbi looduskaitse pro­jekti,
mis seisnes kilpkonna värskelt-munetud
munade kaitsmises rööv­loomade
vastu. Samuti puhastati üh­te
võsastunud krunti.
TESS-i algätus^Kotkajärve „raud-vara"
— maja — ja krundiomanikel
organiseerimisel oma peaülesande
noortetööle kaasaitamise kõrval, lei­dis
kõigi poolt heakskiitu.
KAS MAJA VAJAB VÄRVIMIST?
PETERS PAINTING CO.
BCVALITEETNE SISEMINE J A VÄLIMINE VÄRVIMINE.
Helistage 767-6464
NÄDALA RISTSÕNAD
Laupäeval, 29. juunil surtVaba­duse
Risti kavaler kol.-ltn. August
Tomander, VR1/3, K.S. dipl. Ta oli
91-aastane ja pikemat aega haige.
Lähematest jäid leinama abikaasa,
tütar ja poeg perekonnaga. Puusär-kipaneku-
teenistus on komapäe­val,
3. juulil icl. 7.30 õ. Vana-Andre-se
kirikus ja ärasaatmine samast
neljapäeval kl. 10 ii. York surniüi-
August Tomander sündis 8. sept.
1893.a. Harjupiaal. Enne 1. maailma­sõda
töötas ta Keila vallas Kumna
algkooli |uhatajana,kuid sõda sai te­ma
elu pöördepunktiks. Ica mobili­seeriti
ja pärast ohvitseridekooli lõ­petamist
saadeji rindele, kus oli kuu­lipildujate
kompanii ülemaks.
pesti Vabadussõja alates astus
Eesti Rahvaväkke, mille koosseisus
võitles meie vabaduse eest raskekuu­lipildujate
kompanii ülemana kuni
Vabadussõja lõpui^i. Sõja lõppedes
ülendati kapteniks ning Vabariigi va­litsuse
otsusel vääristati Vabaduse
Risti 1/3 ja normaal-suuruses autasu-taluga.
Ta jäi edasi sõjaväkke ning
lõpetas alalisväe ohvitseride ja patal­joniülemate
kursused ning Eesti Kõr­gema
Sõjakooli. Oli siis Narvas 1.
Jalaväerügemendis pataljoniüle­maks
ning alates 1934.a. kuni Eesti
okupeerimiseni Jõhvis 4. Üksiku Ja­laväepataljoni
ülemaks rügemendi­ülema
õigustega.
Mobiliseerituna sakslaste pooh,
teenis 2. maailmasõjas Viljandi 1.
Eesti Tagavararügemendi ja hiljem
Tartu Sõjaväeringkonna ülemana.
Sõja lõppedes pandi Austrias sõja-vangilaagrisse.
Pärast läbielatud vintsutusi valis
juubilar oma ajutiseks kodumaaks
Kanada, kus ta oli üks Toronto Eesti
Võitlejate Ühingu asutajaid, esimene
esimees ja nüüdne auliige. Tema tööd
sõjameeste huvides on hinnatud
Ühingu Kuldrinnamärgiga ja Võitle­jate
Teeneterist 2. järguga.
Toronto Eesti Maleklubi kevadise
hooaja viimane mänguõhtu tõi kok­ku
16 osavõtjat ja 10 nendest män­gisid
kiirmale turniiris (2x10 min..
Turniiri juhatas L. Joselin. Üheksa-vooruhse
turniiri võitis soomlane
Klaus Kekki(rating 1588), kes saavu­tas
8 punktiga esikoha, kaotades ai-nuh
ühe mängu Vaher Punale. Tei­sele
kohale tuli Boris Bockfeldt (7 p.
ja kolmas oli V. Pikkand (6,5 p.).
Turniirist võtsid osa veel: J. Järve, U.
Limit, A. Juurma, M . Pentre, E. Tal­ve
ja E. Türner. Kuigi turniir peeti
ühes klassis, hinnati kolmele esiko­hale
tulijat mõlemas klassis nägusate
auhinna-lintidega.
: ® •
Algkooliõpilaste malevõistlused,
mis peeti L. Joselini juhatusel kahe­kümne
osavõtjaga jäid ka sel aastal
osalt lõpetamata ja praeguste and­mete
järgi on võimalik.ainult edu­kamate
maletajate nimetamine. Nel­jas
klass; 1. Toivo Pajo, 2. Allan
Metsalo. Viies klass: 1-2. Mark Ta-bur
ja Tarmo Saks. Kuues klass: 1.
