Meie Elu = Our life, October 30, 1986

              r. 44 (1912) 198@ t\m. 44.(1912) 1986
landa' KUNI
OHTUi;
ie ilmumin®
iiiiuHuuiiiiimiiuiuii
HNA?
kuni 2» nov.
Emmanueli
korraldusel
|kÄye., algus
K kl. 15.00.
lökt.; E.J(.K.T.
|rk'i raamalu-
[all Dr.
Arville Pust-m
Eesti Ma-str^
alia õhtu
Arville Pust-
[s Eesti Maja§.
;tri koguduse
jumalateenis-iliide
Toetava
Eesti Majas
ilaste Mardi"
?ega kl. 19.00.
msti Kogudu»
f, 883 Broad-
|1.17.00.
[•oronto Eesti
li Majas algu-
IngitSejate ja
Igispidu Eesti
).30.
IV. Eesti kui-
Chicagos.
- THÜRSDAY, OGTOBER 30
lesti Täienduskool '
'. Vancouveris: .
Vancouveri Eesti Seltsi Täiendus-,
kool töötab 17 õpilasega Marje Suur­kase
juhatusel. Kõige nooremad õpi-,
lased moodustavad eriklassi. Neid
õpetatakse kahes rühmas, kellest üks
ei Täägi kodus eesti keelt. Rühmade
juhatajateks on vastavalt Malle Va­sara
ja Kärt Selde. Mõlemad rühmad
laulavad ja mängivad kov i Edasi­jõudnuid
õpetab Helle Sej ). Vane­matele
õpilastele toimub eesti keele
õpetamine-kahes grupis, milledest
üks, dr. Juta Kirchingu juhatusel, rõ­hutab
grammatikat kuna tL le.Marje
Suurkase juhendamisel, pa .eb rõhu
kõnekeelele.
Koolitunnid on teisipäeviti kl. 4-
5.45. Tuleb kiitust avaldada vanema­tele,
kes kaugustele vaatamata oma
lapsi pidevalt eesti kooli toovad. Õp^
pemaks on $30 aastas lapselt, kuna
kooliruumid on tasuta Vancouveri
Eesti Seltsi pooh.
Maire Männik oma vastvalminud kunstiteosega-absurditeatri rajaja Kõik kooliõpilased tantsivad rah-likuEugene
lonesco skulptuurportreega. F o t o - T . K . Orgussaar vatantsu Susan Mulla juhatusel. Sa­muti
kuuluvad kõik kooli orkestris­se,
mida juhatab Imbi Harding. Peale
selle on tüdrukutel võimlemine lau­päeva
hommikuti Helve Ranniste ju­hatusel.
On loota, et sellest kujuneb
välja iseseisev võimlemisrühm, mis
jätkab tegevust ka pärast kooli lõpe­tamist.
tuppa,
jüts kus aabits.
Ei olnud Vaba Maa" veergudel
sellest juttu, et Haapsalu ja selle
ümbruse põngerjad, hakake nüüd
kooli tulema. Ka omaääre ,,seitung"
,,Lääne Elu" ei kõssanud sellest sõ­nakestki,
vaid teade käis suust suhu
või ehk heal juhul oli kooli,, toorus"
vastavasisulise paberilipaka, kooli­maja
uksele „knopkadega" üles pan­nud,
mille põhjal papad-mammad
parajal ajal jõmpsikutega 'käekõrval
igaüks oma ,,teadusetempli" poole
kõmpisid. '
Jütsidest on ammugi Juhanid juba
saanud ja Lindad saadavad lapselap­si
leeritundi või niisugustesse kohta­desse,
kus neist päris targad inimesed
välja tulevad, paljud neist on juba
tulnudki.
