1979-06-28-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-NELJAPÄEVAL; 28. JUUNIL -THURSDÄY.JÜNE, 28 ,Mde Elu" Br.Ž^ (1533)
ea!@
Montreali rahva Võidupüha tõsisem sündmus oli vihmasadu hommikust
kuni ööni laupäeval, 23. skp. koos temperatuuri ootamata langusega
südaööl 9-le kraadile Celsiuse järgi. Kuid Montreali rahva rõõmsamaks
sündmuseks oli Võidupüha ja sinwnust-valge rahvuslipu 95. a.p. pühitsemise
üllatav kordaminek umbes150 inimese osa võtul. *
Kogu sündmus pidi toimuma
skautide maa-alai L ä t t e m ^ Ümber-lülitatun.
a Karl Pruuli pidusaali, satuti
hoopis mugavamasse olukorda,
sest vihma, külma ja sääskede ase-r.
iel satuti sooja lokaali; Sini-must-valget
austati, kuid ilma sini-must-valgeta,
kuna ajaloolise lipu EÜS'i
Montreali koonduse täpne koopia
oma 14-jalaga ei mahtunud pidusaali
10 jala kõrgusel lae alla.
Vihmast loodud lootuseta olukord
likvideerus sellega, et kui mehed olid
enam kui pool päeva kõndinud skäu-dilaagri
hoonete ümber, tallanud
põlvini märga rohtu, marssinüd
Pruuli hoonete ja jälle skaudimaa
vahet/ trööstinud end sellega, et tegelastest
saadakse poolsada inimest
igal juhul kokku, sündis ime. Kui
K e l l lõi-kuus õhtul jj algas autodevoor
Montrealist, Ottawast ja ümbruse
suvilaist. ja umbes veerandtunni
jooksul täitus aktusesaäl seinast sei-
Sellele järgnenud aktus jooksis nagu
jooksval lindil, õpetaja^H.Laa^
neots pidas oma lühikese palvuse ja
lauldi. kaks koraali, Montreali Eesti
Seltsi esimees E, Ašer tervitas sujuvalt
ja väheste sõnadega külalisi.
. Skm. E. Rubergi skautlike noorte.
könekoor tegi oma ettekande. Ning
Võidupüha; ja sinknust-valge juubeli
sktusekõneleja Torontost, S. Veiden-baum
tegi oma 10-minutilise ettekande.
(Kõne kokkuvõtte avaldame, järg-;
' inises lehes).
; Järgnes, kohe noortele laskuritele
.auhindade väljaandmine; Ning esi-'
nes Montreali Eesti Segakoor K. J,
Raudsepp'a juhatusel kahe hästikõ-hnud
palaga: Ä. Vedro „Midrilinnu
mäng" ja J. Aaviku „Hoia Jumal
Eestit. Aktuse lõpetas M. E. Gaidi-j
a ; Skaudisõprade Seltsi - nimel Ä.
Soom, kes tänas kõiki tegelasi. Selle
järgi kõlas mehine Eesti hümn ja
'kogu aktus oli efektiivselt ja sisukalt
läbi lühikese ajaga,
,-" Aktuse järgi organiseeriti kogu pidusaal
uuesti ümber tantsupõrandaks
ja ühislaudadeks ja ootamatult
täitusid ka need. Lõunasöögist ülelöödud
viinivorstid hapukapsad
läksid nagu soojaä saiad. Tuttavad
leidsid tuttavaid ja need kes tuttavad
ei olnud olid seda omavahel peagu
Kusagilt, kõlasid tantsuhelid ja
arvukas noorsugu leidis oma jalgadele
tantsupõrandal tegevuse. Montreali
tuntud laulusuud Ets ja Leks
tõid välja oma kitarri ja kandsid ette
oma improvisatsioonid nii, et
noorem naispere keeras oma kaelad
keeru. Nii möödus Montreali rahva
vihmast ja rajust ähvardatud Võidupüha
ilusas hubasuses, meeldivas'
vestluses ja südameid soojendanud
õhkkonnas.
Kuid oleks ülekohtune mainimata
jätta E. Rubergi valmistatud nahatöös
sini-must-valgeid kilpe, mis ehtisid
külaliste rinnaesiseid ja millede
koguväärtuse 100,— dollari suuruses
valmistaja annetas kogu kordamineku
hüvanguks. Montreali inimeste
elav huvi kogu ürituse vastu oli majanduslikult
selline, et seekattis kulud
ja Jättis arvatavasti ka ülejäägi.
Kasulik teada
IÄ0Ä ISUS ABISTAB ELAMU
SNDLAKS TEGEMISEL
Maikuu viimasel pühapäeval; .27.mailoli St. Catharinesiš kohalikul Eesti
Ev. Luteiiusu Pauluse kogudusel leeriõpilaste õnnistamispäev. Selleks puhuks
saabus leeriõpilaste perekondadesse arvukalt külalisi ka väljastpoolt,
peamiselt Torontost ja PÕhja-Öntariost. Piduliku eelmängu ajal sammusid
kuus poissi koos õp. 0. Gnadenteichiga altari ette, et oma usut tõotust
anda. Leeriõpetus algas oktoobris ja selle ajaga õpiti tundma ristiusu põhialused.
Esialgu oli leeris 8. poissi, kuid ühe leeiiõpilase ootamatu lahku*-
mine surma läbi ja teise venna eemale jäämine, jättis leeri kuus noo&
meest.
Õnnistati: Ees vasakult ~ David John Praakel, õp. 0. Gnadenteich,
Toivo Karl Heinsaar. Teises reas: Kerry Beärdšley, Alf Nikolai Mänd, Ray
PeterPraakel ja Erik Boris Mänd.
Hüvituse saamiseks elamu sooja-kindlaks
tegemisel peab see olema
ehitatud enne 1961 aastat ja vastama
järgmistele nõuetele:
^Principal Resiitence" (peaelu-koht)
suvilad puhkuse veetmiseks ei
kuulu toetuse saamisele.
