1979-02-22-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" nr J 8 (1515) 1979
Veebruari esimesel nädalalõpul Eesti Kunstide Keskuse poolt korraldatud Esimene Eesti Muüsikakonve-rents
hõlmas tiheda kava helis ja sõnas mille kirjeldamiseba alustasime eelmistes numbrites. Järgnevalt vaaüe:
me lähemalt kontserte ja refereerime kokkuvõtlikult ettekandeid.
Esimese Eesti Muusikakonverentsi
teine päev Toronto.Kuningliku Konservatooriumi
ruumides algas praost
0. Puhmi vaimuliku meditatsiooniga,
mis toetus salmile: ,,Ja ma nägin uut
taevast ja uut maad". (Ilm. 21:1),
Charles Kipper, segakoor „Canta-te
Domino" kaasabil, selgitas oma
helitööd „Gloria". ?ee on kolmeosa-line
;ja kirjutatud nii, et see on lauljatele
kerge ja kättesaadav, kuid vormilt
moodne. Koor demonstreeris.
Maaja' Duesberg-Roosl orelisaatel
näiteid helitööst, tuues esile iseloomustavaid
kohti. Lõpuks esitas .koor
kogu helitöö, mis algab ühetaktilise
eelmänguga millele koor liitub pisut
dissonantsliku fortega. Helitöö teine
osa on vaiksem ja aeglasem. Kolmas
osa algab kaugel tkos-tva inglilauluga
• ja kulmineerub koraaliviišil „Ma tulen
taevast ülevalt" ning lõpeb võimsa
„halleluujaga". Helitöö kestvus 5
minutit.
KOORI SAATMISEST
andis ülevaate; Toronto Eesti Meeskoori
koorijuht Asta Ballstadt. Ettekanne
käsitles, pearrjiselt klaverisaadet,
sest klaver on enamasti kergesti
kättesaadav. Saade on otseses seoses
teose iseloomuga ja muutub,ning varieerub
koos teosega. Saade võib
teost täiendada, võib lisada tämbri,
nüansse ja rakendada meeleolu tunnet.
Saade väga harva duplitseerib
partiid tervikuiia. Helilooming ise
dikteerib, mida saade peab esiplaanile
tooma. Kui teos algab eelmängu-
. . . . . . i o -
ga, siis langeb vastutus meeleolude
küsimuses saatjale; saade on siis esikohal.
Järelmängus on saate ülesandeks
teose ümmarguse lõpuni viimine.
. • .:: •'•
G. Kipper'i „Glooria's" tarvitab he-ja,
kes momendil on ansambli liige,
keV omab kõik .vajalikud tehnilised
nõuded, kes valvab dirigenti, kuulab
hoolega koori— on kunstnik.
HELENE TOBIAS'E KANTAATI
tutvustas, ta tütar Maaja Duesberg-
Roos, tuletades meelde raskusi, mis
kerkisid : Helene Tobiase! Berliini
Muusikaülikooli astumisel. Väideti,
et noortel tütarlastel puudub kompositsiooni
õppimiseks vajalik loogika.
Alles pärast juba varem kirjutatud
viiulisonaadi esitamist, mis hinnati
struktuuri poolest loogiliseks, võeti
ta ülikooli vastu.
Helene Tobias on säilitanud selle
loogilise struktuuri ja talle on eriti
südamelähedane piibli tekst. Ta „Re-quiem"
valmis paari kuuga.
Iseloomustavate katkenditega heli
tööst, näitas Maaja-ljuesberg noorte
koor „Lootus'e" ettekandel helitöö
omapärast polifopnilist struktuuri ja
vormilisi iseärasusi. Eriti raske osa
on „Kyrie eleišon". Selle fuugavor-mis
ülesehitatud osa esitamisel, Maaja
Duesbergi temperimentlikkus koorijuhtimisel
ja oma ema helitöö sügavalt
tunnetamine, andsid kuula j as-konnale
helitööst meeldejääva elamuse;
Kantaadi bassi soolo esitas
Avo Kittask, keda saatis klaveril
Maaja Duesberg-Roos;. ' 1
FEBRUAR.Y 22'
lilooja ainult üht. takti eelmänguks
Nende nelja löögiga peavad.kõik hää-lerühmad
oma hääle kätte saama.
Helitöös lõpetavad saatja ja koor
korraga. Referent vaatles veel
Purre •• segakoorile seatud laulu ^Sirel",
kus eelmäng peab väljendama
seda õrnust, millest .räägitakse laulus.
R. Toi — ,,Era Eesti" klaveri saate
eelmäng algab värvirikaste, kõlavate
akordidega.-R. Toi nõuab siin
saatjalt head tehnikat ja. täpset koorijuhi
jälgimist. : - '
• Saatja peab osasse sisse elama. Parimaks
vahendiks on referendi arvates
koorile .mõttes kaasal aulmine.
