Meie Elu = Our life, December 12, 1985

              NELJAPÄEVAL, 12. DETSEMBRIL - THURSDÄY, DEGEMBER12 „Meie Elu" nr. 50 (1867) 1985
Majanduslik seisukord areneb jär-
/jekindlalt edu suunas, välja arvatud
märtsi kuul, kus väliskaubanduses
ootamatult, suur passiviteet neelas
kõik eelmiste kuude ilusad ülejäägid.
Sissevedu ületas väljaveo 1,6 mil,
krooniga, s.o. 28% võrra. See ei olnud
siiski mingi ootamatu nähe, kuna
harilikult ikka aasta algul sissevedu
on sijiur, käesoleval aastal aga milgi
põhjusel sisseveo raskuspunkt lan­ges
märtsile. •
Aprilli kuu'tõendaski seda, andes
jällegi väljaveole ülekaalu. 1,6 milj.
crooni suuruses, mis moodustab üht­lasi
ka nelja esimese kuu ülejäägi.
Möödunud aastal samal ajal esines
'väliskaubanduses • 5,3% suurune
puudujääk ja aprilli kuus oli välja­vedu
sisseveoga võrreldes rahaliselt
tasakaalus, v
On märgata Inglise ja Saksamaa
osatähtsuse järjekindlat tõusu Eesti
väliskaubanduses. 1934.a. J . veeb­ruaril
oli meie sissevedu Inglismaalt
ja Saksamaalt 56,7%, tänavu aga
61,7% üldisest sisseveost. Veeti välja
samal ajal vastavalt neisse maadesse
40,2% ja 44,5%.
Panganduses on blukord nuuutu-hud
lahedaks. Hoiuarved on tõusnud
ja usaldus pankade vastu on kasva­nud:'
Nõudmine krediitide järgi pole
tõusnud käsikäes hoiuarvete tõusu­ga.
Elavamat nõudmist oli märgata
laenude järgi märtsis ja aprillis, kus
metsatööstuse veksleid toodi panka-
^desse.
Antakse võrdlemisi kergesti laenu
heade kindlustuste ja-likviidsete äri-vekslite
vastu, kuna veel mõni aeg ta­gasi
pangad olid selles asjas vä:ga ta­gasihoidlikud.
EESTI,
Tallinn, Suur Karju nr. 18
omas majas
H^õtab raha'hoiule
toimetab
kõiki pangaoperatsioone
Telefonid: 4^6-82,
, Väärtpaberite kursid on tõusnud.
Eesti 7 % välislaen on saavutanud nii
Londonis kui ka New Yorgis oma
algtaseme ja see laenupaberite väärtu­se
suur tõus on need muutnud väga
nõuetavaks ja hinnatavaks ;välis-mail.
Vekslite protestimiste hulk Eestis
jõudis oma haripunktile 1930. aastal
Sellest ajast algades on protestide arv
kord-korralt vähenenud ja on nüüd
jõudnud täiesti normaalsele taseme­le.
• •
Majandusliku olukorra paranemi­sega
käsikäes õn hakanud.tööliskond
häält tõstma ka oma palgaolude pa­randamise
eest. Eeskätt on asunud
võitlusse paremini organiseeritud
amettööliste grupid. Alguse tegid
Tallinna kingsepad, kes aprilli kes­kel
alustasid streiki ja nõudsid pai'
gakõrgendust 20 prots., kollektiivle­pingut
saapakauplustega ja töösturi­tega.
Streik lõppes tööliste täielise'
võiduga.
Ergutatud Tallinna kingseppade
võidust, alustasid streiki" kingsepad
ka teistes linnades. Aprilli lõpul alus­tasid
streiki Tartu ja Viljandi king­sepad,
nõudes uusi töötasu norme.
Mai algul alustasid streiki. Narva
king sepatöölised, nõudes 40 prots.
palgakõrgendust.
