Meie Elu = Our life, November 1, 1984

              NELJAPÄEVAL, INOVEMBRIL-THURSDAY, NOVEMBER!
aset
II SVIEIE E i y — „OUR LIFE" — l^tonian Woekly
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Oni. Canada, M4K 2R6
.466-0951 •
Toimetajad
Yorgis B. Vi
H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
rming, 473 Luhmann Dr., Nev\^ Milford, N.|.,ÜSA,
Tel. (201) 262-077?i- '
' „Meie Iflu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatuseM95d.
l.Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave.; Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. ki. 9 hih.—
5p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.T-8 õ.Jauprkl. 9 h m . - l pi.
„MEIE ELy" tellimishinnad: Kanadas 1 a. S40.00,6 k. $22.00,
3 k. S15.50. USA-sJe - 1 a. S44.00,6 k. $25.00,3 k. S17.00. Üle-meremaadesse
- Il a.J48.00, 6 k. $26.00, 3 k. S19.00. • '
Kiripostilisa Kanadas: l a . . $2,8.50. 6 k. S14.25. Kiri- ja
õhüpostilisa 0SA-sse: ,1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa .
ülemeremaadesse: 1 a. 158.00, 6 k, $29.00.
, Üksiknumber ~ 7505 .
Kimlutushinriad: 1 toll ühel veerul — esiküljel 15..50,
< tekstisi$5i00, kuulutuste küljel $4.75.
l3iiilllllllllliniltlllllllli9lllllllllillllllllllillllllllli)liliSi!iiill^^^^^
Kas Reagan m\ Mondale? Vastus
sellele küsimusele ilmneb juba 6.
novembril pi^esidendivaliinistel
USA-s. Kuni selle päevani kestab
äge valimiskampaania k|ahe poolu­se
vahel Reagan on praegune pre­sident,
rebuplikaan ja kandideerib
teiseks nelja-aastaseks perioodiks.
Mondale on endine abipresideni,
president Garteri ajast ja kandidee- i
rib esmakordselt. ^
„Ma ei taha poliitilisel eesmärgil
kasutada oma oponendi noorust
ega kogemuste puudust" märkis
president Reagan Mondale'! kohta
lõbusa naeru saatel kuulajaskon-last.
SestVahepeäl oli vastasleerist,
küsimuse alla tõstetud Reagani va­nus
(73 a.) koos kõikide küsimuste­ga
Reagani võimete, nagu mälu,
süvenemine, otsustusvõime jne.
kohta selleks, et esile tõsta Monda-le*
i noorust (17 a. noorem).
Kuid Reagan on ^iätundlikuU
läbi proovitud ja on leitud hea ter­vise
juures olevat. Samal ajal kan-'
matab Mondale kõrge vererõhu all
ja peab kolm korda päevas vere­rõhu
vastaseid tablette lõtma. Nii
siis oli Reagani pareerimine Mon-daleMle
õigel ajal ja õiges kohas ja
nähtavasti see suutis vaigistada
opositsiooni kallaletungid Reagani
vanuse kohta. Samuti oli l^eagani
vastus kaudselt tugevaks meenutu­seks
tema enda kogemustest 4 a.
presidendiks, oleku ajast.
Jääb küsimuseks, kas kuulu|) ka­he
presidendi konfrontatsioon pre­sidendi
valimiste demokraatlikku
protsessi? Esiteks viib tänapäeva
elektrooniline nieedia mõlemad
kandidaadid' palju^de kuulajate-vaatajäte
ette. Sest kahe kandidaa­di
vastastikune vaidlus ön USA
suurimaks teatriks, kõigi riiklikult
akuutsete küsimustega Ja autori­teedilt
tippisiksustega.
Kuid see jääb ometi mnuM teat­riks,
kus küsimused ja vastused il­muvad
ekspromtu vaatamata kõigi­le
ette valmistiistele. Samal aja! tea^
me aga, et riigipoliitilised küsimu­sed
vajavad alati põhjalikku kaalu­mist
ja täpset vormuieerimist. Ko­gu
oma andekuse juures ei suuda
oponendid sarnast täpsust ja vor-mulatsiooni
anda, kuigi nad seda '
tahaksid.
