1979-11-15-06 |
Previous | 6 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 1S.N0VEMBRIIL--THURSMY, NOVEMBER 15 Seie Elu" nr. 46 (1553) 1979 ao»* @regi09s@pslgyga : V ABIKS PERENAISELE s : KÕRVITS Toronto Eesti Naisseltsi juhatus, koos kultuur-ringiga korraldasid üheksanda ,/Triinu'' õhtu 1. nov. Taevaluugid olid valvuri poolt lahti unustatud, kuid vaatamata vihmale oli inimesi saja ümber. „Triinu" toimetaja Malle Laansoo ütles T E . Naisseltsi tegevushooaja-le avasõna. Ajakirja asutaja, Veera Grünthal ei saanud tervislikkudel põhjustel Montrealist siia sõita, talle saadeti allkirjadega tervitus; , Malle' Laansoo tegi teatavaks rikkaliku eeskavaga õhtu lisas tuntud vanasõna „Kergem on kivisilda mõõta kui kive kokku kända" .Sellega viipas ta piltlikult toimetusele saadetud paradoksaalseid arvustusi ja õpetusi. Nagu — „Ärge tooge ajakirjas toiduretsepte"! — „Miks Triinu ei: avalda rahvuslikkude toitude retsepte?"- Siis — „Triinus pole müüd kui organisatsioonide; juubelkirjütised" — „Miks teie meie seltsi juubeli olete välja jätnud" jne. Ta leidis aga, et eesti naine on kriitiline ja et sõeludes saab parema ja puhtama vilja. Isegi läti naistel polevat nii head ajakirja kui meie „Triinu".M. Laansoo jättis aga iargu ütlemata, mis lugejaid möödunud emadepäeval solvas, et kaanepildiks oli pandud koera pilt! Maret Lepik'u huvitav i ettekanne oli- rahvalauludest, kuidas naist on õpetatud, istuma,ja astuma neiust pea!le kuni abieluni ja. peksmiseni. : Lõpuks lausub üks mees „miks ma peksan oma naist kui ta sõtkub leivad käskimata". Ellen Irs'i ettekanne oli väga hea ja elevust tekitav. Ta. luges „Perno Postimehest" postipapa paunast naise kohta, 1860 aastast ja ta oma humoresk oli meie elust" aastakümnete kaupa. Elasime alguses pead-jalad koos. Siis 40 aastaselt oli naps ja naisest lahutus 50 aastaselt tants hommikuni, tööstus kaubandus, rahakogumine ja suvilad. 60 aastaselt ei kohvi, suitsu, viina ehame ja jäta sool maha kui halvatust ei taha... Noor meil hädaohtu kipub ja vana elu 'küljes ripub! Ta tõi lõpuks ka Anna Haava filosofeeringu naisest, mis- tema 75 aastat tagasi ütles „Püüa abielus olles mehele samuti meeldida ;kui enne abiellumist. Ära tülitse raha üle. Tunne hüviy mis maailmas sünnib. Unusta see mees, kellega sä oleksid" võinud ka abielluda jne." Tamara Norheim rõõmustas kuu- ; la jäid Tudor Vettik'u ,,Laul sõnajala õiest" ja ühe uue, väga ilusa lauluga „Mu kodu". Klaverisaade oli Tiina ,Norheim'i popit. Publik -soovis lisapala, aga ei saanud. Kirjanik Salme Ekbaum esitas oma uuest luulekogust „Ema käed'', «Janu" ja raamatu aasta puhul ilmunud luuletuse, kus lapsed enam ei loe. T. E. Naisseltsi käistööõpetaja Hilja Aun tutvustas M, Laansoo ideed Eesti vappide tikkimise näol ja teatas, et nad hakkavad käsitööringis rahvuslikkudel ainetel kleite tegema. Siis maitsesime kohvilaua looteid, kus müuhea hulgas ilutses „Triinu" väljaandja A, Külm'a poolt saadetud suur tort-ja M. Laansoo kaudu soovis väljaandja õhtule'head kordaminekut ning lubas omalt poolt kõik teha, et ajakirja tase ikka kõrgel seisaks Soovis, et ,,Triinu" tee leiaks võimalikult paljudesse Eesti kodudesse. ... Lõpuks avaldas M. Laansoo lootust, et ühendus Triinu lugejate ja kõikide nende paljude kaastööliste vahel ikka alles jääks. Kõigile neile, kes on annud oma aja ja töö, olgu teadmine, et seda tööd läheb tõesti kellegile tarvis, et see paljudele rõõmu teeb ja rahuldust toob. Vastastikkune mõistmine on ühe ajakirja ja lugeja koostöö aluseks. ::• 'E.T.T. Toitaineliselt koostiselt kõrvits samasse liigitusse kus on kurk, melon, vesimelon ehk arbuus jm. Need on rohke veesisaldavusega vili-aedviljad (ca vett), neis on meeldivaid maitse- ja lõhnaineid. Arvatakse (dr. med. J. Sõrra) et kurgi-mahl ja keedis kõrvitsaseemnetest mõjuvad takistavalt soolade sadestu-misele uriinis, pidurdades neeruliiva tekkimist. Ja — juba vanas Egiptuses kui ka kodumaal Eestis oli kur-gimahl tunnustatud ilüravivahen-diks. "• 300 g puhastatud kõrvitsat lõigata väikesteks tükkideks, panna keema 3 dl veega, lisada killuke võid, siis 2 , sl mannat või riisi ja lõpuks 4—5 dl piima.- Maitsestada soolaga, suhkruga ja 1—2 riivitud mõrumandiiga. Kõrvitsa*magustoidudele on mee tarvitamine eriti omal kohal. , On hea teada, et kõrvitsatükid mis tihedalt täidavad poole-liitrilise mõõ-dunõu, kaaluvad 300—400 g. Kõrvitsat peab koorima võrdlemisi paksult et eraldada koorealust puiset viljaliha/Retseptis märgitud ainete hulk on arvestatud umbes kaheks toiduportsiöniks. j 205reisijat. uiis -Boeing 747 Combi „Magnu§ Vikieg01 võitab peale 431 tonni kampa, (cargo) ja iiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiii^ |||||!IJ||illllllllllllllll!llllllllllllitllllll!M^ Jälle kase ladvast lehed langevad ja käes on aeg, mil hoolas autoomanik saeb oma sõiduriista korda eelseisvaks talviseks sõiduperioodiks. Tähelepanu tuleb juhtida eriti sellele, et antifreeže radiaatoris ja akna-pesemise- vee anumas oleks küllaldaselt tugev. Kummide surve langeb külmaga ja nendesse tuleb õhku juurde pumbata. Peatselt on ka aeg käes talve-. kummid panipaigast Ivälja otsida ja need alla panna,, kui need on olemas. Moodsate radiaal-kummidega on paljud saanud hakkama ilma lume-kummideta, kuna