Meie Elu = Our life, June 28, 1979

              Elu" nr. 26 (1533) 197*
KAITSET
ISUSEGA"
liiaale ei saa takistada
)õhjusel, et külastaja
natava maa poolt sel--
lilcuks. Sellega jätab
lülepe kodakondsuse
(seks ja kaudselt kin-
Logüde Liidul on oma
ht" kodakondsuse küsi-
:riumi seletuse lõpus
[t konsulaarkokkulep-
[Tuhanded kanadlased
ukogude Liitu ja neil
Iraskusi nende koda-'
>t. Samal ajal aga siis-
?t; kõigile Kanada vä-
•Jantakse kaasa lühi--
ii reisi, kuid....", mil-reisidel
tekkida või­le
kohta. Kahekordse
lohfa on seal lause:
ise kodakondsuse"
I Kanada võimude või-lamiseks
piiratud,
j ön oma riigi piirides
tsoon isikute üle, ke-kodanikeks".
Ja veel
|i on viisaga külasta-naaga,
kes võib luge-
[ma kodanikuks, siis
le külastamist selgi-maa
saatkonnas või
kodakondsuse küsi-mingisuguseid
prob-linisteeriumi
seletus
istuseks. esialgsetele
Imidele, saadetakse
Jsknõukogu Kanadas
|ti keskorganisatsioo-lada
välisministrile
[nilles soovitakse ko-.
rnuses Kanada valit-leisukohta.
TÜD
bpidamisi.peetud.
|eie vabadusevõitlu-et
meil selleks asu-
)on oli. sisepoliitili­s
i Kanada ajakir-lile
toonud. Eriti on
[nservatiivide poolt
leiekeskorganisat-
^anud konservatiiv-lon
kaevatud kaas-
Iseda avalikul koos-
[esti Konservatiivi-mdmaterjali
selle
ihvas on keskvalit-
Dvintside juhtideks
|tiivid, siis oleks
ikeskorganisatsioo-
Ida.
noored
Id koda-küsimuses
|as korraldas möö-
Majas koosoleku
itue kodakondsuse
Ises olevate küsi-lks.
Koosolek oli
fti noortele koda-jeva
olukorra tut­ist
võttis osa ees-
|skorganisatsiooni-iLi
rahvaste noori;
Imatuse liige A. Tu­ikuma
analüüsi
uest kodakondsu­sega-
ühenduses-ju-,
[ude Liidus, antud
mooridest; Nende
liide Liit oma ko­ld,
kes elasid Ve-des
ja nende järg-
,osas rõhutab veel
a. septembrist,
likide kodanikud .
le Liidu kodani-
|Kmete Nõukogu­ta
arvamise, vastu
uooni alustanud
las ja Ameerikas,
[id [leedu noored
5 iooni Ottawas
ja Ameerikas oli
|ievak.orras Gleve-fu
noorte konve-
[i: aktsioon Amee-iumi
seisukoha
.teatavaks Kana­ni
vastus saade-je
järgi. Kanada
[dlustada kaitset,
Nõukogude Liir
esitada Kariada
riline protest ja
Ilget seisukohta
odakondsuse kii-
„Meie Elu" ^.26 (1533) 1979 NEOÄPÄEl/AL, 28. — TOURSDÄY, JUME • 28 3:
p s
1
0 '
li
Meie Elu'1 Stokholmis •-.nea 500 osavõtjat Long
organisatoorselt, - programmi
ulatuselt kui pidustustest osavõtva
rahvahulgal poolest, on Esto '80 ku­junemas
üheks suuremaks, mida
Stokholmis voi terves Skandinaavias
nähtud või tehtud. Eesti Päevade ju­hatus
on appi kutsunud palju eriala­de
spetsialiste, et tagada selle suur­ürituse
õiget ettevalmistust. Nii eel­arve
kui Iõplik; majanduslik läbikäik
ulatub kindlasti miljonitesse kroorii-desse.