Pool sajandit ehk isegi rohkem on
möödunud ajast, kus Läänemaa Õpe­tajate
Seminari, Ühisgümnaasiumi,
Tööstuskooh ja hilisemate Haapsalu
Keskkooli ja gümnaasiumi hoonete
uksed olid pärani valla ja õpetajad
valmis kõigile teadust jagama, nii
palju kui kellegi ,,koli^" võttis.
o !• ^ 1 I . J •! * •! I N a g u möödunud aasta koosviibi-
Pohja-Soome linn Oulu on kujunenud viimaseil aastail koige . i i n i „i „ oooto • , . V i . .. , « « - niisel kokku leppisime, et iga aasta
tugevamaks eesti kultuuri propageerijaks terves Soomes. See tões- detsembri esimesel laupäeval pühit-tus
suurepäraselt-kui 29. septembrist kuni 5. oktoobrini Oulus kor- seme Läänemaa Ühisgümnaasiumi
raldati eriline eesti nädal, mis pakkus mitmekülgset kava hõimurahva aastapäeva, seekord 67-ndat, nii tee-laplane
Ailu Valkeapää ja Jaan Kaplinski Oulu luuleõhtul.
0
00
ega
kirjutisega ei jõua, ei oska Kolmas kohtumine aga toimus ju-suuda
ma anda ' ülevaadet ba kunstniku endaga tema kuulsas
teemal.
Ajaleht ,,Kaleva" avaldas iiädala
kestel iga.päev pikad artiklid eesti
kultuurist. Peamiselt olid need koha-iku
ülikooli eesti keele lektori Peep
Nemvaltsi ja tema naise Silvi ning
ajalehe kultuuritoimetaja Kaisu
Mikkola sulest. Ka Endel Malleselt
ilmus pikk artikkel.
Restoranis ,,Zakuska" oli saadaval
terve nädal eesti toite, milledele oli
antud ka eesti nimed. Üks kentsaka-temaist
neist oli ,,Kaplinski kiusa-
_ . . . . . . . . ..... . . u . o a o Lauluõpetajaks koolis on Milvi
skulptor Maire Männiku kogu loo- Montparnasse'i ateljees. Tal on ka Taylor, keda klaveril saadab Malle viibides km taimetoitlane aktsepteeri-mingulisest
tegevusest. Alustas ta teine, uus ateljee,; kuid.uues ei ole
ju oma kunstiõpinguid juba Eesti veel seda hõngu, mida tunnevad väga
Vabariigi ajal Tartu „Pallases" paljud Maire Männiku kunsti a.usta-
Martin Saksa, Anton Starkopfi ja jad üle terve maailma.
VoldemarMelliku õpilasena (1941- Kuna olin äsja kiilastanud moodsa
1944). Järgnesid õpingud Rootsi skulptuuri näitust ja ei teadnud täp-
Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri selt, kuidas suhtuda paljudesse töö­alal.
Edasi tuli Academie de lp desse (mis mind isegi täielikult sega-
Grande Ghaumiere (Ossip Z^dki- dusse viisid), siis kasutasin kohe või-ne'i
ateljees) ja TEcole des Beaux-
Arts Pariisis ning õppereisid Bel­gias,
Hollandis, Inglismaal, Taanis
ja Prantsusmaal, tehes samal ajal
palju laste portreid.
Tahan kirjeldada isiklikke kokku­puuteid
selle Pariisis eluneva, lühe
ainulaadsema eesti naisskulptöriga.
maiust M. Männikuga sellest rääki­da.
Meie vestlus arenes väga elavalt
ja nagu minu rahustamiseks ütleski
ta, et kunstis on alati olnud teatud
ekstreemseid voolusid, mis momen­dil
küll moes, kuid mis mõne aja
möödudes kaovad. Kõiksääraiie, mis
ei püsi, on nn.,,1'art de la poubelle''.
Vasara. Kõigil kooliõpetajail on
endil lapsed eesti koolis. Täiendus­kooli
õpilastele meeldib esineda rah­vuslikel
päevil ja pidudel, kuigi õpe­tajad
kurdavad, et see kipub mõni- •
kord häirihia kooli põhitööd. On ju
koolitundide arv nii piiratud»sellele
vaatamata et kool kestab tavaliselt
seitse aastat."