Koori kuulamise tähtsust tuleb eriti
rõhutada, et ei tuleks ette koorist
ülemängimist. Peab arvestama, mis-"
suguse kooriga ön tegemist: mees-,
sega-, nais- või lastekooriga. Koori
saatmisel ön. kõige tähtsamaks an-
.sambli liikmeks koorijuht — ta on
ühendajaks helilooja ja kuulaja vahel.
Saatja peab alati koorijuhti nägema.
Esinemisel peab maksma koorijuhi
tahe, isegi kui ta kaldub kõr-
„LAENA MULLE KANNELT, ' .
VANEMUINE": : ;
on Kristi Alliku poolt loodud kantaat
koorile ja orkestrile, Kantaat on kaheosaline.
Esimene osa on ätonaalne
ja teine: (pikem) osa õn rütmiline.
Orkestris on kasutatud 15 instrumenti.
Välja on jäetud oboe, on aga küll
kasutatud lõõtspilli. Helilooja märgib
,et oleks heal meelel kasutanud
kannelt, kuid kannel on kahjuks liiga
nõrk, et kasutada võimeridamata-elektroonilise
võimendajä lisamisega
S. | aga kaotab.kannel oma iseloomustava
tämbri. Ka torupilli pidi jätma
välja, sest on raske leida, .pilli ja
mängijat. .' .
Helilooja selgitas üksikute' instru-'
mentide- kasutamist ja andis üksikasjaliku
selgituse teose struktuurist.
Helitöö lõpeb koori ja orkestriga
koos, väga rütmiliselt. Ettekanne
vältab 15: min. Kantaat •on.kirjutatud
eesti keele sõnadele,, kuid pn kavatsus,
tõlkida ka inglise keelde. Seni
.pole 'helitööd veel, ette kantud.
esitasid muusikalisi demonstratsioone
U. Kasemetsa loomingust. Viimasel
ajal on siiski märgata heliloojate
suuremat huvi konventsionaalse
muusika vastu, tähendas lõpetades
prof. Beckwith.
MUUSIKA ÕPETAMISEST :V \
Suurte kogemustega muusikaõpetaja.
Lydia Änton-Pals, Edmontonist,
esitas huvitava ettekande muusika
õpetamisest, Referent märkis, et kõikide
teiste alade õpetamisel lastele
on tehtud palju uurimisi ja muudatusi.
Muusikaõpetamine on aga jäänud
samaks, mis oli sada aastat tagasi.'
See on põhjuseks, miks õpilased
ei õpi. Lektor esitas uusi mõtteid
ja võtteid mis ta muusikaõpetajana
ja pedagoogina oh välja arendanud;
Ta on õppinud laste hingest aru saama.
Õpilastelt ei saa nõuda võimatut.
Last ei tohi isoleerida elust.
Peaks õppima muusikat, mida teeme
praegu, mitte- seda, mis oli 300 aastat
tagasi. Referent arvas,'et muusikas
peegeldub meie elu. Tänapäeva
muusikat ei mõisteta, sest publikut
pole kasvatatud seda mõistma. Kuigi
uus õppeviis pole veel viimistletult
kristalliseerunud,' on selles siiski võtteid,
mis lapsi muusikäõppimisel
rõõmustavad. Muusika õpetamisel
lastele tuleks kasutada kõiki neid tegureid,
mis lastele juba tuttavad, .nagu-
puud,- maastik, värvid jne. püüdes
•neid muusikas väljendada. Eriti
peaks panema rõhku komponeerimisele
ja omaloomingule. Referent esitas
mitmeid näiteid klaveril õpilaste
komponeerimise oskusest ja omaloo
minsust.
pole saadaval raamatukauplus-
Saatke $1.0® aadressil:
FOSITIVE PRODUCTS
21 Craven Road
Toronto, pnt.,
M4L2M
ja Teile saadetakse
tik ja hinnakiri
Lisiof fhe
raamatute nimes-
Saadetud $1.00 an atakse maha Teie
järgnevast tellimis jst.
tCÄTUSTi, KÕNNI- JA AUTOTEEDE
LUMEST PUHASTAMINE LINNAS
yÖi SUVILATIS.; Tqsu kokkuleppel.
2S4-4359 ja küsida And
1. SOOSAAR, CA.
Chartered Äccountänt
Süite 600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M512H7
Tel. 862-7115
iab li ai milion dollaril
S EHITADA
Eesti Abistamiskomitee loo ühiskonnale }
— Neil päevil selgus, et võiksime vanade puhkekodu ehitada koos lätlaste või leedulastega, ütles Eesti Abistamiskomitee
esimees A. Šepä\neljapäeval Pensionäride Klubi koosviibimisel. EAK siiski tahaks jääda mõtte
juurde, et oleksime omaette; Sel juhul aga oodatakse majanduslikku abi eesti ühiskonnalt ja eriti neilt kes tahavad
olla puhkekodu elanikud.
UDO KASEMETSAST V"
Parast einet algasid Konservatooriumi
saalis jälle loengud. Prof.. John
Beckwith esines ingliskeelse loenguga
„Ne\v Music and Üdo Kasemets".
