Meie Elu = Our life, June 28, 1979

              1 - " „Meie Elu" nr. 26 (1533) 1^79
Kanada immigratsiooniminister nami lähematele. ^naabritele,.''-'kõikü-
Mbh Atkey teatas, et Kanada on matut survet avaldada, et nad põge-jooksval
kalendriaastal valmis vastu nikke info^ ja
vöüna 8,000 põgenikku Vietnamist, nende eest ka vajalikku hoolt kan­des
ei ole seal sallitud ja kellel ei ole näksid.
kuhugi minna. See ori Kanada poolt Rahvusvahelises tulipunktis sei-immväärne
otsus ja vajab järeltege- sab, vähemalt teoreetiliselt, ühenda­mist
paljude teiste maade poolt, tudRahvaste Organisatsioon, kelle
Kuid ometi ei ole Kanada otsus la- kompetentsi kuulub'^-^inimõiguste
hendus Vietnami põgenike kiisimu- kaitse ja põgenike eest hea seismine,
sek, sest kümned tuhanded Kaug- Kahjuks on Ü&.0. vaid tühine üles-
Idas ootavad interneeritunatraatae- eMtus, millel puudub poliitiline
, dada taga ja teised tuhanded triivi- võim, kuid eriti tegutsemistahe,
vad Hiina meres meresõiduks kolb-' ÜJR.O. peasekretär Waldheimi ameti
matutes laevades. aegu on organisatsioon olemata võr-
Vietnami põgenike olukord on sa- reldes sellega, mis ta oli Hammar-masugune,
nagu oli juutide olukordsköldi peasekretäriks olles.
Hitleri Saksamaal. Püsides kodu- Vaatamata sellele loodavad lääne­maal
on neil võjmalus harida polüti- maailma polü^
Ilselt sallimatu rezhiimi all. lihku- misatsioon kutsub 15. juuliks kokku
des kodumaalt on neil võimalus huk- rahvusvahelise konverentsi Vietna
kiida merel, kus. neil väljapääsu ei mi põgenike olukorra lahendami-ole,
sest naaberrahvad ei soovi neid. seks. Kuid Inglismaalt tuli Margaret
Kuala Lumpuri võim publitseeris ko* Thatcherilt juba läinud kuul vasta-gsmi
ähvarduse, et ta saadab 76.000 va konverentsi kokkukutsumise ette
põgenikku välja rahvusvahelistesse panek. ü.R.O's hakatakse alles nüüd
wtesse ja küf'.nad kavatsevad uuesti taipama KaugJdä põgenike^^o
randuda, sus avatakse neile tuli. da, kui häda on väljapäästmatult
R j ' „ - suureks paisunud. Vahepeal sureb
anada arstids ühing soovitas v a - J - . i -u
auaua ^ w * u u m 5 .haigustesse, puudusse ja merel võib
litsusele vastu 30.000 põgenikk vuõ jtata d rK. aLn. aJd. aGse knuesron- „ *\ , , . , . . . , _ _f _ ,„..
ve koguni märkis, et tervelt üks mil­jon
inimest on väljapaiskamise prot­sessis
Vietnamis ainult selleparast,
et nad oa teistsugused. Et inimene
on tõuliselt teistsugune, on sama
olla tuhandeid inimesi, kes ei ole kui
dagi süüdi neid tabanud olukorras.
Selles valguses on otsus Ottawas
vastu võtta 8.000 põgenikku Kanadas
julge ja inimväärne otsus ajal, mi
ka siin valitseb tööpuudus, majan
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
• o . » o o o . o » s * » 0 0 0 < » 0 0 * 0*
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
0<>0 j o t o o » C « o « 9 0 » o t
Personäallaenud ori laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
KANADA EI SAA ANDA KAITSET
KAHEKORDSE
£ISüATEL
Vastuseks Eestlaste Kesknõukogu oma asukohamaale ei saa takistada
AKTUAALSEL TEEMAI
Tänapäeva maailma kahe võimsama "riigipresidendid \— USA presi
dent X Carter ja vaevalt jalgadel seisev N. Liidu president X, Brezhnevi
kirjutasid suudluste ja kallistustega Viinis alla SALT II relvastuse vastas
tikuse kontrolli kokkuleppe, mis haarab eriti mitmet liiki aatomrakette;,
millede/ arv mõlemale lepinguosalisele määrati kindlaks. Kuid ühegi teise
lepingu puhul ei ole olnud niipalju rahulolematust, nagu SALT II puhul.
