Meie Elu = Our life, November 15, 1979

              II IIE ELU" Ii
Pujblished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 'Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 — tel. 466-0951
Teietajad: H.Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
,,METE ELUr väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asj-t; A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — t e l . 466-0951.
Tellirr^iste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp.:, kl. 9 h.
-5 p l , esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l,
Tellimishinnad: Kanadas — l a . $27.00, 6 k. $14.50, 3 k.
S9.00/USA)sse — l a . $29.00 6 k. $15.50', 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse;
1 a. $33.00, 6 k. $17.00,3 kJlO.OO. Kiripostilisa
Kanadas: l a . $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennu
ÜSA-sše: l a . $16.50,6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-maadesse:
1 a. $32.75,6 k, $16.40.
Üksiknumber—-.50c.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veeru
tisS3.75, kuulutuste küljel $3.50.
: esiküljel $4.00, teks-iiiii^
iiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiinniiiiiiüi IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIM
:ROI
Rünnak USA saatkonnale Tehera­nis
ja saatkonna personaali pantvan­gidena
hoidmine kuni haige Iraani
shahhi väljaandmiseni USA poolt on
rahvusvaheliste arusaamade järgi
sõjaline akt,'millele saab ainult jõu­ga
vastata. Sest Iraanis valitsev
võim on sellele agressioonile andnud
omapoolse õnnistuse ja ei ole suvat­senud
vahejuhtumit likvideerida.
USA president jai valitsus ei ole su­vatsenud
jõudu käsutada. Esiteks
hirmul saatkonna personaali elude
pärast. Teiseks kartes konflikti laie­nemist.
• i ;*"'
Iraani ohjeldamata terrorism USA
saatkonna vastu on U§A-s äratanud
laialdast pahameelt ja osa Kongressi
koosseisust peabki jõu tarvitamise
Iraani vastu vajalikuks, et päästa
mis päästa on ja sellega koos päästa
ka Iraani õli. Esimene Maailmasõda-algas
Serbia printsi mõrvamisest Sa­rajevos.
Kas algab kolmas maailma­sõda
vähjahaige Iraani shahhi telu
pärast New Yorgis?
President Carter on selle konflikti­ga
ühenduses jjubal avaldanud oma
kaks seisukohta: !) USA ei suvatse
Iraani maapaos olevat shahhi välja
anda ja, 2) USA ei kavatse kasutada
Iraani vastu sõjalist jõudu, et oma
saatkonna koosseis ja amfitruumid
vabastada. Kuid USA kasutab kõiki
..diplomaatilisi" vahendeid oma ees­märgi
saavutamiseks ja selle hulka
kuulub ka PLO (Palestiina Vabasta­mise
organisatsioon) vahetalitust
konflikti lahendamiseks.
PLO ei oma rahvusvahelist staa­tust
ei üheski mõttes, vaid ori võit­lusorganisatsioon,
mis on oma terro­riaktidega
mänginud silmapaistvat
osa ilma ühtegi lahendust Lähi§-Ida
probleemidesse tuues. Nüüd pakku­des
oma vahetalitust USA-le, taotleb
PLO oma rahvusvahelise staatuse
laiendamist, millel on oma hincf Üks­kõik
milline on hind, siis seekord­selt
maksab selle USA ametlikesse
vahekordadesse PLO-ga astudes ja
see võib laieneda jällekordselt kogu
Iisraeli ja Araabia maade vahekorda­dele
ja on võimeline neisse ainult
komplikatsioone tooma. Antud mo­mendil
on USA vahekord PLO-ga üks
samm allamäge.
Kuid paistab, et ÜSA yälispoliitili-
!l!lilllllllllli!!litlllllll!lllllll|{|||(llllllllltlllllllllllllH
ne hoiak on ehitatud kogu elatuses
maastikule, mis. on längus allamäge.
