Meie Elu = Our life, June 21, 1979

              Collectlon De
F
.
395 Wellington Str
Ottawa. Onto
,Meie E)u" toimetus jä talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6, Canada © tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste yastuvõtmi-ne
igal toop., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h,8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00,
6 k. $13.00, 3 k'48.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 a. 130.00, 6 k. $16.00,
3. k7 $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. 114.50, 6 k. $7.25, Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse 1 a. $16.50, 6 k.
$8.25. Lennuposhliša ülemeremaä-desse:
1 a. S23.50, 6> k.$11.75. / \
Üksiknumber —.500.
Kuulutushinnad: 1 toll ühelveerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel 53.25. •
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
•Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 <D Tel. 46&0951
aiuxiua
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmänn Dr., New M i l
lord, NJ., USA. Tei. (2Q1) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 25 (1532) 1979 NELJAPÄEVAL, 21. JUUNIL >- THURSDAY, JUNE 21 XXX aastakäik
MEENUTAMA
RAGÖÖDIAT
Möödunud nädala kolmapäeva õhtul toimus Brocktoni koolimajas küüditamisohvrite mälestuspäev k o^
sertaktusega Balti Lüdu korraldusel. Avasõna ütles ^^^p
Ontario parlamendi opositsioonijuht dr. S. Smith ja Ontario kultuuriminister R. Baetz. Palvuse pidas Läti pea­piiskop
A. Lusis. Kontsertosas esinesid ,,Cantäte Dömino" segakoor C. Kipperi juhatusel. Leedu meeskoor J. Co-rinase
juhatusel ja pikema klaveripala esitas: Läti pianist P. Zarinas.
sa CD
22. mail 1884 võeti esimene-sirii« mest pole võimalik kustutada,
must valge lipp katte alt välja ja Ka meie vaenlane on sellest täiesti
pandi teel Tartust Otepääle kaheho- teadlik ja seeparast ongi meie sini-üjuse
pinkvankrile lehvima. luba must-valge okupeeritud kodumaal
järgmisel päeval toimus Otepää ki- keelustatud kui kardetav vaenlane,
rikla maalis sini-must-valge pidulik Sest mis jääks üle võimust, kui rah-õnništamine.
Nii võivad meie rahvus- vai lubatakse vabalt oma vaimu näi-värvid
käesoleval suvel pühitseda data ja seda pealegi väljendada? Ve
oma 95. aastapäeva, Mõnelpool seda
ka tehakse.
Nüüd lehvib sini-must-valge meie
hulgas üle kogu maailma, välja ar­vatud
meie kodumaa. Vist kunagi ei
ole ühe väikse rahva rahvusvärvid
nii kaugele ja nii ulatuslikult levi­nud,
kui meie rahvuslipp. Oma lippe
on küll levitanud kploniaalmaad sel­leks,
et neid oma ekspluateerimisel
kütkeis pidada. Eesti rahva sini-müst-
valge ei ole ühtegi teist rah­vast
tulnud võitma ega ekspluateeri­ma.
See ongi põhjuseks, miks meie
rahvuslipp võib kõikjal vabalt lehvi­da
ja meie inimesi oma ümber kogu­da.
Kuid ometi on meie rahvusvärvid
selleks Välismaadele kaasa toodud,
et meie vabaduspüüdlusi kuulutada.
Oma lippu heisätesj ja selle ümber
kogunedes teame, et oleme ühine ees
ti rahvas, kes tahab teistele üha mee
nutada, et meile on meie oma kodu
maal ülekohut tehtud ja tehakse üha
edasi. Oma rahvusvärvide all meie
! pole lakanud oma kodumaale vaba
dust nõudmast Meie teeme seda va
bade rahvaste südametunnistusele
putades ja meie ei saa seda teha
ne diktatuurimaa kardab üle kõige
vaimu, sest vaim võib üles ehitada,
kuid vaim võib ka kukutada ja hävi­tada.