nendel kummidel on pinnas krobedama mustriline ja nad haaravad sõiduteed laiemalt ja tugevamalt. Raske tagavara ratas-kumm on uutel automudelitel asendatud kerge ruumi- ja raskuse säästa j aga (Space-saver)mida saab hädaabinõuna kasutada sõiduki paran-duskohta toimetamiseks. Paljud, kel pole sellisesse moodsasse tagavara-kummisse usku, .ostavad kaks ratast . lumekummidega ja kasutavad siis ühteteist tagavarakummiks suvel ja tavalist kummi tagavarakummiks talvel. Tuleb aga meeles pidada, et radiaalseid: kumme Nei tohi segada tavaliste kummidega, kuna mõlemad kumhiiliigid töötavad erinevalt. Segatult muutub auto roolimine ebakindlaks, võib tekkida hädaohtlik diagnaalne kõikumine (Swäy) ja eriti kurvetel võib auto minna kergesti kontrollist välja. Mõnedel on auto : ümbervahetamise ajal 'olemas \'äga korralikult hoitud regulaarsed lume-kümmid ja kiusatus neid kasutada uue auto alla on siis suur. On siiski kasulik seda riski mitte võtta ja need kummid koos autoga sisse vahetada, kuna enamus auto-müügikohti arvestavad neid vana auto sisseostuhinna määramisel. Hästi reguleeritud mootor tagab külma ilmaga kindla star-' timise, säästab bensiini ja ei tekita ebameeldivaid olukordi vales kohas seisma jäädes. Paljudel op aga teadmata, et nüüd võivad Ontario autosõitjad saada karistada selle eest, kui auto pole korralikult „tuned-up", ajab tagant välja, musta suitsu ja reostab sellega/ õhku. Senini kuulu-sid määruse alla õhu-saastamist vältiva seadeldistega autod ja trahvi said need kes ^seadeldised olid kas kõrvaldanud või lasknud korrast ära minna nii, et. nende väljalaske gaasid olid liiga mürgised. Möödunud suvel kehtvustatud. uued karmimad määrused haaravad kõiki mootorsõidukeid ja lisaks sellele, on karistatav ka tina sisaldava bensiini tarvitamine nendes autodes, mis ehitatud tina-vaba bensiini jaoks. Ontario valitsusel pole aga kahjuks küllaldaselt, inspektoreid määrustest kinnipidamise kontrollimiseks. Registreeritud 4 miljoni mootorsõidukist kontrolliti möödunud aastal ainult 25000, millest nähtub, et võimalused kontrolli kätte sattumiseks on võrdlemisi minimaalsed. Ontario maanteesid pat-rulle. erivad ainult 4 vastavate mõõduriistadega varustatud sõidukit. Inspektorid arvestavad, et ligi 40% mootoritest töötavad ,,mustalt"; s.o. karburaatorid pole korralikult reguleeritud, süüteküühlad on viletsad ja süütejagamine ebatäpne, General Motors on nüüd avalikult tõotanud, et juba 1985. mudeliaastal laseb turule esimesed elektri jõul töötavad sõiduautod. Nende väikeautode müügihind oleks praeguste 'kalkulatsioonide kohaselt ca $6500.— ja esimesel aastal kavatsetakse ehitada vähemalt 50.000 tükki. Jõuallikaks on uuelaadsed tsink-nikkel akumulaatorid, millede elektri konserveerimise võime on 2,5 korda suurem kui senistel autotööstuses kasutatud akudel. Ühe laadimisega saab sõita kuni 160 km. 80 km. tunnikiirusega ja neid saab laadida igal pool, kus olemas 110 voldiline elektrivool. GM on uute akude leiutamiseks kulutanud viimaste aastate jooksul üle 35 miljoni dollari ja kuna uurimisetöö 'jätkub, võib loota, et seniks, kui elektri-autod lähevad massproduktsiooni, on sõiduulätus veelgi pikem. Mis puutub nende autode sõidukuludesse, siis pole loota, et alguses see kiiiurieks odavamaks bensiini jõul Kuubistatud kõrvitsale! valada nii palju lahjat äädikavett (J5 dl veele 2 • sl äädikapiiritust) et see kataks kõrvitsa. Hoida üleöö jahedas. Ühe liitri kõrvitsatükkidele võtta 5 dl äädikavett, 2—3 dl suhkrut/kaneeli, 5 nelki, sidrunikoort ja kanget äädikat. Vesi panna keema, maitseainetega, keeta mõni minut, lisada kõrvitsatükid ja siis kange äädikas. Keedetud kõrvits tõsta purki ja kõrvitsatükkide vahele panna, soovi korral, mõned killud mädarõigast hoidijse paremaks säilumiseks. Lahu valada salatile läbi sõela. Hoida jahedas. - Kui palju võtta kanget äädikat, oleneb äädika sordist ja kangusest. Sellepärast on vajalik, järgneda juhisele mis on vastava äädikasordi pudelil, kaubadeklaratsioonis, " ' •, KÖRVITSA-ANANASSI ,: - X • , KISSELL MEEGA 300 g kuubistatud kõrvitsat panna keema 5 dl veega. Lisada tükk kaneeli, paar-kolm nelki, riivitud sidruni-vöi apelsinikoort. Kui kõrvits on parajalt pehme, lisada ^2 dl müügilolevat tambitud ananaasi (ananas-kross), maitsestada meega ja lisada 1—2 spl kartulijahu segatud vähese ;külma veega. Kuumendada, keema. Serveerida külmalt mandliküpsiste-ga, koorega või vahukoorega. Need. on mõned üksikud kõrvitsa-toidud. Eestlastel, kes siin ise kasvatavad 'kõrvitsaid on hea võimalus valmistada rohkem ka neid kõrvitsa-toite milliseid valmistasime kodumaal. Näiteks praadisime kõrvitsa-viilusid, hautasime kõrvitsat sibulaga ja tomatiga, keetsime kõrvitsakis-selli jõhvikatega ja valmistasime kõrvitsa vormiroa riisiga. Ellen Roosme (EPL) Teisipäeval, 30. oktoobril toimus Toronto mugavas Copenhagen Roomi restoranis SASI lennuliini erakorraline pressikonverents turismi- ja spordireporteritele, et tutvustada laiendatud SAS'i programmi. Esindatud olid Toronto suürajalehte-de, raadio ja TV jaamade reporterid. SAS Kanada peakorterit Montrealist esindasid Hans Dedekam — General Manager ja Eric Kuuti — Public Re-lation Manager. Kohal oli ka Toronto osakonna juhataja Stan Tapson District Manager. " kuuest ja laiendatud SAS'i programmist andis ülevaate Eric Kuuti. Tunduvalt on suurendatud lendude arvu Skandinaaviasse. Põh ja-Ameerika lähtekohtadest mis hakkab (cehtima talvise perioodiga.