1982-12-09-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,^eie Elu" nr. 49 (1710) 1982
ANDROPOV?
Liidu propaganda töötab edukalt
vaenlaste tagalas.
:ODüKTSIOONI
NDAMINE
bisepoliitilisei alal Andropovi esi-
•seks sooviks on suurendada töös-ilikfcu
produlktsiponi tööviljakuse
itmisega. Ta hakkab nõudma suu-;
lat töödistsiplünr, paremat pro-,
^..tsiooni ja vastavalt-sellele suu-
[ndama ..või ;.väliendama ..töölisele
.tteantavatj tasu. Kuidas N. Liidu
fölihe, kes on: harjunud töötama
stävalt sellele, palju temale mak=
täkse, ei ole teada. Seni on tööli-d
tööaj al^ käinud poodide ees oota=
|as sabas, kunas toitaineid või milgi
muud müügile tuleb. Tööstuste
hatajad on sellega leppinud, sest
stasel korral tööline ePxesele mida-osta
ei saaks,-kui tal ei ole kedagi
iiisioniealist perekonnaliiget, fcs
lupluste uste taga sabas seisaks.
fXarriiima töödistsipliin juures
idröpovist loodetakse, €t ta püüab
[liüagi vastu tulla dissidentide-ludmisele^
isikuvabaduste kasuta-lisö
osas ja võimalik on,.et ta laseb
Ibastada vanglaist mõned nende
fast. Kas see aitab vähendada pin-
[t rahva seas, kes alaliseh elab
juduses, on küsitav.
JTASED
[ükskõik, mis Andropov ette võtab;
[ei ole vaenlasteta. Enne tema va-nist
kommunistLöm partei peasek-ftäriks
levitati ta vastaste pooflti
idlehti, kus juhiti tähelepanu te-
[a juudi päritolule ja hoiatati tema
5t; Abdropov oskas seda vastupa-liiikvideerida
ja saavutada.lühike^
. aj aga võimupositsioon, milleks
rezhnevir kulus aastaid. Vaatama-f.
sellele ta-võib kaotada omajboha,
igu Hrushtshev, kui midagi, viltu
Iheb.
.NDAGENDID
(Huvitav on, et McNamara kõne ja
jlle efekt on Just sama, kui Nõu-
|ogude pröpagandaagentidel; kes
;t samasisulisi loosungeid, hodatusi
ähvardusi Jevitavad. ^
On McNamara samm väga erand*-:
Jk? Ei ole sugugi.
Sotsialistlikud maailmaparanda-'
lad j,ei saa mitte vaiki olla", neil on
läita,--missiooni üks. ,sotsialistliik
laailm, kõigi üheväärsus,kapitalis-häyitamine,
üks pruun rass ja
sotsialistliku inimese kujundamine,
leed ja muudki imperativid anna-
/ad'voHtuse ja käsu nähtavasti isegi
lorid Bank presidendile — tehes kapitalistlikes
riikides rahutustedhutaia
tööd, selleasemel, et istuda oma
liIjonilise palga. otsas ja rikastelt
laadelt kogutud raha jagada • vaese-latele
maadele, varade ühtlustami-^
se nõude täitmiseks...
H.RIGA
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Eesti Sihtkapital Kanadas
letused; testamendirpärandused ja'
lälestusfondid on tulumaksuvabad.
Jniinake cnia aimelused mooirtele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
t:audu tulumaksuvaba kviitungi säsiseks.
— Eesti Maja,' 958 Broad-dew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
ÜLESKUTSE
:ESTI SÕJAMEESTELE
.ülemaailmse Eesti Vabadusvõitle-;
lj ate Keskuse peakoosoleku otsiisega
p.- mail, 1978. a, plen koostamas Tei-"
JE.e maailmasõja eesti väeosade aja-
|lugu. :
Enamus sellest tööst on tehtud,
fccuid puudub siiski-veel palju mater-
Ijaliv eesti polits^ipataljoni ja piiri-pitserügementide
kohta. Samuti on
Ipuudulik materjal eriüksuste kohta.
lEt teha raamat meie sõjameestele
r/ohkem' südamelähedaseks, soovin
liira.tuua nii pa1|u kui võimaliik, ka
lüksikvõitleja mälestusi, milleks igal
imbhel tuleks kirja panna vähemalt
lüks meeldejäänum mälestus omast
|sõjakäigust. -)
Käesolevaga, kutsun üles- [kõiki
jkaasvõitlejaid, endiseid eesti ^vaba=
Idusvoitlejaid, saatma ülalnimetatud
landmeid minule, kas kirjutatuna või
helilindiga, nagu on võimalük ja parem.
Kõik andmed tulevad avaldamisele,
kas oige nimega, varjunime-
:ga, või nimetult, nagurseda soovitak-
I se.
Kõigile: peaks olema selge, et
|:kauem me sellise teosega enam ei või
viivitada, sest peale meid seda enam
• keegi ei tee, meie rfead aga hõrene-
'vad iga aastaga. |
Kõik materjal saata aadressil: 29
|Burke Avenue, Brantlord, Ontario,
N33 6V5, Canada.
' A. JÜRS
„Mde EIia"Eir. 491(1710)
mg.inL.ij.i..ii.nrT
Teos ungarlastest
Trammipeatus tänapäeva Tallinnas.
irahüppnja Parilsk
; Reede õhtul, 26.vpovembril, tutvustati
Toronto Press, Klubis äsja t r ü k iw
tud raamatut: Struggle and Hope:
The HungarianjGanadian Experience.