: . '" •
Ainult eeltööde läbiviimiseks peab
lootsi eestlaskond kokku panema
kr. 400.000. Sellest summast on juba
laekunud kr. 238.069. Majandusosa­konna
juhtaja Leo Karapää' ütleb,
et Eesti Päevad ei taotle rahalist üle­jääki.
Läbirääkimised on käimas
Stökholmi linnavalitsusega toetuse
saamiseks. Kindlasti saab kasutada
linna poolt antavaid ruume nii kon­verentsideks
kui kontsertideks.
kui kahed eelmised Eesti Päevad
estlMajö o
(Algus esiküljel)
M. P. Jään täielikult rahule tule­mustega.
' Tartu College'i valimiste
tulemused olid esimesel 5—6 tüdru­kul
punktiliste vahedega. Samad
tüdrukute numbrid kordusid ^allin­na
Festivali" zhürii valikul. ;
„Tallinna ^Festivali" kavanda j a Avo
Kittask vastas küsimustele: •
M. E.: Kas arvate, et kõik on kor­da
läinud? \
A. K.: Usun, et kõik on haruldaselt
hästi õnnestunud. jNeljapaeval oli üle
tuhande külalise.
M. E.: Kas kavatsete korrata „Tal-linna
Festivali?" /
A. K.: Esialgu oli ainult ühekordne
kava. Eks tulevik näita! Juba kuna­gi
varem oli.noortel kava midagi sar­nast
suvepäevade asemel korralda­da.
Nende pidustuste'korraldamine
sai teoks spontaanselt.
„Tallinna festivali" majandusjuht
Tõnis Birkeribaum jäi täiesti rahule
nii külaliste arvu kui laekumistega
Majanduse aruanne saab olema kõi­gile
võimalik naha, et olla, kursis tu­lude
ja ^kuludega,
VÕIDUPÜHA
Laupäeval tähistati Võidupüha ja
jaani ööd. õhtu saabudes tundus, et
külalisi tuli rohkem kui lahkus. Kõik
Festivali ruumid olid täidetud. Suur-'
de saali, Tallinna sadamasse, oli tõ­siselt
raskusi sissepääsemisega. Või­dupüha
kõne pidas Harald Teder.
Kavalist osa täitsid Kungla rahva­tantsijad,
Õnne Laikve —.sopran,:
Guido Laikve ansabel, Laaneliljed,
-. Kalev Estienne võimlejad, Positiiv­sed
mehed ja Leelo Valdsaar flöödil
USAst Charles Kipperi klaveri saa­tel.
Õnne Laikve jlaul „Kui mu vana-
' isakene" ansambli saatel ähvardas
. tõsta Eesti Maja katuse. Leelo Vald-saare.
.^võluflööt" võlus kuulajaskon­na.
Kesköö tunnil ei tahtnud keegi
lahkuda Tallinnast. Külaliste arvu
loeti üle tuhande.
olid eestluse suur4okkutulekud Ka­nadas
jä USA-s, siis 3. Ülemaailmsed
Eesti Päevad Stokholmis kujunevad
Euroopa eestlaskonna kokkutule­kuks.
Juba tehakse reservatsioone
tervete rongide kokkupanekuks, et
lehvivate, sini-must-valgetega Stök­holmi
sõita. 35 aastat võõrsil viibi­mist
ei ole eestluse selgroogu murd­nud.
Kõikide vabade eestlaste pil­gud
ja mõtted on siis Kodumaa poo­le
pööratud — meid lahutab /.hälli--
maast ja meie rahvast ainult kitsas
Läänemeri ja võõras . võim, ütleb
Eesti Päevade esimees Richard Nor-vell.;
Sellel Suurpidustusel. lehvivad
üle Stökholmi sajad Eesti lipud Lää­nemere
tuules.