Alates aastast 1972, mil president R. Nixon kirjutas alla SALT I on maail
mas palju olukord muutunud. N. Liidu mõjuvõim on alatasa kasvanud ja
selle koostöö varjus U S A mõjuvõim üha vähenenud. SALT II vajab Senati
67 liikme poolt häält ja seda on raske saada. Selle Senati eitava otsuse
pärast ei ole mures mitte üksi president J. Carter; vaid veelgi suuremat
muret tunneb sellepärast L. Brezhnev, sest see võib põhjustada tema kar­jääri
järsku lõppemist. ,
SALT II lepingu piduliku allakir-' et -nende lepingute 'tagajärjed anna-
Kanadas ja Balti Ludu Kanadas
poolt Kanada peaministrile mai kuus
j saadetud protestile Nõukogude Lii­du
kodakondsuse küsimuses on Ka­nada
väl:sriiinisteeriüm saatnud
Eestlaste Kesknõukogule Kanadas
pikema seletuse, niis aga oluliselt ei
too midagi uut Nõukogude koda­kondsuse
küsimuse käsitamisele. Vä-lisministeeriumi
seletus, mis on alla
kirjutatud konsulaarosakonna direk­tori
poolt, võtab omaks Nõukogude
võimude poolt Moskvas ja Ottawas
antud seletused, et Nõukogude Liidu
uus kodakondsuse seadus ei sisalda
õieti midagi uut, vaid on endise ko­dakondsuse
seaduse kodifitseerimine
vastavalt N. Ludu uuele põhiseadu­sele.
Seadus ainult täpsustavat en­dist
seadust ja kinnitavat, et Nõu­kogude
Liit ei tunnista kahekordset
kodakondsust
^ .. <•» . J..J •> TTJ.XI^ • duslik seisak ja döllarikursi langus.
taagAa, nagu oi. juutidel Hitlen , , südametunnistusega
Saksamaal. Igatahes on Vietnami po- , . r, < ,• ,?a geniMkt ke sad•a ndj e#id« t,u ,h andeid. Üksi inimesed saavad sellele vastu olla,
kute maade nõusolek neist osa vas
tu võtta lahendab seega
Keegi ei saa lootma
kuid ka neid on siin olemas.
Kuid põgenike vastuvõtmine ja
nende eest hoolitsemine kuni töö­maade-
ülesannete leidmiseni ei ole meie
le, kus (südametunnistust ei ole ja rahutus maailmas ainuke lahendus,
kus inimõigused on selletagi jalge Lahenduseks jääb endiselt hoolitse­da
tallatud. Isegi kui diktatuuri- da ühišjöul selle eest, etdiktatuuri-maad
põgenikke sooviksid, siis vae- rezhiimid ei leia demokraatiate toe-valt
leidub tahtjaid;, sest see oleks tust ei poliitiliselt ega ma j aridusli-vihma
käest räästa alla sattumine, kult, sest sarnane';toetus on lühinä-läävad
üle vai4 demokraatlikud gelik ja mõttetu. Lõpuks on nii, et
tööstusmaad, kes tunnistavad põhi- jõukad tööštusdemokraatiad ei jõua
lisi inimõigusi, Ms leidub ruumi ja kaugeltki kõiki maailma põgenikke
kus ühiskondlik jõukus seda võimäl- vastu võtta. Küll jõuaksid nad hoo-dab.