Seepärast tulebki sellise suur-teatri
suhtes asuda eitavale se su-kohale
ja leida sellele demokr lat-like
valimiste aseaine, nagu se( on
leidunud enne selliseid vaidlusi.
Presidendi kandidaadid ei ole vali-jashulkade
lõbustamiseks. Võiina-
Hke eksituste puhul vormis ja sisus
võivad küsimused ja vaielused as­jaosalistele
endile ohtlikud olla va-jletuletuste
tegemisel.
Selliseid eksitusi on olnud ka
seekordse valimise vaieluste prot­sessis,
kuid seda eriti ekspromtia
pareerimise osas. Kahtlemata on
Reagani pdistsioon neis vaidlustes
olnud fugeiram, sest tal on neli aas­tat
administratiivset tööd ja poliiti­kat
seljataga. See on paistnud silma
ka president Reagani reaktsiooni­dest,
sest ta teab, mida ta räägib.
Reagan on algusest peale võrrel­des
Mondale'iga tugevalt esirin­nas.
Ta püsib öeldud ja kirjutatud
analüüside põhjal esirinnas ka
praegu — nädalapäevad enne vali­miskastide
juurde minekut. USA
valija oskab hinnata asjaolu, et te­ma
maa ja rahvas on olnud Rea­gani
perioodil eemal sõdadest ja
sisemistest rahutustest. Valija os­kab
hinnata, et USA majanduslik
olukord on vahepeal paranenud,
inflatsioon on tagasi läinud ja et
isegi tööpuudus on vähenenud.
Mondale, kuigi endine abipresi-dent,
on antud olukorras ikkagi ai­nult
„mees tänavalt" ja kaalub po­liitiliselt
vähem kui Reagan. Silma­pilgul
on valisjaskonna enamus
põhjendatult Reagani poolt. Tuleb
ainult loota, et valijaskonnal pole
põhjust oma meelt muuta ka vali°
miskastide juures. \
^ \ V.-.
LUGEJA KIRJU-i-AB
,^eie Elu" dipaliah meehoMi
oma lugejate moüeavaXdaisx — fca
neid mis ei uhiu ai^lehe seisukoii-iadega.
Palume kirjutaba kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale Õi­guse
lugejate kiTJu\ redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Kas võiks jätkata?
. Lugesiin .-Meie Elust" nr. 41, et
Harri Kivilo on tagasitõmbumas
meie ühiskondliku elu vaatlemisest.
Kui kahju. ^
Tõsi see ju ön, et oleme vabas
! maailmas ääretu hellaks muutunud
ja haavume kergesti. Võitlusvaim pn
meie meestel kadumas!
Harri Kivilo lõi alati „daela pihta",
kas oli see eesti keeleõpetuses, meie
ring
Globaalne Eesti ja
Ülemaailmsed Eesti Päevad on
pannud eestlased liikuma ja kogu­nema
kord ühel, kord teisel maalja
mandril. Nendel kokkusaamistel
kommunikatsioon on teostanud
(sesti keeles. Eestlastena on tulnud
kokku ka selliseid, kes eestikeelt
küllaldaselt ei valda ja end rahul­davalt
selles keeles väljendada ei
suuda. Sellest tulenes soovitusees-ti
noorte kongressil, Esto '84 ajal
Torontos, et eestlane võib olla ka
ingliskeelt kõnelev kanadalane või
ameeriklane, kui ta end eestlaseks
peab ja huvitatud on eesti rahva
rahv.ustegelaste vaatlemisel, „EstQ
'84" raha kokkuhoiul (koonerdami­ne)
või muigav sarkasm, või lihtsalt
arukas ettepanek, et tulevikus asju
paremini korraldada jne. „Kas võiks
. . ?" õli huvitav lugeda ja pani mõt­lema.
Minu ajalehe lugemisel on kindel
kord, et poleks lehe edasi-tagasi lap­pamist.
