1979-06-21-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Collectlon De F . 395 Wellington Str Ottawa. Onto ,Meie E)u" toimetus jä talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K2R6, Canada © tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste yastuvõtmi-ne igal toop., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h,8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00, 6 k. $13.00, 3 k'48.50. USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: 1 a. 130.00, 6 k. $16.00, 3. k7 $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 114.50, 6 k. $7.25, Kiri ja lennu-postilisa USA-sse 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennuposhliša ülemeremaä-desse: 1 a. S23.50, 6> k.$11.75. / \ Üksiknumber —.500. Kuulutushinnad: 1 toll ühelveerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel 53.25. • „OUR LIFE" - „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co. Toronto •Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 <D Tel. 46&0951 aiuxiua Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmänn Dr., New M i l lord, NJ., USA. Tei. (2Q1) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. Nr. 25 (1532) 1979 NELJAPÄEVAL, 21. JUUNIL >- THURSDAY, JUNE 21 XXX aastakäik MEENUTAMA RAGÖÖDIAT Möödunud nädala kolmapäeva õhtul toimus Brocktoni koolimajas küüditamisohvrite mälestuspäev k o^ sertaktusega Balti Lüdu korraldusel. Avasõna ütles ^^^p Ontario parlamendi opositsioonijuht dr. S. Smith ja Ontario kultuuriminister R. Baetz. Palvuse pidas Läti peapiiskop A. Lusis. Kontsertosas esinesid ,,Cantäte Dömino" segakoor C. Kipperi juhatusel. Leedu meeskoor J. Co-rinase juhatusel ja pikema klaveripala esitas: Läti pianist P. Zarinas. sa CD 22. mail 1884 võeti esimene-sirii« mest pole võimalik kustutada, must valge lipp katte alt välja ja Ka meie vaenlane on sellest täiesti pandi teel Tartust Otepääle kaheho- teadlik ja seeparast ongi meie sini-üjuse pinkvankrile lehvima. luba must-valge okupeeritud kodumaal järgmisel päeval toimus Otepää ki- keelustatud kui kardetav vaenlane, rikla maalis sini-must-valge pidulik Sest mis jääks üle võimust, kui rah-õnništamine. Nii võivad meie rahvus- vai lubatakse vabalt oma vaimu näi-värvid käesoleval suvel pühitseda data ja seda pealegi väljendada? Ve oma 95. aastapäeva, Mõnelpool seda ka tehakse. Nüüd lehvib sini-must-valge meie hulgas üle kogu maailma, välja arvatud meie kodumaa. Vist kunagi ei ole ühe väikse rahva rahvusvärvid nii kaugele ja nii ulatuslikult levinud, kui meie rahvuslipp. Oma lippe on küll levitanud kploniaalmaad selleks, et neid oma ekspluateerimisel kütkeis pidada. Eesti rahva sini-müst- valge ei ole ühtegi teist rahvast tulnud võitma ega ekspluateerima. See ongi põhjuseks, miks meie rahvuslipp võib kõikjal vabalt lehvida ja meie inimesi oma ümber koguda. Kuid ometi on meie rahvusvärvid selleks Välismaadele kaasa toodud, et meie vabaduspüüdlusi kuulutada. Oma lippu heisätesj ja selle ümber kogunedes teame, et oleme ühine ees ti rahvas, kes tahab teistele üha mee nutada, et meile on meie oma kodu maal ülekohut tehtud ja tehakse üha edasi. Oma rahvusvärvide all meie ! pole lakanud oma kodumaale vaba dust