Maja või korter mis ei ole kõrgem
kui 3 korrust.
Rendite või omate elamu.
Toetussumma on üksikelamute
juures 100% materjali hind ülemmääraga
$350.00 ja 1/3 töötasust kuni
$150. Elukorterite juures majades
kuni 3 korrani on need summad vastavalt
1200.00 ja 185.00. Saadav summa
kuulub sissetulekumaksu alla.
See tuleb lisada kõrgema sissetulekuga
abielupoole tulumaksulehele.
Selle programmi alla kuuluvad
materjalid mis kasutatud lagede,
• 0
ISI esseel jjaanitu
Eesti 'kajastus Tallinnast võiks
vist olla tõlkes juhend, mis oli k a ravan
79" peakorteri hoone esimese
korruse: sissekäigul. Ehkki sei aastal
Tallinna paviljon ametlikult Karavani
raamides ci esine, on Andres
Raudsepa energilisel algatusel ja
eestvedamisel Eesti siiski esindatud
näitusega: ,,Tallinn exhibits — esto-nian
echoes".
Näitusekülastajat tutvustatakse sisenedes
Eesti geograafilise asukohaga
ja laskudes siis mütoloogia valda, I Kevadest on saanud suvi ja pole
antakse ülevaade Kalevipoja elukäi- enam kaugel aeg, mil Jõekääru sugust
suurte fotodega, vekodu avab oma uksed eesti keelt
Eeskujulikult korraldatud eesti j kõnelevale noorusele. Nagu varema-g
ö b i e g e v y S '
aeg
kirjandusnaitusel on peamiselt eesti
autorite ingliskeelsed teosed. Muidugi
ei puudu „Ristideta hauad", mis
seni/trükitud neljas keeles
tel aastatel on ka seekord suvekodu
tegevuskava üksikasjaliselt läbi
mõeldud ja. tõotab olla huvipakkuv
ja vaheldusrikas nii päristillukestele
Etnograafilist näitust rahvariiete, kui juba teismeliste ikka jõudnud
mustrite ja esemete kohta täiendavad
diapositiivid ja õhtu jooksul neli
korda näidatav E. Rubergi ingliskeelne,
eestiaineline helifilm.
Huvipakkuv on ka E. Eerme ex-libriste
näitus.
Andres Raudseppa abistavad Mall
Puhm, Linda Saaliste, Mehis Kivilo
noortele. Eelkõige aga Jõekääru suvekodu
võimaldab noortele meeldivat
suvepuhkust samal ajal hoides
meie rahvuslikku, omapära ja emakeelt
elavaina.
T. E. Naisseltsi Jõekääru Laste
Suvekodu alustab oma tegev ust .pühapäeval,
8. .juulil, kell 2 päeval' ja
Võnnu
(audio-visual)., dr. Endel Aruja: (kir- kestab kuni laupäeva, 18. augustini,
jandusnäitus)- ja Laine Pant (etno- Suvekodu juhatajateks on peda-graafiline
näitus).
.Näitus asub 49. College St. Sama
hoone viiendal korral asub /.Karavan
Centre". Hoones Oli varem politsei
jaoskond ja on nüüd sisustatud Ontario
Kunstikooli jaoks ..Külastamise
pääsmeiks Karavani passid. Näitus
avatud, iga päev kl. 6—-11 p.l., laüpäe:
vai kl. 3-11 p.l.
i p p t i š f j
SYLVIA-NANCY BURT-LEHARI
Kolmas Juubeli Konverents, 30.
juuni—8. juuli,. 1979. a. Toronto;Eesti
Baptisti Kogudus, 883 Broadview
Ave. ' '.;-'v- i..-/' ,
Laup., 30. juuni, kl. 18.00 — Ava- ja
tervituskoosolek, noortekoor, tee-laud.
Pühap., 1. juuli, kl. 11.00 — Tänu-jumalateenistus,
kõnelevad K. Raid
| ja A. Proos, T.E.B.K. segakoor, kl.
18.00 — Juubeli-õhtu, kõnelevad O.
lõpetas York ülikooli Torontos 1976. Loögna ja Ü. Meriloo, üniskoor;
a. filosoofia alal B.A., jätkas õpin- Esmasp., 2. juuli, kl. 10.00 — Vai-guid
Ösgoode Hall Law Schoolls, mulikud ettekanded: ..Kogudus Valmile
lõpetas 1979 Bachelor of Law n a s Testamendis" (E. Leps), „üue
kraadiga. I v * i $ 9 B | Testamendi koguduse sünd" (E.
Mänd), kl. 19.30 — Evangeeliumi
kuulutus/kõnelevad Ä. Roos ja
11 Puüsaag, ühišnaiskoor. . ,
Kolmap., 4. juuli, kl. 10.00 — Ettekanded:
„Uue Testamendi koguduse
WWJ§§,:| olemus,'funktsioonid, eesmärgid" (Ü.
Meriloo), ,,Osadus koguduses" (A.
Proos).. kl. 19.30 " — Misjoni-õhtu,
kõnelevad B. Viekman ja Ü. Meriloo;
ühismeeskoor.
.,,5. juuli, kl. 9.00 — Väljasõit
Kiviojale. Ettekanded: „Kogu-duste-
kirikute eritüübid" (E. Toompuu),
,.Austatud kogudus" (J. Puüsaag).
Vabaõhujumalateenistus, kõneleb
L. Heinmets, tunnistusi külalistelt.
' • '•' /
Reede, 6. juuli, k l , 19.00 — Ärkamisaja
laulud, kl. 19.30 — Evangeeliumi
kuulutus, kõnelevad O. õunpuu
ja E. Mänd, T.E.B.K. segakoor.