Alles see oli, kui paavst vallu­tas
kogu poola rahva ilma, et tal üh­egi
diviisi leidunuks.
Kuid ainult diktatuurimaa kardab
vaimu. Seal kus valitseb vabadus,
Kontsertaktus algas kolme Balti
rahva lippude sisse toomisega kolme
rahva sõjameeste poolt.
' Läti peapiiskop Arnold Lusis oma
palvuses mälestas nii 13/14. juuni
1941. a. küüditatuid, kui ka kõiki
neid, kes Vene kommum
vällarezhiimi poolt on hävitatud ja
kes veel praegu oma kodumaadel
võõra vägivalla all kannatavad.
SÜNGE PILT
T. Kronbergs. maalis sünge pildi
sellest. kuidas etiepläanitsetult N.
Liidu võimude poolt see küüditami­ne
läbi viidi. Ta märkis, et igal aas­tal
kogunevad Balti rahvaste liikmed
üle maailma kõikides paikades, kus
neid leidub suuremal arvul, et mä­lestada
; Balti rahvaste küüditamis-ohvreid.
Teeme seda selleks, et va­bale
maailmale;, meenutada meie
rahvastele tehtud ülekohut. Ta mee­nutas
kurikuulsat, Mölotov-Ribben-tropp
pakti 22. augustist' 1939, mille-
..gä kolm Balti riiki, osa Poolast, Soo-vanemad
inimesed surid, Isegi joogi­vett
ei antud neile. Perekonnad eral­dati.
Mehed viidi Siberi Põhja, piip
kondade kõige rangema rezhiimiga
töölaagreisse, kus enamik neist juba
esimesel talvel suri. Kuid aastal 1949
järgnes veelgi suurem ja ulatusli­kum
küüditamine, mis kestis koguni
nädalapäevad. Balti rahvaste süste,
maaliline hävitamine kestab ja kui
teised rahvad vahele ei astu, siis hä­vitatakse
need rahvad oma ajaloolis­tel
asupaikadel. Ori eriti kummaline
sellejuures> et N, Liit kirjutab koos
teiste rahvastega alla kõiki inimõi­gustekõlavaid/
deklaratsioone ja esi­neb
maailmarahu ja sotsiaalse õiglu­se
eest võitlejana. ;
Kuna N. Liidu mõjuvõim kogu aeg
(Järg lk. 3)
UR00PÄ PARLAMENT ASTUB VÄLJA
I ÕIGUSTE EEST
nud üle terve maailma. Isegi see on
ime, millist kunstlikult välja kutsu­da
ei saaks, kui vaim poleks õige. I
:; Ainult ajalooliselt juhtus, et 'üfe^mestv anti<f;.N; Liidu huvipiirkörinakš
seal, kus südametunnistus
See ongi meie idee, mis on sama
vana kuil esimene smiimust-valge,
mille all üks osa eesti tolleaja üliõpi
lasi nõudis Tartu ülikooli juures sa­mu
õigušiy mis olid teistel. Sini-must
valge sündis võitlustes ja on üha olu­korras,
kus ta peab seda võitlust
edasi sümboliseerirna. Eestlased po
le otsinud seda võitlust ei siis ega
praegu, kuid ometi on see meile pea
le surutud. On korduvalt öeldud, et
vaim on tugevam kui võim. Sini-must-
valge ongi meie vaimu sümbol
ja sisu, mis kauges perspektiivis on
tugevam kui rügemendid ja diviisid.
Viimaseid on võimalik hävitada, esi-väike
grupp sai sini-must-valge loo­jaks
ja esimese suureföijmaadilise
lipu hoidjaks. Juba ammugi kuulub
see eesti rahvale, kes teda hoiab ja
tema all koguneb. Ön kaunis ja üllas,
kui rahvas oma sümbolit hoiab ja
hooldab ja on valmis oma päevi ja
öid kulutama, et välja tuua meie va­baduspüüdlusi.