Nende võimuses ei seisa ainult litseda selle eest, et terrorirežhiimid
põgenikke vastu võtta ja majutada, juba eos kustuksid,
vaid ka teistele maadele, eriti Viet- . V;
lllllllllllllllllllllllllillllklllllllllllllllllliü! llltlIUlllllllflllIlllUIlllllllilltltlliltlillllftllllUUtillIlillUllttiltlllttl«Q
jutamise vaimustus Austria uhkes
kuningatelossis Höfburgis ei kestnud
kuigi kaua. Oodatakse suure huviga
vaidlusi USA 'Senatis selle lepingu
kinnitamiseks; Mõned arvavad, et
Viinis sõlmitud lepingul on see pare­mus,
et N.; Liit. eelolevatel kuudel
taotleb olla tagasihoidlik, et amee­riklastele
meeldida. Moskvas on sel­leks
tehtud juba mitmeid järeleand­misi.
Olukord teisitimõtlejate dissi-tentide
suhtes -ei ole'küll paranenud.
Kuid juute pääseb palju rohkem väl­ja.
Kuigi mõnel poolt arvatakse, et
enamik väljapääsriutest ön kommu­nistlikult
meelestatud juudid ja need
asuvad vabas maailmas, kuid eriti
.ÜSA-s' ja Kanadas kiiresti tööle, et
N. Liidu huvisid siin kaitsta. Sellel
aastal on pääsenud N. Liidust välja
juba 50.000 juuti, mis on suurem arv,
.kui kunagi varem.
vad ennast varsti tunda ja juba aas
ta pärast, aastal 1980 hkkab N. Liit
oma võimsust ja üleolekut demon­streerima.
Ta algab uute aktsiooni­dega
mitmes; maailma nurgas toetu­des
oma suurele sõjalisele üleoleku­le.
President J. Carter märkis ju ka
ise Viinis, et ega see leping ei kõr­valda
vastuolusid kahe suurvõimu
vahel.
Poliitilised vaatle j ad märgivad, et
L. Brezhnev tunneb veelgi suuremat
muret kui J. Carter sellepärast, et
Senat võib jätta SALT II kinnitama­ta.
Selleks ori palju põhjusi. L.
Brezhnev on ,72-aastane ja väga keh­va
tervisega. SALT I ja SALT II on
L. Brezhnevi poliitika tulemus. N.
Liidus on tugev vool juhtivate kom­munistide
hulgas, kes on selle polii­tika
vastu ja nõuavad, et N. Liit
peaks koostöö poliitika kõrvale hei t-
Välisministeeriumi seletus tsitee­rib
Nõuk Liidu Ottawa saatkonna
seletust 16. maist, mille järgi seadu­se
sätted välismaadel sündinute koh­ta
olevat ainult Nõukogude Liidu ko­danike
kaitseks, et nende lapsi ei
saaks arvata teiste maade kodani­keks..;
•.:
.Saadetud seletuses rõhutatakse, et
läbirääkimistel Nõukogude Liidu
võimudega on selgitatud N. Liidu ja
Kanada ^ •/•':.
konsulaarkokkulepet 14. juulist
1967; mis on praegu kahe maa va­heliste
läbirääkimiste aluseks,
ja et Nõukogude Liidu poolt on kin­nitatud,
et see kokkulepe on ka edas­pidi
aluseks viisade põhjal maade
külastamistel. Selles kokkuleppes on
ainult sellel põhjusel, et külastaja
peetakse külastatava maa poolt sel­le
maa kodanikuks. Sellega jätab
konsulaarkokkulepe kodakondsuse
küsimuse lahtiseks ja kaudselt kin­nitab,
et Nõukogude Liidul on oma
erinev seisukoht kodakondsuse küsi­muses.