-14.000 istekohta nädalas on saadaval Montreali, New Yorki, Chicago, Los Angelese, Seattle, Änchbrage ; j a ; ' Skäiidiriölavia; vahel. Lendudeks kasutatakse ainult mugavaid suurlennukeid DC-10 ja Boeing 747. Alates 1. novembrist on saadaval uus n.ri. SAS „Business Class" nendele, kes reisivad palju äri ülesandel. Lennukitel on reserveeritud eraldi osa ärireisijatele, mis on tunduvalt mugavam „Economy Glassist" ja annab võimaluse kas puhkamiseks või järgmise äritehingu 'ettevalmistami* seks. Koos paremate lennutingimus-tega ärireisijatele pakutakse ka võrdseid võimalusi hotellides peatumiseks mõõdukate hindadega. On mõeldud ka kaasareisivatele abikaasadele. Arvata võib, et „Business Class" leiab suurt kasutamist. Alates- 4. jaanuarist kuni 28. märtsini on saadaval Montrealist erilised 9-päevased suusaprogrammid Norrasse, Lillehammeri ilusatele süüsa-radadele. Lennu hinnaks on 1611.00 millele lisanduvad elamiskulud 5410 Uudisena SASf i tegevuses on lennu ja laevasõitjatele programm Air & Sea Cruises, mis hõlmab tuntud laevaliine nagu Royal Viking Line, Nor-wegian America Line, Bergen Line, Silja Cruises, Furichal Cruises, Costa Cruises, Karageprgis Cruises, „K" Lines, Sun Lines ja Holland America Line. . :.. •• SAS võtab kasutamisele Euroopa suurlinnade vahel uue ja moodsa miseks suveks on vefel väga vähe kohti vaba. Eriti olümpiamängude tõttu on juba nüüd paljud lennud välja müüdud liini lendudel. Lenhuhinda-de kohta märkisid SAS'i esindajad, et sama mõõdupuu mis^maksab auto bensiini kohta maal, maksab ka õhus lennuki kütteäine osas. Järgmise suve sõiduhinnad on kavandatud praegustele õli hindadele — mis juhtub hindadega 6 kuu jooksul, keegi ei julge ennustada ega vastata. Kindel on see, et kui lennukid veel suürlennuki Airbus, A 300, mis algab lendavad, siis vaatamata tormile ja lendu Kopenhageni—Londoni, Oslo —Kopenhageni ja Stokholm—Kopenhageni vahel. Kopenhageništ väljuvad ka SAS'i lennukid igasse nelja maailmakaarde. Pressikonverentsil selgus, et järg-teistele raskustele, SAS on vanade uljate vikingite eeskujul alati esimeste hulgas, nii lõpetas hõimuvend Eric Kuuti oma ettekande Vikingite ridades. ema llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllillillllllllllllllllllllllN IST! .Gl Loomuliku elukäigu toimel oh meil paguluses kujunenud uus rahvus-grupp ehk — võiks öelda— uus generatsioon. Need on tõovabasse ikka jõudnud kaasmaalased, kelle peamiseks ühiseks tunnuseks on pensionil olek. Vanemaks generatsiooniks nimetada oleks neid enam raske, kuna sel omaaegsel nn. nooremal generatsioonil hakkavad juba lapselapsed abielusadamasse jõudma. See uus generatsioon näitab ka elavat kokkuhoiu tunnet, kuna me leia-' me neid igasugustes keskustes koonduvat omaette tegevuseks omaette koondiste raamides, pensionäride ühingutes ehk klubides. Selline koondumine toW^^mulikult • ka USA-si võib-olla eriti aegsasti New Yorgis, kus end nimetatakse New Yorgi Eesti Seenioride Keskuseks, töötavatest autodest, põhjuseks on, mil on üle pooletosina aastaid tege-akumulaatorite iga. Neid tuleb vahe- vust seljataga. tada iga 45,000 km. järele ja ikkagi veel suur raskus vähendab auto kandejõudu. Positiivseks küljeks on et mootorid töötavad mürata; ei reosta õhku ja muidugi mis kõige tähtsam, aitavad õlikriisi leevendada! Tuleviku plaanide kohaselt on 1990. aastal 10% General Motorsi produktsioonist varustatud elektri jõul töötavate mootoritega. Nagu üldselt teada, peavad kõik autojuhid, kes ületavad 80 a. vanusepiiri igal aas,tal tegema sõidueksami, kusjuures peab qlema ka arsti tunnistus, et tervis on autosõiduks vajalikult korras. Ontarios on üle 80. aastaseid autojuhte umbes 19.000 ja väga huvitav on, et vastavalt eksami- Koonduse omapärase nime tingisid mitmed omapärased asjaolud. Selle asutamisel nimelt sihiti organi seerumisviisi poole, mis oleks mah-neerijäte kokkuvõtetele, annavad nad sõidueksamite sooritamise osas silmad ette disko-generatsioonile/ Nii. sooritasid üle 80-ne .vanustest 8596 eksamid edukalt, kuna samal ajal noortest, esimest korda eksamile minejatest, said ainult 66% sõiduloa esimese katsega. Vanemad autojuhid s.o. üle 65 aastased tingisid ainult 4% Ontario liiklusõnnetustest;' 16- aastased 24%. Autojuhid 17—24 vanuseklassis tekitasid 24 korda roh-õnnetusi kui pensionärid. tunud New Yorgis reeglipäraselt tegutsevate teiste rahvuste või gruppide „Senior Citizen" raamidesse ja seega kvalifitseerituks toetussummade saamiseks kohalikult linnavalitsuselt. Kuna see siiski mitmetel põhjustel polnud läbiviidav, siis jäädi tegutsema tavalise eesti ühinguna aga tolle ,,ühkema'' niitfe all, mis juba kord oli tarvitusele võetud. Käiakse koos kaks korda kuus New Yorgi Eesti Majas New Yorgi Eesti Haridusseltsi lahkel vastutulekul. Peetakse iga kord mõni ettekanne, kõneldakse, mõõdetakse soovijail vererõhk ja tehakse tervisvõimlemist asjatundja, pr. Anu Ojamaa juhtimisel. Tegeletakse ka käsitööga ja vastavate näitustega, kusjuures toimusid ka peennahatöö kursused kunstnik R. Söödi juhtimisel. Kokku tuleb osavõtjaid