Järjekordselt pühitseme vabas
maailmas Võidupüha. Sini-must-val­ge
lipu 95. tähtpäeva puhul ongi sel-seal
vaimu ainult tervitatakse. Nii, le tähtpäeva teemaks meie rahvus-kutsusid
Eesti Üliõpilaste Seltsi eel- j lipu sünd, selle omaaegne vaim ja
käijad välja vaimu ja kaunid sini- -järjest kestuvad püüdlused eesti rah-rhust-
valged värvid, milliste all või-: va vabadus taastada. Sest ka Võidü-deldi
Vabadussõda ja mis sai 1922. j pühal lehvib meie rahvuslipp kõrgel
a. Eesti Vabariigi riigilipuks, üks mastis kõikjal, kus kaunis suvelöo-väike
ja märkamata idu pandi 95 a. j duses koguneb eesti rahvas võõrsil,
tagasi idanema ja nüüd on see vaba-j
dusvaim koos oma trikolooriga levi-j V.
See leping, mis veel praegu kestab,
pani alguse Teise' Maailmasõja suu­rele
kurbmängule. Rahvussotsialist­lik
võimukord Saksamaal hävis,"kuid
veelaji sumiem vägiyallärezhiim —•
vene kommunism oh ainult laienda­nud
oma mõju piirkondi. Kõneleja
rääkis sellest, kuidas 13/14. juuni öö!
küüditamine läbiviidi. Öö ajal tungi­sid
küüditajad kodudesse ja kisku­sid
naisi, väikelapsi ja vanakesi välja
oma kodudest ja toppisid, nad trelli­tatud
loomavaguneisse, kus tingimu­sed
olid nii kohutavad, et lapsed ja
Baden-Wüftfembergi haridusminister
kõneles Eestlaste Ku Ituü ri päevade
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Saksamaa eestlaste süve-
3* r ^ v u ^ j t u y r i p ä e v Lõuna-Saksamaa osas peeti 2. juunil Heidelbergis
ajaloolise park^hötelli,,Haarlass" ruumes. Korraldajaks oli eestlaste kesk­komitee
koos Heidelbergi piirkonna eesti rahvusgrupiga. Hotell „HaärIass
on ehitatud balti aadlik Kruedneri poolt enne Viini kongressi (1815). Ho­tellis
on peatunud Viini kongressi ajal Vene tsaar Aleksander I (1801—
1825); -.v '/ \ \..V
.Hoolimata sellest, et kraadiklaas
näitas juba mitu päeva 30 kraadi
varjus, oli Heidelbergi ilmunud eest­lasi
liiduvabariigi kõigist osadest.
Paljud ei pidanud isegi paljuks sõi­tu
raudteel või autoga 500—600 km.
kauguselt.
Avasõnas, tervitas kokkutulnuid
Heidelbergi piirkonna
eesti rahvusgrupi esimees Aleksan­der
Elken.
*•
Päevakohase peokõne pidas keskko­mitee
esimees J. Västrik, kriipsuta­des;
alla rahvuskultuuripäevade täht­sust,
kui kokkuhoidu süvendava ja
rahvuslikule tegevusele virgutava
tegurina. Kõneleja toonitas, et 35
* (Järg lk. 2)
« 1000 venelast ja Afganistani pärit- kuulusid Montreali nn. „valgete
oluga kommunisti hävitati vabadus­võitlejate
poolt rasketes võitlustes,
mis toimuvad nüüd juba üle maa
kõikides provintsides. Afganistani
2&<st- provintsist on juba kolmes
võim täielikult vabadusvõitlejate
käes. Ühest tuhandemehelisest üksu­sest
langes vangi 800 jä 200 langes la­hingus.
$ Iraani shähh M. R. Pahlavi lahkus
Bahaamast ja asus -Mehhikosse, 80
miili Meksiko Cityst ühte mäetippu
ehitatud kindlusemoodi suvilasse,
kus ta andis ka ajakirjanikele jutu­ajamise.