Autoriks on N . F; Dreisziger. Raamat
kirjeldab ungarlaste elu Kanadas,
alates ajast sada aastat tagasi
mil esimesed ungari talunikud saabusid
Saskatchev^an'i edasi läbi kahe
maailmasõja kuni praegusajani. Käsitatakse
ka seda kuidas venel^aste
rünnak- Ungarile 1956. a. n\pjutas ^
oma'inimesi siin Kanadas.
Kuna see raamat ilmub sarjas „Ge-nerations",
mida toetab Kanada mit-mekultuursuse
osakond, siis oli raamatu
tutvustaja mitmekultuursuse
minister Jim Fleming. Hr. Fleming
kõneles ka lühidalt oma osakonna
põhimõtetest — et mitmekultuursus.
on ehitatud kolmele printsiibile: i .
sisselülitamine Kanada ühiskonda, 2.
ühe^äärsus: alctsendid ei tee meid
üksteisest paremaks, 3. uhkus meie
rahvapärimuselfe. Nendest põhimõte-
, test lähtudes kujunes kirjastuspro-jekt,
mis kirjeldaks Kanada rahvuste •
mitmete Icultuuride mõju Kanada
ühiskonnale. Seitse raamatut on juba
ilmunud, 'kaksteist on veel valmisi
tamisel. •
Lõpuks kinkis autor ja kirjastuse ,
esimees hr. McLellend selle raamatu
esimese triikist tulnud koopia ministrile.
EPP ARUJÄ
IUOQ'^ Peetri
enam meie maa
Ainult mofBi ei karda.
STOKHOLM — Praegu on kõlg©
verest ida poole ei ole enam meie
teatri valitsuse juhataja Aarne
tõsisemalt ette
maa, Tallinna
jutuajamises
võetud meie rahva hävitamine,.venestamine. Rak-ähvardab
säina oht, väitis Pariisis ära hüpanud
raadio ,,Liberty" esindajaga, mille osaliselt aval-das„
Eestt Päevaleht".
„01en teinud kodumaal kõili, mis
on pinud minu jVÕimuses oma rahva
heaks, need võimalused on praegu
peagu ülematud. Loodan siin väljas
midagi ära teha, kuna siin on võibolla
vaja inimest, kes vahetult sealt
ühest ametiasutusest on tulnud. See
tähendaiks ka tegelikku ühinemist 40
kultuuritegelase memorandumiga.
Minu alluvuses olid ikõik eesti teatrid.
Astuski komparteisse a. 1962, kuna
sel ajal käis teatud optimismilaine
üle Eesti. Arvati, et noored haritlased
parteisse astudes võiksid seal midagi
paremini ära teha, kui senised
parteilased.
Juhtivatel kohtadel kodumaa admL
nistratsioonis olid esimese generatsioonina
endised korpuslased ja Venemaa
eestlased. Teisena tulid sinna
hiljem V. Väljase sõbrad. Väljas saadeti
välismlaale diplomaatlikku teenistusse.
1
KÜÜNILISED \
Olukord muutus Karl Vaino tulemisega
juhtivale kohale, praegu on
iSTO 84 © » 0
(Algjjs esiMjd)
generatsioon pjeaks jällegi „tantsu-kinglpd"
jalga panema, sest ega rahvatants
pole ainult lastele ja teismelistele
mõel4ud, vaid seda „sporti"
võivad harrastada kõik, kes selleks
ainult kutsumust tunnevad. Heaks
eeskujuks peaks olema Toronto
„Kungla" rühm^ kus vastava üleskutse
peale, tulla jällegi tantsima,
tuli väi ja kuni 50 paari, tantsuhimu-lis,
aastates 20-riest kuni 50-ni. See
näitab, et pealehakkamine on pool
võitu ja eeskuju nõuab järeletegemist.
Seepärast loodangi, et kä teistes
keskustes leab see järeletegemist.
ja: meil tekib uusi rahvatantsu ning
voimlemisrühmi nagu „seeni sügiseses
vihmasajus"! Et see teoks saaks,.
tuleb tegutseda n ü ü d!
TREENIMGFHLMID
Tulevikuplaanidest Hämald Toomsalu
märids, et on kavas valmistada
õpetamise otstarbeks treeningfilmid
ja helilindid muusikaga/juba sel talvel.
'Samuti on' rahvatantsu lavasiu-'
ses kavatsus kasutada muusikaliseks
saateks rahvapillide orkestrit. Keva^
del olelks treeninglaagrid, üks USA-s
ja teine Torontos, ning kui osutub
vajalikuks) siis 'ka Euroopas. Üldjuhid
on -nõiis kohale minema, ainult
korraldus ja aeg /peaks olema
' kohapealsete rühmade asi. 1983 sü-
!•; gishoc>aja alguseks on kavade üldjuh-
• tidele tehtud kohustuseks olla vaknis
terve kavaga, et iseda oleks võimalik
rühmadele välja saata kava osade
viimistlemiseks. 1984 aasta kevadel
'veel treeninglaagrid, kui osutub
tarvilikuks ja järgmiseks sammuks
on liroovid ESTO'1.
Hämald Toomsalu avaldas lootust,
et kõik meie võimlemise ja rahvatantsu
rühmad hakkavad innukalt
kava ette valmistama ja ühinevad,
"'ba varem avaldatud, üleskutse motoga
„Isamaale iluks, endale rõõ^
muks", mis väljendab ka esitatava
mõtte.
peagu I k õ i k Käbini aegsed kõrgemad .
ametnikud välja: vahetatud. Uut
ametkonda võiksj iseloomustada sõnadega
küümlised ja^ ükskõiksed.