• Igal pool ei ole arenenud aga tule­mused
tööliste kasuks. Tartu kingse­pad
näiteks olid sunnitud tegema
tunduvaid järelandmisi,
2. mail alustasid streiki pottsepad,
nõudes samuti kollektiivlepingut ja
palgakõrgendust. Ka see streik lõpes
tööliste võiduga.
Peale nende streikide on mitmel
pool puhkenud veel vähemaid töö­tülisid.
Et streigid majanduselule mõjuvad
kahjulikult, eriti kui nad pikale veni­vad,
ja^ mõlemad pooled töötüli all'
kannatavad, on majandusministee­riumis
välja töötatud seadus töötüli­de
sunduslikuks lahendamiseks va­hekohtu
kaudu, millest võtavad osa
tööandjate ja tööliste esindajad ning
riigi poolt määratud ametnikud era­pooletute
otsustajatena.
Majandusnõukogus on arutusel
minimaalpalkadö seaduse eelnõu,
mis peab võimaldama riigivõimu
esindajatel vahelesegamise seal, kus
töölistele makstakse õigustamatult
madalaid palku. Minimaalpalgad
määrab eriline komisjon, mis koos­neb
mitmesuguste huviringkondade
esindajaist. -
VÄLIS-EESTI A L M A N A K 1935
Halley komeet nähtav
„Külaline" iga 76 a. jä
Pilk minevikku
gu hõlmava kirjutissarja viimase osa
tehnilisil põhjusil pikema vaheaja
järel. (Eelmised osad ilmusid „Meie
Elu" numbreis 32, 33, 34, 36 ja 38,
On aeg alustada „MEIEELU"
Saatke ,;ifele Elu" talitusele tellimine ja meie sakdame teile üle-andmiseks
kinkekaardi, või saadame teie nimel otse saajal®.
Ka Poolas ehitati mõningaid suure­maid
laevu N. Eesti laevastiku jaoks.
Need olid umbes 7500 brt. ning kandsid
nimesid nagu „JAAN ANVELT" ja
„IOHANNES LAURISTEN". Soom--
lased ehitasid 4 mahutilaeva („contai-ners"),
sest pärast Talvesõda võtsid
venelased osa Soome riigist endile koos
seal sadamais olevate laevadega, mil­lised
nad võõrandasid..
Esimene mahutilaevadest oH„VII-RELAID",
teine „SUURLAID" jne.,
milliseid koondnimena hüüti „Siberi-sillaks".
Ametlik marsruut oli neil To
kio-Nahhodka-Moskva-Tallinn-
Stockholm, kuid arvatavasti kasutati
seda „Siberisilda" ka inimeste veoks
Siberi vangilaagreisse varemalt tarvitet
trellitud loomavagunite asemel.
UUEMAD LAEVAD
Läänemere ja Soonie lahe rannasõi-tudeks
ehitati uued laevad „SOPRUS",
.iVIIMSI" ja „SUURÜP", millised aga
talvel jäätulekuga sadamaisse seisma
jäid ja ei suutnud oma ühendusi pida­da.
Et lünka täita, ehitati Rüas„TEHU-'
MARDI" ja „KOGUVA" ning eelmi­sed
laevad läksid lõpuks lihtsalt vana­rauaks.
Venelased ehitasid Eestis ka mood­said
laevu, milledel noori madruseid
•välja õpetati, kuigi peamiseks õppe--
laevaks oli endine soeküttega laev
„KÖIT"; vanemad laevad läksid, nagu
öeldud, vanarauaks või heal juhusel
kas müüdi või kingiti arengumaile,
näitamaks Venelaste sümpaatiat ja abi­valmidust.
Nn saadeti teele 31. märtsil
1972 „AMBLA" ja„,RAPLA" Bangla­deshi
Vabariiki, kus nad ümber ristiti:
„DACCA" ja • „KHULNA". Laev
„ELVA anti a. 1975 üle Vietnami Va­bariigile
[kes oli äsja Ameerika Ühen­driike
sõjas võitnud, kuid peagu igas
asjas N. Liidust ripnev oli), kus. talle
nimeks pandi „CHONG-CAI".