Mati Pajo ja kohti 2 - 3 . jagavad Mat­ti
Pikk ja Risto Leiyat.
tegevusaasta oli järje­kordset
edukas. Klubi korraldas 8
kiirmale turniiri, ühe noorteturniiri,
2 killapeo-turniiri ja 3 meeskonna-võistlust
teiste Toronto maleklubide-
Aeg
Antvärk kurdaU taevariigis:
,,Miks pidin nii nooreh surema?
Olen alles 36 aastat vana."
• ,,Meie arvestasime töötunnid kok­ku,
mis sa üles kirjutasid," vastab
Peetrus. ,,Selle arvestuse järgi oled
juba 96 aastat vana."
,,Mida teeb hõberebane, kui tahab
poegi saada?"
,,Sama, mida naine teeb,kui tahab
hõberebast saada."
Kõrtsmik külalisele:,
„Noh, kuidas toit maitses?" .
,,Nagu sibulaga hõõrutud saapa^
tald."
„01ete teie aga igasorti toitusid
söönud," imestab kõrtsmik.
Selles voodis," kiidab hotelli­omanik,
„on isegi Goethe maganud."
,,Well," vastab ameeriklasest kü­laline.
„Siis oleks aeg voodipesu va­hetada."
^Kinkisin oma naisele sünnipäe­vaks
keti," ütleb härra Sarviste sõb­rale.
,,Vägä hea idee. Minu oma jookseb
ka alati minema."
Noor paar istub u<mstavalt järve
kaldal. Poiss ohkab: \
,,Kui mul rol)kem julgust oleks."
„Mida sa siis teeksid?" küsib tüd­ruk
lootusrikkait.
,-,Oleksin võtnud oma õngeridva
kaasa. Sü on kalastamine keelatud."
PÕIKI: 1. Mitte terve. 4. Rada. 7. Üks
omapäraseid Tallinna tänavaid. 10.
Väga väikese õõnsuse. 12. Kellelegi
teisele määratud hüüatus. 13. Hapu
kali. 16. Helilooja ooperile ,,Viker­lased".
17. Eesti rannavetes kasvav
pruunvetikas — sisaldab joodi. 19.
Ala, kus maapind on.pidevaU veest
läbi immutatud. 20. Kaksikkonso-nant.
21. Väike luud. 23. Kirjaümbri­kule
kirjutatavad kaks esimest tähte.
24. Avar ruum. 26. Räägi ilma põhju­seta
kellegi kohta vägahalba. 28. Üks
veesõidukite liike. 30. Alguses. 31.
Vorm sõnast olema. 32. Üks endisi
Eesti suursportlast ja rekordioma-nikke
kõrgushüppes — eesnime esi­mene
täht ja liignimi. 34. Metall Gal­liumi
sümbol. 36. M i l l e l 38. ....ajama
— kinni, umbseks. 39. Sinul. 40.
Endine Eesti Riigivanem 1924 a. 42.
Kaksikvokaal. 43. Vanusest. 44. Löö­misega
tugevasti kõlama panema.
j.
47. See on Igaühele armas. 48. Šoti
mehenimi.
PÜSTI: 1. Vilunud, tagajärjekas. 2.
Heinahunniku. 3. Valuhüüatus. 4.
Tema. 5. Üks sidesõnu. 6. Ega siis. 8.
Mehenimi. 9. Ühel geomeetrilisel ke­hal.
10. Ameerika mehe või naise
hüüdnimi. 11. On alati hobuse seljas.
14. Varase koidu hämarus. 15. Toidu.
17. Lugupeetu, austatava — vanas
keeles. 18.. Neid sai ainult tsaar välja
anda ja keht.ima panna. 21. Loba —
kõnekeeles. 22. Üks ajalisi mõisteid.
25..... Raha — antakse mingi saavu­tuse
või teenete eest. 27. Minu. 29.
Kaugelt kostev kirikukella hääl. 31.
Enda. 33. Õun - murdes. 35. Üks
hääleliike. 37. Kokkulepe. 39. Üks
talviseid sõidukeid. 41. Kolmikkon-sonant.
43. Üks vanematest. 45.
Hoov. 46. Kaksikvokaal.
(Lahendus järgmises lehes)