Välisministeeriumi seletuse lõpus
kinnitatakse, et konsulaarkokkulepe
pe alusel on tuhanded kanadlased
külastanud Nõukogude Liituja neil
ei ole olnud raskusi nende koda­kondsuse
pärast. Samal ajal aga siis­ki
teatatakse, et kõigile Kanada vä­lispassi
saajaile antakse kaasa lühi-broshüür
„Head reisi/ k u i d . . m i l ­les
antakse nõu reisidel tekkida või­vate
olukordade kohta. Kahekordse
kodakondsuse kohta ori seal lause:
„ „Kahekordse kodakondsuse"
olukorras on Kanada võimude või­me
Teie abistamiseks piiratud,
kuna Välisriigil on oma.riigi piirides
täielik jurisdiktsoon isikute üle, ke­da
ta loeb oma kodanikeks". Ja veel
lisatakse, et kui on viisaga külasta­misel
tegemist maaga, kes võib luge­da
külastajat oma. kodanikuks, siis
soovitatakse enne külastamist selgi­tada
külastatava maa saatkonnas või
konsulaadis, kas kodakondsuse.küsi­muse
pärast on mingisuguseid prob­leeme.
. -;
Kuna välisministeeriumi seletus
ön saadetud vastuseks esialgsetele
protestitelegrammidele, saadetakse
nii Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
kui ka teiste balti keskorganisatsioo­nide
poolt Kanada välisministrile
uus märgukiri, milles soovitakse ko­dakondsuse
küsimuses Kanada valit-säte,
et külastaja tagasipöördumist suse kindlamat seisukohta.
[ÄHVUS0RÜPPIDIST
Kuid SALT II vastased väidavad, ma ja algama toetudes oma sõj aj õu­dudele
rünnakut. SALT II mittekin-o
uitamine võib põhjustada, et L
EXJGEJA KIRJUTAB
„Meie Elü"\ avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei vihtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume, kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesobwuse
korral jätta avaldamata.
,/Eesti Liit Kanadas (ELK) esindus
kogu koosolekul 28. apr. s.a. avalda
sin oma arvamusi äsjailmunud vol
diku kohta. Ka mõned koosolekust
osavõtjad toetasid minu. seisukohti,
' et:see võinuks olla paremini toime;
tatud,
: „Meie Elus" nr. 19, 10., mail ilmus
kirjutus ..Eesti Liidu voldik luubi
all". Selle iminu KEVÜ Liidu koos
olekul peetud ettekande põhiliseks
süzheeks oli: : voldik võinuks olla
y; väärikamalt ja poliitiliselt pürgimus-
. likumalt koostatud. Tõin selleks, ka
vastavaid näiteid ja.andmeid
..Meie Elus" nr. 23. ?! juunil ilmus
ELK • juhatuse õiendav lugejakiri.
. Minu. sisuliselt olulistele väidetele ei
y ole vastatud. Selle asemel on püütud
täie rinnaga' jätta muljet, et trükise
ainutüimetajaks ei ole mitte üksi
ELK. On märgitud, et suure panuse
andis Balti Liidu esimees, Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas (EKN)väiis-
.; poliitilise toimkonna (pro komisjo­ni)
esimees Laas Leivat.,Temalt pa­luti
teha ainult keeleline, korrektuur.
Ta täitis, selle soovi. Tavaliselt kee-
•. lelist korrektorit ..(yC-Müuk-JRäja-maa:
keelevigacle parandaja) ei loe-Ü
l l
kõik kust nad on saabunud. Üheski
iseseisvas riigis ei saa rakendada te­ma
kodanike suhtes välismaa seadu­si.
Ja keegi ei saa aru pärida teiselt
riigilt, mis ta oma seadustega, mõt­leb.
Mis. Kanada kodaniku suhtes on
lubatud, mis mitte, oleneb -Kanada
kodakondsuse, seaduse mäanistest;
või siis erilistest rahvusvahelistest
või kahepoolsetest lepetest teiste rii­kidega.
Kodanikel tuleb valvata, et
ei tehtaks neid kahjustavaid leppeid.
Niisugused väljendused Kanada xii
gimeeste poolt võivad teha küll polii
tilist propagandat oma valijate seas,
aga ei oma mingit reaalset tähen­dust.