Need on oma kohtadele pandud enamikus
seni silmapaistmatutelt kohtadelt.
Paljud minuga samal ajal
parteisse astunud kaaslased on prae.,
gu kõrgetel kohtadel, aga olukord on
läinud igati hulluks, keegi ei saa midagi
teha. Ei saa enam oma rahva
kultuurilise, majandusliku j a poliitilise
iseseisvuse eest võidelda.
1 'Siin pean ma enne kõike tutvuma
olukorraga, palju lugema, võtma
ühendust eesti organisatsioonide-
^ga, leidma võimalusi koostööks. Selge
on ka, et organisatsioonid ei
pruugi mind kohe usaldada. Pealcs
veel kord rahvusvaheliselt üles tõstma
küsimus Molotov-Ribbentropi
pakti õiguslikkusest. Väljas on kind^
lasti palju tehtud> aga sellest on väga
vähe informatsiooni kodumaale
jõudnud. ^
RELVAD MAI'
• Kodumaalt tuleks enne kõike ära
kõrvaldada kõik võõrad relvad. Nõukogude
võim) katsub selgeks teha, et
eesti rahvas on soovinud sellega ühir
neda. Kodumaa tulevikku näeksin
ma umbes sellise struktuuriga nagu
praegu on Soomes, pluralistlikku
ühiskonda mitme partei demokraatlikus
süsteemis.
Püüan kasutada kõiki võimalusi, et
saada siia oma abikaasa ja lapsed.
Aga sellest hoolimata ma ei taha vaikida.
'Kodumaa informatsiooni järgi ei
võeta kodumaist. rahvuslikku liikumist
lääneriikide poolt tõsiselt, kuna
sel arvatakse olevat rahva poolt
Higa väike toetus.
HIRM
, Rahva vailme poolehoid on kõigile
aktsioonidele olemas, aga hirm tõ-
! kestab tegusid. 40 manifest oli väga
tagasihoidlik,, aga selle tagajärjed
mitmele allakirjutajale tõsised. Määrav
on rahva hulgas hirni omaenese
eksistentsi pärast.
Minu vaatdkohad o n ajajooksul
; muutunud. Neli aastat tagasi pidasin
rongis nelj atunnilise vaidluse ühe
teise inimesega küsimuses, kas" võimaluse
korral ära hüpata. Sel korral
olin ma kindlasti selle vastu. Ma olen
seda sammu hiljuti mitme isikuga
arutanud,, enamik leidis, et peaks võimaluse
korral seda tegema.
Siin väljas peaks põhjalikult aha-lüüsitama
viimase 4—5 aasta, s.t.
Kari Vaino poliitikat. Tundub et
praegu on kõige tõsisemalt ette võetud
meie rahva hävitamine, venestamine.
(Rakverest ida poole ei ole
enam rahvastikuliselt meie maa, Tallinnat
ähvardab sama oht. Väga tõsine
on alhokoli^smi probleem, mille la.
hendamiseks ! midagi ette ei võeta.
Kui ametlikult on registreeritud
10 000 alkoholisti sns tähendab see,
et tegelikult on neid vähemalt u.
150 000.
mORVS El KMBk :
Tundub, et aatehsi kommuniste,
peagu enam ei ole.
Sisemise vastupanu osas oli pilt
väga lohutu, aga pärast kooliõpilaste
spontaanset väljaastumist Tallinnas
a. 1980 (see oli suunatud peamiseh
Gretshkina haridusministriks määramise
vastu), on lootused tõusnud,.
Ilmselt on 'noored veel võimelised
võitlema. Noortel pole hirmu ega
aukartust valitsejate ees ja nad on
võimelised rahvuslikku võitlust edasi
viima. Nooruse passiivsuse periood
on lõppenud. Selle suhteliselt tagasi-hoidliku
demonstratsiooiji puhul
võtsid võimud kasutusele \^äga tuge-,
vaid vahendeid — neil on hirm nooruse
ees",
. Olen, siin'olles väga p*^lju lugenud
ja vapustatud selest,mik siin väljas
kõik on olemas. Teadmine sellest
peaks kodumaal sisemijSjt kindlust
andma, kui need an|med sinna
jõuaksid. i j
Eesti inimene on muudetud pärisorjaks,
kelle elu igas osas äärmiselt
piiratud, kõik on kontrplli ja valve
all. Eriti intelligents. „Nemad" valvavad
koike ja on paraku suurelt osalt
eestlased, kes on omaks fvõtnud nõu-kogudeliku
elulaadi.
Skandinaavias on populaarne Lu-ciapäeva
tähistamine. Eestlased, kes
Rootsis elanud, on selle kombega tuttavad.
. Toronto suurim Luciapäev toimub
tänavu laupäeval, 11. detsembril algusega
kell 6 õhtul EBLK Peetri kirikus.
Kavas. jõululaulud, Toronto
Rootsi kog. pühapäevakooli ja tütajiv
Jaste' kooridelt, päevakohane sõna^-
võtt rootsi konsulilt, vaimulik talitus
õp. T. Nõmmik'ult, orelil dr. Ei.
Toi. Järgneb jõulumüük. Korraldai-jaks
on rootsi koguduse naisring. i
Eestlased teretulnud!