nii saja piirides, kuna liikmete arv aga ulatub üle veerand tuhande. Muidugi juiiakse ka (paberist) tass kohvi koogikese või saiakesega. Aegajalt toimuvad suuremad ettevõtted, nagu õli asja Mardipäeva pidamine söömalauas ja ettekannetega. Et seda tehnilistel põhjustel polnud võimalik teha eesti Mardipäeva ajal. siis lepiti ameeriklaste Hallow-eeni eelpäevagä 30. ottoobril. Kombe kohaselt avati koosvibimine keskuse esimehe pr. M. Mäekee poolt ja palvuse pidas Õp. R. Khiranna, meenutades ühtlasi kodumialt lahkumist 35 aastat tagasi. Pr. I. Paomees luges ette ühe koomilise följetoni, maanaise arsti juures käimisest ja Malle Mägi esitas klaveril paar pala. Klaveri saatel esitas deklamatsiooni ru'k-kilillestja laulis vana^stläne pr. L. KÜSIMUS: Olen 19-aastane noor. Juba ajast, mil oskasin tähelepanu osutada näonahale on mind vaevanud tedretähed. On see mingisugune nahahaigus või häire ja kuidas oleks võimalik neid kõrvaldada? VASTUS: Tedretähed ei kujuta en- . dast mingit nahahaigust, vaid on kaasasündinud omapära. Õrna nahaga punajuukselistel ja heladamanahalis-fel blondidel on eriti kevadel tedretähed lahutamatuteks kaaslasteks. Tedretähed tekivad juba Japšeeas. Algul 'kujutavad nad endast väikesi kollakaid kurn' prüunikaskollakaid täpikesi ninaotsal ja põskedel. Aastatega nende värvus tugevneb ja hulk suureneb; Tedretähtedega ei kattu mitte üksnes nägu ja kael, vaid nad võivad lokaliseeruda ka rinnal,'•' käsivartel ja jalasäärtel. Tavaliselt on tedretähed just noorte inimeste nuhtlus; aastatega muutuvad aga tedretäred kahvatumaks ja keskeas võivad isegi täielikult kaduda. V Tedretähtede värvuse intensiivus-tumine ori seotud päikesekiirgusega. Sellest on ka rahva saas levinud väljend: „Kellel on näol tedretähed, seda päike armastab". Kevadel ja suvel muutuvad tedretähed palju tumedamaks kui päikeseväestel aastaaegadel. Kuidas tekivad tedretähed? Naha pindmises 'kihis asuvad pig-emndirakud, millest on sõltuv naha värvus. Olenevalt pigmendi kontsentratsioonist võib nahk olla tumedam (koguni mustjas) või heledam. Kui pigmendiräkud on nahal jaotunud väikeste ebaühtlaselt paigutunud lai-gukestenä, kujunevadki tedretähed. Kui tedretähti pole palju ja nad on küllaltki heledad, siis ei mõju need häirivalt ja selliseid tedretähti ei saa kuidagi kosmeetiliseks defek- . tiks pidada. Niisuguseid tedretähti võib vaadelda kui teatud tüübi omapära ja nende häbenemiseks pole mingit põhjust. Paljudele noortele annavad just nad terve, elurõõmsa Dreyman, kes nimetas erid humoorikalt „antiik-eestlaseks". Kombe kohaselt austati ka kõiki, kel oli. sügise jooksul olnud sünnipäev „elagu"-iaulmisega. Eelolevast programmist tehti teatavaks Linda Ormissoni ettekanne rahvusmustri-test ja L. Vahteri ettekanne: „Kas •Eesti iseseisvuse kaotus oli paratamatu?' Jõuluõhtu kavas on ette nähtud konsul Lirikhoršti esitus: ,,Paavst ja ikestatud rahvad". •':•:••/>• • . E. N. '•• ja kelmika ilme. Suvel kui nägu on päevitanud muutuvad ka tedretähed vähem märgatavaks. . Kui aga tedretähed on väga tumedad ja eralduvad teravalt üldisest nahatoonist, siis peab hakkama neid päikese eest kaitsma. Juba varakult (alates veebruarikuu lõpust), kui päikesekiirte toime on eriti intensiivne, tuleb nahk enne päikese kätte minekut päevitusvastase kreemiga sisse määrida — ,,Vanda Siin Tan Lo", ja katta „Cover up stick'iga". Kui kasutame „tõhusamäid" preparaate, I tuleks konsulteerida dermatoloo ;|gSga, . • •'. • sest peaeagu kõik pleegitavad ja koorivad salvid ja kreemid on nahale kahjulikud. Neis sisalduvad ained, eriti elavhõbeda ühendid, imenduvad naha kaudu organismi ja pikemaajalisel tarvitamisel võivad esile kutsuda mürgituse, Arst ei soovita elav-hõbedasalve üle 5—6 päeva järjest kasutada ja määravad 3-—4 päevaseid vaheaegu. Peagu Ikõik pleegitavad kreemid kuivatavad nahka ja nende pidev tarvitamine võib. soodustada kortsude tekkimist. Kuiva näonahaga naised peaksid nii palju kui võimalik piirama valgendavate kreemide järjekindlat kasutamist. Käesoleval ajal soovitavad iluravispetsialistid kangetoi-meliste elavhõbedaühendite kasutamist miinimumini viia. Tunduvalt kahjutum on tedretähtede ,^mias-keerimme". • naha toonis kate- ehk puüderkreerni-ga. Nende valik on väga suur. Kui esinevad ainult mõned ja heledama-yärvilised tedretähed, siis on küllaldane kasutada nendele kohtadele „cover-up stick'i", kuid kui tedretähed katavad juba suurem osa näonahast, siis on soovitav kasutada tugevamat kattekreemi — „cream beauty'it" vastavalt teie nahavärvile. Mõningail juhtudel on kasulik tarvitada kattekreemi üks toon tumedam •näonahast, et saada ühtlast katvat ilmet. See „mäke-up'i" alla kuuluv kreem annab' nahale ilusa sileda ja värske jume ja on ka heaks kaitsevahendiks ilmastiku hävitava toime vastu nahale. Ön ainult väga oluline, et lasete iluduseksperdil kindlaks teha teie nahale' kõige sobivama tooni, et saavutada loomulikku jumet. Vastasel korral võib näonahk mõjuda kunstlikult kaunistatuna. (Küsimused vastamiseks saata ,^leie Elu" toimetusse või otse — Elli Kai-vik, 166 Sherwood Ave. Apt. 2. Torosi- .•;. to M4P.2A8. T©S. 483-1-545), .'
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 15, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-11-15 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E791115 |