. Laup., ,7. juuli, kl. 19.30 — Noorte
õhtu, kõnelevad Ä. Laur ja J.-Puüsaag,
ühisnoororkester. '
• Pühap., 8. juuli, kl. 11,00 — Jumalateenistus
Issanda surma malesta-
Sündinud 1956. a. Torontos. Keskha- ] misega, kõnelevad E. Mänd ja Ü
ridüse saanud David & Mary Thom-1 Meriloo, ühiskoör. k l 17.00 — Kont
son Collegiate-is Scarboroughs. Lõpe- sert-jumalateenistus, koorid,, solistid,
tas Guelphi ülikooli Honours Bache- kõneleb E. Toompuu., k l . 19.00 —
lor of Science kraadiga.. Lahkumiskoosviibimine, teelaud
goog Viive Lomax jas ärhitekt-peda-goog
Jaan Veenpere Ühendriikidest.
Kasvatajateks ja abikasvatajateks
on isikud kelledel kogemusi noorte
j ühtimisel j a kasvatamisel. Spordiala
üldjuhiks on noor energiline Aime
Nurmse ja ujumisõpetajaks Tarmo
Heydück. Kunsti ja laskespordi
õpetamine on noortesõbra Endel
Rubergi ülesandeks. Oma •rikkalikke
oskusi käsitöö alal õpetab Susanne
Koiga. Noorte tervisliku heaolu eest
hoolitsevad kutselised õed Reet
Roos ja .Virve Veenpere. Toitlustamise
eest hoolitseb peakokk Maimu
Varik oma abilistega.
Suvekodu remont- ja korrastustöödega
alustati varakevadel. Talgutöö-
^ de korras tehti väikeste laste tarele
siseremont, värviti söögisaali välisseinad
ja saun. Asendati tormist pu
runenud elektriliin uuega ja langetati
kõdunenud puud. Viidi läbi puhastustööd
.suvekodu hoonetes ja korrastati
suvekodu ümbrust. " -
Tänu lastevanematele ja noorte-sõpradele,
kes nii innukalt kaasa aitasid
vajalikktide tööde läbiviimisel
ja selleks, et nende lastel oleks võimalik
veeta kaunis ja meeldejääv
puhkus Jõekääru suvekodus.
T. E. Naisseltsi juhatus
Möödunud reedel .peeti Läti „Zie
melnicki" nimelis sõjaveteraanidep
koondise poolt korraldatud Võnnu'
lahingu 60. aastapäeva tähistamine
kontsertaktusega, millest osa võtsid
külalistena. Lati vabastamisest otseselt
osa võtnud major B. Leeman ja
kol.ltn. A. Xomander ning Toronto
E. Võitlejate Ühingu esimees A. Kala.
- ; v I / ; • ••
Aktusekõnelejaks oli Läti armee
major Ä. Ameriks, kes kuulus 1919 a.
Eesti pinnal organiseeritud ja varustatud
Läti Völmari polku ohvitserina
ja Oli Võnnu lahingus tegev.
August Kala oma tervituses ütles,
et Landeswehri Rauddiviisi 6,000-de
mehelise armee avantüür oli sõjaliselt
üle-kalkuleeritud ettevõte. Sellega
hävitati Saksamaale toetuv teine
kahe rahvad ajalooline vaenlane, mille
tulemuseks oli Vaba Eesti ja Vaba
Läti.
B. Leeman .meenutas Eesti Ratsaväe
hulljulget retke 1919 a/maikuus
Võru alt Jakobstadti-Kreuzburgini
Düüna kallastel, millega Põhja-Läti-maa
vabastamisele Punaarmeest ai-dati
otsustavalt kaasa.. Ta nimetas •
et sellel retkel nad sodisid õlga-õla
kõ'rvä'l. major A. A^meriksiga.
Laupäeval, 16. juunil kogunesid
Toronto hiidlased oma traditsioonilisele
jaanitulele, mis toimus seekord
Devil's; Elbow maaaladel. Haruldaselt
kaunist suveilmast hoolimata ei
kogunenud rahvast, rohkem kui tavaline
osavõtjaskond, umbes 100 koos
tegelastega.
Tavakohast võrkpallivõistlust korraldas
tänavu Osvald Piil ja „põrsa
kotti ajamise" mängu ehk „iiu okit"
õpetas Leander Üksik. Pärast mänge
ootas sportlasi kuum' saun ja karas
tav järvevesi. -
Hiidlaste Seltsi naisring oli Erna
Vainöla juhtimisel korraldanud jäi
legi einelaua maitsvate roogadega
nagu hapukapsasupp, soojad pirü
kad, kuumad makid, kohvi ja kohvi
kõrvast jne. Tublideks perenaisteks
olid Helmi Tüll, Nelli ja Selina Rei
mann; Miila Vanaselja, Belinda Too
se, Asta Valvur, Tiiu Onu ja Regina
ja Susanne Vanaselja. Loterii olid
korraldanud Hilme Joutsi ja Edna
Liik. :: ;-
Jaanitule kavalise osa; avas esi
mees Wahtras oma traditsioonilise
tervituslausega „Tere ja terisi" ning
soovis kõigile head peotuju. „Kahe-mehe-
teater", Helme Kaju ja Edgar
Liik, kandsid ette ,,Loo heinamaalt",
mille järele Hilme Joutsi luges mõned
E, Vrageri hiiumurdelised luuletused.
Lõkkevanana ja ühtlasi pillimehena
toimis menukalt Meinhard
Niinvee. Lõbusa üllatusena lõkkelis-tele
esitasid neiud Maret Liik, Käy
Tüll, Kristina Greenbaum ja Tiina
Toop paar laulu gaidide repertuaarist.
Lõkketule ääres teatasid peremehed
Reigam ja Hölmberg oma otsusest
— seltsilt mitte üüriraha nõuda!
Teade kviteeriti aplausiga.
Jaanipidu lõppes tantsuga siseruumides
hommikutundidel.
seinte, jne, soojakindlaks tegemi-seks.