Kui selliseid, demarshe tõepoo
Kanada ei tunnista seda N. Liidu ko- lest teostataks, siis peaks hakkama
Uus N. Liidu kodakondSUSe seadus
(nagu ka endine) on äratanud muret
mõne osa Kanada kodanike hulgas,
kuna see seadus loeb praegu N. Lii­du,,
võimu all olevaist maist pärine­vad
isikud ja (eo ipso) nende järel­tulijad
N. Liidu kodanikeks. Sellega
Seoses on Känäda välisminister aja­kirjanduse
andmeil teinud välismi­nisteeriumile
ülesandeks, võtta kon­takti
N.f Liidu saatkonnaga Ottawas
ja selgitada, mida kõnesoleva seadu­sega
mõeldakse ja kuidas kavatse­takse
seda rakendada N. Liidust Ka­nadasse
saabunud kodanike suhtes.
On avaldatud ka soovi, et parla­ment
võtaks vastu resolutsiooni; et
dakondsuse seadust kehtivaks . oma
kodanike osas.
Need teated mõjuvad üsna kum­maliselt,
sest mõlemad kirjeldatud
demarshid on ju yaevatt võimalikud.
Esiteks ei 'saa ju N. L. oma koda­kondsuse
seadust rakendada Kana­das
selle maa kodanike suhtes, üks-
. Ribbentropi-Molotovi täielikult sa­lajane
kokkuleppe-akt huvialade ja­gamiseks
sai ju. meile tea-tavaks hoo­pis
hulk aastaid hiljem. ;.
ELK juhatus võtab omaks lugeja­kirjas,
et trükise esialgne:, käsikiri
mitmel korral tuli täiendada ja lõ­puks
põhjalikult ümber töötada. ELK
mõned juhatuseliikmed on avameel­selt
vihjanud, et voldiku lõplik tekst
kahjuks lapiti kokku „põlve otsas".
ELK on tõesti olnud agar voldiku
levitamises laias ulatuses. Soodusta­vaks
ajendiks on sellelaadilise bro-ta
teose kaasautoriks. Laas Leivati j shüüri vajadus j a '-VelloHubeli küns-ametkohtade
loeteluga ön püütud tiliselt .õnnestunud • tehniline kujun-jätta
muljet nagu olnuks; ta EKN
juhtiva tegelasena üks kaasautor või
redigeeriv töimetuseliige.
Minu andmeil oli voldiku käsikiri
aupeakonsul Ilmar Heinsoo juures
tema ametkohas lühemat aega, Ön
inimlikult mõistetav:, et temal jäi
kuidagi >,kahesilma vahele:: voldiku
suur ja raske vääratus. Staiin olevat
juba oktoobri alul 1939 Moskvas
meie E. V. delegatsioonile ütelnud, et
huvialade jagamine Saksamaaga on
teoks saanud. See M vasta tõele! Sel­le
asjaoluga tahetiakse sihilikult ja
läbipastva tagamõttega kogu Eesti
Vabariigi poliitilist juhtkonda hal­vustada.
;
Kommunistliku Vene tolleaegne
NKVD kindral Serov tegi juba ok­toobris
1939 oma salajase käsukirja
ga nr. 001223 korralduse ettevalmis
tada Eesti, Läti ja Leedu rahvusli­kult
mõtleva intelligentsi arreteeri
iniseks ja küüditamiseks
dus. -.•"'•"•. .'•.'••..'.-. . ';-.'••'..•
Olen EKN praeguses koosseisus
valitud liige. Eelmises koosseisus
olin juhatuseliige ja rahvuspoliitilise
komisjoni esimees. Võin oma koge­muste'
varal märkida, et ELK koos­töö
EKN juhatuse ja välisesinduste
vahel jätab siiski teataval määral
soovida.
Minu isiku vastu suunatud tera­valt
sõnastatud etteheitdd on mär­gist
mööda lastud. Iga JEestit tutvus-tav
teatmik (voldik või, broshüür)
taotleb teataval määral ka meie vä-badusvõitluslike
eesmärkide esilda-mist.
Kui see on pealiskaudselt, puu­dulikult
ja poliitiliste vääratustega
toimetatud, .siis iga asjalik ja objek­tiivne
kriitika peaks olema talutav.