Silman esilehekülje suured
pealkirjad ja kuulutused, siis juhtkiri
ja selle all „Kas v õ i k s . . ? " . Eesti
ajalehe loen sõnasõnalt läbi.
Võion H.K. nii kärsitu iseloomu­ga,
et Toronto tegelased peaks kohe
tema taktikepi järgi laulma? Vanad
eestlased ütlesid:,,Anna aega atra
seada''. Arvan, et midagi pole nii
kasulik ajalehenurga täitmisel., kui
terava pilguga nähtud vead.mis meel­de
jäävad. Teisest küljest on meil
palju minnalaskmist, eriti rahvuspo­liitikas.
• --,e - .
KOMPANi
^üüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
(kolmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga,
tasuta hindamine;
töökoda tel. 032-2238. kodus
ÕS^O
1,0335 Keele St., Maple, Ontario LCMI
Sellele ettepanekule järgnenud
arutelus on toodud ette, et eestlaseks
võivad hakata end lugema ka isikud,
kes puuduliku, või eestikeele mitte
valdamise asemel kõnelevad saksa,
rootsi, prantsuse või vene keelt. Kui­das
nemad peaks pidama omavahel
kommunikatsiooni ja kuidas nad
võiks endid arusaadavaks teha eest­lastele
nende kodumaal. Seda küsi­must
ei diskuteeritud noorte kong-ressilJgnas
Tõrmaküla küsib (M.E.
nr. 41, 1984),mis keelt räägitakse
Globaalses Eestis. Ta jätab vastuse
leidmise lugeja hooleks. Õigem ol$];^
küsida, mis keelt peaks kõnelema
globaalne eestlane, et mõtteid vahe­tada
teise eestlasega, kes on kasva­nud
üles teise rahva seas ja saanud
seal oma keele ja hariduse. Millised
on tema võimalused enese arusaada­vaks
tegemiseks eestlastele kodu­maal.
'
I.T, märgib õigusega, et eestlaste­le
väljaspool kodumaad on ülimalt
tähtis oma asukohamaa rahva keele
põhjalik valdamine ja hariduse
omandamine selle rahva keeles. See
avab uksed seal valitsevasse ühis­konda,
võimaldab tõusmist kõrge­male
ja paremini4asutavale töökoha­le,
võimaldab lahedamat ja muretu­mat
elu, koos ohuga sulada sellesse
rahvasse. Eesti noorte juures, kes on
sündinud ja kasvanud üles teise rah­va
seas, see oht on tõsine. Ta märgib,
et enne iseseisvuse taastamist suur
hulk kõrgema hariduse saavutanud
eestlasi sulas vene ja saksa rahvuses­se
ja muutusid kultuuriväetiseks
Sarmaatia lagendikel pajuvenelaste-na
või kadakasakslastena meie oma
kodumaal. Kaseurva-kanadalane ja
esto-jänki on kultuuriväetiseks Põh-ja-
Ameeri^kas või Globaalses Eestis,
milleks on kõik maad, kus eestlased
on töötanud ja kus asuvad nende
hauad.
GLOBAALNE EESTLANE
Globaalse Eesti asemel peaksime
omistama suuremat tähelepanu
mõistele;globaalne eestlane, eestla­sele,
kes omaks võtab asukohamaa
keele ja hariduse, pürgib nii kõrgele
kui võimalik hariduse alal, kindlama
elu rajamiseks, kuid selle juures
hoiab alal teatud määral eesti keele,
ei unusta oma kuuluvust eesti rah­vasse,-
on huvitatud oma identsusest
või juurtest, oskab hinnata eesti rah­va
töökust, püsivust, füüsilisi või­meid
intelligentsi ja vaimseid oma­dusi,
eriti tema tugevat selgroogu,
mis kergelt ei paendu ega pehmene
rahvaste sulatusahjus.