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiHgiii
Otsitakse
tm
Olin omal ajal üks üliõpilasliidri-test,
töötasin hiljem ajakirjanduse
alal. Sel ajal oli tundmus, et saab
midagi ära teha.' Olin viis aastat televisioonis
noortesaadete juhataja ja
mitte päris ilma tulemusteta. Mind
taheti Leningradi, parteikooli saata.
Neist, ikes seal tagasi tulid, ei saa^
nud enam aktiivseid tegelasi.
Olin pisut hiljem Noorsooteatri
juhataja. Katsusime seal pisut ,ilani-mutada",
see äratas ülevalpool tähelepanu.
Et me lavastasime Bsckettl
,.Godot obtamise", seda heideti meile
arsti perekonda 3-kuuse lapse
juurde 3 kuni 4 päeva nädalas,
alates jaanuarist 1983. Asukoht
Eesti Maja lähedal Palun helistada
Talvi ja Olev Maimetsale,
tel. 421-2764.
iiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiMiiiiiiiiiiiisiiiiiiii
veel kuus aastat hiljem ette. Mind
toimetati kohalt ära, aga — kummaliselt
küll — tõsteti teatrite Valitsuse
iuhataja asetäitjaks. See oli juba
käsutäitmise ja käskimise positsioon.
A. 1981 sain juhatajaks ja samal
aial hakati nõudma, et hakataks
..administratiivseid meetodeid" kasutama.
Tuli hakata kõike määrama ja
kõiki kasvatama. v
ÄRA' LÕIGATUD
See viib sinna, et — n a ^ üks teatritegelane
ütles — ministeeriumis
neab tükke valima, lavastama ja
mängima...
Aga ma usun siiski eesti teatri elu-iõusse.
Räägitakse ..enneolematust
kultuuri tõusust" nõukogude rezhii-mi
all. te olevat kultuuriarengut
soodustanud. Tegelikult polnud mingit
abi. Västunidi — rahva loomin-
^Hilised võimalused on mitmel ala!
ära lõigatud. Aga rahva kultuuriloomingut
takistada teaduses ia kunstis
on siiski raskem dmi põllumaiandu-ses.
Põllumalanduse ja tööstuse
aren^ on pea peale keeratud.
Võimetuse tunne ia saavutuste vähesus
äiasid mu viimastel aastatel
iimmikusse. Tuli see ..kaevik" maha
iätta, ma ei suutnud seal enam seista."
A FINNISH
§463'Yonge St. Wilbwdal© ^Fisichi.lähedal
V 1 . T O n O N T O:
JÖULIJD ON LAMEDAL! M lähete tegema
Meil on kvaliteet§edi kaubad. i( MADE IN FINLANB Jt
Elaaskaobad, ehted, küünlad, küünlslalsid, landlinad, semetid; ii^üplsiadid, jõoliidekimtsiociBidi,
iiängoasjad jm.
IGASUGUSED, DELIKATOSE M PAGASI SAADUSI Slf SSÄ'^
TeDiBiked jJmhisingae, -Toisäle ja mmae anda vaiabdt ] Wientldele!
Avatud alates i. dets. iga päev 9-f, laup. jõululaup. 8-2.
KUI TEIE SUUDATE MAITSETADÄ VEE l^-R^NEVUST,
SIIS SUUDATE KA HINNATA FINLANDIÄ ERINEVUST.
Vodka on kombinatsioon piirituse
ja vee s^st. Piiritusele lisatakse
vett, et saavutada soovitud alkoholi
taset.
Kuna piiritused on pea-aegu võrdsed,
siis vahe teeb vodkas vesi, mis
lisatakse ja see on märgatav. Vesi,
mis lisatakse Fh^andiale, on täiesti
erinev teistest vo<äkatest.
Paljud kasutavad destilleeritud
või filtreeritud vett, mis on erinev
looduslikust veest. Finlandia vesi
on 100% looduslik, mis tuleb sü-gavkaevust
ja on 10000 aastat vana
jääliustiku poolt formeeritud tasa-pihna
alt Rajamäkis.
See looduslik vesi teeb Fhüandia
ainulaadseks. Finlandiat võib juua
segatult või segamatult otse sügav-külmetusest.
Kui teie maitse on vodka, siis
kindlasti naudite hõUnuvendadp
vodkat. Finlsmdia on saadaval kõ!
gis L.C.B.O. äridest.
•FINLANDIA. ON MAAILMA-
.KUULUS SOOME VODKA!
Saadaval telefonilisel eeltel)imis€l
ilusad Finlandia kinkepakendid kahe
või nelja littala klaasiga, mis on
sobivad kingid tähtpäevadeks või
a
* <r Ä
VMnaload pidupäevadeks
kohaletoimetamisega.
GYA
2S Golden Gate Court (Brimley & Eüesmere) Scarlsdrous^-j
Ont., MIF 3A4 - TEL. (416) 299-5080-1-2
ÜÜRIDA
jaXesIie rajoonis. Helisteda päi-ast kella 6 õlitul,
tel. 469-1287, küsida Werner.
0
TELLIGE
AEGSASTI
JÕULULILLED
Ave., Toronto, Ont.
Tel. 463-1125
Lillede kohale viimine ^ Äri avatud pühapäeviti
.. Eesti .kee!es küsida-Mary
aste ja sõprade meefespidamlseks
biv kingitus - „MEIE ELU
aasta või poolaasta tellimine
Saatke ,JWeJe Elu", talitusele tellimine'ja meie saadamme teile Iile-andmiseks
kinkekaardi, või saadame teie nimel otse saajale.