Minul ori põhjus veelkordselt korra­ta
Victor -Hugo'd: Ei ole niisuguseid
asju nagu väikerahvas. Kes • iganes
annab suure eeskuju — on suur.
muretsema, et Kanada on laskumas
N. Liidu satelliidi Seisundisse, mitte
olles kindei mida ta oma kodanike
suhtes tohib ette võtta, või.kuidas'
end kohaldada N. Liidu seadustele.
Niikaugel siiski veel ei olda vist,,.
.Probleeme tekib muidugi siis, kui
Kanada kodanik siirdub mõnda tei­se
riiki teistsuguste põhimõtetega
kodakondsuse küsimuses. Näiteks
loevad ühed riigid oma kodanikuks
lapse, kes sünnib selle pinni (jus so-li),
teised aga. iga tema kodaniku lap­se,
ükskõik kus see sünnib (jus sari-guinis).
Kahekordne kodakondsus
võib tekkida ka teise riigi kodakond­susse
astumisega, lahkumata eel mi
se riigi. kodakondsusest tolle riisi
seaduste., kohaselt.. Missugusesse sei­sundisse
sel. juhul satutakse, oleneb
praktiliselt sellest, kuidas seda juh-tu
käsitab uue, mitte endise riigi sea­dus.
Muide — ka Eesti Väbarifgi ko­daniku
astumine teise riigi .koda­kondsusse
valitsuse loata õli karis­tatav
(arestiga).
Eestlaste suhtes paguluses kehtib
veel erimoment. Kus ei tunnustata
Eesti liitmist N. Liitu seaduslikuks,
seal ei saada tunnustada ka N. Liidu
kodakondsust eestlaste kohta kehti­vaks,
vaid ainult Eesti Vabariigi ko­dakondsust.
Seni vähemalt, kiu7 kes­tab
selline mittetuimustamine, p0)e
eestlastel midagi" tegemist: N. Liidu
seadustega. ; v
22. juunil aktsia hind §9.25
145 King Street West, Süite 190&,
Toronto M5H3M1 —tel. 364-1131
Õhtul tel. 925-6812
Brezhnev on sunnitud oma presiden­di
koha loovutama noorematele ja
tervetele kommunistidele; .
Kuid veelgi tähtsam põhjus, miks
Moskva kõigest väest taotleb, et see
leping kinnitatakse on asjaolu, et sel­le
lepinguga ÜSA tunnistab avalikult
N. Liidu võrdseks suurvõimuks, mis
omab kommunismi levikule suure
tähtsuse. N, Liit on sellega jõudnud
USA-le järele. See asjaolu aitab var
jäta N. Liidu majanduslisi ja tehno­loogilisi
nõrkusi.
SALT II pooldajad püüavad väita,
et kui Senat SALT II ei kinnita, siis
võivad sellel olla rasked tagajärjed
Järgnevad N. Liidu vastulöögid mit
mel pool ja algab relvastuse võidu­jooks.
; .', •..
Kõige suuremaks SALT II vasta­seks
peetakse, senaator Henry Jack-soni,
kes: on üks mõjuvõimsamaid
mehi ja USA välispoliitika ja kaitse­poliitika
kujundajaid. Ta väidab, et
USA on N. Liidule teinud j uba tohu­tul
määral järeleandmisi. On pandud
vaikima, ametnikke,: on paenutatud
seadusi, et Moskvale meeldida. 7-me
aastase koostööpoliitikaga ori min­dud
liiga kaugele. Sellele poliitikale,
mis on täielikult ühe suunaline, ja
teenib ainult 'Moskva .huvisid tuleb
panna piir.. •• . •
Kuid president J. Carter usub,. et
tal õnnestub •. mõjutada Senatit ja
see leping kinnitatakse. Üheks mõju­vaks
põhjuseks, millele J. Carter tu­gineb
on täiesti uue rakettide pro­grammi
käikulaskmine. See on MX
aatömräkett, mis asuvad liikuvatel
alustel ja mida transponeeritakse
alaliselt ühest kohast teise, millega
välditakse, et kui N. Liit annab oma
esimese löögi, siis jääb Suurem osa
neist avas tarnata. Maa sees, kindlates
silodes .asuvad; nn. „Minutemani"
raketid langevad tõenäoliselt Mosk­va
esimese löögi ohvriks.