Globaalne eestlane on see, kes vaa­tamata
oma positsioonile, tööle ja te­gevusele
võõra rahva seas, leiab aega
ja teid sidepidamiseks eesti organi­satsioonidega
oma asukohamaal ja
Jälgib nende organisatsioonide üle­maailmset
koostööd; kes tunneb ees­ti
rahva keelt sellisel määral, et võib
end arusaadavaks teha, kui Eestisse
peaks sattuma, tunneb selle rahva
ajalugu, tänapäeva probleeme ning
.tuleviku taotlusi. -
Globaalse eestlase taimelavaks on
lasterikas perekond, mitte lasteta
abielupaar. Soomlased katsid oma
kaotused Talve- ja Jätkusõjas sündi­vuse
suurendamisega ja on tõstnud
rahvaarvu üle 5 miljoni. Globaalses
Eestis, kus Soome eeskuju on või­malik
jälgide, suletakse eesti orga­nisatsioone
eestlaste vähenemise ta­gajärjel.
Kas edasiminek selles suu­nas
on globaalse eestlase tuleviku
perspektiiv. Eesti perekond on pal­judel
rasketel aegadel suutnud hoida
ära eesti rahva kaduvuse, kasvatada
lastes rahvustunnet ja koos kooliga
anda lastele argumendid või faktili­sed
andmed, mille alusel lastes võib
areneda kindel rahvuslik hoiak ja
uhkus.
I.T. õigustatult väidab, et rahvus­lus
on inimestele tunnetus ja veene,
mis avardab tema mõttemaailma,
tõstab ta kõrgeniale maistest prob­leemidest
ja annab ta tiibadele vaba
lennu võimaluse. Annab temale kül­laldase
kauguse vaatlemiseks, kust
ta põlveneb ja millised on tema rah­va
taotlused. Noortele, kes võtavad
elu kergelt, kes ei vaeva end oma
päritolu või juurte selgitamisega, ei
omista tähelepanu oma vanemate ja
ühiskonna rahvuslikule kasvatusele
ning eelistavad sulamist asukoha­maa
rahvasse kuhuurilise väetisena
on materjalistid, ilma tiibadeta ja
kaugema perspektiivita. Sisemise
väärtuse inimesele annab tema rah­vuslik
tunnetus, püüdedasi, kaugete
kõrguste poole, mitte olesklemine
materiaalsel mugavusel.
VAHTKONNA VAHETUS • ,,-/
Globaalne eestlane on osa eesti
rahvast kodumaal. Ta on teadlik sel­les,
et rahvas kodumaal ei talu võõ­rast
võimu ja. tahab iseseisvalt elada.
Ta on võidelnud ja võitleb ka praegu,
et vabaneda vene okuptasioonist.
Vaatamata raskele survele, karmide- .
le karistustele ja isiklikele ohvritele,
võitlus läheb edasi. Rivist väljalange-nute
asemele astuvad uued vabadus­võitlejad
nooremast generatsioonist.
Vabadusvõitlejate arv kasvab.
Meil räägitakse vahtkonna vahe­tusest.
Globaalne eestlane peaks sel­gitama,
eriti vabadusvõitluse alal,
kui tõhus on vahtkonna vahetus.
Globaalsel eestlasel on avaramad
võimalused üldpildi saamiseks.milli-
S6S olukorras elab, teotseb ning võit­leb
eestlane kodumaal. Temal ön pa­rem
ülevaade Eestit okupeeriva või­mu
tugevusest, poliitilistest eesmär­kidest
ja sisemistest nõrkustest.
Temal on ülevaade N . Liidu poolt
vallutatud rahvaste arvust ja nende
püüdlustest, mis uhtuvad eesti rahva
omadega. Globaalsel eestlasel ei
peaks olema raske kujundada nende
rahvaste tarvis üht uut poliitlis-ma-janduslikku
süsteemi, nagu V. soo­vitab
(M.E.nr. 42,1984). Ikestatud
rahvad ootavad sellist poliitilis-ma-janduslikku
kontseptsiooni, mis an­naks
neile uue suunajaeesmärgi, mis
oleks vastulöögiks kommunistlikule
ideoloogiale ja aitaks ikestatud rah­vad
vabastada Moskva ülemvalitsu-
•' se ja kommunistliku diktatuuri alt.