Ta andis U. Kasemetsa loomingust
ülevaate, kirjeldades ta. omapärast
süsteemi loomistöös ning esitades
selgitamiseks ekraanil skeeme. Lynn
vale partituurist. Referent lõpetas j West Trio, mille moodustasid kitarri-oma
ettekande, öeldes: „Koori saat- mängija, flöödimängija ja naislaulja,
'•"0^. -:• : • ''./••/'•" l .. .. •' . 7.
epqnu
autorile
Muusikapedagoog ikan Martin sai
5. veebruaril 70-aastaseks. Sel puhul
avaldas Lindsay ajaleht „The Fossiile
lehekülje ulatuva artikli koos piltidega
juubilari elukäigu mitmetest
etappidest mitmetes maades. Jaan
Martinit külastas1 tema kodus Lindsay^
ka „Peterborough Examiner"
kaastööline, kellele juubilar jutustas
'oma elukäigust, mis algas Eesti talus
ja jõudnud pensionäripõlveni
ühes Kesk-Öntario linnas.
Ajalehe. järgi; on laan Martin Kanadas
tuntud kõiges enam kui kahe
blokflöödi (recorder) õpperaamatu
. autor, mis alates 1953. aastast kasu-lamisel
peamiselt.algkoolides. Praegu
veel laekub autorile honorari umbes
10000 raamatu- eest aastas.
. Jaan Martin, kes elab Lindsay's
koos abikaasa Anni ja poja Eetriga,
kes taotleb York ülikoolis magistri-graadi,
alustas müusikakarjääri laj>
sena moodustades koos kolme'venna
ja õega rahvalauluansambli.
Töötades kooliõpetajana ta. jätkas'
õpinguid konservatooriumis,• juhatas
kooliorkestreid ja koorisid, kohalikke
laulupidusid jne. Põgenikuna Soomes
ta mängis mereväe orkestris ja
hiljem oli lipulaeva „Väinämöinen"
orkestrijuhiks. Asunud Rootsi Jaan
Martinist sai taas muusikaõpetaja,
orkestri-- ja koorijuht.; Ka kirjutas ta
kaks õpperaamatut puhkpillidele,
mis praegu kasutamisel.
1951, a, Martinid tulid Kanadasse
ja pärast suvekursuse lõpetamist sai
juubilar muusikapedagoögi. õigused.
Asus tööle muusika ^supervisorina''
Kinmounti ja ümbruskonna kooli
des. Ta tegi läbi veel kaks suvekursust
ja oli blokflöödi 'instruktoriks
„Recorder" nagu seda pilli alates 16
sajandist nimetatakse, on otsast puhutav-
flööt, kergesti õpitav ja -odav
mänguriist.. " ; .
Jaan. Martin ; on kirjutanud kaks
õpperaamatut ,,The Recorder tutör"
• 1 ja 2. Oma mängu- ja iaülugruppide-ga
on ta esinenud - korduvalt TV-s,,
muusikapidustuste!. .
Jutuajamises „Peterborough Exa-miner'ile"
Jaan Martin ütles, et Kanada
lapsed, keda ta õpetas, olid
muusikast samuti vaimustatud nagu
need keda ta õpetas Kodumaal. Kuid
täiskasvanud kanadlaste suhtumine
on erinev. Muusikapidüstused Eestis,
mis jätkuvad praegugi, on Kanadas
asendatud selliste mässkogunemiste-ga
nagu Grey Gup,-Eesti koolides on
kunstidele pandud enam rõhku kui
Kanadas. Sissepääs on piiratud, kuid
kui muusikud lõpetavad, on neile ga
ranteeritud ka; töökohad.
Muusikakonverentsi raamides korraldatud
Eesti Kunstide Keskuse
muusikavõistluste üldkorraldajaks
oli Margit Viia. Zhüriisse kuulusid;
Lydia Pais, Dagmär Kokker ja Nora:
Mall Kerson — klaveri alal, Irene
Loosberg ja Avo Kittask — lauluklassides
ja X. Pais ning Nora-Mall Kerson
viiuliklassides.
Tagajärjed klaveriklassides: /
A klass: (7 aastased ja alla) 1) Lehte.
Leesment 83, 2) Laura Randmaa
32. --.'V;'.:-;^;.
B.klass: (-9 aastased ja alla) 1) iiä
Metsala-83, 2).Derek Ewen 82, neile
järgnesid Ingrid Äbolins/Trina Läte,
Leesment ja Lisä. Norheim../•,
G: klass: (11 aastased ja "alla) Pia
Metsala 82.
• D .klass: (13 aastased ja. alla) 1)
Linda Norheim 84 ja 2) Karen Jür-man
83. .-'
."E..klass: (14 aastased ja alla) 1)
Kristine Neps 86, 2) Martin'Kiik 84
ja 3) Monika Pilt 82.
.H klass: (17 aastased ja nooremad)
Indrek Koop 78. .-.