Kevadeti on koolil kombeks saa­nud
ühine väljasõit Jakob Kenibi tal­lu;
Eesti. Keele ja '
use Instituudi
tegevusest
STOCKHOLM - Eesti Keele ja
Kirjanduse Instituudi käesoleva aas­ta
üldkoosolek peeti Eesti Majas
Stockholmis koimapäeyal, 8. ok-
Maire Männiku suürskulptuurid,
kelle loomingulisest tegevusest eest- mida keegi väga tabavalt kunagi ris-laste
hulgas palju midagi ei teata, mis tis„löoduslikuks gootikaks", jäävad
on ehk tingitud küllähki ka|U!getest aga igaveseks,
vahemaadest eestlaste asukohtade Juba aastaid täidab Maire Männik
vahel. See ei tohiks aga unustuse ka tellimusi Monnaie de Paris'le.
peapõhjus olla, sest ikka leitakse Monnaie de Paris (Prantsuse Raha-
.ajalehtedes aega ja ka ruumi kirjuta- pada) on tõstnud prantsuse medali-misekshetkel„
moes" olevaistku|st- kültuurikõrgelekunstiliseletaseme- toobril. Koosoleku algul mälestati
nikest, tõelised nagu unustatakse... le ning küllaltki suur panus selles on vaikse minutiga surma läbi lahkunud"
Niisiis, olgu see tänane kunstniku ka Maire Männikul. Alles hiljuti aus- endist esimeest ja hilisemat auesi-meenutamine
ka meeldetuletuseks tas Monnaie de Paris almanahh M .
eestlastest kunstiteadlastele (ka Ees- Männiku tööd pika artikliga.
:tis!).sest veel pole hilja hakata koos- Mälestusmedalite rubriigis „ K u -
tama uurimistööd kogu tema seniset jutluspildid eilsest ja tänasest" on
loomingugust. Maire Männik kavandanud ja kuns-
Minu esimene kohtumine Maire tiliselt kujundanud' ,,Püha Olga"
Männiku kunstiga toimus Tallinnas,
nud. Aga restorani direktor öelnud,
et just sellepärast ongi see ,,kiusa-,
tus",
' Koolides käisid Nemvaltsid tut­vustamas
eestlust õpilastele, et ka
tulevikus huvi hõimurahva vastu
oleks sama suur. ,,Kalevast" oli lu-gj^
a pikk lugugi tutvustamistööst.
Linnaraamatukogus oli eesti eks­liibriste
näitus ja kõrvaltoas halva
kvaliteediga plakatid koos fotonäitu­sega
Tuglase elust.
Kunstimuuseumis korraldati He­rald
Eelma joonistuste näitus, aga
ametlikule avaaktusele Eelma ei saa­nud
tulla, kuna talle õigel ajal
viisat ei antud.
Linnateatris käis Tampere teater
esitamas Mati Undi näidendit,,Vai­mude
tund Jannseni tänavas" ja kaks
•etendust said üsna suure edu.
Aga peapidu oli siiski 4. ja 5. ok­toobril.
'
me seda ka sel aastal 6. detsembril
kella viie teena. (
Ehkki meid oli koos üle kolme to­sina,
alati ön rohkesti ruumi uutele
juurdetulijatele koos abikaasadega.
Kui mõni asi tahab lähemat klaarita-mist
või tee ei ole selge, siis kas
kirjutage või helistage: Roman Mar-ley,
9 Parravano Court, Willowdale,
Ontario M2R 3S8, tel (416J223-0080,
kus toimub koosviibimine.
. . . koolipapa ootab ju, linnud
läinud lõunamaale, haapsallastel pi-dukuu.
Luuletused olid tõlkinud eesti
keelde (ja vastupidi eesti osas) Johan­na
Laakso,. Anja Salokannel, Kaisu
• Lahikainen, Peep Nemvalts, Tauno
Lähteenkorva ning Kari Sallamo.
" EESTLASED LAVAL •
Oulus kolm perioodi ülikoolis hõi­mukeelt
õpetanud Mart Mäger ehk
' kirjanikunimega Vesipapp oli esi­mene
hõimurahva esindaja. Oulu
teemal oli ka tema esimene pala, mis
oli pühendatud ta oma tütrele Marile.
Igaüks etles neli luuletust, ka keele­geenius,
Rein Raud, külaliste pesa­munaks
hüütud.
Teadaanne
Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi
endiste õpilaste, vilistlaste ja õpe?
tajate koosviibimine 14. nov. kell 1
p.l. Tartu CollegeM kohvikus.
Teretulemast]
MASSAAŽ-TERAAPiA
& REFLEKSOLOOG
. Leili Terts R.M.T.
registreeritud massaaž;terapist
Vastuvõtt kokkuleppel
tel. 757-8679
meest dr. Valter Taulit. Paul Lään
meenutas Valter Tauli teeneid Insti­tuudile
ja esitas lühikese ülevaate
tema uurimistööst eesti keele alal.