Materjal peab kuuluma luba-ud
materjalide nimestikku, mis on
olemas kõigil vastava ala äridel See
hüvitus programm hõlmab kõiki elamuid,
mis on ehitatud enne 1961 aas-at
ja isolatsiooni-materjal on oste-ud
ja töö tehtud parast 20. aprilli
979 a.
Enne 1946. aastat ehitatud elamute
uures, kus materjal on ostetud ja
töö lõpetatud enne 20. aprilli 1979 on
hüvitus ainult 2/3 materjali hinnast,
ülemmääraga $350,00.
Kui ostate materjali või maksate
öö eest, tuleb jälgida et arved oleksid
korralikult välja kirjutatud ja
originaal-müügiarve lisatud hüvituse
sooviavaldusele. Vastavad sooviavaldused
on saadaval ..Canadian Home
Insulation Pfogram, P.O. Box 700,
Laurent Postal Station, Montreal,
Quebec". Kui on raskusi sooviavalduse
täitmisega või on tarvis täiendavat
informatsiooni, saab seda te- .
Iefoneerides Ontarios (416) 789-0671.
' : I' r: ' . 'V: H.:Kivi
UiNSURftNCI
pühitsesid Võidupüha
jumqlcifeeriiskstd
LINDA I. VARDJAS
Möödunud nädalalõpul oli Sudbu-ry
^ümbruskonna eestlastel kaks
kesksuvist kokkutulekut milleks kujunesid
surnuaiapüha ja küüditamise
aastapäeva jumalateenistused
Mälestus teenistus Sudbury kalmistul,
kus puhkavad ka mitmed kaasmaalased,
kujunes jaheda ilma peale
vaatamata rahvarohkeks. Pühapäeval,
mis on rneie traditsiooniline
kalmistupüha, toimus koguduse väljasõit
Sudburyst 60 miili eemalasu-vasse
Massey väike linna, mis asub
kahe kohaliku suurema eestlaste
asukoha Sudbury ja Elliot• Lake vahemaal.
Ilusa ja päikesepaistelise if.
ma tõttu oli kogunenud looduslikult
kauni Sables jõe kaldal asuvasse
kaasmaalase tallu jällegi suure arvuliselt
ümbruskonnas elavaid eestlasi
et ühiselt mälestada neid kes meie
iseseisvuse riisumisega küüditat
teadmatusse. Mõlematel .teenistustel
Umbes 100 miili Torontost Montreali
suunas viiv tee tõi arvuka hulga
eestlasi möödunud laupäeval
„Oma Saarele" ehitatud linnusesse
Võidupüha pühitsema. Linnus, mis
aastate jooksul on välminud dr. Gustav
Ränki, USA eesti arhiivi juhataja
Hejno Taremäe ja Washingtonis
Kongressi raamatukogus töötava
Uno Teemanti poolt muretsetud kirjanduse
ideestikul, oli pidupäeva puhul
lipuehtes ning ohvrikivi kõrval
põlesid tuled sõdalaste mälestuseks.
Pärast kui kiviheitemasin oli suure
kivi linnusest välja lennutanud, palus
Robert Kreem Karl Kasekampa
kui linnuse valmimisel suuresti kaasa
aidanut ja kohapealse eesti valla
vanemat süüdata linnuse vallil lippude
vahel asuv relva otsas, Võidutuli.
Ta viis ohvrikivi juurest ühe tule
üles ning peolised laulsid eesti hümni.
Pärast seda tseremooniat ja avasõnu
pidas pikema ettekande sõja
tehnika ja relvade algaegadest kapten
Pearu Nõmmik, kes teenib Tren-tonis
Kanada tegevväes. Ettekanne
oli väga huvitav ja päevakohane.
Nüüd soodi paargus tehtud sööki,
süüdati paarnituli ja tantsuks kõla
sid pillide-helinad. '
SNATEÄTEID
New Yorgis' suri äsja end.::Eesti
armee kutseline ohvitser. Sidepataljonist
— leitn. Ed. Ranna, 72 a. v„
pärit Põltsamaalt, Enne tuhastamist
toimus leinatalitus Lexingtoni. avenüü
kirikus, kus teenis praost R. Kiviranna
ja oli järelhüüdeid ta endistelt
kolleegidelt j.t. Kadunu oli laialdaselt
respekteeritud j a lugupeetud
isik ja ta oli pikemat aega Eesti Ohvitseride
New Yorgi Kogu esimeheks.
•
23 WESTMORE DR.
SÜITE 404, REX0ALE>
:. ÄiiW 3Y7 ~ Tel. 745-462Ž
fii <V Ait ii it» 9 » »ifli * ik&ütrfärMrtrttte
ÄABS7 ! 7-s
konve rents teoks B 1
Balti teadusliku ühingu Ass'n for
the Advancement of Baltic Studies
(AABS) VII balti konverents toimub
Georgetown) 'ülikoolis, Washington,
D.C., juunis 1980.
Eelmiste konverentside eeskujul
on ka see balti teaduslik konverents
rahvusvahelise iseloomuga, haarates
paljusid teadusalasid, nagu ajalugu,
arheoloogia, bibliograafia, folkloor,
haridus, -keeleteadusi kirjandus,
kunst, poliitiline teadus; psühholoogia-
ja sotsiaalteadused. Erisessioon
on ette nähtud Hitleri ja Stalini võimuperioodi
kohta 1940—1953. Edasi
on ette .nähtud erisessioonid akadee5
milistele organisatsioonidele jä kõrgema
teadusliku kraadi taotlejaile.;
Konverentsi - ametlikeks keelteks on;
inglise ja saksa keeled. . '•«,'•."'
• Konverentsi, ettekanded haaravad
Eestit, Lätit ja Leedut, samuti kui;
Balti piirkonda laiemas mõttes. Referaatide
ettepanekud tulevad esitada
1. oktoobriks 1979 konverentsi
üldkorraldajale aadressil: Dr. J. Sile-nieks,
Dept, of Modern Lauguages
and Literature, Carnegie-Mellon Uni-versity,
Pittsburgh,. PA 15213, USA.