I klass: (18 aastased ja nooremad)
1) Tarmo Teng 88, 2) Heidi Xlamas
84, 3) Liisa Siimo, 4) Linda Karuks,
5) Indrek Koop.
tagajärjed-lauluklassides:
A klass: 1) Laura Randmaa 92, 2)
Heli Leesment 91, järgnesid Tamara
Tambre, Trina Läte,;Lisa Pilvet, Mo
nika Roose.
B klass: 1) Erik Pilvet 80,.2) Rutt
Küng 76, Peeter Roose, Andres Küng.
C klass: 1) Ingrid Jürman 86,' 2)
Tiina- Hubel.81, JuuliaLindauv Peeter.
Sõrra.
E klass: Evi Valge 88. .
F klass: 1) Jaan Medri 82, 2) Ellen
Welin 80. -
G klass: 1) Rosemarie Lindau 89,
2) ' E v i Valge 86,; 3) Ingrid Tanner. ;
Tagajärjed .viiuliklassides:
1) Pia Metsala 82, 2) Marja-Leena
Roos. ja Michael Willem Kitching,
mõlemad 80, järgnesid jälle võrdselt
Thomas Ilmas Kitching ja Christopher
Timusk 78 ja Desiree Medri 76.
Muušikayõistlused võtsid palju
rohkemaega, kui selleks oli varutud,
sest kohtunikud vajasid, aega väga
hoolikaks hindamiseks. Esinejad
säid neilt nõuandeid ja õpetusi, et
nad järgmistel,; võistlustel teaksid1
neid eksimusi vältida.
Lauljatele oli võistlustel klaveril
saatjaks C. Kipper. :
Võistlustel Esinejad, .'kelle"tuiemu^
sed ületasid 80, on stipendiumi kandidaadid.
.Tänavune stipendiumide
jagamine toimub „sõnasillai", :kus
noored esinevad kavalises osas.
Esimees ütles, et dr. Jaan Roos on
enam kui aasta aega uurinud ametiasutustes,
vanadekodu ehitamise võimalust
ja-väljavaated ei olnud head.
Soovitakse rakendada nn. "„koduabi"
.vanematele inimestele, mis seisneb
neile toidu koju viimises. Kuna eestlased
elavad laiali üle linna, on see
raskesti, teostatav, pealegi kui nõutakse,
et personal peab olema kutselise
ettevalmistusega jne. Vanadekodude
osas oli riigi toetus kinni pandud
kuna Ontarios oli umbes 3000
vaba.kohta ja omal jõul selle ülalpidamine
väga raske. : • • •* '
Nüüd on EAK seadnud sihiks höol-duskodu-
pensionaadi, kus tingimused
veidi', kergemad arstliku hoolduse
osas.
Kui palju selle vastu on huvi, seda
selgitati 12 aastat tagasi; kuid tolleaegsetest
vastajatest on paljud juba
lahkunud meie hulgast. Seepärast, on
töötatud väi j a mis registreerimisleht,
mille andmed on salajased ja antakse
EAK poolt ametasutustele edasi
vaid osaliselt.
Ä. Sepa ütles ka, et.kui aasta tagasi
50—60 voodikohaga puhkekodu ehitamiseks
arvestati umbes 700 000
dollarit/siis läheks nüüd vaja ligi
milj on. Kui EÄK-1 on valmis krunt
ja linnavalitsuse poolt ka luba ehitada,
ei ole tal küllalt kapitali ehitu-,
se finantseerimiseks. EAK Puhkekodu
fond on koos krundiga umbes
pool miljonit dollarit. Kui eesti ühiskond
tuleb appi ja eriti need, kes ta-1 ikka „oma tuba, oma luba".
hävad olla puhkekodu elanikeks, siis
saaks ehituse omal jõul läbi viia, Ta
märkis, et vanemate inimeste hulgas
on neid, kel on varandust, mida neil
pole kellegile jätta. Sellega nad saaks
omale kindlustada vanaduspäevadeks
koha puhkekodus, kuid mitte
seda osta. . \ . : ;
Nii.lätlased kui leedulased on avaldanud"
huvi meie projekti vastu ja
tahaksid ühineda 50-ne voodikohaga.
Seega tuleks hoone ehitada suurem
— T00—120| voodikohaga, ühisel projektil
on soodustusi valitsusasutuste
juures, kuid administratsioon ja majandamine
muutub keerulisemaks.
Seepärast EAK esmajoones taotleb
cqt?
Perekonna ja eesnimi
Abikaasa nimi
Sünniaeg
ess
Abielus
Üksik •
Vallaline
Sünniaeg
Telefoni #'•'
Ligemad sugulased Nimi, Aadress
Poeg j Tütar Muud
Isiklik maja
Soovib majanduslikult Puhkekodu ehitamist toetada
Ja Ei
Soovib ja on võimeline ülalpidamise eest maksma
——'-r— '— : • — ——:—-—;—— ; ; *~ . •. .. . i . 7".""" ~
Öh muud sissetulekut peale pensioni ja supplemendi
Vajab pidevat arstlikku järelvalvet
Soovib vabatahtlikult kaasa aidata „Koduabi" programmis •
Omab auto
(Veel Muusikakönverentsist järgmises
numbris)
ILMUNUD- : y
VI'
Omab autojuhi loa
Ruumi soov üksik" 2 inimesele
Postiga tellides lisandub saatekulu.