nõudmast Meie teeme seda va bade rahvaste südametunnistusele putades ja meie ei saa seda teha ne diktatuurimaa kardab üle kõige vaimu, sest vaim võib üles ehitada, kuid vaim võib ka kukutada ja hävitada. Alles see oli, kui paavst vallutas kogu poola rahva ilma, et tal ühegi diviisi leidunuks. Kuid ainult diktatuurimaa kardab vaimu. Seal kus valitseb vabadus, Kontsertaktus algas kolme Balti rahva lippude sisse toomisega kolme rahva sõjameeste poolt. ' Läti peapiiskop Arnold Lusis oma palvuses mälestas nii 13/14. juuni 1941. a. küüditatuid, kui ka kõiki neid, kes Vene kommum vällarezhiimi poolt on hävitatud ja kes veel praegu oma kodumaadel võõra vägivalla all kannatavad. SÜNGE PILT T. Kronbergs. maalis sünge pildi sellest. kuidas etiepläanitsetult N. Liidu võimude poolt see küüditamine läbi viidi. Ta märkis, et igal aastal kogunevad Balti rahvaste liikmed üle maailma kõikides paikades, kus neid leidub suuremal arvul, et mälestada ; Balti rahvaste küüditamis-ohvreid. Teeme seda selleks, et vabale maailmale;, meenutada meie rahvastele tehtud ülekohut. Ta meenutas kurikuulsat, Mölotov-Ribben-tropp pakti 22. augustist' 1939, mille- ..gä kolm Balti riiki, osa Poolast, Soo-vanemad inimesed surid, Isegi joogivett ei antud neile. Perekonnad eraldati. Mehed viidi Siberi Põhja, piip kondade kõige rangema rezhiimiga töölaagreisse, kus enamik neist juba esimesel talvel suri. Kuid aastal 1949 järgnes veelgi suurem ja ulatuslikum küüditamine, mis kestis koguni nädalapäevad. Balti rahvaste süste, maaliline hävitamine kestab ja kui teised rahvad vahele ei astu, siis hävitatakse need rahvad oma ajaloolistel asupaikadel. Ori eriti kummaline sellejuures> et N, Liit kirjutab koos teiste rahvastega alla kõiki inimõigustekõlavaid/ deklaratsioone ja esineb maailmarahu ja sotsiaalse õigluse eest võitlejana. ; Kuna N. Liidu mõjuvõim kogu aeg (Järg lk. 3) UR00PÄ PARLAMENT ASTUB VÄLJA I ÕIGUSTE EEST nud üle terve maailma. Isegi see on ime, millist kunstlikult välja kutsuda ei saaks, kui vaim poleks õige. I :; Ainult ajalooliselt juhtus, et 'üfe^mestv anti<f;.N; Liidu huvipiirkörinakš seal, kus südametunnistus See ongi meie idee, mis on sama vana kuil esimene smiimust-valge, mille all üks osa eesti tolleaja üliõpi lasi nõudis Tartu ülikooli juures samu õigušiy mis olid teistel. Sini-must valge sündis võitlustes ja on üha olukorras, kus ta peab seda võitlust edasi sümboliseerirna. Eestlased po le otsinud seda võitlust ei siis ega praegu, kuid ometi on see meile pea le surutud. On korduvalt öeldud, et vaim on tugevam kui võim. Sini-must- valge ongi meie vaimu sümbol ja sisu, mis kauges perspektiivis on tugevam kui rügemendid ja diviisid. Viimaseid on võimalik hävitada, esi-väike grupp sai sini-must-valge loojaks ja esimese suureföijmaadilise lipu hoidjaks. Juba ammugi kuulub see eesti rahvale, kes teda hoiab ja tema all koguneb. Ön kaunis ja üllas, kui rahvas oma sümbolit hoiab ja hooldab ja on valmis oma päevi ja öid kulutama, et välja tuua meie vabaduspüüdlusi. Järjekordselt pühitseme vabas maailmas Võidupüha. Sini-must-valge lipu 95. tähtpäeva puhul ongi sel-seal vaimu ainult tervitatakse. Nii, le tähtpäeva teemaks meie rahvus-kutsusid