Sellekohta on kirjutatud: „USA ad­ministratsiooni
eeskirjad ei võimalda
aktsioone, milliseid võidakse tõlgen­dada
kui vastuseisu maailmas ilmne-väile
vasakpoolseile kallakuile või
vastuseisu n.n. kolmanda maailma
üha kasvav aile võimut aotlustele''.
Nii ongi Carteri filosoofia rahvusva­helise
poliitika osas rajatud pidevale
taganemispoliitikaie, jmillist pannak­se
põhjuseks ka Iraani revolutsiooni­liste
kujünemiste osas.
Kas shahh PahleM sisepoliitika
vastas kõikides aspektides USA ide­aalidele
(millised iganes need ka on),
on iseküsimus. Kuid Shahh oli USA
sõprade hulgas, USA varustas teda
välisvaenlaste (kommunistide) vastu
moodsate relvadega ja shahhi aegu
sai USA õli. Kui Shahh oli hädas, siis
puudus temal USA abi, kuigi just siis
pii aeg ameerika vägedel sisse min­na,
et oma huvisid kaitsta. UBA abi
jäi tulemata ja nüüd kerjab USA
PLO vahetalitust, et päästa oma
saatkonna 65 ametnikku.
Kõikvõimas ja vägev USA kogu sel­les
kompleksis d i isegi nii abitu, et
kaalus tõsiselt, kas anda shahhile
üldse Võimalust ravimiseks USA ra­viasutustes.
Niikaugele on USA presi­dendi
vläispoliitika langenud ka
inimõiguste küsimustes; rääkimata
kõikidest praktilistest küsimustest
(näit. õli). Carteri nõrk välispoliitika,
nagu analüütikud arvavad, on loonud
olukorra revolutsioonilise vaimu le­vikuks
Lõuna-Ameerika liitlaste ja
Kariibi mere rahvaste juures ja on
ähvardamas jällekordselt USA lõuna­ranniku
läheduses, Kuubal.
USA saatkonna koosseisu pantvan­gidena
hoidmine Teheranis vähjahai­ge
shahh Pahlevi väljanõudmise ar­vel
haarab kogu maailma tähelepa­nu.
Iraani võimul oleva valitsuse
hoiak küsimuses võib Iraani rahvale
rohkem kahju kui kasu tuua. Üks­kõik
milliseks ei kujune küsimuse la­hendus,
ori olulisim praegu küsimus,
milliselt hakkab USA administratsi­oon
nägema oma tuleviku välispolii­tilist
hoiakut ja sellest tulenevaid te­gelikke
samme. Sellest olenevad pal­jud
tuleviku kujunemised.
. " v.
i -r
ILMUS
Eesti kultuuritegeSastelt, koguteos noortele
l / f
•Hind. §10;00. Postiteel;tellides lisandub saatekulu .85c
Müügil „MEii ELÜ" taiif uše§
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
I iösteraamat:
j ;^-;Hind;'$1.50.;•': .
Postiga, tellides lisandub hinnale saatekulu.
1$
\ yiyÖii >^EiE ELUv/ tesiifruses
958 Broadview Ave, Toronto., Ont. M4K 2R6
NELJAPÄEVAL, 15,'.NOVEMBRIL — ' THURSDAY, NOVEMBER 15
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
«ooooioiiooooeooaooooa
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi. Laenud on lahtised ,
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäi
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
ra töövõimetuse
Lisaks sellele, et OPECi õliriigid tõstavad õlihinna liiga kõr­gele
ja nendele järgnevad Alberta õHprbvints, Alaska; osariik j.ti;
kohalikud õli produtseerijad, tõuseb pinevus Pärsia lahe väikestes
õlirilkides, sest Iraanis võimulolev moslemi usuliste šhiitide usu­lahk
laiendab oma mõju ka Pärsia lahe riikide usuvendadele. Kõi­ge
tundelisemaks kohaks on 350.000 elanikuga Bähraini kääbus­riik,
milline kontrollib Hormuzi merekitsust Pärsia^ lahes, mille
läbi voolab 19;000 miljonit tonni õli päevas. USA saab selle kitsuse
kaudu 2 miljonit vaati õli päevas, seega veerand oma õli impordist.