Tänapäeva probleemiks ei ole mit­te
tiivad, vaid poliitilis-majandusliku
kontseptisoorii koostamine ja raken­damine
Kesk- ja Ida-Euroopa rahvas­te
vabastamiseks ja uue poliitilis-ma­jandusliku
olu loomiseks sellel alal.
Selle konseptsiooni koostamisel glo­baalne
eestlane ei ole mitte vähem
teiste rahvaste seas. Temal on kõik
eelised, et seda ülesannet täita, üle­maailmse
rah,u huvides, koos rahvas­tega,
kes jagavad eesti rahvaga ühist
saatust. See tähendaks globaalsele
eestlasele tõusmist kõrgemale täna­päeva
isiklikest ja majanduslikest
huvidest ja tegelemist küsimustega,
mis seni on loetud raskesti lahen­data
väiks. Globaalsel eestlasel on
küllaldaselt intelligentsi, teadmisi ja
laia silmaringi. Temal ei tuleks ooda­ta
algatust teiste rahvaste pooh.
AUGUST NÕMMIK
„Meie Elu" nr. 44 (1809) 1984
Kas ja millal on reform
¥oimalik Nõu
Liidus
91 ^airs", v@@?andaasta-ü
ilmuv mõjukas ameerika ajakiri
avaldas oma 1984.a. sügisvumbris
Eichard PipesM artikli pealkirja all
„Can The Soviet Union Reform?',
Richard Pipes on Harvardi ülikooli
ajaloo professor. Ta oli 1981—82.a.
Ameerika Julgeoleku Nõukogu
juures Ida-Euroopa ja Nõukogude
Liidu asjade direktor. Pipee on mit­mete
raamatute autoir.
; Pipes märgib liberaalsete ringkon­dade
vaadete suhtes, et liberaalide
arvates ei ole mingit olulist vahet
rahvaste vahel ei väärtuste poolest
ega huvide-poolest. Kui konfliktid
leiavad aset, siis need tulenevad vas­tastikkustest
arusaamatustest või
lepliku vaimu puudumisest, mis pea­miselt
leiab aset Ameerika valitsuse
juures.
Konservatiivide arvates ida-lääne
konflikt juurdub põhilistes erinevus­tes
rahvaste vahel ideoloogia poolest
ja poliitilise struktuuri poolest. Kin­del
diplomaatia ja sõjaline valmis­olek
võib takistada lahkuminekuid
arenemast avalikuks vaenutegevu­seks.
Seda seisukohta pooldab ka
Nõukogude Liit.
Kuigi Nõukogude Liidu juhtkond
püüab jätta muljet, nagu oleksid kõik
muudatused Liidus teadlikkude ja
„meelega tehtud" otsuste tulemus,
on ometi selge, et juhtkond peab
reageerima iseseisvatest teguritest
tingitud muudatuste survele, näiteks,
suure, hästikoolitatud tehnilise intel­ligentsi
tekkimisele ning muudatus­tele
rahvastiku koosseisus ja noore­ma
rahvapõlve meeleoludes.
Pipes'i arvates lääne kommentaa­torid
järjekindlalt ignoreerivad ida-lääne
vahekordade sidet Liidu sise­miste
olukordade ja Liidu välispo­liitika
vahel. Lääne akadeemilised
uurimused väga harva tõusevad üle
ajakirjanduse taseme. See praktika
ignoreerib silmapaistvate dissiden-dentide
sügavaid tunnetusi. Dissi­dentidest
kirjanikud väidavad, et see
viis, kuidas iseennast ametisse-mää-rav
ja iseenda võimu pikendav eliit
käitub nõukogude riigi kodanikku­dega,
avaldab kriitilist mõju sellele,
kuidas nõukogude riik käitub teiste
riikidega. Seepärast dissidendid ütle­vad,
et läänemaailm peaks tundma
huvi poliitiliste ja majanduslikkude
olukordade vastu kommunistlikku­des
ühiskondades mitte ainult filant-roopilisest
ja idealistlikust seisuko­hast,
vaid ka omaenda kitsast egoist­likust
seisukohast.