Konverentsi kohapealseks t korraldajaks
on dr. T. Parming, Dept. of So-ciology,
University of Marvland, College
.Park, MD 20742, USA."
TORONTO LINK
TEADE JÄÄTMETE ÄRAVHMISI
2. juulil ei ole jäätmete äraviirriist.
Laup., 28. juulil lubavad Killamän-gude
inimesed sõita Oma Saarele.
teenis usuteaduse instituudi kandidaat
Hans Kivi Torontost. Peale-lõu-n
a veedeti virkade perenaiste poolt
valmistatud suupistete proovimisega
nautides kaunist kesksuvist loodust
põhjä-Ontarios, mi^ meeldetuletab
nümitmeti meie kodumaad.
Regulaarne esmaspäevane ära
vai ja regulaarne teisipäevane äraviimine toimub kolmapäeval.
•
Suurte esemete (külmutuskapid, diivanid, madratsid,
aiapraht jne.) ja samuti ajalehtede.äraviimist ei ole 4. juulil.
: : h . : ; v ; ; : / , ; ' ; - :
.Pange suured esemed ja ajalehed välja l i . juulil
R. M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E.
Gommissip.ner of Public Works
City of Toronto
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 28, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-06-28 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790628 |
Description
| Title | 1979-06-28-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
-NELJAPÄEVAL; 28. JUUNIL -THURSDÄY.JÜNE, 28 ,Mde Elu" Br.Ž^ (1533)
ea!@
Montreali rahva Võidupüha tõsisem sündmus oli vihmasadu hommikust
kuni ööni laupäeval, 23. skp. koos temperatuuri ootamata langusega
südaööl 9-le kraadile Celsiuse järgi. Kuid Montreali rahva rõõmsamaks
sündmuseks oli Võidupüha ja sinwnust-valge rahvuslipu 95. a.p. pühitsemise
üllatav kordaminek umbes150 inimese osa võtul. *
Kogu sündmus pidi toimuma
skautide maa-alai L ä t t e m ^ Ümber-lülitatun.
a Karl Pruuli pidusaali, satuti
hoopis mugavamasse olukorda,
sest vihma, külma ja sääskede ase-r.
iel satuti sooja lokaali; Sini-must-valget
austati, kuid ilma sini-must-valgeta,
kuna ajaloolise lipu EÜS'i
Montreali koonduse täpne koopia
oma 14-jalaga ei mahtunud pidusaali
10 jala kõrgusel lae alla.
Vihmast loodud lootuseta olukord
likvideerus sellega, et kui mehed olid
enam kui pool päeva kõndinud skäu-dilaagri
hoonete ümber, tallanud
põlvini märga rohtu, marssinüd
Pruuli hoonete ja jälle skaudimaa
vahet/ trööstinud end sellega, et tegelastest
saadakse poolsada inimest
igal juhul kokku, sündis ime. Kui
K e l l lõi-kuus õhtul jj algas autodevoor
Montrealist, Ottawast ja ümbruse
suvilaist. ja umbes veerandtunni
jooksul täitus aktusesaäl seinast sei-
Sellele järgnenud aktus jooksis nagu
jooksval lindil, õpetaja^H.Laa^
neots pidas oma lühikese palvuse ja
lauldi. kaks koraali, Montreali Eesti
Seltsi esimees E, Ašer tervitas sujuvalt
ja väheste sõnadega külalisi.
. Skm. E. Rubergi skautlike noorte.
könekoor tegi oma ettekande. Ning
Võidupüha; ja sinknust-valge juubeli
sktusekõneleja Torontost, S. Veiden-baum
tegi oma 10-minutilise ettekande.
(Kõne kokkuvõtte avaldame, järg-;
' inises lehes).
; Järgnes, kohe noortele laskuritele
.auhindade väljaandmine; Ning esi-'
nes Montreali Eesti Segakoor K. J,
Raudsepp'a juhatusel kahe hästikõ-hnud
palaga: Ä. Vedro „Midrilinnu
mäng" ja J. Aaviku „Hoia Jumal
Eestit. Aktuse lõpetas M. E. Gaidi-j
a ; Skaudisõprade Seltsi - nimel Ä.
Soom, kes tänas kõiki tegelasi. Selle
järgi kõlas mehine Eesti hümn ja
'kogu aktus oli efektiivselt ja sisukalt
läbi lühikese ajaga,
,-" Aktuse järgi organiseeriti kogu pidusaal
uuesti ümber tantsupõrandaks
ja ühislaudadeks ja ootamatult
täitusid ka need. Lõunasöögist ülelöödud
viinivorstid hapukapsad
läksid nagu soojaä saiad. Tuttavad
leidsid tuttavaid ja need kes tuttavad
ei olnud olid seda omavahel peagu
Kusagilt, kõlasid tantsuhelid ja
arvukas noorsugu leidis oma jalgadele
tantsupõrandal tegevuse. Montreali
tuntud laulusuud Ets ja Leks
tõid välja oma kitarri ja kandsid ette
oma improvisatsioonid nii, et
noorem naispere keeras oma kaelad
keeru. Nii möödus Montreali rahva
vihmast ja rajust ähvardatud Võidupüha
ilusas hubasuses, meeldivas'
vestluses ja südameid soojendanud
õhkkonnas.
Kuid oleks ülekohtune mainimata
jätta E. Rubergi valmistatud nahatöös
sini-must-valgeid kilpe, mis ehtisid
külaliste rinnaesiseid ja millede
koguväärtuse 100,— dollari suuruses
valmistaja annetas kogu kordamineku
hüvanguks. Montreali inimeste
elav huvi kogu ürituse vastu oli majanduslikult
selline, et seekattis kulud
ja Jättis arvatavasti ka ülejäägi.