Description
Title | 1979-11-15-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 1S.N0VEMBRIIL--THURSMY, NOVEMBER 15 Seie Elu" nr. 46 (1553) 1979 ao»* @regi09s@pslgyga : V ABIKS PERENAISELE s : KÕRVITS Toronto Eesti Naisseltsi juhatus, koos kultuur-ringiga korraldasid üheksanda ,/Triinu'' õhtu 1. nov. Taevaluugid olid valvuri poolt lahti unustatud, kuid vaatamata vihmale oli inimesi saja ümber. „Triinu" toimetaja Malle Laansoo ütles T E . Naisseltsi tegevushooaja-le avasõna. Ajakirja asutaja, Veera Grünthal ei saanud tervislikkudel põhjustel Montrealist siia sõita, talle saadeti allkirjadega tervitus; , Malle' Laansoo tegi teatavaks rikkaliku eeskavaga õhtu lisas tuntud vanasõna „Kergem on kivisilda mõõta kui kive kokku kända" .Sellega viipas ta piltlikult toimetusele saadetud paradoksaalseid arvustusi ja õpetusi. Nagu — „Ärge tooge ajakirjas toiduretsepte"! — „Miks Triinu ei: avalda rahvuslikkude toitude retsepte?"- Siis — „Triinus pole müüd kui organisatsioonide; juubelkirjütised" — „Miks teie meie seltsi juubeli olete välja jätnud" jne. Ta leidis aga, et eesti naine on kriitiline ja et sõeludes saab parema ja puhtama vilja. Isegi läti naistel polevat nii head ajakirja kui meie „Triinu".M. Laansoo jättis aga iargu ütlemata, mis lugejaid möödunud emadepäeval solvas, et kaanepildiks oli pandud koera pilt! Maret Lepik'u huvitav i ettekanne oli- rahvalauludest, kuidas naist on õpetatud, istuma,ja astuma neiust pea!le kuni abieluni ja. peksmiseni. : Lõpuks lausub üks mees „miks ma peksan oma naist kui ta sõtkub leivad käskimata". Ellen Irs'i ettekanne oli väga hea ja elevust tekitav. Ta. luges „Perno Postimehest" postipapa paunast naise kohta, 1860 aastast ja ta oma humoresk oli meie elust" aastakümnete kaupa. Elasime alguses pead-jalad koos. Siis 40 aastaselt oli naps ja naisest lahutus 50 aastaselt tants hommikuni, tööstus kaubandus, rahakogumine ja suvilad. 60 aastaselt ei kohvi, suitsu, viina ehame ja jäta sool maha kui halvatust ei taha... Noor meil hädaohtu kipub ja vana elu 'küljes ripub! Ta tõi lõpuks ka Anna Haava filosofeeringu naisest, mis- tema 75 aastat tagasi ütles „Püüa abielus olles mehele samuti meeldida ;kui enne abiellumist. Ära tülitse raha üle. Tunne hüviy mis maailmas sünnib. Unusta see mees, kellega sä oleksid" võinud ka abielluda jne." Tamara Norheim rõõmustas kuu- ; la jäid Tudor Vettik'u ,,Laul sõnajala õiest" ja ühe uue, väga ilusa lauluga „Mu kodu". Klaverisaade oli Tiina ,Norheim'i popit. Publik -soovis lisapala, aga ei saanud. Kirjanik Salme Ekbaum esitas oma uuest luulekogust „Ema käed'', «Janu" ja raamatu aasta puhul ilmunud luuletuse, kus lapsed enam ei loe. T. E. Naisseltsi käistööõpetaja Hilja Aun tutvustas M, Laansoo ideed Eesti vappide tikkimise näol ja teatas, et nad hakkavad käsitööringis rahvuslikkudel ainetel kleite tegema. Siis maitsesime kohvilaua looteid, kus müuhea hulgas ilutses „Triinu" väljaandja A, Külm'a poolt saadetud suur tort-ja M. Laansoo kaudu soovis väljaandja õhtule'head kordaminekut ning lubas omalt poolt kõik teha, et ajakirja tase ikka kõrgel seisaks Soovis, et ,,Triinu" tee leiaks võimalikult paljudesse Eesti kodudesse. ... Lõpuks avaldas M. Laansoo lootust, et ühendus Triinu lugejate ja kõikide nende paljude kaastööliste vahel ikka alles jääks. Kõigile neile, kes on annud oma aja ja töö, olgu teadmine, et seda tööd läheb tõesti kellegile tarvis, et see paljudele rõõmu teeb ja rahuldust toob. Vastastikkune mõistmine on ühe ajakirja ja lugeja koostöö aluseks. ::• 'E.T.T. Toitaineliselt koostiselt kõrvits samasse liigitusse kus on kurk, melon, vesimelon ehk arbuus jm. Need on rohke veesisaldavusega vili-aedviljad (ca vett), neis on meeldivaid maitse- ja lõhnaineid. Arvatakse (dr. med. J. Sõrra) et kurgi-mahl ja keedis kõrvitsaseemnetest mõjuvad takistavalt soolade sadestu-misele uriinis, pidurdades neeruliiva tekkimist. Ja — juba vanas Egiptuses kui ka kodumaal Eestis oli kur-gimahl tunnustatud ilüravivahen-diks. "• 300 g puhastatud kõrvitsat lõigata väikesteks tükkideks, panna keema 3 dl veega, lisada killuke võid, siis 2 , sl mannat või riisi ja lõpuks 4—5 dl piima.- Maitsestada soolaga, suhkruga ja 1—2 riivitud mõrumandiiga. Kõrvitsa*magustoidudele on mee tarvitamine eriti omal kohal. , On hea teada, et kõrvitsatükid mis tihedalt täidavad poole-liitrilise mõõ-dunõu, kaaluvad 300—400 g. Kõrvitsat peab koorima võrdlemisi paksult et eraldada koorealust puiset viljaliha/Retseptis märgitud ainete hulk on arvestatud umbes kaheks toiduportsiöniks. j 205reisijat. uiis -Boeing 747 Combi „Magnu§ Vikieg01 võitab peale 431 tonni kampa, (cargo) ja iiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiii^ |||||!IJ||illllllllllllllll!llllllllllllitllllll!M^ Jälle kase ladvast lehed langevad ja käes on aeg, mil hoolas autoomanik saeb oma sõiduriista korda eelseisvaks talviseks sõiduperioodiks. Tähelepanu tuleb juhtida eriti sellele, et antifreeže radiaatoris ja akna-pesemise- vee anumas oleks küllaldaselt tugev. Kummide surve langeb külmaga ja nendesse tuleb õhku juurde pumbata. Peatselt on ka aeg käes talve-. kummid panipaigast Ivälja otsida ja need alla panna,, kui need on olemas. Moodsate