KRIISIL KAKS KÜLGE
Praegusel kriisil nõukogude süs­teemis
on kaks külge: poliitiline ja
majanduslik. Poliitiline kriis on par­tei
kriis. Partei oli alguses loodud kui
lõpmatuseni sõnakuulelik instru­ment
juhtkonna käes, et sundida tõr­gest
, rahvast utoopilise ühiskonna
poole, mida oli kavandanud radi­kaalsete
intelligentide jõuk. Aastate
jooksul sellest arenes ennastsoodus-tavate
privilegeeritud inimeste klass,
mis oma kõrgeba eshelonis, nõnda­nimetatud
„nomenklatura's", on ku­junenud
täielikuh parasiitlikuks ki­hiks.
Korrumpeeritud eesõiguste ja
spekulatsiooni poolt. See on kaota­nud
kohusetunde ja kardab iga muu­datust
stalinistlikus süsteqmis.
Majanduslik kriis tuleneb mitte­küllaldasest
produktsioonist. See on
põhjustatud kahest tegurist: liialda­tud
tsentralisatsioon otsuste tegemi­sel
partei organites ja mitteküllalda­ne
tasu töötajatele, kellele makstak­se
töötatud aja eest, aga mitte pro­duktsiooni
suuruse eest. Majanduse
planeerijad on sunnitud kandma ra­ha
kapitali investeerimise sektorist
Sõjaväe sektorisse, mille tulemuseks
on langus tööstuse kasvu sektoris.
Majanduselu halvenemise kõrval­nähteks
on sündivuse langus, mis on
põhjustatud otse fantastilise abortide
arvu kasvu tõttu. Sündivus oli Vene­maal
vanasti väga kõrge. Praegu ve­nelasi
sureb rohkem, kui sünnib.
Venemaal puudub tahe kukutada
praegune kord. Ajalooline kogemus
pärast 1917.a. revolutsiooni on pan­nud
venelasi kartma võimu lange­mist
rohkem kui despotismi. Vene­lased
kardavad, et kui praegune va­litsus
peaks langema, siis tuleb kõi­kide
sõda kõikide vastu. Maarahvas
tõuseks linnarahva vastu, rahvusla­sed
kommunistide vastu, venelased
juutide vastu, muhameedlased vene­laste
vastu, armeenlased muhameed- '
laste vastu. Venemaal ei dissidendid,
ei demokraadid ega rahvuslased ei
soovita revolutsiooni. Põrandaalune
kirjandus (samizdat) ei kutsu rahvast
mässule. Praeguse korra vastased
näivad olevat üksmeelsed, selles, et
Venemaa kriisist pääsemine on või­malik
ainult pikkamööda ja rahuli­kult
tehtud muudatuste kaudu. Pipes
lisab juurde, et konservatism haritud'
rahvaklasside, hulgas on laialt levi­nud.
See muidugi ei tähenda, et revo­lutsioon
siiski ei puhke võimu kok­kuvarisemise
tõttu. Tsaarivõim vari­ses
kokku iseenda raskuse all. See
polnud võimeline saada hakkama sõ­ja
probleemiga.
MUUDATUSED. AINULT
SURVE ALL
Kriitikud Nõukogude Liidus arva­vad,
et reformid on mõeldavad ainult
suurte sisemiste või väliste.nurjami­nekute
ja tagasilöökide tulemusena.
Need võivad tulla ainult siis, kui
nomenklatura jõuab arusaamisele,et
ta peab 'maksma kõrge hinna oma
ellujäämise eest. See näib olevat
kooskõlas Vene ajalooga. Võim on
teinud muudatusi väga harva vaba­tahtlikult,
muudatused on tehtud
surve all, mis oli tingitud rängast
häbissejäämisest välismaailma ees
või sisemistest rahutustest. Pärisor­juse
kaotamine, erapooletute kohtu­te
loomine ja kohaliku omavalitsuse
sisse seadmine viidi läbijpärat lüüa­saamist
Krimmi sõjas. Sisemised ra­hutused
sundisid Nikolai Teist and­ma
riigi konstitutsiooni ja sisse sead­ma
parlamendi.