^Siin võiks veel lisada, et oktoobris
1968 läks põhja a/l „RUHNU", mille
last oli nii halvasti laaditud, et ükski
sadam seda vastu ei võtnud. Nii käis
laev ühest sadamast teise, kuni lõpuks
võttis kursi merepõhja; meeskond mui­dugi
pääsis.
VÄLISLIINID
Välissõidu liinidest olid eestlaste
käes loomulikult kommunistlike maa­dega
ühenduse pidamine,,nagu näiteks
Leningrad-Angoola (Lääne-Aafrikas).
Reisijate veondamisel oli tähtsaim liin
muidugi Tallinn-Helsingi,^ millel a.
1975 sõitis 88.000 reisijat. Tuleks mai­nida
ka päästellaeva, „LAINE't", mil­line
avariide vahel veab puhkusereisi-jaid
Läänemerel
Alates a-st 1965 avati Taliinna sa­dam
ka välismaade kaubalaevadele,
kel oli vaja parandusi teha ja moona
värskendada. Välismaa meremehil aga
linnas vabalt ringi liikuda ei lubatud —
selle asemele oli.moodustatud „INF-LOt",
teatud klubi ehk õigemini agen­tuur,
kus madruseile öeldi, kuhu nad
minna tohivad — peamiselt klubidesse,
kus kommunistlikku „kultuuri" de-
[ monstreeritakse (sama algatati 1930-ail
aastail Leningradis).
Juba a. 1962 anti A goola (ja teiste
venesõbralike Lääne-Aafrika rükide
laevaliin eestlasile. Esimesena sõitis
seda vahet mootorlaev „MAHTRA"
kp t. H. Lndemann) Riiast 31. märtsil
suhkrulaadungiga Abidzhaani (Abid-jan
— Ivory Coast ehk Elevandiluu­rannik).
Pärast seda sõitsid pidevalt 21
laeva, vndi nn. „mitinesugust kaupa",
kuigi kõik teadsid, et pee koosnes vene­laste
pooh antud sõjavarustusest, mida
kommunistlik kodusõja pool tol ajal
hädasti vajas ja mida venelased lahkelt
pakkusid, nagu ka kuuba ohvitsere ja
sõdureid. Tagasi toodi pähkleid, ka­kaod,
kohvi jne.
A. 1973 algasid Ida-Vahemere (eriti
Liibanonis, Ees-Aasias) riikides mit­mesugused
rahutused Ja kodusõjad.
Eesti laevastik suunati siis sinna. Esi­meseks
laevaks oli „SÕRVE", misväl-jus
27. augustü kpt. I. Polkovski juhti­misel.
Sellest ajast peale hakati kasu­tama
eesti laevatikku iga riigi, kus ra­hutusi
toimus, laskemoona ja muu rel­vastuse
varustamiseks. Kahjuks peab
möönma, et peale KGB-ohvitseri ja
politruki või kapten»,koosnesid mees­konnad
peamiselt eestlasist.
MAJANDAMINE
Kuna eesti laevastik nü-tihedasse
liiklusse lülitati, tekkis laevade majan­damisega
teatud raskusi. Hakati and­ma
laevu ajalepinguga välismaile, pea­miselt
soome laevaühingule, „SAIMA
LINE'i" käsutusse..See hõlmas peagu
kõik mahutilaevad (,,containers"), näi­teks
„OTEPEA",„KEHRA", „AMB-LA",
„KIHELKONNA" ja „KUIVAS-TU".
Autor Pärnal on õigus, kui ta nendib,
et riikides, kus on raske elada, on
kommunistid esirinnas. Venelased on
aga sõjalaevastiku arvel kaubalaevas-tikule
vähe tähtsust osutanud. Alates'
juba a-st 1953, on moodustatud terve
rida organisatsioone laevade käigus­hoidmise
edendamiseks, kuid ükski
neist ei ole veel viinud laevade ma­jandamist
paremuse poole.