Tellin „MEIE ELU" (aastaks, poolaastaks):
Hr., pr., Ä. .«.o
; . „ , . . . . . , . . . . . . . . . . o . , . , . . « . . . . . . , . . . " . . . . . . . . . ; . " " . . ,
„ , o . , ..li. ......o.
Tellija nimi: . . . . i . . . . . . . . . . . . . . i c ..
Aadress: .,.......o...U..;....................,...„.o.
. ' . .• •" • • • • . ' . ' ' • • • • . \ ' ' • • • ' '
^ ,..,..„... ...0.
käesolev kupong täita ja saata koos rahaga ,j^ei€Elta'V
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4R 2R6 ^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 9, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-12-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821209 |
Description
| Title | 1982-12-09-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,^eie Elu" nr. 49 (1710) 1982
ANDROPOV?
Liidu propaganda töötab edukalt
vaenlaste tagalas.
:ODüKTSIOONI
NDAMINE
bisepoliitilisei alal Andropovi esi-
•seks sooviks on suurendada töös-ilikfcu
produlktsiponi tööviljakuse
itmisega. Ta hakkab nõudma suu-;
lat töödistsiplünr, paremat pro-,
^..tsiooni ja vastavalt-sellele suu-
[ndama ..või ;.väliendama ..töölisele
.tteantavatj tasu. Kuidas N. Liidu
fölihe, kes on: harjunud töötama
stävalt sellele, palju temale mak=
täkse, ei ole teada. Seni on tööli-d
tööaj al^ käinud poodide ees oota=
|as sabas, kunas toitaineid või milgi
muud müügile tuleb. Tööstuste
hatajad on sellega leppinud, sest
stasel korral tööline ePxesele mida-osta
ei saaks,-kui tal ei ole kedagi
iiisioniealist perekonnaliiget, fcs
lupluste uste taga sabas seisaks.
fXarriiima töödistsipliin juures
idröpovist loodetakse, €t ta püüab
[liüagi vastu tulla dissidentide-ludmisele^
isikuvabaduste kasuta-lisö
osas ja võimalik on,.et ta laseb
Ibastada vanglaist mõned nende
fast. Kas see aitab vähendada pin-
[t rahva seas, kes alaliseh elab
juduses, on küsitav.
JTASED
[ükskõik, mis Andropov ette võtab;
[ei ole vaenlasteta. Enne tema va-nist
kommunistLöm partei peasek-ftäriks
levitati ta vastaste pooflti
idlehti, kus juhiti tähelepanu te-
[a juudi päritolule ja hoiatati tema
5t; Abdropov oskas seda vastupa-liiikvideerida
ja saavutada.lühike^
. aj aga võimupositsioon, milleks
rezhnevir kulus aastaid. Vaatama-f.
sellele ta-võib kaotada omajboha,
igu Hrushtshev, kui midagi, viltu
Iheb.
.NDAGENDID
(Huvitav on, et McNamara kõne ja
jlle efekt on Just sama, kui Nõu-
|ogude pröpagandaagentidel; kes
;t samasisulisi loosungeid, hodatusi
ähvardusi Jevitavad. ^
On McNamara samm väga erand*-:
Jk? Ei ole sugugi.
Sotsialistlikud maailmaparanda-'
lad j,ei saa mitte vaiki olla", neil on
läita,--missiooni üks. ,sotsialistliik
laailm, kõigi üheväärsus,kapitalis-häyitamine,
üks pruun rass ja
sotsialistliku inimese kujundamine,
leed ja muudki imperativid anna-
/ad'voHtuse ja käsu nähtavasti isegi
lorid Bank presidendile — tehes kapitalistlikes
riikides rahutustedhutaia
tööd, selleasemel, et istuda oma
liIjonilise palga. otsas ja rikastelt
laadelt kogutud raha jagada • vaese-latele
maadele, varade ühtlustami-^
se nõude täitmiseks...
H.RIGA
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Eesti Sihtkapital Kanadas
letused; testamendirpärandused ja'
lälestusfondid on tulumaksuvabad.
Jniinake cnia aimelused mooirtele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
t:audu tulumaksuvaba kviitungi säsiseks.
— Eesti Maja,' 958 Broad-dew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
ÜLESKUTSE
:ESTI SÕJAMEESTELE
.ülemaailmse Eesti Vabadusvõitle-;
lj ate Keskuse peakoosoleku otsiisega
p.- mail, 1978. a, plen koostamas Tei-"
JE.e maailmasõja eesti väeosade aja-
|lugu. :
Enamus sellest tööst on tehtud,
fccuid puudub siiski-veel palju mater-
Ijaliv eesti polits^ipataljoni ja piiri-pitserügementide
kohta. Samuti on
Ipuudulik materjal eriüksuste kohta.
lEt teha raamat meie sõjameestele
r/ohkem' südamelähedaseks, soovin
liira.tuua nii pa1|u kui võimaliik, ka
lüksikvõitleja mälestusi, milleks igal
imbhel tuleks kirja panna vähemalt
lüks meeldejäänum mälestus omast
|sõjakäigust. -)
Käesolevaga, kutsun üles- [kõiki
jkaasvõitlejaid, endiseid eesti ^vaba=
Idusvoitlejaid, saatma ülalnimetatud
landmeid minule, kas kirjutatuna või
helilindiga, nagu on võimalük ja parem.