Detente pooldajad läänemaailma
liberaalsetes ringkondades ja välis­ministeeriumides,
usuvad, et mida
enesekindlam ja julgem nõukogude
eliit end tunneb, seda suurema ene­sekontrolliga
see eliit tegutseb. Nii­sugune
ekslik vaatekoht läänes võib
tuleneda ainult nõukogude eliidi
mentaliteedi ja Vene ajaloo mitte­tundmisest,
ütleb Richard Pipes.
Nomenklatura seisab vastu muu­datustele
niikaua,kui ta jõuab. Teis­te
sõnadega, niikaua kui ta jõuab
pakkuda kompensatsiooni siseelu
nurjaminekute eest „võitude"- näol
välismaailmas. Siin seisabki N; Liidu
agressiivse välispoliitika juur. See
juur on põline Vene produkt. Karl
Marksi sõber Friedrich Engels kirju­tas
1890 a. „Kogu maailmasõja häda­oht
kaob sel päeval, kuid asjade
muudatus Venemaal lubab vene rah­val
teha lõpp tsaaride maadevallutu-se
poliitikale ja asuda oma koduste
huvide teenimise juure maailma val­lutamise
fantaasia asemel.
• I
I.T.
Atentaadigai juri Andropovi poeg
paavstile olid seotud saadikuks Kreekasse
bulgaarlased
Itiialia valitsus avaldad 8 isiku
nim sd, kes olid seotud atentaadi
korraldamisega paavst Johannes
Paulus iMe juunis 1981.a. Nendeks
on 5 türklast ja 3 bulgaarlast.
Süüdistatuist türklane Mehmet Ali
Agca. kes haavas paavsti, kannab
eluaegset karistust Itaalia vanglas,
Oral Celic oli teiseks laskjaks. Te­mal
õnnestus üldises segaduses põ­geneda
ja kaduda rahva sekka.
Nendele kahele olid kaasaaitaja­teks
veel 3 türklast ja 3 bulgaarlast.
Viimastest Sergey Antonov, Bul­gaaria
lennuliini ametnik Roomas,
on koduses arestis. Teistel kahel
õnnestus pääseda tagasi Bulgaa-
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-1918.
riasse.
1,243'Ieheküljelise süüdistusakti
kohaselt oli atendaadi inspireeri­jaks
N. Liidu KGB. Viimase üles­andel
organiseeris atendaati Bul­gaaria
salapolitsei.
Bulgaaria valitsus on avaldanud
valju protesti Itaalia valitsuse ees,
väitega, et Bulgaaria! es ole olnud
Nõukogude Liidu valitsi^s saatis
oma saadikuna Kreekasse surnud
president Juri Andropovi poja Igor
Andropovi. Välisvaatlejate arvates
on Igor Andropovi määramine saa­dikuks
Kreekasse tähelepanuväär­ne
selles mõttes, et tema kuulub N.
Liidu valitseva kihi teise generat­siooni,
on haritud, hea käitumise­ga,
intelligentne ja poliitiliselt jär­jekindel
oma taotlustes.
Kuna NATO riikidele kuuluvad
Kreekas 3 strateegilist lennuvälja
ja üks mereväebaas, siis ollakse
läänes alarmeeritud selle üle, mis
võiks Igor Andropov korda saata
Kreekas, et Kreeka valitsus laseks
likvideerida sealsed Ameerika len­nuväljad
ja lõpuks astuks välja
Põhja-Atlandi riikide kaitselepin-gust.
N. Liidu eesmärgiks on kõven­dada
poliitilisi ja majaiiduslikke
sidemeid Kreekaga ja Igor Andro­pov
näib olevat õige mees sellel
kohal.
mingit tegemist atendaadn korral-
„Meie Elu" nr. 44 (18Õ9) 1984
1,
URO Päev
märgata
Pisiprobleemid varjuta
ühinenud Rahvaste Organisat­siooni
(ÜRO) ehk United Nations
Organization (UNO) päeva pühit-sefatakse
24. okt. ÜRO asutati 39
aastat tagasi. Torontos korraldati
24. okt. vastuvõtt linnapea poolt
raekojas ja Toronto Ülikooli West-more
HalPis kõnekoosolek, kus
kõneles Geoffry Pearson, endine
Kanada saadik Moskvas: Osavõtt
nendest üritustest oli tagasihoidlik
ja Toronto massmeedia qi omista­nud
tähelepanu selle päeva tähis­tamisele.