Kasulik teada
IÄ0Ä ISUS ABISTAB ELAMU
SNDLAKS TEGEMISEL
Maikuu viimasel pühapäeval; .27.mailoli St. Catharinesiš kohalikul Eesti
Ev. Luteiiusu Pauluse kogudusel leeriõpilaste õnnistamispäev. Selleks puhuks
saabus leeriõpilaste perekondadesse arvukalt külalisi ka väljastpoolt,
peamiselt Torontost ja PÕhja-Öntariost. Piduliku eelmängu ajal sammusid
kuus poissi koos õp. 0. Gnadenteichiga altari ette, et oma usut tõotust
anda. Leeriõpetus algas oktoobris ja selle ajaga õpiti tundma ristiusu põhialused.
Esialgu oli leeris 8. poissi, kuid ühe leeiiõpilase ootamatu lahku*-
mine surma läbi ja teise venna eemale jäämine, jättis leeri kuus noo&
meest.
Õnnistati: Ees vasakult ~ David John Praakel, õp. 0. Gnadenteich,
Toivo Karl Heinsaar. Teises reas: Kerry Beärdšley, Alf Nikolai Mänd, Ray
PeterPraakel ja Erik Boris Mänd.
Hüvituse saamiseks elamu sooja-kindlaks
tegemisel peab see olema
ehitatud enne 1961 aastat ja vastama
järgmistele nõuetele:
^Principal Resiitence" (peaelu-koht)
suvilad puhkuse veetmiseks ei
kuulu toetuse saamisele.
Maja või korter mis ei ole kõrgem
kui 3 korrust.
Rendite või omate elamu.
Toetussumma on üksikelamute
juures 100% materjali hind ülemmääraga
$350.00 ja 1/3 töötasust kuni
$150. Elukorterite juures majades
kuni 3 korrani on need summad vastavalt
1200.00 ja 185.00. Saadav summa
kuulub sissetulekumaksu alla.
See tuleb lisada kõrgema sissetulekuga
abielupoole tulumaksulehele.
Selle programmi alla kuuluvad
materjalid mis kasutatud lagede,
• 0
ISI esseel jjaanitu
Eesti 'kajastus Tallinnast võiks
vist olla tõlkes juhend, mis oli k a ravan
79" peakorteri hoone esimese
korruse: sissekäigul. Ehkki sei aastal
Tallinna paviljon ametlikult Karavani
raamides ci esine, on Andres
Raudsepa energilisel algatusel ja
eestvedamisel Eesti siiski esindatud
näitusega: ,,Tallinn exhibits — esto-nian
echoes".
Näitusekülastajat tutvustatakse sisenedes
Eesti geograafilise asukohaga
ja laskudes siis mütoloogia valda, I Kevadest on saanud suvi ja pole
antakse ülevaade Kalevipoja elukäi- enam kaugel aeg, mil Jõekääru sugust
suurte fotodega, vekodu avab oma uksed eesti keelt
Eeskujulikult korraldatud eesti j kõnelevale noorusele. Nagu varema-g
ö b i e g e v y S '
aeg
kirjandusnaitusel on peamiselt eesti
autorite ingliskeelsed teosed. Muidugi
ei puudu „Ristideta hauad", mis
seni/trükitud neljas keeles
tel aastatel on ka seekord suvekodu
tegevuskava üksikasjaliselt läbi
mõeldud ja. tõotab olla huvipakkuv
ja vaheldusrikas nii päristillukestele
Etnograafilist näitust rahvariiete, kui juba teismeliste ikka jõudnud
mustrite ja esemete kohta täiendavad
diapositiivid ja õhtu jooksul neli
korda näidatav E. Rubergi ingliskeelne,
eestiaineline helifilm.
Huvipakkuv on ka E. Eerme ex-libriste
näitus.
Andres Raudseppa abistavad Mall
Puhm, Linda Saaliste, Mehis Kivilo
noortele. Eelkõige aga Jõekääru suvekodu
võimaldab noortele meeldivat
suvepuhkust samal ajal hoides
meie rahvuslikku, omapära ja emakeelt
elavaina.
T. E. Naisseltsi Jõekääru Laste
Suvekodu alustab oma tegev ust .pühapäeval,
8. .juulil, kell 2 päeval' ja
Võnnu
(audio-visual)., dr. Endel Aruja: (kir- kestab kuni laupäeva, 18. augustini,
jandusnäitus)- ja Laine Pant (etno- Suvekodu juhatajateks on peda-graafiline
näitus).
.Näitus asub 49. College St. Sama
hoone viiendal korral asub /.Karavan
Centre". Hoones Oli varem politsei
jaoskond ja on nüüd sisustatud Ontario
Kunstikooli jaoks ..Külastamise
pääsmeiks Karavani passid. Näitus
avatud, iga päev kl. 6—-11 p.l., laüpäe:
vai kl. 3-11 p.l.
i p p t i š f j
SYLVIA-NANCY BURT-LEHARI
Kolmas Juubeli Konverents, 30.
juuni—8. juuli,. 1979. a. Toronto;Eesti
Baptisti Kogudus, 883 Broadview
Ave. ' '.;-'v- i..-/' ,
Laup., 30. juuni, kl. 18.00 — Ava- ja
tervituskoosolek, noortekoor, tee-laud.
Pühap., 1. juuli, kl. 11.00 — Tänu-jumalateenistus,
kõnelevad K. Raid
| ja A. Proos, T.E.B.K. segakoor, kl.
18.00 — Juubeli-õhtu, kõnelevad O.
lõpetas York ülikooli Torontos 1976. Loögna ja Ü. Meriloo, üniskoor;
a. filosoofia alal B.A., jätkas õpin- Esmasp., 2. juuli, kl. 10.00 — Vai-guid
Ösgoode Hall Law Schoolls, mulikud ettekanded: ..Kogudus Valmile
lõpetas 1979 Bachelor of Law n a s Testamendis" (E. Leps), „üue
kraadiga. I v * i $ 9 B | Testamendi koguduse sünd" (E.