Pärsia lahe õliteed on praegu praktiliselt kaitseta, sest need riigid
ei julge Moskva.; ähvarduse tõttu; USA laevastikku oma sadama­tesse
lasta. -;
täielikult kadunud Pärsia jahe oli­te
e d e j uigeo 1 ek. Otseselt on; ähvarda­tud
kõik väikesed Pärsia lahe piir­konnas
olevad õlimaad, nagu Saudi-
Araabia, Kuwait, Quatar ja eriti Pär­sia
lahe .Hormuzi merekitsuse kohal
olev ainult 30,000 elanikuga Bahrain.
Hormuzi 30 miili lai "ja 65 miili pika
merekitsuse kaudu läbib 19.000 mil­jonit'vaati
õli päevas ja araabia ter­roristid,
enamik neist shiitid, kes või­mutsevad
Iraanis ähvardavad seda
õli teed sulgeda, Nad ähvardavad
uputada siia suuri õlilaevu. Kuid see
laht on liiga lai ja liiga sügav, et se­da
sulgeda õlilaevadegä. 'Kuid seda
lahte on võimalik sulgeda miinidega
ja ainult Saudi-Araabia ja Iraan oma­vad-
rhiinilaevu, et lahte puhastada.
USA omas Bahranis baasid, kuid
1977 a. pidid nad sealt lahkuma. Kui­gi,
seal on ka praegu USA sõjaväelasi,
siis need elavad isoleeritud baasides
ja ei tohi sõjaväe vormis ilmuda
sealt välja.'
Pärast seda, kui kerkis üles N. Lii­du
•rünnakbrigaadi küsimus Kuubal,
saatis USA oma lennukikandja Mid-vyay
koos saatelaeyadega India ooke­ani.
Kuid Pärsia lahe-riigid ei julge
ÜSA laevu lasta oma sadamatesse,
sest see ärritaks moslemi šhiitide
usulahu võimutsejaid Iraanis ja N-.
Liitu, kellel on vägesid ja suur mõju
Abessiinias, Löuna-Yeemeriis ja Afga­nistanis.
USA müüs Saudi-Araabiale
oma F-15 hävituslennukeid ja saatis
1 Op.000 .dollari eest relvi ja sõjava­rustust
Põhja-Yeemenile.
Olukord Pärsia lahe piirkonnas
muutub- iga päevaga pinevamaks;
Siia kuulub kahtlemata USA saat­konna
personali vangistamine Iraani
üliõpilaste poolt,.Iraani valitsuse ta­gasi
astumine eesotsas peaminister
'M. Barzaiiiga. Lähis-Idas on rohkesti
konflikte, nagu araablaste ja Iisraeli
vaheline konflikt. Kuid nendele; li­saks
on veel,suure tähtsusega kahe
suure moslemite usulahu, šhiitide ja
sunni moslemite omavaheline kon­flikt.
Iraanis võimutsevad praegu
moslemi šhiitide sekti liikmed eesot­sas
Ayätollah Khomeiniga. Shiidid
rakendavad kesk-aegseid moslemi
rangeid usukombeid ja barbaarseid
karistusi. .
Pärast seda koi Pärsia lahe polit­seimees
ja kaitsja ja. hoidja Iraani
shahh M. R. Pahlavi kõrvaldati on .
Kunstnikud emf
taga ;
— selle pealkirja all kirjutab „Eestl
päevaleht" Rootsis.
..Okupantide nn. .suhtlemisühing
(VEKSA, Väliseestlastega Kultuuri­sidemete
Arendamise Ühing) on
arendanud viimasel ajal ofensiivi lää­nes
asuvate eesti pagulaste hulgas si­dudes
mitmesuguseid.kommunistlik­ke
üritusi viimastega.
Ameerika Ühendriikides näit. tehti
äsja vaba eestlaskond osalevaks
kommunistliku ajalehe „Uus ilma"
70-aasta juubelipidüstušes sellega, et
juubelile väljasaadetud artistide, esi­nemistele
kutsuti katteorganisatsioo-nide
ja katteisikute kaudu ka põge­nikke,
kes omateada võtsid vaid osa
kultuuriüritusest.