müügil „Meie EI«'B fdi*8Jses
Broadview Ave., Toronto,
aev Allkiri
OSTKE ABISTAffl KAUPLUSEST -—SELLEGA AITATE KAÄSÄ
PUHKEKODU EHITAMISELE!
con
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 22, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-02-22 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790222 |
Description
| Title | 1979-02-22-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | „Meie Elu" nr J 8 (1515) 1979 Veebruari esimesel nädalalõpul Eesti Kunstide Keskuse poolt korraldatud Esimene Eesti Muüsikakonve-rents hõlmas tiheda kava helis ja sõnas mille kirjeldamiseba alustasime eelmistes numbrites. Järgnevalt vaaüe: me lähemalt kontserte ja refereerime kokkuvõtlikult ettekandeid. Esimese Eesti Muusikakonverentsi teine päev Toronto.Kuningliku Konservatooriumi ruumides algas praost 0. Puhmi vaimuliku meditatsiooniga, mis toetus salmile: ,,Ja ma nägin uut taevast ja uut maad". (Ilm. 21:1), Charles Kipper, segakoor „Canta-te Domino" kaasabil, selgitas oma helitööd „Gloria". ?ee on kolmeosa-line ;ja kirjutatud nii, et see on lauljatele kerge ja kättesaadav, kuid vormilt moodne. Koor demonstreeris. Maaja' Duesberg-Roosl orelisaatel näiteid helitööst, tuues esile iseloomustavaid kohti. Lõpuks esitas .koor kogu helitöö, mis algab ühetaktilise eelmänguga millele koor liitub pisut dissonantsliku fortega. Helitöö teine osa on vaiksem ja aeglasem. Kolmas osa algab kaugel tkos-tva inglilauluga • ja kulmineerub koraaliviišil „Ma tulen taevast ülevalt" ning lõpeb võimsa „halleluujaga". Helitöö kestvus 5 minutit. KOORI SAATMISEST andis ülevaate; Toronto Eesti Meeskoori koorijuht Asta Ballstadt. Ettekanne käsitles, pearrjiselt klaverisaadet, sest klaver on enamasti kergesti kättesaadav. Saade on otseses seoses teose iseloomuga ja muutub,ning varieerub koos teosega. Saade võib teost täiendada, võib lisada tämbri, nüansse ja rakendada meeleolu tunnet. Saade väga harva duplitseerib partiid tervikuiia. Helilooming ise dikteerib, mida saade peab esiplaanile tooma. Kui teos algab eelmängu- . . . . . . i o - ga, siis langeb vastutus meeleolude küsimuses saatjale; saade on siis esikohal. Järelmängus on saate ülesandeks teose ümmarguse lõpuni viimine. . • .:: •'• G. Kipper'i „Glooria's" tarvitab he-ja, kes momendil on ansambli liige, keV omab kõik .vajalikud tehnilised nõuded, kes valvab dirigenti, kuulab hoolega koori— on kunstnik. HELENE TOBIAS'E KANTAATI tutvustas, ta tütar Maaja Duesberg- Roos, tuletades meelde raskusi, mis kerkisid : Helene Tobiase! Berliini Muusikaülikooli astumisel. Väideti, et noortel tütarlastel puudub kompositsiooni õppimiseks vajalik loogika. Alles pärast juba varem kirjutatud viiulisonaadi esitamist, mis hinnati struktuuri poolest loogiliseks, võeti ta ülikooli vastu. Helene Tobias on säilitanud selle loogilise struktuuri ja talle on eriti südamelähedane piibli tekst. Ta „Re-quiem" valmis paari kuuga. Iseloomustavate katkenditega heli tööst, näitas Maaja-ljuesberg noorte koor „Lootus'e" ettekandel helitöö omapärast polifopnilist struktuuri ja vormilisi iseärasusi. Eriti raske osa on „Kyrie eleišon". Selle fuugavor-mis ülesehitatud osa esitamisel, Maaja Duesbergi temperimentlikkus koorijuhtimisel ja oma ema helitöö sügavalt tunnetamine, andsid kuula j as-konnale helitööst meeldejääva elamuse; Kantaadi bassi soolo esitas Avo Kittask, keda saatis klaveril Maaja Duesberg-Roos;. ' 1 FEBRUAR.Y 22' lilooja ainult üht. takti eelmänguks Nende nelja löögiga peavad.kõik hää-lerühmad oma hääle kätte saama. Helitöös lõpetavad saatja ja koor korraga. Referent vaatles veel Purre •• segakoorile seatud laulu ^Sirel", kus eelmäng peab väljendama seda õrnust, millest .räägitakse laulus. R. Toi — ,,Era Eesti" klaveri saate eelmäng algab värvirikaste, kõlavate akordidega.