radiaal-kummidega on paljud saanud hakkama ilma lume-kummideta, kuna nendel kummidel on pinnas krobedama mustriline ja nad haaravad sõiduteed laiemalt ja tugevamalt. Raske tagavara ratas-kumm on uutel automudelitel asendatud kerge ruumi- ja raskuse säästa j aga (Space-saver)mida saab hädaabinõuna kasutada sõiduki paran-duskohta toimetamiseks. Paljud, kel pole sellisesse moodsasse tagavara-kummisse usku, .ostavad kaks ratast . lumekummidega ja kasutavad siis ühteteist tagavarakummiks suvel ja tavalist kummi tagavarakummiks talvel. Tuleb aga meeles pidada, et radiaalseid: kumme Nei tohi segada tavaliste kummidega, kuna mõlemad kumhiiliigid töötavad erinevalt. Segatult muutub auto roolimine ebakindlaks, võib tekkida hädaohtlik diagnaalne kõikumine (Swäy) ja eriti kurvetel võib auto minna kergesti kontrollist välja. Mõnedel on auto : ümbervahetamise ajal 'olemas \'äga korralikult hoitud regulaarsed lume-kümmid ja kiusatus neid kasutada uue auto alla on siis suur. On siiski kasulik seda riski mitte võtta ja need kummid koos autoga sisse vahetada, kuna enamus auto-müügikohti arvestavad neid vana auto sisseostuhinna määramisel. Hästi reguleeritud mootor tagab külma ilmaga kindla star-' timise, säästab bensiini ja ei tekita ebameeldivaid olukordi vales kohas seisma jäädes. Paljudel op aga teadmata, et nüüd võivad Ontario autosõitjad saada karistada selle eest, kui auto pole korralikult „tuned-up", ajab tagant välja, musta suitsu ja reostab sellega/ õhku. Senini kuulu-sid määruse alla õhu-saastamist vältiva seadeldistega autod ja trahvi said need kes ^seadeldised olid kas kõrvaldanud või lasknud korrast ära minna nii, et. nende väljalaske gaasid olid liiga mürgised. Möödunud suvel kehtvustatud. uued karmimad määrused haaravad kõiki mootorsõidukeid ja lisaks sellele, on karistatav ka tina sisaldava bensiini tarvitamine nendes autodes, mis ehitatud tina-vaba bensiini jaoks. Ontario valitsusel pole aga kahjuks küllaldaselt, inspektoreid määrustest kinnipidamise kontrollimiseks. Registreeritud 4 miljoni mootorsõidukist kontrolliti möödunud aastal ainult 25000, millest nähtub, et võimalused kontrolli kätte sattumiseks on võrdlemisi minimaalsed. Ontario maanteesid pat-rulle. erivad ainult 4 vastavate mõõduriistadega varustatud sõidukit. Inspektorid arvestavad, et ligi 40% mootoritest töötavad ,,mustalt"; s.o. karburaatorid pole korralikult reguleeritud, süüteküühlad on viletsad ja süütejagamine ebatäpne, General Motors on nüüd avalikult tõotanud, et juba 1985. mudeliaastal laseb turule esimesed elektri jõul töötavad sõiduautod. Nende väikeautode müügihind oleks praeguste 'kalkulatsioonide kohaselt ca $6500.— ja esimesel aastal kavatsetakse ehitada vähemalt 50.000 tükki. Jõuallikaks on uuelaadsed tsink-nikkel akumulaatorid, millede elektri konserveerimise võime on 2,5 korda suurem kui senistel autotööstuses kasutatud akudel. Ühe laadimisega saab sõita kuni 160 km. 80 km. tunnikiirusega ja neid saab laadida igal pool, kus olemas 110 voldiline elektrivool. GM on uute akude leiutamiseks kulutanud viimaste aastate jooksul üle 35 miljoni dollari ja kuna uurimisetöö 'jätkub, võib loota, et seniks, kui elektri-autod lähevad massproduktsiooni, on sõiduulätus veelgi pikem. Mis puutub nende autode sõidukuludesse, siis pole loota, et alguses see kiiiurieks odavamaks bensiini jõul Kuubistatud kõrvitsale! valada nii palju lahjat äädikavett (J5 dl veele 2 • sl äädikapiiritust) et see kataks kõrvitsa. Hoida üleöö jahedas. Ühe liitri kõrvitsatükkidele võtta 5 dl äädikavett, 2—3 dl suhkrut/kaneeli, 5 nelki, sidrunikoort ja kanget äädikat. Vesi panna keema, maitseainetega, keeta mõni minut, lisada kõrvitsatükid ja siis kange äädikas. Keedetud kõrvits tõsta purki ja kõrvitsatükkide vahele panna, soovi korral, mõned killud mädarõigast hoidijse paremaks säilumiseks. Lahu valada salatile läbi sõela. Hoida jahedas. - Kui palju võtta kanget äädikat, oleneb äädika sordist ja kangusest. Sellepärast on vajalik, järgneda juhisele mis on vastava äädikasordi pudelil, kaubadeklaratsioonis, " ' •, KÖRVITSA-ANANASSI ,: - X • , KISSELL MEEGA 300 g kuubistatud kõrvitsat panna keema 5 dl veega. Lisada tükk kaneeli, paar-kolm nelki, riivitud sidruni-vöi apelsinikoort. Kui kõrvits on parajalt pehme, lisada ^2 dl müügilolevat tambitud ananaasi (ananas-kross), maitsestada meega ja lisada 1—2 spl kartulijahu segatud vähese ;külma veega. Kuumendada, keema. Serveerida külmalt mandliküpsiste-ga, koorega või vahukoorega. Need. on mõned üksikud kõrvitsa-toidud. Eestlastel, kes siin ise kasvatavad 'kõrvitsaid on hea võimalus valmistada rohkem ka neid kõrvitsa-toite milliseid valmistasime kodumaal. Näiteks praadisime kõrvitsa-viilusid, hautasime kõrvitsat sibulaga ja tomatiga, keetsime kõrvitsakis-selli jõhvikatega ja valmistasime kõrvitsa vormiroa riisiga. Ellen Roosme (EPL) Teisipäeval, 30. oktoobril toimus Toronto mugavas Copenhagen Roomi restoranis SASI lennuliini erakorraline pressikonverents turismi- ja spordireporteritele, et tutvustada laiendatud SAS'i programmi. Esindatud olid Toronto suürajalehte-de, raadio ja TV jaamade reporterid. SAS Kanada peakorterit Montrealist esindasid Hans Dedekam — General Manager ja Eric Kuuti — Public Re-lation Manager. Kohal oli ka Toronto osakonna juhataja Stan Tapson District Manager. " kuuest ja laiendatud SAS'i programmist andis ülevaate Eric Kuuti. Tunduvalt on suurendatud lendude arvu Skandinaaviasse. Põh ja-Ameerika lähtekohtadest mis hakkab (cehtima talvise perioodiga.