Eesti keele kursustest võttis möö-kus
imetlesin tema poolt Pariisis loo-
.dunud aastal osa kolmel eri tasemel
887-969) medali ja mälestusmedalid kokku 24 õpilast. Huvi vähenemist ei
jaapani kunstnikust Chõbunsai Eis- ole märgata. Käesoleval sügisel on
dudjaEestissesaadetud A.H. Tamm- hist (1756-1829), itaalia päritoluga algajate grupis 12 osavõtjat ja kõige
saare portreeskulptuuri, mis seisis inglise kunstnikust ja luuletajast edasijõudnumad jätkavad õpinguid
mõtlikult jä väga üksildaselt; majas, Dante Gabriel Rossettist (1828-1882), juba kolmandat aastat.
Instituudi toimetusel ilmus mitme-
^LUULESILD ,
Laupäjev 4. oktoober oli eesti luu­letajate
Mart Mägra, Jaan Kaplinski,
An'dres Ehina, Rein Raua, Aivo Lõh­muse
ning Debora Vaarandi päev.
Nende ümber käisid kõik toimingud,
nende ümber liikusid nii ajakirjani­kud
kui ka raadio mehed koos TV-ga
pidevalt. Külalised.pidid sõitma ron­giga
Leningradi kaudu, kuna Helsin-gi-
Tallinna vahel liikuv reisilaev
„Georg Ots" sõitis Islandi vetesse nn.
õõtsuvaks hotelliks.
Pärast pressikonverentsi algas
Luulesilla peapidu hiljuti restauree-
PLUMBING, HEATING
and REPAIRS
Oli-, gaasi- ja elektriahjud, korstnsi-voodrid
(chimney linings).
Ahjude puhastamine # Eesti äri
ROLAND KULLIK
Tel, (416) 275-1280
AIVO LÕHMUS
kus kunagi oli elanud meie aWasta- kuulsast inglise bioloogist Francis
tud kirjanik. Vaatlesin kaua seda MaitlandBalfour'ist (1851-1882),
kunstitööd ja olin üha rohkem selle tuntud prantsuse pedagoogist Pau-targa,
igatseva, tagasihoidliku ja lineKergomard'ist (1838-1925). Mai-riukra
pilgu lummuses,. Oli tunne, re Männiku suureks teeneks ja saa-nagu
oleks tal häbi sündmuste pä- vutuseks tuleb pidada ka seda, et ta
rast, mis peale tema surma olid nõutas Prantsuse riigitellimuseTar-maailmas
juhtunud... tu Ülikooli suurele medalile,' mis ei
Aastaid hiljem, kui ma juba isePa- ole seesama mille ta kujundas Root-riisis
elasin, sattusin fotodele,^us sist tulnud tellimuseL
seesama skulptuur pildistatuna dii Vastvalminud tööde hulgas oli
Pariisis alles Pompidou Kultuurikes- skulJDtoril ateljees Prantsuse Aka-kuses,
kesksel kohal näitusel, mis oli deemia liikme, absurditeatri ühe raja-pühendatud
kirjaniku 100-aastasele ja ja kirjaniku Eugfene lonesco skulp-juubelile;
Oli uskumatu et seesama tuurportree, mille Kunstide Akadee-büst
mõjus siin nii uhkena,i lastes mia valis väljai986.aasta portrees-julge
pilguga ennast imetleda uudis- kulptuuride biennaalile,
taval näitusekülastajaL Milline me- Käes oligi hiline õhtutund. Sam-tamorfoos!