-R. Toi nõuab siin saatjalt head tehnikat ja. täpset koorijuhi jälgimist. : - ' • Saatja peab osasse sisse elama. Parimaks vahendiks on referendi arvates koorile .mõttes kaasal aulmine. Koori kuulamise tähtsust tuleb eriti rõhutada, et ei tuleks ette koorist ülemängimist. Peab arvestama, mis-" suguse kooriga ön tegemist: mees-, sega-, nais- või lastekooriga. Koori saatmisel ön. kõige tähtsamaks an- .sambli liikmeks koorijuht — ta on ühendajaks helilooja ja kuulaja vahel. Saatja peab alati koorijuhti nägema. Esinemisel peab maksma koorijuhi tahe, isegi kui ta kaldub kõr- „LAENA MULLE KANNELT, ' . VANEMUINE": : ; on Kristi Alliku poolt loodud kantaat koorile ja orkestrile, Kantaat on kaheosaline. Esimene osa on ätonaalne ja teine: (pikem) osa õn rütmiline. Orkestris on kasutatud 15 instrumenti. Välja on jäetud oboe, on aga küll kasutatud lõõtspilli. Helilooja märgib ,et oleks heal meelel kasutanud kannelt, kuid kannel on kahjuks liiga nõrk, et kasutada võimeridamata-elektroonilise võimendajä lisamisega S. | aga kaotab.kannel oma iseloomustava tämbri. Ka torupilli pidi jätma välja, sest on raske leida, .pilli ja mängijat. .' . Helilooja selgitas üksikute' instru-' mentide- kasutamist ja andis üksikasjaliku selgituse teose struktuurist. Helitöö lõpeb koori ja orkestriga koos, väga rütmiliselt. Ettekanne vältab 15: min. Kantaat •on.kirjutatud eesti keele sõnadele,, kuid pn kavatsus, tõlkida ka inglise keelde. Seni .pole 'helitööd veel, ette kantud. esitasid muusikalisi demonstratsioone U. Kasemetsa loomingust. Viimasel ajal on siiski märgata heliloojate suuremat huvi konventsionaalse muusika vastu, tähendas lõpetades prof. Beckwith. MUUSIKA ÕPETAMISEST :V \ Suurte kogemustega muusikaõpetaja. Lydia Änton-Pals, Edmontonist, esitas huvitava ettekande muusika õpetamisest, Referent märkis, et kõikide teiste alade õpetamisel lastele on tehtud palju uurimisi ja muudatusi. Muusikaõpetamine on aga jäänud samaks, mis oli sada aastat tagasi.' See on põhjuseks, miks õpilased ei õpi. Lektor esitas uusi mõtteid ja võtteid mis ta muusikaõpetajana ja pedagoogina oh välja arendanud; Ta on õppinud laste hingest aru saama. Õpilastelt ei saa nõuda võimatut. Last ei tohi isoleerida elust. Peaks õppima muusikat, mida teeme praegu, mitte- seda, mis oli 300 aastat tagasi. Referent arvas,'et muusikas peegeldub meie elu. Tänapäeva muusikat ei mõisteta, sest publikut pole kasvatatud seda mõistma. Kuigi uus õppeviis pole veel viimistletult kristalliseerunud,' on selles siiski võtteid, mis lapsi muusikäõppimisel rõõmustavad. Muusika õpetamisel lastele tuleks kasutada kõiki neid tegureid, mis lastele juba tuttavad, .nagu- puud,- maastik, värvid jne. püüdes •neid muusikas väljendada. Eriti peaks panema rõhku komponeerimisele ja omaloomingule. Referent esitas mitmeid näiteid klaveril õpilaste komponeerimise oskusest ja omaloo minsust. pole saadaval raamatukauplus- Saatke $1.0® aadressil: FOSITIVE PRODUCTS 21 Craven Road Toronto, pnt., M4L2M ja Teile saadetakse tik ja hinnakiri Lisiof fhe raamatute nimes- Saadetud $1.00 an atakse maha Teie järgnevast tellimis jst. tCÄTUSTi, KÕNNI- JA AUTOTEEDE LUMEST PUHASTAMINE LINNAS yÖi SUVILATIS.; Tqsu kokkuleppel. 2S4-4359 ja küsida And 1. SOOSAAR, CA. Chartered Äccountänt Süite 600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M512H7 Tel. 862-7115 iab li ai milion dollaril S EHITADA Eesti Abistamiskomitee loo ühiskonnale } — Neil päevil selgus, et võiksime vanade puhkekodu ehitada koos lätlaste või leedulastega, ütles Eesti Abistamiskomitee esimees A. Šepä\neljapäeval Pensionäride Klubi koosviibimisel. EAK siiski tahaks jääda mõtte juurde, et oleksime omaette; Sel juhul aga oodatakse majanduslikku abi eesti ühiskonnalt ja eriti neilt kes tahavad olla puhkekodu elanikud. UDO KASEMETSAST V" Parast einet algasid Konservatooriumi saalis jälle loengud. Prof.. John Beckwith esines ingliskeelse loenguga „Ne\v Music and Üdo Kasemets". Ta andis U. Kasemetsa loomingust ülevaate, kirjeldades ta. omapärast süsteemi loomistöös ning esitades selgitamiseks ekraanil skeeme. Lynn vale partituurist. Referent lõpetas j West Trio, mille moodustasid kitarri-oma ettekande, öeldes: „Koori saat- mängija, flöödimängija ja naislaulja, '•"0^. -:• : • ''./••/'•" l .. .. •' . 