ESTO '80 ball toimub, Stökholmi
Stadshušeti, raekojas, sinises ja
kuldses saalis teisipäeval, 8. juulil
1200 külalisega. Kui eelregistreeri­misel
selgub, et soovijate arv ületab
1200, on samad ruumid reserveeri­tud
korduvaks balliks järgneval õh­tul.
Sissepääs toimub eelmüügi kor­ras.
Samas saalis on toimunud kuul­sad
Nobeli ballid j a tantsuks män­gib
ka Nobeli orkester. Nende ridade
kirjutajal oli võimalus kaasa elada
kuulsa Lingiaadi ballile 1949 sama­des
ruumides. Ballitoimkonna esime­heks
on Muusa Ericson, kellel on va­rasemaid
kogemusi suurte ballide
korraldamisel.; Raekoda asub Stök­holmi
pea jaama otseses läheduses.
Sama-aegselt toimub rahvapeo
raames ja sama katuse all diskoteek.
Mass-restorani mugavais ruumes
mahutab kuni 600 inimest.
Rahvapeol toimub toitlustamine
iseteeninduse" korras puhvetitest,
puhvetitest on võimalik valida toite
soovitud hulgal. Toit on rahvapeol
pääsme hinnas. Diskoteegis toit ei
ole pääsme hinna sees.
Rahvapeol pakutakse toiduks: hee­ringat
kartuliga sibula ja' hapukoo­rega,
väh j a j a tomatiräimi, suitsulõ­het
rohelise kastmega, põdrapräadi
tarretises Waldorfi salatiga, pohla-tarretis
ja kõrvitsasalat, Smälandi
kohupiima kook maasikate ja vahu­koorega
ning võitaignast kuklid.
Joogid ei kuulu pakutava toidu
hulka. Neid saab osta baaridest, mis
on õnnestunud kaubelda odavaks
võrreldes üldiste hindadega Rootsis.
Liiklus-transport korraldatakse
pendehrongide ja bussidega Stökhol­mi
peajaamast ja asub umbes 10 mi­nuti
kaugusel südalinnast. Autooma­nikel
on kasutada 3 000 parkimiskoh­ta.
Rahvapeol toimub loterii. Tantsu]
ja meeleolumuusika eest hoolitsevad
2 orkestrit. Peo kavandamine jätkub
põhimõttel—pakkuda parimat," mida
suudetakse ja osatakse, et luua tõe­list
rahvapeo meeleolu. Rahvapeo
toimkonna juhiks on Eldur Velliste.
Teatri etenduste ja kontsertide
jaoks on reserveeritud Ee^ti Maja
läheduses asuv Fõlkets Hus'i kong^
ressisaal, mis mahutab 1200 inimest. |
Teatri toimkonna juhiks on Heino
Annik ja muusikätoimkonda juhatab
Harri Kiisk. Teatritoimkonna süure-
Kooskõlas The Municipal and Assessment Act'iga ja linna­valitsuse
määruse Nr. 375-79 ja 376-79-ga^ on 1979.a. kin­nisvaramaksud
kindlaks määratud. Vahepealsele arvele li­saks
kuulub lõpparve tasumisele järgmiselt
KÕIK LINNA-Neljas
Viies
osamaks osamaks
27. juunil 29, augustil
v Kuues
osamaks
17. oktoobril
saadetakse välja 15. juuniks või enne seda.
Maksumaksjad, kes ei saa oma arvet ettenähtud kuupäe­val
või.vähe hiljem, peavad oma arve saamiseks pöördu­ma
kas isiklikult: Xax iMormation Counter, Main Floor,
City Hall, või telefonil: 367-7115, või kirjutades: Tax Col-lector,
Gity Hall, Toronto.