Kõik andmed tulevad avaldamisele,
kas oige nimega, varjunime-
:ga, või nimetult, nagurseda soovitak-
I se.
Kõigile: peaks olema selge, et
|:kauem me sellise teosega enam ei või
viivitada, sest peale meid seda enam
• keegi ei tee, meie rfead aga hõrene-
'vad iga aastaga. |
Kõik materjal saata aadressil: 29
|Burke Avenue, Brantlord, Ontario,
N33 6V5, Canada.
' A. JÜRS
„Mde EIia"Eir. 491(1710)
mg.inL.ij.i..ii.nrT
Teos ungarlastest
Trammipeatus tänapäeva Tallinnas.
irahüppnja Parilsk
; Reede õhtul, 26.vpovembril, tutvustati
Toronto Press, Klubis äsja t r ü k iw
tud raamatut: Struggle and Hope:
The HungarianjGanadian Experience.
Autoriks on N . F; Dreisziger. Raamat
kirjeldab ungarlaste elu Kanadas,
alates ajast sada aastat tagasi
mil esimesed ungari talunikud saabusid
Saskatchev^an'i edasi läbi kahe
maailmasõja kuni praegusajani. Käsitatakse
ka seda kuidas venel^aste
rünnak- Ungarile 1956. a. n\pjutas ^
oma'inimesi siin Kanadas.
Kuna see raamat ilmub sarjas „Ge-nerations",
mida toetab Kanada mit-mekultuursuse
osakond, siis oli raamatu
tutvustaja mitmekultuursuse
minister Jim Fleming. Hr. Fleming
kõneles ka lühidalt oma osakonna
põhimõtetest — et mitmekultuursus.
on ehitatud kolmele printsiibile: i .
sisselülitamine Kanada ühiskonda, 2.
ühe^äärsus: alctsendid ei tee meid
üksteisest paremaks, 3. uhkus meie
rahvapärimuselfe. Nendest põhimõte-
, test lähtudes kujunes kirjastuspro-jekt,
mis kirjeldaks Kanada rahvuste •
mitmete Icultuuride mõju Kanada
ühiskonnale. Seitse raamatut on juba
ilmunud, 'kaksteist on veel valmisi
tamisel. •
Lõpuks kinkis autor ja kirjastuse ,
esimees hr. McLellend selle raamatu
esimese triikist tulnud koopia ministrile.
EPP ARUJÄ
IUOQ'^ Peetri
enam meie maa
Ainult mofBi ei karda.
STOKHOLM — Praegu on kõlg©
verest ida poole ei ole enam meie
teatri valitsuse juhataja Aarne
tõsisemalt ette
maa, Tallinna
jutuajamises
võetud meie rahva hävitamine,.venestamine. Rak-ähvardab
säina oht, väitis Pariisis ära hüpanud
raadio ,,Liberty" esindajaga, mille osaliselt aval-das„
Eestt Päevaleht".
„01en teinud kodumaal kõili, mis
on pinud minu jVÕimuses oma rahva
heaks, need võimalused on praegu
peagu ülematud. Loodan siin väljas
midagi ära teha, kuna siin on võibolla
vaja inimest, kes vahetult sealt
ühest ametiasutusest on tulnud. See
tähendaiks ka tegelikku ühinemist 40
kultuuritegelase memorandumiga.
Minu alluvuses olid ikõik eesti teatrid.
Astuski komparteisse a. 1962, kuna
sel ajal käis teatud optimismilaine
üle Eesti. Arvati, et noored haritlased
parteisse astudes võiksid seal midagi
paremini ära teha, kui senised
parteilased.
Juhtivatel kohtadel kodumaa admL
nistratsioonis olid esimese generatsioonina
endised korpuslased ja Venemaa
eestlased. Teisena tulid sinna
hiljem V. Väljase sõbrad. Väljas saadeti
välismlaale diplomaatlikku teenistusse.
1
KÜÜNILISED \
Olukord muutus Karl Vaino tulemisega
juhtivale kohale, praegu on
iSTO 84 © » 0
(Algjjs esiMjd)
generatsioon pjeaks jällegi „tantsu-kinglpd"
jalga panema, sest ega rahvatants
pole ainult lastele ja teismelistele
mõel4ud, vaid seda „sporti"
võivad harrastada kõik, kes selleks
ainult kutsumust tunnevad. Heaks
eeskujuks peaks olema Toronto
„Kungla" rühm^ kus vastava üleskutse
peale, tulla jällegi tantsima,
tuli väi ja kuni 50 paari, tantsuhimu-lis,
aastates 20-riest kuni 50-ni. See
näitab, et pealehakkamine on pool
võitu ja eeskuju nõuab järeletegemist.
Seepärast loodangi, et kä teistes
keskustes leab see järeletegemist.
ja: meil tekib uusi rahvatantsu ning
voimlemisrühmi nagu „seeni sügiseses
vihmasajus"! Et see teoks saaks,.
tuleb tegutseda n ü ü d!
TREENIMGFHLMID
Tulevikuplaanidest Hämald Toomsalu
märids, et on kavas valmistada
õpetamise otstarbeks treeningfilmid
ja helilindid muusikaga/juba sel talvel.