7. epqnu autorile Muusikapedagoog ikan Martin sai 5. veebruaril 70-aastaseks. Sel puhul avaldas Lindsay ajaleht „The Fossiile lehekülje ulatuva artikli koos piltidega juubilari elukäigu mitmetest etappidest mitmetes maades. Jaan Martinit külastas1 tema kodus Lindsay^ ka „Peterborough Examiner" kaastööline, kellele juubilar jutustas 'oma elukäigust, mis algas Eesti talus ja jõudnud pensionäripõlveni ühes Kesk-Öntario linnas. Ajalehe. järgi; on laan Martin Kanadas tuntud kõiges enam kui kahe blokflöödi (recorder) õpperaamatu . autor, mis alates 1953. aastast kasu-lamisel peamiselt.algkoolides. Praegu veel laekub autorile honorari umbes 10000 raamatu- eest aastas. . Jaan Martin, kes elab Lindsay's koos abikaasa Anni ja poja Eetriga, kes taotleb York ülikoolis magistri-graadi, alustas müusikakarjääri laj> sena moodustades koos kolme'venna ja õega rahvalauluansambli. Töötades kooliõpetajana ta. jätkas' õpinguid konservatooriumis,• juhatas kooliorkestreid ja koorisid, kohalikke laulupidusid jne. Põgenikuna Soomes ta mängis mereväe orkestris ja hiljem oli lipulaeva „Väinämöinen" orkestrijuhiks. Asunud Rootsi Jaan Martinist sai taas muusikaõpetaja, orkestri-- ja koorijuht.; Ka kirjutas ta kaks õpperaamatut puhkpillidele, mis praegu kasutamisel. 1951, a, Martinid tulid Kanadasse ja pärast suvekursuse lõpetamist sai juubilar muusikapedagoögi. õigused. Asus tööle muusika ^supervisorina'' Kinmounti ja ümbruskonna kooli des. Ta tegi läbi veel kaks suvekursust ja oli blokflöödi 'instruktoriks „Recorder" nagu seda pilli alates 16 sajandist nimetatakse, on otsast puhutav- flööt, kergesti õpitav ja -odav mänguriist.. " ; . Jaan. Martin ; on kirjutanud kaks õpperaamatut ,,The Recorder tutör" • 1 ja 2. Oma mängu- ja iaülugruppide-ga on ta esinenud - korduvalt TV-s,, muusikapidustuste!. . Jutuajamises „Peterborough Exa-miner'ile" Jaan Martin ütles, et Kanada lapsed, keda ta õpetas, olid muusikast samuti vaimustatud nagu need keda ta õpetas Kodumaal. Kuid täiskasvanud kanadlaste suhtumine on erinev. Muusikapidüstused Eestis, mis jätkuvad praegugi, on Kanadas asendatud selliste mässkogunemiste-ga nagu Grey Gup,-Eesti koolides on kunstidele pandud enam rõhku kui Kanadas. Sissepääs on piiratud, kuid kui muusikud lõpetavad, on neile ga ranteeritud ka; töökohad. Muusikakonverentsi raamides korraldatud Eesti Kunstide Keskuse muusikavõistluste üldkorraldajaks oli Margit Viia. Zhüriisse kuulusid; Lydia Pais, Dagmär Kokker ja Nora: Mall Kerson — klaveri alal, Irene Loosberg ja Avo Kittask — lauluklassides ja X. Pais ning Nora-Mall Kerson viiuliklassides. Tagajärjed klaveriklassides: / A klass: (7 aastased ja alla) 1) Lehte. Leesment 83, 2) Laura Randmaa 32. --.'V;'.:-;^;. B.klass: (-9 aastased ja alla) 1) iiä Metsala-83, 2).Derek Ewen 82, neile järgnesid Ingrid Äbolins/Trina Läte, Leesment ja Lisä. Norheim../•, G: klass: (11 aastased ja "alla) Pia Metsala 82. • D .klass: (13 aastased ja. alla) 1) Linda Norheim 84 ja 2) Karen Jür-man 83. .-' ."E..klass: (14 aastased ja alla) 1) Kristine Neps 86, 2) Martin'Kiik 84 ja 3) Monika Pilt 82. .H klass: (17 aastased ja nooremad) Indrek Koop 78. .