Kui eelmistel Eesti Päevadel toi­musid
liikumislavastused, valgus-peod,
lahtise taeva all, siis arvesta­des
ilmastiku võimalusi Rootsis on
välisetendust seal võimatu organisee­rida
suure riisiko tõttu. Teise fakti
na tuleb ka arvestada Põhjamaade j maks. probleemiks on; et kaheksa]
. /'Arvet- võib 'tasud9:\tMssummas.'.igä
suga igas pangas Suur-Toronto piires ainult ta
varem. (Pang
. Tshekid või postirahakaardid kirjutada City Treasurer
nimele ja aadressida City Halli.
Büroo tunnid alates 8.30 hommikul kuni 4.30 p.l. esmas-
I suv
Eesti noorte suvekodu juurde
Long Islandil kogunes Jaanipäeva ja
Võidupüha pidustuseks pooltuhat
eestlast, millist arvu ei ole enam
kaua aastaid seal saavutatud. Pea­miseks
külgetombe j õuks oli Portla,n«
dist KAJÄ lauluanšambli esinemine.
Eelnevalt oli see esinenud USA pea­linna
eestlasile, keda oli kohal küm­me
korda vähem kui L. Islandil. On
teadmatu — miks Baltimore Eesti
Maja ei olnud esinemiskohaks või
miks 'Baltimore eestlased ei läinud
kauget külalistruppi jälgima Wash­ingtoni,
ainult mõnikümmend mfö
eemal.
L. I. pidustuse aktus peeti väljas
kohaliku noorteorkestri ja rahva­tantsijate,
pidukõneleja L. Millese
j.t. kaastegevusel, kusjuures vsõ ja ve­teranid
New Yorgi ja L. T. ühinguist
asetasid pärja Eesti vabaduse eest •
langenuteji ausambale. KAJA kont­sert
toimus saalis, mis kogunenud
rahvast ei suutnud mahutada. Osa
sellest jälgis ettekannet läbi avatud
uste ja akende. Lauljad-mängijad
saavutasid suure menu. Mis neil
puht vokaalselt puudu jäi, tehti mit- :
mekordselt tasa täiuslike kõrvalefek-tidega
heliülekande, valgustuse j.m.
näol. Eesti Leegioni marsi lõpulau­luga
tõusis tormiline aplaus ja lisa-laulus
,,Saa vabaks Eesti meri,,/'
hakkas rahvas sellele kaasa laulma,
kujutades spontaanse isamaalise
tundepuhangu. Päev hiljem esines
KAJA sama eduga New Yorgi Eesti
Majas hooaja lõpupidul.
Lakewoodis oli ka nädal hiljem
rohkelt rahvast aga siin.võis siiski
juba märgata USA-s raskelt igatühte
lõikava ja järjest süveneva bensiini-kaose
tulemusi, misläbi kas ei saada
või ei riskeerita enam pikemat auto-:
sõitu ette võtta.
valgeid öid.
Kell 11 Öösel on veel valge Stokhol
mis ja tulede efekt kaob täielikult.
Ori reserveeritud suur Johahneshov
jäästaadion, mis mahutab vaatajas­konna
ja omab küllaldase, ruumi
massesinemiseks.. Johanneshovi jää­staadion
asub allmaaraudtee „Tun-nclbana"
peatuse „Isstadion" juures
ja on väga kergelt kõigile kättesaa­dav.
Liikumislavastuse: toimkond
Harry Eichhorni juhtimisel on koos­tanud
pidustuste juhtkonna ja lõpp-liku
kava. Ernst Idla ootamatu lah­kumine
põhjustas Eesti Päevade ju­hatusele
probleeme, kuid nendest
saadi kiiresti üle, ning liikumislavas­tuse
üldjuhi kohale tuli väga suurte
kogemustega rahvusvaheliselt tun­tud
Leida Leesmeht Malmöst. Kõik
ettevalmistused kulgevad suuremas
harmoonias.. Liikumislavastüs toi-mub
neljapäeval, 10. juulil.
eesti teatrit soovivad esineda Stok
holmis. Maksimaalselt ön võimalik
pakkuda neli lavastust ja viiendaks
oleks Stökholmi Eesti Algkooli las
teteater. Näidendite valik toimub
sellel suvel. Eesti Maja kõrval asuv
Scala teater kujuneb teiseks lavaks.