Et laevu käigus hoida, pidid laevade
meeskonnad ise raha koguma remon­ditöödeks
ja-määrdeõlide ostmiseks;
nü olevat „ K A L E V i" meeskond kogu­nud
200.000 rubla. Kuid ka sellest ei
olevat veel piisanud — iga meeskonna
liige pidi laupäevfti töötama tasuta 30
tundi (kuus?/aastas? pole öeldud).
See on täielik orjariigisüsteem, mil­list
tänapäeva vabad demokraatlikuc
riigid ei tunne. Niisugust orjasüsteemi
ei tuntud ka mitte vabas Eestis — kui
oli tarvidus töötada laupäevil või püha-päevil,
siis maksti ületunde. Nüüd aga
ei olnud madrustel vasturääkimise või
streigi võimalust, kui neid kamandasid
politrukid I. Latõnin ja A. Demidov;
vastasel korral oleks neid oodanud Si-berisõit.
MEESKONNAD
1970. a-st alates hakati kasutarna
laevades, uut süsteemi; teki- ja masina-meeskonna
vahettegemine kaotati ja
asendati vahi-, elektri-, mehaanika- ja
' töögruppidega. Kuid ka see süsteem ei
töötavat hästi. Laevade meeskonnad
koosnesid viimasel kümnendil peami-
. selt kommunistlücu haridusega noortest.
Nn olid 1975.a. tervelt 94% meremehist
lõpetanud vähemalt mõnesuguse kom-somoh,
partei või ametiühingu erikur­suse.
Kõigile selliseüe süsteemiloojaile ja
läbiviijaile on jagatud suurel hulgal eri­auhindu
näitamaks rahvale töökust ja
Selle aasta jõulukuul on öises
taevas kometit tegemas Halley ko­meet
(Halley's comet), sabaga täht,
mis külastab meid kaugest maail­maruumilt
iga 76 aasta tagant. Hal­ley
komeet on üks heledamaid ko-meete,
mida teatakse. Iga kord, kui
ta on külastanud meie maailma, on
inimesed läinud ärevusse, ja on
pidanud seda ebatavalist sabaga
tähte õnnetuste, ikalduste ja sõda­de
ennustajaks.
Planeedid, nagu Maa, Veenus ja
Marss keerlevad ümberPäikese üsna
ümmargust rada pidi. Halley komee­di
rada on väga pikk. See rada näib
kui ümmargune kummipael, mis sõr­mede
vahel pikaks venitatud. Halley
comeet on oma nime saanud inglise;
täheteadlase Edmond Halley järele,
kes arvestas välja selle komeedi tee­raja
ehk orbiidi, kuju ja-pikkuse ja
ennustas, et see komeet tuleb tagasi
iga 76 aasta järele.
Kui komeet läheneb päikesele, sa­tub
ta päikesekiirte mõju alla. Päike­se
kiired „puhuvad" või sulatavad
teda — ja komeedile tekib saba, mis
on moodustatud tolmust või ka vee-kristallidest
kui.komeöt on jääst. ]a
Halley komeet on peamiselt jääst.
Komeedi saba võib olla kümneid
miljoneid kilomeetreid pikk ja säde­leb
päikese valguses. Kui komeet
eemaldub päikesest, väheneb ja kaob
lõpuks ka komeedi saba. Muide, päi­kesekiirte
lükkaval mõjul on komee­dil
päikesele lähenedes saba" küll
taga, kuid päikesest eemaldudes on
komeedi saba hoopis ees.
Selle aasta lõpus on Halley komeet
nähtav meie taeva lõunaservas, kuid
tuleva aasta alguses'kulgeb komeet
veelgi lõuna poole ja on nähtav siis
ainult maakera lõunapoolelt.
100 K M LÄBIMÕÕT
Kõige parem on komeeti vaadelda
tavalise pikksilmaga ja mitte teles­koobiga,
sest teleskoobi sisse komeet
lihtsalt ei mahu oma pika sabaga.