Mänd), kl. 19.30 — Evangeeliumi
kuulutus/kõnelevad Ä. Roos ja
11 Puüsaag, ühišnaiskoor. . ,
Kolmap., 4. juuli, kl. 10.00 — Ettekanded:
„Uue Testamendi koguduse
WWJ§§,:| olemus,'funktsioonid, eesmärgid" (Ü.
Meriloo), ,,Osadus koguduses" (A.
Proos).. kl. 19.30 " — Misjoni-õhtu,
kõnelevad B. Viekman ja Ü. Meriloo;
ühismeeskoor.
.,,5. juuli, kl. 9.00 — Väljasõit
Kiviojale. Ettekanded: „Kogu-duste-
kirikute eritüübid" (E. Toompuu),
,.Austatud kogudus" (J. Puüsaag).
Vabaõhujumalateenistus, kõneleb
L. Heinmets, tunnistusi külalistelt.
' • '•' /
Reede, 6. juuli, k l , 19.00 — Ärkamisaja
laulud, kl. 19.30 — Evangeeliumi
kuulutus, kõnelevad O. õunpuu
ja E. Mänd, T.E.B.K. segakoor.
. Laup., ,7. juuli, kl. 19.30 — Noorte
õhtu, kõnelevad Ä. Laur ja J.-Puüsaag,
ühisnoororkester. '
• Pühap., 8. juuli, kl. 11,00 — Jumalateenistus
Issanda surma malesta-
Sündinud 1956. a. Torontos. Keskha- ] misega, kõnelevad E. Mänd ja Ü
ridüse saanud David & Mary Thom-1 Meriloo, ühiskoör. k l 17.00 — Kont
son Collegiate-is Scarboroughs. Lõpe- sert-jumalateenistus, koorid,, solistid,
tas Guelphi ülikooli Honours Bache- kõneleb E. Toompuu., k l . 19.00 —
lor of Science kraadiga.. Lahkumiskoosviibimine, teelaud
goog Viive Lomax jas ärhitekt-peda-goog
Jaan Veenpere Ühendriikidest.
Kasvatajateks ja abikasvatajateks
on isikud kelledel kogemusi noorte
j ühtimisel j a kasvatamisel. Spordiala
üldjuhiks on noor energiline Aime
Nurmse ja ujumisõpetajaks Tarmo
Heydück. Kunsti ja laskespordi
õpetamine on noortesõbra Endel
Rubergi ülesandeks. Oma •rikkalikke
oskusi käsitöö alal õpetab Susanne
Koiga. Noorte tervisliku heaolu eest
hoolitsevad kutselised õed Reet
Roos ja .Virve Veenpere. Toitlustamise
eest hoolitseb peakokk Maimu
Varik oma abilistega.
Suvekodu remont- ja korrastustöödega
alustati varakevadel. Talgutöö-
^ de korras tehti väikeste laste tarele
siseremont, värviti söögisaali välisseinad
ja saun. Asendati tormist pu
runenud elektriliin uuega ja langetati
kõdunenud puud. Viidi läbi puhastustööd
.suvekodu hoonetes ja korrastati
suvekodu ümbrust. " -
Tänu lastevanematele ja noorte-sõpradele,
kes nii innukalt kaasa aitasid
vajalikktide tööde läbiviimisel
ja selleks, et nende lastel oleks võimalik
veeta kaunis ja meeldejääv
puhkus Jõekääru suvekodus.
T. E. Naisseltsi juhatus
Möödunud reedel .peeti Läti „Zie
melnicki" nimelis sõjaveteraanidep
koondise poolt korraldatud Võnnu'
lahingu 60. aastapäeva tähistamine
kontsertaktusega, millest osa võtsid
külalistena. Lati vabastamisest otseselt
osa võtnud major B. Leeman ja
kol.ltn. A. Xomander ning Toronto
E. Võitlejate Ühingu esimees A. Kala.
- ; v I / ; • ••
Aktusekõnelejaks oli Läti armee
major Ä. Ameriks, kes kuulus 1919 a.
Eesti pinnal organiseeritud ja varustatud
Läti Völmari polku ohvitserina
ja Oli Võnnu lahingus tegev.
August Kala oma tervituses ütles,
et Landeswehri Rauddiviisi 6,000-de
mehelise armee avantüür oli sõjaliselt
üle-kalkuleeritud ettevõte. Sellega
hävitati Saksamaale toetuv teine
kahe rahvad ajalooline vaenlane, mille
tulemuseks oli Vaba Eesti ja Vaba
Läti.
B. Leeman .meenutas Eesti Ratsaväe
hulljulget retke 1919 a/maikuus
Võru alt Jakobstadti-Kreuzburgini
Düüna kallastel, millega Põhja-Läti-maa
vabastamisele Punaarmeest ai-dati
otsustavalt kaasa.. Ta nimetas •
et sellel retkel nad sodisid õlga-õla
kõ'rvä'l. major A. A^meriksiga.
Laupäeval, 16. juunil kogunesid
Toronto hiidlased oma traditsioonilisele
jaanitulele, mis toimus seekord
Devil's; Elbow maaaladel. Haruldaselt
kaunist suveilmast hoolimata ei
kogunenud rahvast, rohkem kui tavaline
osavõtjaskond, umbes 100 koos
tegelastega.