Suhtlemisühingü esimees Ülo Koit
oli isiklikult kaasas, et asjad laabuk­sid
just nii nagu oli ette nähtud. Ja
kui siis tähistati kommunistliku aja­lehe
juubelit kontserdiga, kus esine­sid
Tallinnast toodud lauljad Urve
Tauts ja Voldemar Kuslap koos pia­nisti
Reet Laul'iga, siis algas ka ;.kul-tuurisidemetearendamine''
nendega.
Koit raporteerib võidurõõmsalt ,.Ko­dumaas":
— Sõnum meie kunstimeistrite ko­halviibimisest
levis kiiresti Ameerika
eestlaste hulgas ja kahest nädalast ei
jätkunud, et vastu võtta kõiki sõbra-.,
likke :•; küllakutseid ja esinemispal-veid.
Kaasmaalastele andsime veel
kaks kontserti — New Yorsis hotell.
,.Wellingtoni" saalis ning Washingto­nis
insener Leesmendi muusikasalon­gis,
peale selle andsime kontserdi ka
ÜRO Nõukogude esinduse personali­le
New Yorgis...
. Ofensiivi raamides .tüli ringreisile.
Ameerikasse ja -Kanadasse ka^ Tartu
.Vanemuise" näitleja Evald Herma-küla,
kelle.esinemised olid seotud
' Liidu kultuujiinimeste ekskursiooni­ga,
millise koosseisu ta kuulus ja
mille liikmete ülesandeks'olid-esine-misekd
oma rahvusgruppidele maa­paos.
Mh. esines Hermaküla sellel
reisil selleks ettevalmistatud üheme-heteatriga
USA-eestlaste keskustes ja
Kanadas, kus Torontos vahendajaks
oli Metsaülikool.
Kunstnikega koos reisivad suhile-misspetsialistid
..ühingust" saavuta­sid
sel viisil mitmeid.sõbralikke kon­takte
eestlastega, kes muidu olnuks
politrukkide suhtes eelarvamustega.
Suhtlemisühing on muide leidnud
koostöö eestlaste asukohamaadel
mõnede organisatsioonidega j a isiku­tega,
kuna senine taktika obiiaatoor-selt
kõiki asju teostada vastava maa
N. Liidu sõprusühingute kaudu ei ole
andnud soovitud tulemusi."
Usufanaatik Khomeini
Koraani ühel plakaadil.
Kõige suuremaks ähvarduseks
USA-le ja lääneriikidele ning õlidele
on Iraanis võimulolevate moslemi
usu šhiitide usulahu märatsemine.
See usulahk on Iraanis suuremaks,
kuid Pärsia lähe väikeriikides on
küll võim teise moslemite usulahu,
sunni moslemite käes. Kuid shiite on
seal rohkesti ja Iraani shiitid ässita­vad
oma ususekti liikmeid, naaber­riikides
üles, et nad toimiks seal sa­muti,
nagu Iraanis. Kõige raskem on
olukord väikeriigis Bahrainis, sest
see oli varem Iraani all ja seal on
shiite rohkesti. Meed korraldasid seal
demonstratsioone ja nõudsid ööklu­bide
sulgemist jne.. Politsei ajas nad
nuiadega laiali. Iraakis on võim sun­ni
moslemite käes, kuid shiitid on
teinud seal palju tüli ja pahandust
ja võitlused mitmel pinnal kestavad
kahe maa, Iraaki ja Iraani piiridel.
. Praegu on Saudi-Araabia, Iraak,
Kuwait jt. Pärsia lahe riigid valmis
Bahraini sõjaliselt kaitsma, kui
Iraan peaks Bahrainile tungima kal­lale.