'Samuti on' rahvatantsu lavasiu-'
ses kavatsus kasutada muusikaliseks
saateks rahvapillide orkestrit. Keva^
del olelks treeninglaagrid, üks USA-s
ja teine Torontos, ning kui osutub
vajalikuks) siis 'ka Euroopas. Üldjuhid
on -nõiis kohale minema, ainult
korraldus ja aeg /peaks olema
' kohapealsete rühmade asi. 1983 sü-
!•; gishoc>aja alguseks on kavade üldjuh-
• tidele tehtud kohustuseks olla vaknis
terve kavaga, et iseda oleks võimalik
rühmadele välja saata kava osade
viimistlemiseks. 1984 aasta kevadel
'veel treeninglaagrid, kui osutub
tarvilikuks ja järgmiseks sammuks
on liroovid ESTO'1.
Hämald Toomsalu avaldas lootust,
et kõik meie võimlemise ja rahvatantsu
rühmad hakkavad innukalt
kava ette valmistama ja ühinevad,
"'ba varem avaldatud, üleskutse motoga
„Isamaale iluks, endale rõõ^
muks", mis väljendab ka esitatava
mõtte.
peagu I k õ i k Käbini aegsed kõrgemad .
ametnikud välja: vahetatud. Uut
ametkonda võiksj iseloomustada sõnadega
küümlised ja^ ükskõiksed.
Need on oma kohtadele pandud enamikus
seni silmapaistmatutelt kohtadelt.
Paljud minuga samal ajal
parteisse astunud kaaslased on prae.,
gu kõrgetel kohtadel, aga olukord on
läinud igati hulluks, keegi ei saa midagi
teha. Ei saa enam oma rahva
kultuurilise, majandusliku j a poliitilise
iseseisvuse eest võidelda.
1 'Siin pean ma enne kõike tutvuma
olukorraga, palju lugema, võtma
ühendust eesti organisatsioonide-
^ga, leidma võimalusi koostööks. Selge
on ka, et organisatsioonid ei
pruugi mind kohe usaldada. Pealcs
veel kord rahvusvaheliselt üles tõstma
küsimus Molotov-Ribbentropi
pakti õiguslikkusest. Väljas on kind^
lasti palju tehtud> aga sellest on väga
vähe informatsiooni kodumaale
jõudnud. ^
RELVAD MAI'
• Kodumaalt tuleks enne kõike ära
kõrvaldada kõik võõrad relvad. Nõukogude
võim) katsub selgeks teha, et
eesti rahvas on soovinud sellega ühir
neda. Kodumaa tulevikku näeksin
ma umbes sellise struktuuriga nagu
praegu on Soomes, pluralistlikku
ühiskonda mitme partei demokraatlikus
süsteemis.
Püüan kasutada kõiki võimalusi, et
saada siia oma abikaasa ja lapsed.
Aga sellest hoolimata ma ei taha vaikida.
'Kodumaa informatsiooni järgi ei
võeta kodumaist. rahvuslikku liikumist
lääneriikide poolt tõsiselt, kuna
sel arvatakse olevat rahva poolt
Higa väike toetus.
HIRM
, Rahva vailme poolehoid on kõigile
aktsioonidele olemas, aga hirm tõ-
! kestab tegusid. 40 manifest oli väga
tagasihoidlik,, aga selle tagajärjed
mitmele allakirjutajale tõsised. Määrav
on rahva hulgas hirni omaenese
eksistentsi pärast.
Minu vaatdkohad o n ajajooksul
; muutunud. Neli aastat tagasi pidasin
rongis nelj atunnilise vaidluse ühe
teise inimesega küsimuses, kas" võimaluse
korral ära hüpata. Sel korral
olin ma kindlasti selle vastu. Ma olen
seda sammu hiljuti mitme isikuga
arutanud,, enamik leidis, et peaks võimaluse
korral seda tegema.
Siin väljas peaks põhjalikult aha-lüüsitama
viimase 4—5 aasta, s.t.
Kari Vaino poliitikat. Tundub et
praegu on kõige tõsisemalt ette võetud
meie rahva hävitamine, venestamine.
(Rakverest ida poole ei ole
enam rahvastikuliselt meie maa, Tallinnat
ähvardab sama oht. Väga tõsine
on alhokoli^smi probleem, mille la.
hendamiseks ! midagi ette ei võeta.
Kui ametlikult on registreeritud
10 000 alkoholisti sns tähendab see,
et tegelikult on neid vähemalt u.
150 000.
mORVS El KMBk :
Tundub, et aatehsi kommuniste,
peagu enam ei ole.
Sisemise vastupanu osas oli pilt
väga lohutu, aga pärast kooliõpilaste
spontaanset väljaastumist Tallinnas
a. 1980 (see oli suunatud peamiseh
Gretshkina haridusministriks määramise
vastu), on lootused tõusnud,.
Ilmselt on 'noored veel võimelised
võitlema. Noortel pole hirmu ega
aukartust valitsejate ees ja nad on
võimelised rahvuslikku võitlust edasi
viima. Nooruse passiivsuse periood
on lõppenud. Selle suhteliselt tagasi-hoidliku
demonstratsiooiji puhul
võtsid võimud kasutusele \^äga tuge-,
vaid vahendeid — neil on hirm nooruse
ees",
. Olen, siin'olles väga p*^lju lugenud
ja vapustatud selest,mik siin väljas
kõik on olemas. Teadmine sellest
peaks kodumaal sisemijSjt kindlust
andma, kui need an|med sinna
jõuaksid. i j
Eesti inimene on muudetud pärisorjaks,
kelle elu igas osas äärmiselt
piiratud, kõik on kontrplli ja valve
all. Eriti intelligents. „Nemad" valvavad
koike ja on paraku suurelt osalt
eestlased, kes on omaks fvõtnud nõu-kogudeliku
elulaadi.