MX programm läheb maksma ko­guni
30 miljardi dollarit. :••/''
Kuid relvastuse eksperdid, arva­vad,
et kriitiline aeg, kus N. Liit hak­kab
oma sõjalist üleolekut demon­streerima
on juba järgmisel aastal
1980. Endine USA välisminister H.
Kissinger hoiatab, et eelolevad,? aas­tat
on väga ohtlikud ja neil võib juh­tuda,
et puhkeb aatomsõda ja algab
kohutav häving. Moskva tahab, et
USA ei.takistaks- Afganistanis võimu
ülevõtmist Moskvast toetatud sõja-väelastelt.
Praegu käivad seal sise­mised
heitlused Moskvarrieelse kom-niunistliku
valitsuse ja Iraanist toe­tatud
moslemite opositsiooni vahel
ja kommunistide käsi käib halvasti.
Moskvat ärritavad ka sõbralikud va­hekorrad
USA ja Hiina, vahel; ;
Kuid on ka neid, kes väidavad et
president L. Brezhnevi tervis on nii
halb, et tal tuleb oma ametist:ühel
Äsjaste! Kanada parlamendivali­mistel
töötas konservatiivide era
konna kandidaatide kasuks ka eest­lasi,
nendest aktiivsemalt Eesti Kon­servatiivid
Kanadas.
— Ei vasta tõele, et Kanada polii­tilised
parteid ei ole huvitatud rah-vusguppidest,
ütles esimees Harald
Raigna. Nad on alati olnud huvitatud
etnilistest gruppidest ja arvestanud
nende soovidega ning katsunud neid
rahuldada, kui neil see võimalik/
Viimases Kanada Parlamendis oli
liberaalidel 5% ja konservatiividel
koguni 20% mitte-inglise ja -prantsu­se
päritoluga parlamendiliiget. Kui'
9-rahvusgrupi keskorganisatsioonide
juhid korraldasid 9. mail pressikon­verentsi
King Edward Hotellis, siis
oli see ainult .13 päeva enne tegelik­ku
hääletust. Kõik parteide juhid ja
nende, abilised olid valimiskampaa­niaga
niivõrd tegevuses, et nendel oli
võimalik ainult Sinna minna, kus see
varem juba kuude kaupa oli ette
nähtud. ; • . .
Kui kiiresti ja.heatahtlikult kon­servatiivid
arvestavad rahvusgruppi­de
soovidega ning parandavad nende
poolt tehtud vigu, selleks järgmine
näide. Lühikest, aega enne valimis­päeva
praeguse immigratsioonimi-nistri
Ron. Atkey valimiskampaania
peakorter saatis rahvusgruppide aja-lehtedele
informatsioonina partei sei­sukohad
mitmekultuurilise küsimus­te
kohta. Selles piid mõned seisuko­had,
miš täiesti ebasobivad rahvus-gruppidele.
Eestlaste poolt juhiti tä­helepanu
sellele, et parteil tuleks
neid seisukohti muuta ja sooviti sel­leks
Eesti, Konservatiivide kaasabi.
Kuna meil on hea otseühendus par­tei
peakorteriga Ottawas, siis ei ol-nud
see mitte raske ülesanne; Kuna
oli teada, et konservatiivide võimule
tulles kavatsetakse ministeeriume ja
ametkonda vähendada vähemalt
60.000 võrra, siis küsimus seisis pea­miselt'
selles, millise ministeeriumi
juurde paigutatakse, mitmekultuuri-lised
küsimused. Kuna haridusminis­teerium
on oma tööga alati ülekoor­matud,
siis oli karta, et seal oleks
mitmekultuuriliste küsimuste lahen­damine
väga aeglaseks muutunud
Ühe võimäluseha esitasin kehalise
kasvatuse ja amatöörspordi minis­teeriumi,
mis tegelikult ka toimus.