Arvatavasti kasutamist leiab ka ABF
maja mis asub raudtee jaama Rad-mansgatani
juures.
Ees ti Päevade, aj ai toimuvad kong­ressid
ja koosolekud peetakse" Vanas
Riigipäeva hoones, mis asub 5 minu­tilise
jalutuse kaugusel Eesti Majast.
Toimkonna, juhiks ön Lola Puusepp.
Soome Maja, endine. YMCA, on
üüritud noortele omavaheliseks koh­tumiseks,
saunaskäimiseks ja. eine­tamiseks.
Soome Maja ruumid on
avatud'noortele' 24. tundi päevas ja
asub. umbes 1. km. kaugusel Eesti
Majast. Noortetoimkonna juhatajaks,
on Jaak Jüriado. • . :
. A. WILFORD,
City Treasurer
„MEIE ELU1 'talituses OE
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va­likus
heliplaadid.
maa
Põh j ala Muuseum asub umbes 2;' km
kaugusel Peajaamast ja(iOn' kättesaa­dav
bussiga.
TULEKS KORRATA! ./'
Pühapäevane pidustus jätkus endi­ses
hoos. Laul täitis Tallinna sada­ma.
Uue esinejana liitus Andres
Raudsepp. Üllatuse valmistasid kü­lalised.
Kaubandusminister M. Wil-son
koos perekonnaga ja konservatiiv
vide partei asepresident 4r. George
Farago. Michael Wilson ütles tervi­tuse
„Tallinna Festivalile". •
Kui pühapäeval esitati küsimus nii
tegijatele kui külalistele, kas korra
ta ,,Tallinna Festivali, -siis kõikide
vastus oli jaatav. Eesti ühiskond To
rontos avaldas õmaltänu, tunnustuse
ja usalduse „Tallinna Festivali"
noortele oma suurearvulise osavõtu­ga.
Täniv kuulub ka väsimatutele pe­renaistele
Hilja JuHkumiga eesotsas.
Tallinna Festivali, külastasid ava­päevast
peale läti ja leedu gruppide
esinejad j.a palju teisi rahvuseid. Sis­sepääs
oli nii,,Tallinna Festivali" kui
Karavani/passidega;
. Jaak Järyet Fes|tiyali juhataja üles­andeid
täites jatküs ka mujale. Teda
võis näha uksel, baaris müümas —
kaste kandmas, ;„Mustas Kassis"
laulmas ,,Viisivendades", laskerajal,
male turniiril, noorte kunstnikudega
Kiek-in-de-Kunstis, alati sõbralik
naeratus näol väsimusest jälgegi, ae­ga
jatkus kõigeks. Nii laskerajal kui
maleturniiril tuli tai esikohtadele.
i Laulupidu ja rahvapidu toimuvad
laupäeval, 12. juulil Stökholmi näi­tuseväljaku
suurtes hallides, mis on
uued, ja moodsad. Laululava mahtu­vus
on 1000 laul j ale j a see on sobiv
registreerinud, kooride- arvule. Osa­võtvate
kooride- arvuga on USA esi­kohal.
Rootsi teisel ja Kanada kol­mandal
kohal.- Laulupeo toimkonna
juhatajaks on Jüri Raid. Noodiraa­matud
on kooridel käes ja harjutu­sed
täies hoos; f
Samal väljakul toimub ka rahva­pidu
A-häilis, mis mahutab' laudade
asetuse plaani järele kuni 4000 pidu­list.
Igaks juhuks on veel lisaks ,re-serveeritud
teine hall, mis mahutab
2300..