Eesti Üliõpilaste Seltsi eel- j lipu sünd, selle omaaegne vaim ja käijad välja vaimu ja kaunid sini- -järjest kestuvad püüdlused eesti rah-rhust- valged värvid, milliste all või-: va vabadus taastada. Sest ka Võidü-deldi Vabadussõda ja mis sai 1922. j pühal lehvib meie rahvuslipp kõrgel a. Eesti Vabariigi riigilipuks, üks mastis kõikjal, kus kaunis suvelöo-väike ja märkamata idu pandi 95 a. j duses koguneb eesti rahvas võõrsil, tagasi idanema ja nüüd on see vaba-j dusvaim koos oma trikolooriga levi-j V. See leping, mis veel praegu kestab, pani alguse Teise' Maailmasõja suurele kurbmängule. Rahvussotsialistlik võimukord Saksamaal hävis,"kuid veelaji sumiem vägiyallärezhiim —• vene kommunism oh ainult laiendanud oma mõju piirkondi. Kõneleja rääkis sellest, kuidas 13/14. juuni öö! küüditamine läbiviidi. Öö ajal tungisid küüditajad kodudesse ja kiskusid naisi, väikelapsi ja vanakesi välja oma kodudest ja toppisid, nad trellitatud loomavaguneisse, kus tingimused olid nii kohutavad, et lapsed ja Baden-Wüftfembergi haridusminister kõneles Eestlaste Ku Ituü ri päevade GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Saksamaa eestlaste süve- 3* r ^ v u ^ j t u y r i p ä e v Lõuna-Saksamaa osas peeti 2. juunil Heidelbergis ajaloolise park^hötelli,,Haarlass" ruumes. Korraldajaks oli eestlaste keskkomitee koos Heidelbergi piirkonna eesti rahvusgrupiga. Hotell „HaärIass on ehitatud balti aadlik Kruedneri poolt enne Viini kongressi (1815). Hotellis on peatunud Viini kongressi ajal Vene tsaar Aleksander I (1801— 1825); -.v '/ \ \..V .Hoolimata sellest, et kraadiklaas näitas juba mitu päeva 30 kraadi varjus, oli Heidelbergi ilmunud eestlasi liiduvabariigi kõigist osadest. Paljud ei pidanud isegi paljuks sõitu raudteel või autoga 500—600 km. kauguselt. Avasõnas, tervitas kokkutulnuid Heidelbergi piirkonna eesti rahvusgrupi esimees Aleksander Elken. *• Päevakohase peokõne pidas keskkomitee esimees J. Västrik, kriipsutades; alla rahvuskultuuripäevade tähtsust, kui kokkuhoidu süvendava ja rahvuslikule tegevusele virgutava tegurina. Kõneleja toonitas, et 35 * (Järg lk. 2) « 1000 venelast ja Afganistani pärit- kuulusid Montreali nn. „valgete oluga kommunisti hävitati vabadusvõitlejate poolt rasketes võitlustes, mis toimuvad nüüd juba üle maa kõikides provintsides. Afganistani 2&<st- provintsist on juba kolmes võim täielikult vabadusvõitlejate käes. Ühest tuhandemehelisest üksusest langes vangi 800 jä 200 langes lahingus. $ Iraani shähh M. R. Pahlavi lahkus Bahaamast ja asus -Mehhikosse, 80 miili Meksiko Cityst ühte mäetippu ehitatud kindlusemoodi suvilasse, kus ta andis ka ajakirjanikele jutuajamise. Shahh :märkis, et lahkus Iraanist, et vältida verevalamisi, de" preestrite hulka saadeti välja KeskrÄafrika riigist Berundist, kuna nad tegid kihutustööd valitseva riigikorra kukutamiseks. O Pakistanis on jõutud aatompommi valmistamise ettevalmistustega juba niikaugele, et paari aasta jooksul saab pomm valmis. Rahalist abi pommi tegemiseks on saadud Liibüa diktaatorilt kolonel Khaddafilt, kel endal ei ole läinud korda aatompommi omale osta. ® Ameeriklane Bryan Allan ületas jalgratas-lennukiga, mis töötas ilma mootorita