-14.000 istekohta nädalas on saadaval Montreali, New Yorki, Chicago, Los Angelese, Seattle, Änchbrage ; j a ; ' Skäiidiriölavia; vahel. Lendudeks kasutatakse ainult mugavaid suurlennukeid DC-10 ja Boeing 747. Alates 1. novembrist on saadaval uus n.ri. SAS „Business Class" nendele, kes reisivad palju äri ülesandel. Lennukitel on reserveeritud eraldi osa ärireisijatele, mis on tunduvalt mugavam „Economy Glassist" ja annab võimaluse kas puhkamiseks või järgmise äritehingu 'ettevalmistami* seks. Koos paremate lennutingimus-tega ärireisijatele pakutakse ka võrdseid võimalusi hotellides peatumiseks mõõdukate hindadega. On mõeldud ka kaasareisivatele abikaasadele. Arvata võib, et „Business Class" leiab suurt kasutamist. Alates- 4. jaanuarist kuni 28. märtsini on saadaval Montrealist erilised 9-päevased suusaprogrammid Norrasse, Lillehammeri ilusatele süüsa-radadele. Lennu hinnaks on 1611.00 millele lisanduvad elamiskulud 5410 Uudisena SASf i tegevuses on lennu ja laevasõitjatele programm Air & Sea Cruises, mis hõlmab tuntud laevaliine nagu Royal Viking Line, Nor-wegian America Line, Bergen Line, Silja Cruises, Furichal Cruises, Costa Cruises, Karageprgis Cruises, „K" Lines, Sun Lines ja Holland America Line. . :.. •• SAS võtab kasutamisele Euroopa suurlinnade vahel uue ja moodsa miseks suveks on vefel väga vähe kohti vaba. Eriti olümpiamängude tõttu on juba nüüd paljud lennud välja müüdud liini lendudel. Lenhuhinda-de kohta märkisid SAS'i esindajad, et sama mõõdupuu mis^maksab auto bensiini kohta maal, maksab ka õhus lennuki kütteäine osas. Järgmise suve sõiduhinnad on kavandatud praegustele õli hindadele — mis juhtub hindadega 6 kuu jooksul, keegi ei julge ennustada ega vastata. Kindel on see, et kui lennukid veel suürlennuki Airbus, A 300, mis algab lendavad, siis vaatamata tormile ja lendu Kopenhageni—Londoni, Oslo —Kopenhageni ja Stokholm—Kopenhageni vahel. Kopenhageništ väljuvad ka SAS'i lennukid igasse nelja maailmakaarde. Pressikonverentsil selgus, et järg-teistele raskustele, SAS on vanade uljate vikingite eeskujul alati esimeste hulgas, nii lõpetas hõimuvend Eric Kuuti oma ettekande Vikingite ridades. ema llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllillillllllllllllllllllllllN IST! .Gl Loomuliku elukäigu toimel oh meil paguluses kujunenud uus rahvus-grupp ehk — võiks öelda— uus generatsioon. Need on tõovabasse ikka jõudnud kaasmaalased, kelle peamiseks ühiseks tunnuseks on pensionil olek. Vanemaks generatsiooniks nimetada oleks neid enam raske, kuna sel omaaegsel nn. nooremal generatsioonil hakkavad juba lapselapsed abielusadamasse jõudma. See uus generatsioon näitab ka elavat kokkuhoiu tunnet, kuna me leia-' me neid igasugustes keskustes koonduvat omaette tegevuseks omaette koondiste raamides, pensionäride ühingutes ehk klubides. Selline koondumine toW^^mulikult • ka USA-si võib-olla eriti aegsasti New Yorgis, kus end nimetatakse New Yorgi Eesti Seenioride Keskuseks, töötavatest autodest, põhjuseks on, mil on üle pooletosina aastaid tege-akumulaatorite iga. Neid tuleb vahe- vust seljataga. tada iga 45,000 km. järele ja ikkagi veel suur raskus vähendab auto kandejõudu. Positiivseks küljeks on et mootorid töötavad mürata; ei reosta õhku ja muidugi mis kõige tähtsam, aitavad õlikriisi leevendada! Tuleviku plaanide kohaselt on 1990. aastal 10% General Motorsi produktsioonist varustatud elektri jõul töötavate mootoritega. Nagu üldselt teada, peavad kõik autojuhid, kes ületavad 80 a. vanusepiiri igal aas,tal tegema sõidueksami, kusjuures peab qlema ka arsti tunnistus, et tervis on autosõiduks vajalikult korras. Ontarios on üle 80. aastaseid autojuhte umbes 19.000 ja väga huvitav on, et vastavalt eksami- Koonduse omapärase nime tingisid mitmed omapärased asjaolud. Selle asutamisel nimelt sihiti organi seerumisviisi poole, mis oleks mah-neerijäte kokkuvõtetele, annavad nad sõidueksamite sooritamise osas silmad ette disko-generatsioonile/ Nii. sooritasid üle 80-ne .vanustest 8596 eksamid edukalt, kuna samal ajal noortest, esimest korda eksamile minejatest, said ainult 66% sõiduloa esimese katsega. Vanemad autojuhid s.o. üle 65 aastased tingisid ainult 4% Ontario liiklusõnnetustest;' 16- aastased 24%. Autojuhid 17—24 vanuseklassis tekitasid 24 korda roh-õnnetusi kui pensionärid. tunud New Yorgis reeglipäraselt tegutsevate teiste rahvuste või gruppide „Senior Citizen" raamidesse ja seega kvalifitseerituks toetussummade saamiseks kohalikult linnavalitsuselt. Kuna see siiski mitmetel põhjustel polnud läbiviidav, siis jäädi tegutsema tavalise eesti ühinguna aga tolle ,,ühkema'' niitfe all, mis juba kord oli tarvitusele võetud. Käiakse koos kaks korda kuus New Yorgi Eesti Majas New Yorgi Eesti Haridusseltsi lahkel vastutulekul. Peetakse iga kord mõni ettekanne, kõneldakse, mõõdetakse soovijail vererõhk ja tehakse tervisvõimlemist asjatundja, pr. Anu Ojamaa juhtimisel. Tegeletakse ka käsitööga ja vastavate näitustega, kusjuures toimusid ka peennahatöö