'
Kõige halvem on asjaolu, et ei Bah­rainiesa
teised Pärsia lahe riisid ei
julge anda USA laevastikule oma sa­damates
ruumi, sest see ärritaks
„Meie Elu" nr. 46 (1553) 1979
õtf e vahet use korra
KM HITLIR
TALVES
STA
JAS?
„Meie Elu" nr. 36 kirjutas J. Käis
oma huvitavas artiklis f,Hitler müüs
Balti riigid Staliriile" muuhulgas, et
Saksa abistas Soomet Talvesõjas.
See ei vasta toele, — asi oli täiesti
vastupidi.
Poola jagamine kahe diktaatori va­hel
ning sündmused Balti riikides sü­gisel
1939. a. pakkusid hea näite, mis
oli oodata ka Soomel. Ja varsti hak­kaski
Stalin mängima Soomega sel­list
mängu, mis äkki äratas tähele­panu
kogu maailmas. Oktoobrikuu
algul esitati Moskvast ähvarduslik
palve Soomele — tulla nõu pidama
..konkreetsetest, poliitilistest küsi­mustest'..
Alles nelja päeva pärast
läks Moskvasse delegatsioon tuntud
N. Liidu asjatundja, riiginõuni^ Ju-ho
Kusti Paasikivi juhtimisel. Seda
..viivitamist" pidas NSV Liidu Hel­singi
saadik Derevjanski ennekuulu-matuna.
Soomlased hakkasid kohe mobili­seerima
jä abi otsima.sealt, kust või­malik.
Soome käed olid aga päris
tühjad abiliste suhtes: sakslased üt­lesid
külmalt, et Soome peab nüüd
koos Baltimaadega maksma selle
eest, et oli juba mõne aasta kestel
' suhtunud Saksamaasse ning rahvus-,
sotsialismi vaenulikult''.
MEUTRAALME:ROOTSI-Rootsi
koos Norraga tahtis mis
hinna eest tahes neutraalsena püsida
j a sealt, polnud oodata muud kui
sümpaatiat natuke materjaalset abi
ning mõned sõjaväelased. 18.—19.
oktoobril avaldati Stokholmis Skan­dinaavia
juhtide koosolekul Soome
tolleaegsele välisministrile Erkole, et
Rootsil, pole mingit kavatsust sõjali­selt
asjasse sekkuda;
Lääneriigid, Inglis- ja Prantsusmaa
osutasid sel ajal vähe huvi Soome,
vastu, mis aga hiljem muutus sood­samaks.
26. novembril pfovotseeriti Mosk­va
poolt kuulsad Mäinila tulistämi-sed,
mida võib võrrelda Saksa pro­vokatsioonidega
Poolas ja aurulaeva
,,Metallisti" ..uputamisega" Eesti ve­tes
kuu varem. 28. nov. Stalin tühis­tas
ühepoolselt Soome ja N. Liidu
vahelise mittekallaletungi lepingu ja
paar päeva hiljem venelased ületasid
Soome piiri maal, merel ja õhus. Tak
vesõda oli alanud.
Mis oli venelaste eesmärgiks sel­gub
1. detsembril Moskvas asutatud
nn. Terijõe valitsuse moodustami­sest,
mille juhiks sai kuulus punav
emigrant Otto-Ville Küusinen, kes
öeldi olevat Stalini paremaks käeks
ja kes kirjutas talle poliitiliselt pe^
dentsed kõned. Selle nn. ..valitsu­sega
tegi Moskva kõik need sobimu­se
d miiledest Soome legaälne ya 1 it-sus
oli keeldunud. Soome kommunis­tidele
nüüd selgus punase impe­rialismi
tõeline kavatsus: olla üheks
osaks „N. Liidu õnnelikus peres".
Sündis aga Talvesõja ime, sest. kom­munistid
hakkasid kaitsma oma
maad, eritigi, kui Stokholmis elav
Kominterni üks juht Arvo Tüominen
keelas neid Moskvale truu olemast.