Westmore Hallis tutvustas Geoff-i
y Pearsoni ÜRO Kanada Ühlnjju
encjhie president David Naden, mör- 1
kides, et G. Pearson ön kauaaegse'
Kanada peaministri Lester Pearsoni
poeg, kauaaegne ^ ÜRO Kanada
Ühingu aktiivne liige ja Kanada saa­dik
Moskvas. G. Pearsoni kõne tee­maks
oli Kanada osatähtsus rahu
säilitamisel maailmas. Ei|ne kõnet
jagati kuulajaskonnas mitmesugust
ÜRO tegevusi selgitavat klirjandusl.
Peamiselt G. Pearson selgitas endi­se
Kanada peaministri P.E.- Trudeau
tegevust rahvusvahelise pinge vä­hendajana
suurriikide vahel, mida
tehti aatomrelvade arvu ja katsetus-
. te piiramise alal, et vähendada või­maliku
tulevase suursõja ohtu. Kõik
need püüdlused jooksid tühja, küi
USA hakkas saatma oma Pershing 2
ja ristlevaid (Gruise) rakette Euroo­passe,
NATO sõjaliste jõudude toeta­miseks.
Venelased protesteerisid ja
lahkusid realvastuse vähendamise
konverentsilt Genfis. Uut alust läbi­rääkimist
jätkamiseks pole seni lei­tud.
Edasi ta kirjeldas Trudeau tege­vust
põhja ja lõuna rahvaste prob­leemide
selgitamisel ja vajadust tõsi­selt
aidata lõunapoolseid rahvaid.
Vähemarenenud rahvastel on õigus
saada toetust põhjapoolsetelt, enam­arenenud
rahvastelt, globaalse Ini­mõiguste
deklaratsiooni alusel.
Kaks eestlast . 0 .
- '(Algiises^kiiljelj
juhust, kus Rootsi oleks tagasi saat­nud
N. Liidu aladelt põgenenud isi­kuid.
Välja arvatud, muidugi kuri­kuulus
baltlaste väljaandmine 1946.
VÄLJASAADETUD LÄTLASEST
„ÄRAHÜPPAIA"
Praegune pole muidugi mitte es­makordne
juhus, kus tegemist on
KGB poolt välja saadetud ,,ärahüp-pajaga".
„Teataja" (20. dets. 1960) kirjeldab
ühte sellist teadaolevat juhust, see­kord
lätlasega.
Janis Mazul
See oli 17
gude turismi
okt. 1960, kui nõüko-aevalj
„Latvia" hüppas
Stokholmis jira Jai^is Mazuian8,.kes
oli Riia ringhäälingu ja TV kaastöö­line.
1960.0; detsembris Stokholmi
Eesti Majas
verentsil se
korraldatud pressikon-etas
ta üksikasjalikult
neist ülesannetest, mistalle anti KGB
poolt. Ülalnimetatud „Teataja"
numbris refereorili Mazulansi sele­tusi
kolme veeru ulatuses. Loeme
m.h. järgmist:
s
„Oma teiseks turismi-ülesandeks üt­les
Mazulans olnud läti ajalehe käiku-paneku
Stokholmis. Selleks kästud tal
astuda ühendusse ühe siinse läti pagu-laskiijastajaga,
paluda temalt" esmalt
erakordselt hea tasu eest artikleid Riia
raadios ettekandmiseks, kinnitades et
need leiavad tee sinna vaatamata nende
sisule. Järgmiseks pidi ta samale kirjas­tajale
tegema ettepaneku hakata välja
andma ajalehte, mis esimese, kuue kuu
jooksul oleks kommunismivastase si^
suga, lugejate juurdemeclitamiseks, ja
siis läheks aegapidi üle teistsugusele
joonele, hakkaks kirjutama „tõtt prae­gusest
Lätist". Lehe väyaandmise eest