Skandinaavias on populaarne Lu-ciapäeva
tähistamine. Eestlased, kes
Rootsis elanud, on selle kombega tuttavad.
. Toronto suurim Luciapäev toimub
tänavu laupäeval, 11. detsembril algusega
kell 6 õhtul EBLK Peetri kirikus.
Kavas. jõululaulud, Toronto
Rootsi kog. pühapäevakooli ja tütajiv
Jaste' kooridelt, päevakohane sõna^-
võtt rootsi konsulilt, vaimulik talitus
õp. T. Nõmmik'ult, orelil dr. Ei.
Toi. Järgneb jõulumüük. Korraldai-jaks
on rootsi koguduse naisring. i
Eestlased teretulnud!
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiHgiii
Otsitakse
tm
Olin omal ajal üks üliõpilasliidri-test,
töötasin hiljem ajakirjanduse
alal. Sel ajal oli tundmus, et saab
midagi ära teha.' Olin viis aastat televisioonis
noortesaadete juhataja ja
mitte päris ilma tulemusteta. Mind
taheti Leningradi, parteikooli saata.
Neist, ikes seal tagasi tulid, ei saa^
nud enam aktiivseid tegelasi.
Olin pisut hiljem Noorsooteatri
juhataja. Katsusime seal pisut ,ilani-mutada",
see äratas ülevalpool tähelepanu.
Et me lavastasime Bsckettl
,.Godot obtamise", seda heideti meile
arsti perekonda 3-kuuse lapse
juurde 3 kuni 4 päeva nädalas,
alates jaanuarist 1983. Asukoht
Eesti Maja lähedal Palun helistada
Talvi ja Olev Maimetsale,
tel. 421-2764.
iiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiMiiiiiiiiiiiisiiiiiiii
veel kuus aastat hiljem ette. Mind
toimetati kohalt ära, aga — kummaliselt
küll — tõsteti teatrite Valitsuse
iuhataja asetäitjaks. See oli juba
käsutäitmise ja käskimise positsioon.
A. 1981 sain juhatajaks ja samal
aial hakati nõudma, et hakataks
..administratiivseid meetodeid" kasutama.
Tuli hakata kõike määrama ja
kõiki kasvatama. v
ÄRA' LÕIGATUD
See viib sinna, et — n a ^ üks teatritegelane
ütles — ministeeriumis
neab tükke valima, lavastama ja
mängima...
Aga ma usun siiski eesti teatri elu-iõusse.
Räägitakse ..enneolematust
kultuuri tõusust" nõukogude rezhii-mi
all. te olevat kultuuriarengut
soodustanud. Tegelikult polnud mingit
abi. Västunidi — rahva loomin-
^Hilised võimalused on mitmel ala!
ära lõigatud. Aga rahva kultuuriloomingut
takistada teaduses ia kunstis
on siiski raskem dmi põllumaiandu-ses.
Põllumalanduse ja tööstuse
aren^ on pea peale keeratud.
Võimetuse tunne ia saavutuste vähesus
äiasid mu viimastel aastatel
iimmikusse. Tuli see ..kaevik" maha
iätta, ma ei suutnud seal enam seista."
A FINNISH
§463'Yonge St. Wilbwdal© ^Fisichi.lähedal
V 1 . T O n O N T O:
JÖULIJD ON LAMEDAL! M lähete tegema
Meil on kvaliteet§edi kaubad. i( MADE IN FINLANB Jt
Elaaskaobad, ehted, küünlad, küünlslalsid, landlinad, semetid; ii^üplsiadid, jõoliidekimtsiociBidi,
iiängoasjad jm.
IGASUGUSED, DELIKATOSE M PAGASI SAADUSI Slf SSÄ'^
TeDiBiked jJmhisingae, -Toisäle ja mmae anda vaiabdt ] Wientldele!
Avatud alates i. dets. iga päev 9-f, laup. jõululaup. 8-2.
KUI TEIE SUUDATE MAITSETADÄ VEE l^-R^NEVUST,
SIIS SUUDATE KA HINNATA FINLANDIÄ ERINEVUST.
Vodka on kombinatsioon piirituse
ja vee s^st. Piiritusele lisatakse
vett, et saavutada soovitud alkoholi
taset.
Kuna piiritused on pea-aegu võrdsed,
siis vahe teeb vodkas vesi, mis
lisatakse ja see on märgatav. Vesi,
mis lisatakse Fh^andiale, on täiesti
erinev teistest vo<äkatest.
Paljud kasutavad destilleeritud
või filtreeritud vett, mis on erinev
looduslikust veest. Finlandia vesi
on 100% looduslik, mis tuleb sü-gavkaevust
ja on 10000 aastat vana
jääliustiku poolt formeeritud tasa-pihna
alt Rajamäkis.
See looduslik vesi teeb Fhüandia
ainulaadseks. Finlandiat võib juua
segatult või segamatult otse sügav-külmetusest.
Kui teie maitse on vodka, siis
kindlasti naudite hõUnuvendadp
vodkat. Finlsmdia on saadaval kõ!
gis L.C.B.O. äridest.
•FINLANDIA. ON MAAILMA-
.KUULUS SOOME VODKA!
Saadaval telefonilisel eeltel)imis€l
ilusad Finlandia kinkepakendid kahe
või nelja littala klaasiga, mis on
sobivad kingid tähtpäevadeks või
a
* |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-09-03