kursused kunstnik R. Söödi juhtimisel. Kokku tuleb osavõtjaid nii saja piirides, kuna liikmete arv aga ulatub üle veerand tuhande. Muidugi juiiakse ka (paberist) tass kohvi koogikese või saiakesega. Aegajalt toimuvad suuremad ettevõtted, nagu õli asja Mardipäeva pidamine söömalauas ja ettekannetega. Et seda tehnilistel põhjustel polnud võimalik teha eesti Mardipäeva ajal. siis lepiti ameeriklaste Hallow-eeni eelpäevagä 30. ottoobril. Kombe kohaselt avati koosvibimine keskuse esimehe pr. M. Mäekee poolt ja palvuse pidas Õp. R. Khiranna, meenutades ühtlasi kodumialt lahkumist 35 aastat tagasi. Pr. I. Paomees luges ette ühe koomilise följetoni, maanaise arsti juures käimisest ja Malle Mägi esitas klaveril paar pala. Klaveri saatel esitas deklamatsiooni ru'k-kilillestja laulis vana^stläne pr. L. KÜSIMUS: Olen 19-aastane noor. Juba ajast, mil oskasin tähelepanu osutada näonahale on mind vaevanud tedretähed. On see mingisugune nahahaigus või häire ja kuidas oleks võimalik neid kõrvaldada? VASTUS: Tedretähed ei kujuta en- . dast mingit nahahaigust, vaid on kaasasündinud omapära. Õrna nahaga punajuukselistel ja heladamanahalis-fel blondidel on eriti kevadel tedretähed lahutamatuteks kaaslasteks. Tedretähed tekivad juba Japšeeas. Algul 'kujutavad nad endast väikesi kollakaid kurn' prüunikaskollakaid täpikesi ninaotsal ja põskedel. Aastatega nende värvus tugevneb ja hulk suureneb; Tedretähtedega ei kattu mitte üksnes nägu ja kael, vaid nad võivad lokaliseeruda ka rinnal,'•' käsivartel ja jalasäärtel. Tavaliselt on tedretähed just noorte inimeste nuhtlus; aastatega muutuvad aga tedretäred kahvatumaks ja keskeas võivad isegi täielikult kaduda. V Tedretähtede värvuse intensiivus-tumine ori seotud päikesekiirgusega. Sellest on ka rahva saas levinud väljend: „Kellel on näol tedretähed, seda päike armastab". Kevadel ja suvel muutuvad tedretähed palju tumedamaks kui päikeseväestel aastaaegadel. Kuidas tekivad tedretähed? Naha pindmises 'kihis asuvad pig-emndirakud, millest on sõltuv naha värvus. Olenevalt pigmendi kontsentratsioonist võib nahk olla tumedam (koguni mustjas) või heledam. Kui pigmendiräkud on nahal jaotunud väikeste ebaühtlaselt paigutunud lai-gukestenä, kujunevadki tedretähed. Kui tedretähti pole palju ja nad on küllaltki heledad, siis ei mõju need häirivalt ja selliseid tedretähti ei saa kuidagi kosmeetiliseks defek- . tiks pidada. Niisuguseid tedretähti võib vaadelda kui teatud tüübi omapära ja nende häbenemiseks pole mingit põhjust. Paljudele noortele annavad just nad terve, elurõõmsa Dreyman, kes nimetas erid humoorikalt „antiik-eestlaseks". Kombe kohaselt austati ka kõiki, kel oli. sügise jooksul olnud sünnipäev „elagu"-iaulmisega. Eelolevast programmist tehti teatavaks Linda Ormissoni ettekanne rahvusmustri-test ja L. Vahteri ettekanne: „Kas •Eesti iseseisvuse kaotus oli paratamatu?' Jõuluõhtu kavas on ette nähtud konsul Lirikhoršti esitus: ,,Paavst ja ikestatud rahvad". •':•:••/>• • . E. N. '•• ja kelmika ilme. Suvel kui nägu on päevitanud muutuvad ka tedretähed vähem märgatavaks. . Kui aga tedretähed on väga tumedad ja eralduvad teravalt üldisest nahatoonist, siis peab hakkama neid päikese eest kaitsma. Juba varakult (alates veebruarikuu lõpust), kui päikesekiirte toime on eriti intensiivne, tuleb nahk enne päikese kätte minekut päevitusvastase kreemiga sisse määrida — ,,Vanda Siin Tan Lo", ja katta „Cover up stick'iga". Kui kasutame „tõhusamäid" preparaate, I tuleks konsulteerida dermatoloo ;|gSga, . • •'. • sest peaeagu kõik pleegitavad ja koorivad salvid ja kreemid on nahale kahjulikud. Neis sisalduvad ained, eriti elavhõbeda ühendid, imenduvad naha kaudu organismi ja pikemaajalisel tarvitamisel võivad esile kutsuda mürgituse, Arst ei soovita elav-hõbedasalve üle 5—6 päeva järjest kasutada ja määravad 3-—4 päevaseid vaheaegu. Peagu Ikõik pleegitavad kreemid kuivatavad nahka ja nende pidev tarvitamine võib. soodustada kortsude tekkimist. Kuiva näonahaga naised peaksid nii palju kui võimalik piirama valgendavate kreemide järjekindlat kasutamist. Käesoleval ajal soovitavad iluravispetsialistid kangetoi-meliste elavhõbedaühendite kasutamist miinimumini viia. Tunduvalt kahjutum on tedretähtede ,^mias-keerimme". • naha toonis kate- ehk puüderkreerni-ga. Nende valik on väga suur. Kui esinevad ainult mõned ja heledama-yärvilised tedretähed, siis on küllaldane kasutada nendele kohtadele „cover-up stick'i", kuid kui tedretähed katavad juba suurem osa näonahast, siis on soovitav kasutada tugevamat kattekreemi — „cream beauty'it" vastavalt teie nahavärvile. Mõningail juhtudel on kasulik tarvitada kattekreemi üks toon tumedam •näonahast, et saada ühtlast katvat ilmet. See „mäke-up'i" alla kuuluv kreem annab' nahale ilusa sileda ja värske jume ja on ka heaks kaitsevahendiks ilmastiku hävitava toime vastu nahale. Ön ainult väga oluline, et lasete iluduseksperdil kindlaks teha teie nahale' kõige sobivama tooni, et saavutada loomulikku jumet. Vastasel korral võib näonahk mõjuda kunstlikult kaunistatuna. (Küsimused vastamiseks saata ,^leie Elu" toimetusse või otse — Elli Kai-vik, 166 Sherwood Ave. Apt. 2. Torosi- .•;. to M4P.2A8. T©S. 483-1-545), .' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-11-15-06