Kuidas skulptori poolt mudes läbi öise Pariisi Sacre-Coeuri
loodud kuju elas sisse ja välja nii. suunas, mõtlesin et kas tuleb üks-ruumis
kui ka ajas! • kord ka säärane tund, mil eestlasest
Teine väga rabav elamus oli siis, kunstiteadlane Maire Männiku loo-kui
me Pariisis lavastasime Marie mingu uurimise oma südameasjaks
Underi luuleõhtu tema 100-aastase võtab.
juubeli puhuL Etendus algas Heino
Elleri,,Koiduga". Aeglaselt langes
loor ja prožektorivalgusel ilmus jii-medusest
nähtavale eesti suure poe­tessi
nägu, mille skulptor oli spet­siaalselt
selle õhtu tarvis loonud.:Ku-ju
oli niivõrd elav ja ilmekas, et
hämmastuse tõttu oli mul raskusi
alustamisega, ma lausa füüsiliselt
tunnetasin poetessi lähedust
See Marie Underi büst on olnud
Pariisis kolme aasta jooksul paljudel
portreeskulptuuri näitustel ja suurim
tunnustus skulptuuri loojale on]see,
et Prantsuse Kunstide Akadeemia
valis selle töö välja portreeskulptuuri
biennaalile.
Arvan, et oleks üsna loomulik, kui
see hämmastavalt ilus töö varsti ka
Rootsi jõuaks, kus poetessile väga
lähedasiiüinimesi veel elab.
Sügiskuu, Pariis
ENE RÄMMELD
it
vastu ajakld
aastase töö viljana Rudolf Parise* ja
Eevi Endi koostatud entsüklopeedi­line
terminoloogiasõnaraamat —
„Kunsti leksikon". Arvestades sõna­raamatu
ilmumisele eelnenud, Insti­tuudist
mitteplenenud viivitusi, võeti
sündmus koosoleku poolt vastu ap­lausiga.
Instituudi uueks auliikmeks valiti
Helmi Eller tema teeneteeest nii eesti
keele hooldajana, kirjanduskriitiku­na
kui ka juhatusliikmena Eesti Kee­le
ja Kirjanduse Instituudis pooltei-sekümne
aasta jooksuL Motivatsioo­nist
öeldakse edasi: Hindame Teid
kui suurte kogernustega eesti keele
tundjat ja hooldajat väljaspool kodu­maad.
Oleme Teile tänulikud Teie
pikaajalise tööpanuse eest õpetaja­na,
keelelise nõuandjana, korrekto­rina
ja ilukirjanduse tõlkijana, samu­ti
ka püsiva väärtusega kirjandus­kriitiliste
artiklite ning monograafia­te
autorina."
Juhatus valiti endises koosseisus
tagasi: Paul Laan — esimees, ühtlasi
ka teadussekretäri ülesannetes, Teo-dor
Künnapas — abiesimees, Eevi
End — sekretär, Ants Anderson ja
Johan Ungerson — ametita liikmed.
Juhatusliikme kandidaadid: Diana
Krull, Arvo Mägi ja Raimo Raag.
Revisjonikomisjon: Kalju Lepik,
Erik Kalve ja Henno Lender.
Pärast üldkoosolekut rääkis Paul
Laan eesti oskussõnadest ja oskussõ-naraamatutest,
vaadeldes sel alal eri-
,ti pärst teist maailmasõda tehtud
tööd nii kodumaal kui paguluses.
(Instituudi aadress Frescatis; Insti-tutet
för estnisk sprak- oeh litteratur-forskning,
c/o Finska institutionen,:
Stockholms universitet, 106 91
Stockholm.)
„KALEVÄ" VASTUVÕTUL
Pärast kunstinäitust mindi ,,Kale-va"
ruumidesse kokteilipartile, millest
se ametlik avamine kuigi tema tööd
olid väljas juba terve nädal. Kohale
oodati ka kunstnikku ise, aga nagu
avakõnes NSV Liidu kultuuri-ja tea-
60-ndate aastate viimaseks mohi- duskeskuse kultmiriosakonna ülem
külalisena viibinud kirjanik Arvo Mä-, kaaniks kutsutud Aivo Lõhmus esi- ; Kalle Liiv ütles, ei õnnestunud kuns-gi
oma naisega ei suutnud uskuda, nes tagasihoidlikult aga sümpaatselt, tnikul viisat õigeks ajaks saada. Koha-
Jakui estraadile astus sügava ja selge le olid tulnud paljud soome estofiilid
häälega Andres Ehin.esitama Muhu ja kõik eesti luuletajad. Saalides käis
saare naljakat luulet oli publik täies- vilgas jutuvada mõlemas keeles,
ti tema oma. Huumor meeldis kuula- Esitatud oi 44 pliiatsijoonistust koos
jatele. rnõne skulptuuriga. Töid tutvustas
Debora Vaarandi lavaesinemine Kalle Liiv soravas soome keeles. Eel-oli
vaikne ja teda pildistati rohkesti, ma tööd olid 1985.a. Eestis ilmunud
anti lilli kuna ta sai hiljuti 70-aasta- Kalevala illustratsioonid runode jär-seks.