-. I klass: (18 aastased ja nooremad) 1) Tarmo Teng 88, 2) Heidi Xlamas 84, 3) Liisa Siimo, 4) Linda Karuks, 5) Indrek Koop. tagajärjed-lauluklassides: A klass: 1) Laura Randmaa 92, 2) Heli Leesment 91, järgnesid Tamara Tambre, Trina Läte,;Lisa Pilvet, Mo nika Roose. B klass: 1) Erik Pilvet 80,.2) Rutt Küng 76, Peeter Roose, Andres Küng. C klass: 1) Ingrid Jürman 86,' 2) Tiina- Hubel.81, JuuliaLindauv Peeter. Sõrra. E klass: Evi Valge 88. . F klass: 1) Jaan Medri 82, 2) Ellen Welin 80. - G klass: 1) Rosemarie Lindau 89, 2) ' E v i Valge 86,; 3) Ingrid Tanner. ; Tagajärjed .viiuliklassides: 1) Pia Metsala 82, 2) Marja-Leena Roos. ja Michael Willem Kitching, mõlemad 80, järgnesid jälle võrdselt Thomas Ilmas Kitching ja Christopher Timusk 78 ja Desiree Medri 76. Muušikayõistlused võtsid palju rohkemaega, kui selleks oli varutud, sest kohtunikud vajasid, aega väga hoolikaks hindamiseks. Esinejad säid neilt nõuandeid ja õpetusi, et nad järgmistel,; võistlustel teaksid1 neid eksimusi vältida. Lauljatele oli võistlustel klaveril saatjaks C. Kipper. : Võistlustel Esinejad, .'kelle"tuiemu^ sed ületasid 80, on stipendiumi kandidaadid. .Tänavune stipendiumide jagamine toimub „sõnasillai", :kus noored esinevad kavalises osas. Esimees ütles, et dr. Jaan Roos on enam kui aasta aega uurinud ametiasutustes, vanadekodu ehitamise võimalust ja-väljavaated ei olnud head. Soovitakse rakendada nn. "„koduabi" .vanematele inimestele, mis seisneb neile toidu koju viimises. Kuna eestlased elavad laiali üle linna, on see raskesti, teostatav, pealegi kui nõutakse, et personal peab olema kutselise ettevalmistusega jne. Vanadekodude osas oli riigi toetus kinni pandud kuna Ontarios oli umbes 3000 vaba.kohta ja omal jõul selle ülalpidamine väga raske. : • • •* ' Nüüd on EAK seadnud sihiks höol-duskodu- pensionaadi, kus tingimused veidi', kergemad arstliku hoolduse osas. Kui palju selle vastu on huvi, seda selgitati 12 aastat tagasi; kuid tolleaegsetest vastajatest on paljud juba lahkunud meie hulgast. Seepärast, on töötatud väi j a mis registreerimisleht, mille andmed on salajased ja antakse EAK poolt ametasutustele edasi vaid osaliselt. Ä. Sepa ütles ka, et.kui aasta tagasi 50—60 voodikohaga puhkekodu ehitamiseks arvestati umbes 700 000 dollarit/siis läheks nüüd vaja ligi milj on. Kui EÄK-1 on valmis krunt ja linnavalitsuse poolt ka luba ehitada, ei ole tal küllalt kapitali ehitu-, se finantseerimiseks. EAK Puhkekodu fond on koos krundiga umbes pool miljonit dollarit. Kui eesti ühiskond tuleb appi ja eriti need, kes ta-1 ikka „oma tuba, oma luba". hävad olla puhkekodu elanikeks, siis saaks ehituse omal jõul läbi viia, Ta märkis, et vanemate inimeste hulgas on neid, kel on varandust, mida neil pole kellegile jätta. Sellega nad saaks omale kindlustada vanaduspäevadeks koha puhkekodus, kuid mitte seda osta. . \ . : ; Nii.lätlased kui leedulased on avaldanud" huvi meie projekti vastu ja tahaksid ühineda 50-ne voodikohaga. Seega tuleks hoone ehitada suurem — T00—120| voodikohaga, ühisel projektil on soodustusi valitsusasutuste juures, kuid administratsioon ja majandamine muutub keerulisemaks. Seepärast EAK esmajoones taotleb cqt? Perekonna ja eesnimi Abikaasa nimi Sünniaeg ess Abielus Üksik • Vallaline Sünniaeg Telefoni #'•' Ligemad sugulased Nimi, Aadress Poeg j Tütar Muud Isiklik maja Soovib majanduslikult Puhkekodu ehitamist toetada Ja Ei Soovib ja on võimeline ülalpidamise eest maksma ——'-r— '— : • — ——:—-—;—— ; ; *~ . •. .. . i . 7".""" ~ Öh muud sissetulekut peale pensioni ja supplemendi Vajab pidevat arstlikku järelvalvet Soovib vabatahtlikult kaasa aidata „Koduabi" programmis • Omab auto (Veel Muusikakönverentsist järgmises numbris) ILMUNUD- : y VI' Omab autojuhi loa Ruumi soov üksik" 2 inimesele Postiga tellides lisandub saatekulu. müügil „Meie EI«'B fdi*8Jses Broadview Ave., Toronto, aev Allkiri OSTKE ABISTAffl KAUPLUSEST -—SELLEGA AITATE KAÄSÄ PUHKEKODU EHITAMISELE! con |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-02-22-05