Shahh :märkis, et lahkus
Iraanist, et vältida verevalamisi,
de" preestrite hulka saadeti välja
KeskrÄafrika riigist Berundist, ku­na
nad tegid kihutustööd valitseva
riigikorra kukutamiseks.
O Pakistanis on jõutud aatompom­mi
valmistamise ettevalmistustega
juba niikaugele, et paari aasta jook­sul
saab pomm valmis. Rahalist abi
pommi tegemiseks on saadud Liibüa
diktaatorilt kolonel Khaddafilt, kel
endal ei ole läinud korda aatompom­mi
omale osta.
® Ameeriklane Bryan Allan ületas
jalgratas-lennukiga, mis töötas ilma
mootorita pedalitele sõtkumisega,
Inglise kanali kolme tünniga ja
MAJAS 21^-24 juunini 1979 ii
kuid nüüd selgub, et veretööd alles omandas selleks juba ammu välja
algasid tema lahkumisel; Ta märkis,
et ainult Jumal teab seda, kas ta veel
saab tagasi pöörduda oma kodumaa-le;
0'-;r,^':^-'-
® 4 Kanada katoliku preestrit, kes
pandud $250.000-delise auhinna.
® Torontolane Anatoli Stefanovits
sai telefonikõne oma sugulastelt Dp-netsist,
Venemaalt, et tema 44-aasta-
(Järglk.2)
. Neljapäeval, 21, juunil on PÖÖRIPÄEV kell
6:00r-12:00. Kavas on: MISŠ^TALLINNA
'-1VALIMISTE FINAAL. ,
Reedel, 22: juunil on KÜLALISPÄEV kell 6:00—
12:00. Tooge kõik oma sõbrad kaasa!
Kavas on:. AMATÖÖRIDE ÕHTU MUST ••,
KASS'i lokaalis.
Laupäeval, 23. juunil on VÕIDUPÜHA jä JAANIr
ö ö kell 3:00—12:00. Kavas on: ÕNNE LAIK-VE,
LAANELILLED, VANADE TANTSUDE
•ÕHTU.-. ^
Pühapäeval, 24. juunil on JAANIPÄEV kell -3:00
—12:00. Kavas on: AUHINDADE JAGA­MINE.
IGAL PÄEVAL ON KAVAS: Noorte kunstnikku­de
näitus Kiek-in-de-Kunstiš, laskevõistlused —
registreerimine — Voldemar Kana tel. 261-3274,
maleturniir — registreerimine — Lembit Jose-lin
tel. 698-4426, lauatennise turniir — registree­rimine
— Piret Komi tel. 447-7610, laulu, jooki
ja süüa Must Kassi lokaalis, lauluansamblid,
võimlejad, rahvatantsijad Tallinna sadamas.
Tants „KAJA" orkestri saatel.; .
Gaidide/skautide näitused.
Kohvik on avatud.
Tegelased: TERR „Kungla", Tiiduse võimlejad, Külapoisid, Jaaniku, T, E. Meeskoor, Lootuse koor,
Positiivsed mehed, Kalev-Estienne, Hamiltoni Helletajad ja Lindau õed.
I
i
II
10
Rahvakunsti põimik Toomas METSALA ja Härnald
Esinevad 200 rahvatantsijat USA-st ja Kanadast.
TOOMSALU lavastusel-.'.
Õhtul tants: Georg ILTALI
5 p.l. Mälestussamba väljaku!
1TAKTUS ja VÕIDÜTULI
Kava: Palvus — õpetaja Andres TAUL
Kõne—-Hannes OJA ^
Mälestussammas 20 aastat: V. TERA v
• VÕIDUTULE SÜÜTAMINE
••(••.:• äupeakonsul Ilmar HEINSOO
VABAÕHUKONTSERT— . V^-^ ,
•; -/TORONTO EESTI MEESKOOR, juh. H..TOI :
Keskööl mälestussamba esisel:
„Mõttelennul kodumaale' —Ivar RAMMÖ l
)