/.
Õhtu viimane esineja oli halli ha­bemega
Jaan Kaplinski. Huvi.pakkus
eriti tema luuletus ,,Rahu", mille
teksti oli Eestisse unustanud, aga
mille kirjutas uuesti mälu järgi. Kap- jälle võtsid osa nii eesti kirjandus-linski
üllatas publikut kui pehme lau^ tegelased kui ka enamik estofiilidest,
test jäi kõige rohkem meelde saami, luhäälega esitas „Laula, laula, suu- Valitses südamlik õhkkond. Kõneles
rahva esindaja Nils-Aslak Valkea- kene". , ajalehe tegevdirektor Aaro Korkeki-vL
LINNA VASTUVÕTUL Tuju lõi Oulu ansambli „Neula.
Oulu linna esindajad korraldasid pojat" soome- ja eestikeelsed reipad
vastuvõtu nii eesti külalistele kui ka laulud. Käidi vaatamas ,,Kaleva"
soome estofiilidele laupäeva õhtul, suurt eesti maalide kogu, mida Kor-
Linna sümfooniaorkester mängis, keakivi on aastatel jooksul oma lehe-šampusklaasidkõlisesid
ning olemine j^^jj^ muretsenud. Kui kokteilpidu
oli vaba. Kutsutud olid kõik nn. täht-; lõppes, palus ajalehe kultuuritoime-samad
Oulu eesti kultuuri ning keele taja ning estofiil Kaisu Mikkola kõik
sõbrad. Kõn^eles kultuurikomisjoni eestlased koos väiksema soome gru-esimees
Matti Rossi, soovides kõiki- piga oma koju pidu jätkama,
dele head meeleolu. Tore oli kuulda. Nii oli Luulesilla programm läbi ja
et keeleraskusi polnud kellelgi, sest püsima jäid soojad mälestused suu-erandita
valdasid eestlased head
soome keelt
Vastuvõtu lõppedes viidi hõimla­sed
Oulun Aluesäästöpanga ruumi­desse,
kus nii soomlased kui ka eest­lased
said heas leilisaunas käia. Sau­napidu
kestis poole ööni.
ritud Oulu linnamajas. Meie peres
kui palju eestlusest huvitatud Oulu
estofiile tuli kokku peosaali. Rahva­murd
oli nii suur, et toolid lõppesid ja
osa kuuljatest pidi väljaspool saali,
seisma. Imestust äratas ka see, et
publiku keskmiseks vanaduseks
võiks pidada 40 aastat, mis on vähe,
<ui võtta arvesse seda, et vaatajaid ja
kuulajaid oli mitusada.
Estraadile astusid Luulesilla koos-töökomisjoni
esimees Tauno Läh­teenkorva
koos Oulu ülikooli eesti
keele lektori Peep Nemvaltsiga. Ees­ti
külalised istuöid esireas kaamera­te
risttules. Põhja-Soome luuletaja-pää,
kes etles kolmes keeles (saami,
eesti ja soome) otse kuulajate süda­metesse,
eritigi viimase numbri,
saami laulu V.joiguga". Kokku oli
soomlasi estraadil kuus. Kõik esitati
ka eesti keeles linnateatri näitlejate
Veikko Mylly ja pooleestlanna Kirsti
Otsamo (ema poolt pärit Turist)
poolt
REIN RAUD
HERALD EELMA
KUNSTINÄITUSEL "
Pühapäeval oli kavas väljapaistva
eesti kunstniku Herald Eelma näitu-rest
kohtumisest kahe hõimurahva
vahel. Kõik see andis usku ka pare­male
tufevikule, Luulesilla jätkumi­sele
ja silla talade veel tugevamini
kinnikeevitamisele, nagu Aaro Kor-keakivi
oma peol ütles.
Oulust siirdusid külalised väsinui-na
Helsingisse, kus toimus prosaisti­de
kokkutulek.
Eestluse tuli p õ l e b . ..
JOUKÜ M A I J A LA