Tavakohast võrkpallivõistlust korraldas
tänavu Osvald Piil ja „põrsa
kotti ajamise" mängu ehk „iiu okit"
õpetas Leander Üksik. Pärast mänge
ootas sportlasi kuum' saun ja karas
tav järvevesi. -
Hiidlaste Seltsi naisring oli Erna
Vainöla juhtimisel korraldanud jäi
legi einelaua maitsvate roogadega
nagu hapukapsasupp, soojad pirü
kad, kuumad makid, kohvi ja kohvi
kõrvast jne. Tublideks perenaisteks
olid Helmi Tüll, Nelli ja Selina Rei
mann; Miila Vanaselja, Belinda Too
se, Asta Valvur, Tiiu Onu ja Regina
ja Susanne Vanaselja. Loterii olid
korraldanud Hilme Joutsi ja Edna
Liik. :: ;-
Jaanitule kavalise osa; avas esi
mees Wahtras oma traditsioonilise
tervituslausega „Tere ja terisi" ning
soovis kõigile head peotuju. „Kahe-mehe-
teater", Helme Kaju ja Edgar
Liik, kandsid ette ,,Loo heinamaalt",
mille järele Hilme Joutsi luges mõned
E, Vrageri hiiumurdelised luuletused.
Lõkkevanana ja ühtlasi pillimehena
toimis menukalt Meinhard
Niinvee. Lõbusa üllatusena lõkkelis-tele
esitasid neiud Maret Liik, Käy
Tüll, Kristina Greenbaum ja Tiina
Toop paar laulu gaidide repertuaarist.
Lõkketule ääres teatasid peremehed
Reigam ja Hölmberg oma otsusest
— seltsilt mitte üüriraha nõuda!
Teade kviteeriti aplausiga.
Jaanipidu lõppes tantsuga siseruumides
hommikutundidel.
seinte, jne, soojakindlaks tegemi-seks.
Materjal peab kuuluma luba-ud
materjalide nimestikku, mis on
olemas kõigil vastava ala äridel See
hüvitus programm hõlmab kõiki elamuid,
mis on ehitatud enne 1961 aas-at
ja isolatsiooni-materjal on oste-ud
ja töö tehtud parast 20. aprilli
979 a.
Enne 1946. aastat ehitatud elamute
uures, kus materjal on ostetud ja
töö lõpetatud enne 20. aprilli 1979 on
hüvitus ainult 2/3 materjali hinnast,
ülemmääraga $350,00.
Kui ostate materjali või maksate
öö eest, tuleb jälgida et arved oleksid
korralikult välja kirjutatud ja
originaal-müügiarve lisatud hüvituse
sooviavaldusele. Vastavad sooviavaldused
on saadaval ..Canadian Home
Insulation Pfogram, P.O. Box 700,
Laurent Postal Station, Montreal,
Quebec". Kui on raskusi sooviavalduse
täitmisega või on tarvis täiendavat
informatsiooni, saab seda te- .
Iefoneerides Ontarios (416) 789-0671.
' : I' r: ' . 'V: H.:Kivi
UiNSURftNCI
pühitsesid Võidupüha
jumqlcifeeriiskstd
LINDA I. VARDJAS
Möödunud nädalalõpul oli Sudbu-ry
^ümbruskonna eestlastel kaks
kesksuvist kokkutulekut milleks kujunesid
surnuaiapüha ja küüditamise
aastapäeva jumalateenistused
Mälestus teenistus Sudbury kalmistul,
kus puhkavad ka mitmed kaasmaalased,
kujunes jaheda ilma peale
vaatamata rahvarohkeks. Pühapäeval,
mis on rneie traditsiooniline
kalmistupüha, toimus koguduse väljasõit
Sudburyst 60 miili eemalasu-vasse
Massey väike linna, mis asub
kahe kohaliku suurema eestlaste
asukoha Sudbury ja Elliot• Lake vahemaal.
Ilusa ja päikesepaistelise if.
ma tõttu oli kogunenud looduslikult
kauni Sables jõe kaldal asuvasse
kaasmaalase tallu jällegi suure arvuliselt
ümbruskonnas elavaid eestlasi
et ühiselt mälestada neid kes meie
iseseisvuse riisumisega küüditat
teadmatusse. Mõlematel .teenistustel
Umbes 100 miili Torontost Montreali
suunas viiv tee tõi arvuka hulga
eestlasi möödunud laupäeval
„Oma Saarele" ehitatud linnusesse
Võidupüha pühitsema. Linnus, mis
aastate jooksul on välminud dr. Gustav
Ränki, USA eesti arhiivi juhataja
Hejno Taremäe ja Washingtonis
Kongressi raamatukogus töötava
Uno Teemanti poolt muretsetud kirjanduse
ideestikul, oli pidupäeva puhul
lipuehtes ning ohvrikivi kõrval
põlesid tuled sõdalaste mälestuseks.
Pärast kui kiviheitemasin oli suure
kivi linnusest välja lennutanud, palus
Robert Kreem Karl Kasekampa
kui linnuse valmimisel suuresti kaasa
aidanut ja kohapealse eesti valla
vanemat süüdata linnuse vallil lippude
vahel asuv relva otsas, Võidutuli.
Ta viis ohvrikivi juurest ühe tule
üles ning peolised laulsid eesti hümni.
Pärast seda tseremooniat ja avasõnu
pidas pikema ettekande sõja
tehnika ja relvade algaegadest kapten
Pearu Nõmmik, kes teenib Tren-tonis
Kanada tegevväes. Ettekanne
oli väga huvitav ja päevakohane.
Nüüd soodi paargus tehtud sööki,
süüdati paarnituli ja tantsuks kõla
sid pillide-helinad. '
SNATEÄTEID
New Yorgis' suri äsja end.::Eesti
armee kutseline ohvitser. Sidepataljonist
— leitn. Ed. Ranna, 72 a. v„
pärit Põltsamaalt, Enne tuhastamist
toimus leinatalitus Lexingtoni. avenüü
kirikus, kus teenis praost R. Kiviranna
ja oli järelhüüdeid ta endistelt
kolleegidelt j.t. Kadunu oli laialdaselt
respekteeritud j a lugupeetud
isik ja ta oli pikemat aega Eesti Ohvitseride
New Yorgi Kogu esimeheks.
•
23 WESTMORE DR.
SÜITE 404, REX0ALE>
:. ÄiiW 3Y7 ~ Tel. 745-462Ž
fii |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-28-06