Tõenäoliselt suuremaks; eesti rah­vakunsti
näituseks kuj imevad väi j a-panekud
Põhjala Muuseumis — Nbr-diška
Museefis. Näitus kavatsetakse
avada juba mais 1980 ja jääks ava­nuks
pikemaks ajaks. ;
Näituse eksponaatideks oleksid
nii eesti kui eesti-rootslaste rahvarõi­vad,
ehted, käsitöö esemed ja palju
muud. Siin on esitatud ka balti-saksa
ja eesti juutide väljapanekud. Näi tü­se
ruumides on kavatsus korraldada
rahvatantsu ja muusika esinemisi,
kudumise ja puutöö demonstratsioo­ne.
Kavas on ka rahvakunsti tutvus­tava
kataloogi toimetamine. Toim­konna
juhatajaks ön Liii Kaelas.
• Tallinna Festivali raames- toimu­nud
laskevõistlustest võttis osa 41
laskurit. Esikohale tuli Mark Polder
— 94 silma. Teine koht Jaak Järve —
94 silma. Tütarlaste grupist tuli esi­kohale
Tiiu Väikla.
Lauatennises esimene koht Ivo Sil-laste,
teine Lembit Joselin, kolmas
Markus
Tallinna paviljoni dekoratsioonide
meister on olnud kunstnik Ants
Vomm. Ta on avara:eruditsiooniga.
Tallinn ja kodumaa on talle südame­lähedane.
Ta laulab oma luuletustes
sellele ja ta visuaalsed teostused on
elavad.
Seekordne üritus viis meid jälle-kordselt
Tallinna, „Sadam, tõus ja
mõõn" oli festivali pealkirjaks. Ees­ti
Maja suure saali lavapildiks oli
meri, avar ja diskreetselt värvirikas.
(Seekord ei häirinud tagapõhi laval
esinemist lisas juurde koguni/efek­ti.)
Lava kohal massiivne Pika Her­manni
torn, mastis sini-must-valge
lipuga, lae all hõljumas kajakad ja
purjed, seintel fotod ja stliseeritud
sõnajalad.. Keskmises .saalis,. resto­ran
„M-ust Kass", nimele ja meele­olule
kuue Suuremõõtmeliste (9 x 22
jäiga) kubistlikus stiilis dekorat
sioon-maalidega Benita Vommi ka­vandatud,
Antsu teostuses. Ka allko
ridor — Saiakang, suure : rippuva
kuldkringliga ja kuue ariaknaga .õli­maalis
-(ix4 jdlga), oli'Benita Vom­mi
töö (lilleäri, kingsepa töötuba,
kellasepa-, pagari-, liha- j a püüvilj a
ärid), head meeleolulised, ja naudita­vad
maalingud..
Vahetult enne ESTO '80 suurüri­tust
toimub . skautlikü nooruse 8.
Maailmalaager „Vikerkaare" skaut-master
Eesti Peaskaut, Sven Tillu
Ha^spni juhtimisel. Laager peetakse
ajavahemikul 28. juunist kuni 6. juu­lini
1980 Metsakodus, eesti skautlike:
noone vabaõhupiirkonnas. See asub
Västereötlandis, umbes 35 km. lõu-napool
Falköpingit Tidahi jõe ääre§
Sandheimi. asula lähedal. Etteval­mistused
oir kestnud mõned kuud ja
seovad momendil veerandsada koge­nud
juhti. Laager On avatud osavõ­tuks
kõigile eesti gaidide ja skautide1
malevate liikmeile üle. terve maail­ma
noorimast hellakesest — hunelust
vanima .juhini. Tegevus viib laagri-elanikke
minevikku, sealt jälle ole­vikku
ja laagri lõpul heisatakse pil­ku
tulevikku.
Sobiv külalispäev laagri on näda­lalõpp
5/6. juuli.- Laagrist osavõtjate
arv võib ulatuda 1000. piiridesse, mis
sel Juhul oleks kolmest Rootsis pee­tut
maailmalaagrist suurim.