Eesti Konservatiividel Kanadas,
on kavas koostöös teiste rahvaste
vastavate gruppidega, : juhtida uue
valitsuse: tähelepanu asjaolule,' et
pensionäride olukord muutub järjest
raskemaks. Selles küsifnuses ongi
juba mitmeid nõupidamisi peetud.
Mis puutub meie vabadusevõitlu-sesse,
si^s leiame, et meil selleks asuv
tatud organisatsioon oli sisepoliitili­selt
valel teel. Isegi Kanada ajakir­jandus
on seda esile toonud. Eriti on
meile Kanada konservatiivide poolt
ette heidetud, et meie keskorganisat­siooni
liike on solvanud konservatiiv­seid
senaatoreid, on kaevatud kaas-maalaste
peale ja seda avalikul koos­olekul,
salatud. Eesti Konservatiivi­del
on vastav tõendmaterjali • selle
kohta.
Kuna Kanada rahvas, ori keskvalit­suse
ja kõikide provintskie juhtideks
valinud konservatiivid, siis oleks
soovitav ka meie keskorganisatsioo­nil
sellega arvestada.
või •teisel põhjusel loobuda. Võimu
juurde tulevad teised ja nooremad
mehed. Võimalik on isegi, et Puna
armee võtab; võimu üle ja N. Liidu
välispoliitiline aktiivsus väheneb si
sepoliitiliste raskuste tõttu. SALT
II mittekinnitamine võib sisevõitlust
Moskvas kiirendada.
ÄJK
Leedu noored
aktiivsed koda­kondsuse
küsimuses
Balti Liit Kanadas korraldas möö­dunud
nädalal Läti Majas koosoleku
Nõukogude Liidu uue kodakondsuse
seadusega ühenduses olevate küsi­muste
selgitamiseks. Koosolek oli
mõeldud eriti balti noortele koda­kondsuse
ala! esineva olukorra tut-vustamisek^.
Koosolekul, millest.võttis osa ees­ti,
läti ja leedu keskorganisatsiooni­de
esindajaid ja balti rahvaste noori,
andis Balti Liidu juhatuse liige A. Ju-.
zykonis üksikasjalikuma analüüsi
Nõukogude Liidu uuest kodakondsu­se
seadusest ja sellega ühenduses ju- .
ba varem Nõukogude Liidus antud
määrustest ja juhtnööridest.'Nende
järgi loeb Nõukogude Liit oma ko­danikeks
kõiki neid, kes. elasid Ve­nemaa
1917. a. piirides ja nende järg­lasi.
Balti rahvaste osas rõhutab veel
eriti määrus 1940. a. septembrist,
mille järgi Balti .riikide kodanikud
loetakse .Nõukogude Liidu kodani­keks.':
-.'.j-..-
Balti rahvaste liikmete Nõukogu­de
Liidu kodanikeks, arvamise vastu
on eriti protestiaktsiooni alustanud
leedu noored Kanadas ja Ameerikas.
Kanadas korraldasid leedu noored
protestidemönstratsiooni Ottawas
Vene saatkonna ees jä Ameerikas oli
küsimus teravalt päevakorras Cleve-landis
peetud leedu noorte konve­rentsil.
Seal alustati aktsioon Amee­rika
välisministeeriumi seisukoha
teadasaamiseks.
Kosoolekul tehti teatavaks Kana­da
välisministeeriumi vastus saade­tud/
protestile, mille järgi Kanada
ei saa reisijaile kindlustada 'kaitset,
kui nad külastavad Nõukogude Lii­tu.
Peeti vajalikuks esitada Kanada
valitsusele kategooriline, protest ja
nõuda Kanada selget seisukohta
Nõukogude Liidu» kodakondsuse kü­simuses.
';••[•}'•'•:•