Komeeti eisaa ka vaadelda suurlin­na
tulede valguses, vaid selleks peab
minema eemale maale, kus ei ole
segavaid tulesid. Halley komeet ei
tule seekord meile väga lähedale,
jäädes 150 korda kaugemale, kui kuu
on meist. Komeet liigub küll samal
rajal (orbiidil) ümber päikese, kuid
maakera ei ole siis alati samas kohas,
sest ka maakera liikub piki oma üm­margust
rada.
Täheteadlased arvestavad, et päi­kesesüsteemis
on enam kui trillion
komeeti, kuid enamus on väikesed.
Halley komeet on üks suuremaid,
kuigi ka see on vähem kui 100 km
läbimõõdus. Kui väikesed rändavad
taevakehad (lendavad tähed ehk me­teoorid)
satuvad maakera külgetõm-bejõu
mõjusse, kukuvad nad alla ja
põlevad tavaliselt õhus ära mõne se­kundi
jooksul. Üksikud suuremad on
ka maandunud ja tekitanud, auke,
nagu näiteks Kaali järv Saaremaal. Ja
üks langes vette Soome lahes selle
sajandi alguses.
Rahusvahelise kuulsusega eesti tä­heteadlane
Ernst Õpik (kes oli ka
kirjanik) tegi tõsist uurimist komeeti­de
ja meteooride kohta. Ernst Õpik
oli esimene, kes arvestas välja, et
päikesesüsteemi ümber ~ ja ena­masti
väljaspool planeete — keerl^eb
terve pilv väikesi komeete.
Vahetevahel saab mõni komeet
kuskilt,,müksu" või mõjutuse mõne
teise komeedi või ka planeedi külge-tõmbejõu
kaudu ja muudab oma rada
(orbiiti) planeetide või päikese suu­nas.
Üks suuremaid sääraseid komeete
on Halley komeet, mis külastab meid
nüüd — ja kaob siis jälle kaugesse
hämarusse. Ei tea aga, mida ta ennus­tab..'.
.
Ü.S. .
NÄHTAV 1" 15. DETS-NI
Torontos on ööd 1-15. detsembri­ni,
s.t. ka veel eeloleval nädalalõpul,
sobivaimad komeedi vaatlemiseks.
Kuna komeet on ähmane, on teda aga
lootusetu silmata suurlinna tuleku­mas.
Pooletunnine autosõit kas kir­desse
(NB) või loodesse (N W) — põh­ja
poole sõites jääb linnakuma vaate­väljasse
-- eriti järve äärt mööda,
soodustab aga vaatlemisvõimalusi
tunduvalt. Pilvetuil kuuta öödel
peaks ta nähtav olema isegi paljale
silmale.
Vaadata tuleb lõunasse ca 45 kraa­di
üles, veidi allapoole Pegasuse täht­kuju
(mõlemad laskuvad läände sil­mapiiri
poole), kl. 20:00 - 2:00. Ko­meeti
on kerge tähtedest ja teistest
Dlaneetidest eristada: ta ei ole terav
A^alguspunkt, vaid ähmane valgus­laik.
Soovitatav on muidugi binoklit
kasutada.*
Pärast 15. detsembrit Kuu heleneb
ja järgmine võimalus komeeti näha
tuleb öil 1-15, jaanuaris. Siis peab
vaatama edelasse ca 30 kraadi üles,
Binokliga vaadeldes peaks siis ka
komeedi saba nähtav olema. Märtsis
ja aprillis on komeet oma kaare üm­ber
Päikese sooritanud ja läbib maa
orbiidi veelkord, oma teel tagasii<au-gemasse
Süsteemi rajooni. Tol aja
toimuvad ka rakettide ligisõidud ja
komeedi koostise eritlused.
Paljud reisibürood organiseerivad
grupiväljasõite Andi mäestikku Pe­ruus;
tüüpiline on 20 päeva $3000
eest ühe astronoomi osavõtul,
V i lp
KUIDAS SILMATA HALLEY KOMEETI
Vaade lõunasse, 45° silmapiirilt ülespoole
leidlikkust, kuid tulemused on nigelad.