Eesti Päevade ajal ori kavas kor­raldada
ka laevasõite Läänemere
laintcl Stokholmist Helsingisse', Tu­russe
ja Ahvenamaale. Viisumit sõi­duks
. ei ole vaja. Laeval on suured
ja moodsad autoparved. Laeval on
n.n. „rootsi laud" baar ja tantsuks
mängib orkester. Hinnad on palju Iodavamad kui maal. „Tax-free busi-ness!"
'
" Stökholmi skäärid on ainulaadsed.
Saared ja saared ja kitsad väinad
nende vahel, punase katustega ma­jakesed
mändide all/kajakad ja val-
Ja noorkunstnikud. Neile oli varu-1 § e d purjed, Sandhami tagant algab
tud väike saal „^iek-in^e|<:unst?. I a h t i n e Läänemeri, mille teisel kal-
Võis kohata uusi nimesid: kujutava d a l o n Eesti rand ja saared. Kunagi
kunsti alal Muidu olid nimed tutta-i k a n d i s see meri oma tormisel turjal
veel enamat oodata
STOKHOLM — Mida ütlevad venelased ESTO '80 puhul, seda võib ar­vata
kui algasid rünnakud lätlaste laulupeo puhul, mis peeti 17. juunil,;
Visbys. Sinna arvati kogunevat 3000 lätlast igalt poolt läänemaailmast,
osavõtjat oodati Austraaliast.
„Eesti Päevalehe" teatel osutati Soveti-vaenulikuks kokkutulekuks,.
sellele suurüritusele: tähelepanu N.
Liidu valitsuse häälekandjas „Izves-tias"
tauniva lugejakirjaga. ;
Nüüd on reageerinud ka-parteileht
Pravda, mitte lugejakirjaga, vaid ar­tikliga,
mis on pealkirjastatud ,Rä­pased
plaanid". .'•' •••'//
Korraldajate kohta öeldakse, et
nad 'olevat -„kodanlikud rahvuslased,
kes loomalikult vihkavad Nõukogu­de.
Lätit". ?;.;
Edasi kirjutab artikli autor, et pal­jud
neist töötasid viimase sõja ajal
koos natsistidega-ja saksa SS-iga.
— On tuntud fakt, et sellised nõu­kogudevastased
tegelased teevad et-evalmistusi
kasutamaks maksimaal­selt
ära võimalusi, mis kohalike või-'
mu de poolt antakse, et korraldada
manifestatsioone, kokkutulekuid ja
nõukogudevastaseid, näitusi.
TIVALI"
IRKUNSTi
vad, aktiivsed noored meie ühiskon­nas
— Kristina Meipoom, Karin Mai­mets,
Rosemarie ja Reet Lindau,
Tiiu Vaikla, Jaak Järve, Mark Qlo;
Peeter Pajos, Alar Allas ja Peeter Ki­vile
Oli loomingulist pinget ja teh­nikat.
Nendest edasiküündivämaks
olid Reet Lindau-Yöksepp graafilist
teostust meenutavad peened'^Tallin­na
tornid" ja „Raekoda", Kristina
Meipoomi suureformaadilised figu­raalkompositsioonid
õlis, Karin Mai­metsa
huvitavad abstraktsed port­reed
Edasi. Tiiu Vaikla mitmed, pro­jektid
ja Jaak Järve näitas head'plu".
ätsijoonistes „Sõja hobune" ja
„Tüdruk". Foto alalt esinesid Mark
Olo,. Alar Allas' ja Peeter Pajos, vii-:
mane ka heade jooniste ja akvarelli­dega.
Alar Allas ja Peeter Kivilo esi­tasid
filme, milles nad olnud' kaaste­gevad,
esimene selle ala õppija üli­koolis
ja teine juba lõpetajana ja
omale nime teinud.
Neile kõigile osutati . tähelepanu.