pedalitele sõtkumisega, Inglise kanali kolme tünniga ja MAJAS 21^-24 juunini 1979 ii kuid nüüd selgub, et veretööd alles omandas selleks juba ammu välja algasid tema lahkumisel; Ta märkis, et ainult Jumal teab seda, kas ta veel saab tagasi pöörduda oma kodumaa-le; 0'-;r,^':^-'- ® 4 Kanada katoliku preestrit, kes pandud $250.000-delise auhinna. ® Torontolane Anatoli Stefanovits sai telefonikõne oma sugulastelt Dp-netsist, Venemaalt, et tema 44-aasta- (Järglk.2) . Neljapäeval, 21, juunil on PÖÖRIPÄEV kell 6:00r-12:00. Kavas on: MISŠ^TALLINNA '-1VALIMISTE FINAAL. , Reedel, 22: juunil on KÜLALISPÄEV kell 6:00— 12:00. Tooge kõik oma sõbrad kaasa! Kavas on:. AMATÖÖRIDE ÕHTU MUST ••, KASS'i lokaalis. Laupäeval, 23. juunil on VÕIDUPÜHA jä JAANIr ö ö kell 3:00—12:00. Kavas on: ÕNNE LAIK-VE, LAANELILLED, VANADE TANTSUDE •ÕHTU.-. ^ Pühapäeval, 24. juunil on JAANIPÄEV kell -3:00 —12:00. Kavas on: AUHINDADE JAGAMINE. IGAL PÄEVAL ON KAVAS: Noorte kunstnikkude näitus Kiek-in-de-Kunstiš, laskevõistlused — registreerimine — Voldemar Kana tel. 261-3274, maleturniir — registreerimine — Lembit Jose-lin tel. 698-4426, lauatennise turniir — registreerimine — Piret Komi tel. 447-7610, laulu, jooki ja süüa Must Kassi lokaalis, lauluansamblid, võimlejad, rahvatantsijad Tallinna sadamas. Tants „KAJA" orkestri saatel.; . Gaidide/skautide näitused. Kohvik on avatud. Tegelased: TERR „Kungla", Tiiduse võimlejad, Külapoisid, Jaaniku, T, E. Meeskoor, Lootuse koor, Positiivsed mehed, Kalev-Estienne, Hamiltoni Helletajad ja Lindau õed. I i II 10 Rahvakunsti põimik Toomas METSALA ja Härnald Esinevad 200 rahvatantsijat USA-st ja Kanadast. TOOMSALU lavastusel-.'. Õhtul tants: Georg ILTALI 5 p.l. Mälestussamba väljaku! 1TAKTUS ja VÕIDÜTULI Kava: Palvus — õpetaja Andres TAUL Kõne—-Hannes OJA ^ Mälestussammas 20 aastat: V. TERA v • VÕIDUTULE SÜÜTAMINE ••(••.:• äupeakonsul Ilmar HEINSOO VABAÕHUKONTSERT— . V^-^ , •; -/TORONTO EESTI MEESKOOR, juh. H..TOI : Keskööl mälestussamba esisel: „Mõttelennul kodumaale' —Ivar RAMMÖ l )
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 21, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-06-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790621 |
Description
Title | 1979-06-21-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
Collectlon De
F
.
395 Wellington Str
Ottawa. Onto
,Meie E)u" toimetus jä talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6, Canada © tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste yastuvõtmi-ne
igal toop., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h,8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00,
6 k. $13.00, 3 k'48.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 a. 130.00, 6 k. $16.00,
3. k7 $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. 114.50, 6 k. $7.25, Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse 1 a. $16.50, 6 k.
$8.25. Lennuposhliša ülemeremaä-desse:
1 a. S23.50, 6> k.$11.75. / \
Üksiknumber —.500.
Kuulutushinnad: 1 toll ühelveerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel 53.25. •
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
•Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-21-01