Et sõjaga toime tulla õli Soomel
kaks võimalust. Kas nii pea kui või­malik
teha rahu N. Liiduga või han­kida
jõulised liitlased. Valitsus oli
ka vahetatud. Peaministriks sai Soo-
HKINSURÄNC
AGINCY LTB
23 Westmore Driv©
Sui*e 200
me Panga direktor Jätkusõjaaegne.
president Risto Ryti, ning välismi­nistriks
Mpskva poolt vihatud Väino
Tanner. Soome sõjaline lähtekoht oli
väga halb, sest enne sõda võimul ol­nud
nn. ..valitsus" polnud teinud ra- .
ha, mis varustamiseks vaja. Suuri-mad
puudused olid maaväel,' just
soomus relvade, soomus tõrje ning
suurtükiväega. Õigupoolest puudu .
kõikidest materjalidest.
Rootsi keeldus jätkuvalt abi and­mast
''nende 105 päeva jooksul; mis
Talvesõda1 kestis, väi j a arvatud ka­hureid
ja . mõned vabatahtlikud.
Rootsi kaitses oma neutraliteedi ju­ba
nii agaralt,; et ähvardas sõjalise
vahelesegamisega, kui tema territoo­riumit
kasutatakse selleks, et lääne­riikide
väekoöndisi Soome tuua.
SAKSA VAENULIKKUS
Saksa seisund oli formaalselt
'•neutraalne; -aga- ainult N. Liidu suh­tes.
Öljd need kaks riiki siis ju head
sõbrad ja liitlased. Hitler ei' tahtnud
teha midagi,- mis oleks seda sõbra-
•:. ijikküst kõigutanud. Saksa diplomaa­te
keelati 6. detsembril soomlastele
kaastunnet avaldada. Saksa eskaader
varustas Põhjamerel sõi Ivad vene all­veelaevad,
riikidevaheline: kaubava-hendus
arenes kiirelt jne. Hoolimata
sellest,-et ametlikult saksa ajalehed
ja raadio sõimasid ja kritiseerisid
jätkuvalt soomlasi; • oli ebaametlik-kudes
seltskondades ka kaastunnet,
mille juhiks'-peeti marssal Gõringüt.
Läbi' Saksamaa saadetud sõjamater-jal
konfiskeeriti natside poolt ja ai­nult
5 vagunit itaalia Fiat-hävitajaid
saabus Mussolinilt,.6 vaguni saadeti
piirilt tagasi, samuti Ungarist tulnud
•8 vagunit. Parast detsembrikuu al-gupoolt
suleti Saksamaa piirid täies­ti
Soome saadetavale sõjaabile.
Inglismaalt, USA-st ja Prantsus­maalt
tulid Norra kaudu ainult mõ--
ned lennukid ja kahurid kõrse hin-naga.
USA oli ju toläjal. seotud sise­poliitiliselt
nn. isolatsioonvpoliitikaga
mida.pres. Roosevel.t üritas Kongres­si
agarast vastuseisust hoolimata
murda. Soomes oldi nii pettunud
USÄ abist, et välismin. Tannes' ütles
8. jaan, USA saadikule Helsingis, et
venelaste käest oli saadud sõjasaagi­na
rohkem sõjalist materjali kui kel­leltki
teiselt sõbralikult riisilt!
: Lääneriikide üha suurenev huvi
Soome vastu ei tulenenud ..demo­kraatia
kaitsmisest Põhjalas", vaid
lihtsalt sellest, et taheti kindlustada
i rauämaagi saamine. Rootsist ning
uus rinne avada Põhjalas Saksamaa
vastu. Eritigi Prantsusmaa peaminis­ter
Daladier oli innukas N . Liidu kal­lale
tungima oma poliitilise ebakind­la
asendi tõttu kodumaal ja tõstis
jätkuvalt sõjalise abi hulka Soomele,
seda eham,': m ida k i nd 1 ama ks muü.iu:
sid kuulujutud Soome tahtest sõim!-
da rahu N, Liiduga. - :.