Start oli hea: ja julgustav. ••
E, A.
eesti põgenikud Vabaduse randa
Nüüd on ta süviselt rahulik, täis päi­kese
sära. • -
Helsingi väärib külastust. Sada­mast
linna Viib peatänav — Manner
heimintie. Seal on Eduskunna hoo
ne, kaljusse raiutud Templinkirik ja
muud vaatamisväärsust. Kaugema
on JSibeliuse monument. Miile luge­matutes
torudes mängivad sügistor­mid
igavest muusikat ning Otaniemi
ja Tapiola moodsad ehitused. ,
Helsingisse jõudes ori võimalik ko­he
teisele laevale minna ja tund hil­jem
tagasisõitu alustada;
•'.' . .. elna
Edasi nendib Pravda, et selline 'asi.
polevat üldse kooskõlas Rootsi ja N. .
Liidu vahelise heanaabruslikkusegp.
Peale -selle ei klappivat' siin ka Root­si
valitsuse korduvad kinnitused, et
Rootsi soovib arendada vastastik­kust
sõprust ilma et sekkutaks teine­teise
siseasjadesse, ütleb artikli au­tor.
• /-•'
. — N. Liidu rahvas loodab, et Root-.
si seoses ettevalmistatava provokat­siooniga
võtab kasutusele abinõusid,
et taolise farsi korraldajad ei varju­taks
rootsi ja vene rahvaste häid
suhteid/lõpetab Pravda.
Kui nüüd venelased on niivõrd är­ritatud
lätlaste kokkutulekust, kuhu:
tuli 3 000 inimest, siis võib küsida,
mis juhtub järgmisel aastal kui toi-
' inub eestlaste ESTO,. '80. Sest. sinna
— Kahjatsusega peab konstateeri- tuleb arvestuste kohaselt kokku
ma, et rootsi ametivõimude' toetusel enam kui viis korda rohkem inime­tellakse
plaane kasutada Rootsi -ter- si, keda N. Liit peab „kodanlikeks
ritooriumi välismaalaste poolt kor- natsionalistideks", „provpkiaatori-:
raldatatud, ilma mingi kahtluseta leks" jne.
JOHN i . SOOSAAR, G.Ä,
Chartered Accöuntant
Süite 600; 55 Uhiversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
ILMU3
G E R T H E L B E M ÄE
JÄRELPÕIMIK
fotodega 220 Ihk.
HtkVAWKS.
•• r
Hind tellijaliikmetele: brosh. $6.90; köites $9.00
Kaanehind mitteliikmetele; brosh. S9.00; köites Sl 1.50
Poölsari (6 raamatut) brosh. S39.00; köites $52.00
EI . .
MINGIT /•
KOMPROMISS!
ROMMÜNISTIDEGÄ
K. Päts - 1918.
Esindajad: Ä. Viirlaid, 63 Glen Davis Cres., Toronto, Ontario M4E
lX7r Estonian Püblishing Co., ,,Meie Elu" 958 Broadview Ave., To­ronto,
Ontario, M4K 2R6; V. Kökla, 86 Stirling Ave. M., Kitchener,
Ontario; E.Kiv-stü, 588 Westluke Ave., Montreal, Que.H4XlP7; tel.
484-0685; V. Kurni; 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; The Scandina-vlan
Shoppe, 279 Danforth Ave., Tor. M4K 1N2; V. Lenk, 511 Lawson
kd.;London, Ont. • N6G 1Y1; H. Lille, 1 "Erikädale. Rd,, Etobicoke, Ont.
M9C 2B5; W. Metški, 6 Dawn Rd.,. St. Catharines, Ont. L2N 4M6;
Mrs. L. Normet, 343 Cannon St. E., Hamilton, Ont. L8L2C1; K. Pik­ker,
3876 Pandora St., N. Burnäby, B.C.; U. Veedler, 47 Keni Ave.,
Sault Ste. Marie, Ont.; V. Spargue, 2313 Samuel Drive, Ottawa, Ont.
K I G ' 3 C 3 . ; - •:,],':