Toon näiteks mõned vabariigiaegsed
nimed,' kes endile sel moel tilgatsid
rinda on saanud: kpt. A. Kask ja I.
Kallaste, meh. A. Krull, vanemmeh. H.
Randpere (sama Randpere isa, kes hi
juti Rootsi põgenes) j . l
Tellin „MEIE ELU'V (aastaks, poolaastaks):
Hr., pr., prl
* a » a * e o o o * « o o « o a » < i » « a « e o a a e a a a f f 0 a a o a a a a o * o i o « a a o a a o a a o » a a a a « « a a g o a a < i o p t « a a » a > * o « * ( > a » a a f oaa(i0ftooot««liao<i904< l i i 9*t«c
Tellija nimi: I. ftoaooaaa* •••••• • * a o i > * « * » * * o « o o a a » « i » t « a a a t t a « t » « a » a * a t t o » t a » »a
Aadress:
o o o t a a * a » a e e D o a a o o > o a a « a a « » » o « a a a a a « a a t a f • • o a o a a a a * « a » > o « a * a a a a f • a B « 4 o « o a a t « t a a a i t « * a a a * i a i i i a « * a t « « a « « t a t a * » o a 4 «>
Palume käesolev kupong täita ja saata koos rahaga Meie E k " ,
958 Broadview Ave., Toronto, Onl.M4K 2R6
Eesti Merelaevsisidisse esimene kommunisüiku töö laev „Kaleva"c
Lõpuks A. Pärna lausub:,,Nõukogu­de
meremehed on meie suure kodumaa
esindajad välismaal, sest nad tutvusta­vad
igal välisreisil meie kodumaad."
Kuid Pärna oma kaugeim välismaareis
oh Mõntu sadam Sõrve poolsaarel Saa­remaal;
koht, mida ma oma nooruses
hästi tundsin. Seal asus väike puukai,
kust Saaremaa kalurid sõitsid Riia lah­te
kalu püüdma. Vabas Eestis võis ta
küll seal vabalt ringi uidata ja ilma
segamiseta viljapõldudele ja metsa­puudele
eesti rahva kuhuuri ja saavu­tusi
tutvustada. . •
Nüüd õn agu ka Saaremaa kodu-eestlasüe
nagu välismaa, kuhu eriloata
ei pääse. Mis puutub aga seüise välis­maise
sadama külastusse, mis asub
lääne pool Saaremaad, siis teame väga
hästi, kui palju eesti meremehed seal
Eestit tutvustada saavad. Nii vene kui
ka praegune eesti meremees on kom­munistliku
süsteemi ori, sest tal puu­dub
Inkumisvabadus: ta ei tohi üheski
sadamas ilma politruki loata maale
minna. i
Juba laevaminekul võetakse talt pass
ära; kui talle linnaluba antakse, siis
peab ta vähemalt kolmelise grupiga
ühinema, kellest üks on mõni usalda­tav
kommunist või politruk. See peab
teravah valvama, mida teised kaks tee­vad,
kellega nad kokku saavad, millest
nad räägivad ja mida nad ostavad. Pä­rast
laevale naasmist tuleb tal kõigest
juhtunust komissarile ettekanne teha.
Kui mõnel meremehel oma eluga
riskides siiski on olnud juhus vabadus­se
pääseda, ja neid juhuseid ön olnud,
siis võib-olla muutub ta alles meie
rahva esindajaks ja tutvustab seda „õi-get"
kultuuri, mis meie kodumaal mo­mendil
valitseb. Ei tea, kas Pärna seal
Sõrve põldude ja metsatukkade vahel
jalutades ja kõvasti mõteldes ning tea­des,
et keegi teda ei kuule, ka mitte ei
soovinud, et - karake vabadusse ja
tutvustage oma rahva saatust!
K.M. ,