Materiaalset abi saadi .avalikul:
Soome Itaaliast, niivõrd kui oli või-,
rnalik Hitleri vastuseisu tõttu trans­pordi
osas. Itaalia sõdureid siia ei
. tahetud; hoolimata, et tuhanded end
pakkusid: Ungari, Taani ja muidug'
USA soome päritoluga väljaiärdü-jad
meeldisid hästi.ja neid saabu>ki;
Soome rohkesti. Lisatagu, et Herben
"Hooveri juhatusel kogutiUSA-s 2
milj. .dollar t riigi jaoks, kes alati
oma võla tagasi maksab". See sum­ma
hõlmas 90°ü vabatahtlikult kogu­tud'
välismaade abist.
Iraani shiite ja N. Liitu. Halb on as-jaolu,
et Jaapan, Lääne-Saksamaa ja
teised Euroopa riigid on küll sõltu­vad
Pärsia lahe õlidest, kuid NATO
kaitseb ainult Euroopat. Seega on
Pärsia lahe õliteed praktiliselt ilma
kaitseta. Hiljuti lugesime, et koguni
40.000 moslemi, enamik shiidid on
asunud Torontosse ja nad nõuavad
siin oma rahvusest politseinikke.
Kõige jumalam on veel asjaolu, et
enamik neist Iraani üliõpilastest, kes
Iraanis märatsevad - on saanud oma
poliitilise väljaõppe "USA pahempool­setes
ülikoolides, sest USA; andis
shahhi ajal Iraani üliõpilastele mas­siliselt
stipendiume ja neid oli shah­hi
võimult kõrvaldamisel üle 50.000-
de õppimas USA-s. . ^ :
Ees seisavad rasked ajad ja senine
Lähis-Ida õlide voolamine ka hinge
hinna eest võib lähemas tulevikus
muutuda küsitavaks. Peale selle on
teine oht, et OPEGi kõrge õlihinna
tõttu ön kogunenud; selle mandri õli-ettevotete
kassasse nii tohutu suu­red
summad, et need ostavad üles
kõik selle mandri poliitikud ükskõik
millisest parteist. Nad ostavad üles
ka sünteetilise õli valmistamise ette­võtted
ning suruvad kodaniku oma
monopoli alla.
Hoolimata sellest, et soome ajale­hed
suhtusid oma hõimuvendadesse
eestlastesse üsna vaenulikult ja neile
moraali õpetades (arvatavasti selle­tõttu,
et eestlased baaside arastuga
nõustusid ja Eesti territooriumilt
sooritati kõik pommitamisedJLõuna-ja
Lääne-Soomes), eestlased kogusid
.salaja, oma eluga 'riskeerides soom­lastele
raha, ning kuldesemeid. Mui­dugi
see venelastele ega nende käsi­lastele
ei meeldinud.
. Alates 194Ö. saadik hakkas läänerii­kide
huvi Soomet vastu tõusma üha.
kiiremalt. Siis aga üritati kontakti
venelastega Rootsi kaudu, et hakata
rahu sõlmima. Moskva ..pehmendas"
Soomet rootslaste abil ja Moskva
.teadis, et, varem või hiljem Rootsi
•hakkab .soomlasi rahuteele suruma.
Seda kindlustas eritigi see, et 16.
•veebruaril kirjutasid Rootsi ajalehed
suurte pealkirjadega, kuidas peami­nister
Hansson oli öelnud ,,ei" valis-,
min. Tanneri palvele transponeerida
; lääneriikide sõjaväelasi Rootsi kau-
;du. See tähendas praktiliselt, et
Rootsi pakkus N. Liidule vabad käed
Soome osas. Moskva siis ainult ootas
„õuna kukkumist" Rootsi abil. .'sest
läänenaaber ei kavatsenud Stalinilo
vastu panna. Veel jaanuaris-oleks see
olnud võimalik midagi Soome ka­suks
teha, sest tol ajal venelased,
võtsid, kontakti, et sõda lõpetada
soodsate tingimustega Soomele. Kui
Rootsi oleks siis Molofovile ütelnud,
et tunneb huvi Sööme vastu, vaevalt
. venelased oleksid Hitleriga " sõdima
hakanud, ühinenud Rootsi-Soomesa
(ja Inglismaa-Prantsusmaaga). Root­si
aga midagi ei öelnud ja nii soveti
armee algas uue suurrünnakuga, jaa-lhk.
3)
li •>
•
MMeie Elu" nr. 46 (
Koi man
(Algus es
is: — ei tulel
246, tuleb tihti 84 ji
7. Eesti keeles Ic
selt 45, rahuldavaltl
loe 13.
8. Eesti keeles ki|
väliselt 67, korralil
ei oska 18.
9. Eesti keelt ön
— .kodu (vanemad
270; täienduskool if
leinad). ;
10. Täienduskoolil
(372 vastajast); õprj
•keskmine õppeaasti
- 11. Eesti raamati
ei loe 94, loeb harva]
(kõik pole; vastama
12, Ankeedi küsil
. nud: — eesti skau!
104; noorteringi \(j
(rahvatants, võin
noortekoor, pühapal
13. Nimetada md
raamatut, käsiraal
milliseid omad. või
Vas.tuseisl sellele k|
kurvastav olukord.
'. dus nimetahiisvaär
, raamatuid, ega ka
misvara niis neid. l |
Sellest tingituna
gitud 7 ja 11 küsi ml
keskis; vastuolus.
TOOTSIi.OOD E S l |
Noorte lemmikul
kar Lutsu Keva-de
si lood on loetavail
hai, neist on märgil
Lugusid Kalevi^
skautlikku kirjandil
• kimist väärivad
Pargi — 25 korral,
ge kajak" on huvi
Taninisaarel, Lal
(.„Tasiija"V on riiii)
leisi vähem. Noor
hoidjal" on märgu
eriti huvi pakkunul
•nui" on esile tõsteti
Eesti ajalehti eril
siiski rohkesti sii|
märgitud ligemale
NOORTE SOOV II)j
'Ankeedi; viimase
suhtes noorte soo j
'•vastanud. Et noort
si mitte täielikult
nõvalt mõned neist
,,Elukohast tinuil
dusl eesti noorte \
.Üks või rohkemf
,• tavad kaasa Eesti
ürituste korralda;
,,Soovin Eestil
meid soove, mõnel
vaba).
. • Soovitakse lihi
noortega .
Ei ole huvi ta va I
lugeda, märgivad
„Ema_ räägib ee;
riklane". Tahan, ei
. nuga eesti keelt",
vanemad on' sega
dak.se omavahel, vii
.-.Soovime, et vail
niks peale asju, rnl
„Sooviks rohkei|
seisvusaegsest Ee:
lööd eesti noorjegl
..Sooviks eesti;
(ImilismaaU).
MIS ON J ARELDI
— Kerkib küsiil
sid meie järelduse]
• ütleb lhrberl Mi
matsioonis.
• • .Vastused vajav;)
Jcmisl .laiemal, r
\aiirt kui asja k[
võetakse ja kirjutj
'.•'•''•.' t'hes asjas on
meil noorte kirja]
. ja oma eesti raain|
- ta iniseks.
Käesoleval traH|
tukuni ja erit-i piil
nooilele omase kl
matute kinkimine
rania noorte-, raa|
organisatsioonid'.:
lid, seltsid,' ühinJ
sed peaksid rais
häid eesli' raama)
"iladena vastaval
virgutuseks nooilj
Kaamatu-päe\'a(
. ' ga, raamatn-näitl
müük j^eaks roh'k.1
"Tänapäeval ei lij
. müügilaua juurde
'nende, vähesed'
kõigeks muuks.;
Asjahuvilised
noorte juhid, örga]
. tesõbrad) võivad
ta üksikasjalikkt
meid, kokkuvõtte
re, kirjutades oin|
bert Michelsön,
Ocean Gate, N..r .|
• on saadaval / tasu
liikme LilianEso)
1977 ilmunud last
tule nimestik.
MEIE ELU" asu\
ja seisab eesti
ses.