Home

1979-06-14-08

Reference URL

Add tags

Comment

Rate

To link to the entire object, paste this link in email, IM or document
To embed the entire object, paste this HTML in website To link to this page, paste this link in email, IM or document
To embed this page, paste this HTML in website

Meie Elu = Our life, June 14, 1979

1979-06-14-08

8 of 8

View Description

View PDF & Text

Download

small (250x250 max)

medium (500x500 max)

Large

Extra Large

large ( > 500x500)

Full Resolution

This page

All

PDF
Text

search this item

Text Search...

NELJAPÄEVAL,:.14. • JUUNIL — THURS.BAY, JÜNE 14 ie Elu" hr. 24 (1531) 1979
aastat tagasi
Varasuvel 1919. a. toimusid Vaba-, liitika ja sõjalise juhtimise tagajär-dussöja
võidurikkad hävituslahih-gud
kagu- |a lõunarindel. Nendega
hävitati vaenlase sõjalised meie rahvuslike
piiride läheduses ja maa
kaitse viidi kaugele välja Eestimaa
piiridest. Vallutati Pihkva, vabastati
?õhja<Lätimaa ja hävitati saksa landesveer.
Kõik need suuroperatsioo-nid
kavandas Eesti Sõjavägede
t)!em juhata ja kindral Laidoner ja
ülemjuhataja käis isiklikult tutvune-mas
rindel võimalike otsustavate lahingute
väljadega.
'•• Liitriikicle omavahelise võistluse
lõttu mõjuvõimil pärast Baltikumis,
Eesti Sõjavägede Ülemjuhatajal tuli
mitmel korral arvestada ühe või teise
poole erilisi nõudeid, koordineerida
oma tegevust vene monarhistlike
väegruppide tegevusega: ning , koos
nendega kannatada ebaedu halva po-
Eesti skautluse seeniore, õigusteadlane,
omavalitsuse ja mitmekülgne
ühiskonna tegelane skm. Albert Mölter
saab 21. •juunil 80-aas.taseks.
Sündinud 1899. a. Viljandimaal,
•Soesaare vallas, Kolga-Jaani kihelkonnas.
Lõpetas Järvamaa Poeglaste
gümnaasiumi Paides 1922. a. Eesti
; Vabadüssõjast yõ11 is osa vabatahlli-ku
õppursõdurina.
' Liitus Eesti skautlusega Paides varakult,
olles kaastegev, spordi-, ja
teistes rahvuslikes 'Organisatsiooni-
Kõrgema hariduse 'puüdlusÜ tuÜ
temal endal võitlust pidada; seda
•katkestas korduvalt majanduslik olukord.
Ta töötas vahepeal mitmel
"ametikohal Kärdlas, Tartus ja Võrus.
Ülikooli õigusteaduskonna lõpudiplomi
ta saavutas 1937. aastal.
Viimaks, majanduslikult soodsal
Kinnistusameti sekretäri kohal Võras
ta töötas 1929—1940 a., omariik-lusaja
lõpuni. Võrus oli ta linnavolikogus,
ka esimees ja mitmete örga-nisatsioonide
juhatusis ja esimeheks.
Aastail 1931—1940; oli ta Võrumaa
skautide maleva vanem, seega ka
ESM Nõukogu liige.
1940. aastal ta vallandati võõra
võimu poolt Kinnistusametist. Saksa
okupatsiooni ajal, kuni lahkumiseni
kodumaalt oli . ta Võru linnapea.
1944, a. asus ta oma talusse Viljandi
valda koos oma perega.
Põgenes 1944. a. Saksamaale, kus
taas ka perekond koondus. Oli algul
Lüübekis, hiljem Detmoldis põgenike
laagris, mõne aja ka laagrijuhiks.
A.; Mölter^bü/Briti tsooni; Eesti
Kesknõukogu 'liige, Eesti- Skautide
peasekretäri asemik ja Skautmaštri-te
Koondise esimees, hiljem, ka suur-laagrijuht.
•
1950. a. veebruarist ümberasujana
• USA-s oma perega. Töötas pikemat
aega USA skautluse keskses. kaubamajas.
Samas asutuses töötas ka tema
abikaasa (sünd. Hilda Visse,
' Kärdlas abiellunud .1924. a., lõpetanud
filosoofia teaduskonna). Elati
New Brunswickis, N J . 1966. aastani,
pensionile minekuni.
Skautmastri tiitli sai Mölter 1945.
ä. ESM peayanema N. Kannu otsusel.;
> \ : ; .'; '
• USA-sj (Portlandis) oli Mölter 1953.
a. skaudirühma rajajaks. 1966. a.
•s.iirduti Lakewoödi, N.J.; tänaseni
oma majas. Vaheaastail. oli ta Lakewoödi
\eesti skaudilipkonna juhiks,
pärastpoole lipkorina vanemana tä
naseni. Aastaist 11950 kuni tänaseni,
väljaarvatud pa^r : vaheaastat, on
• ... juubilar olnud USA Skautmastrite
Kogu Koondise juhatajaks. Mõned
aas tad oli ta ka ESL peasekretäri
abiks,. ka laagrite vanemaks. Praegu
gi ESL Esinduskogu liige. .
• Akadeemiliselt-kuulub EÜS Raim-
• la vilistlaste pefre.
.-. Juubilari abikaasa suri 1977: aastal.
Poeg Ain on insener, Ivo — majandusteadlane.
Soovides Sulle veel päiksekülla-seid
aastaid, et viiksid püsida elava
•eeskujuna meie ühiste aatekaaslaste
ja sõprade ridades, virgu tuseks järglastele.
, ;|•••
Eerbert Michelson
•w^w^ v y y y ¥ ¥ v y ¥ y ¥ ^MMWPE
Laup., 16. juunil Hiidlaste jaani
tuli Deviis Elbow's algusega kl. 2 p.l.
* Pühap., 17. juunil ;^Iiss TaUinna"
eelvalimine Tartu Collegels alguse
ga kl. 4 p.l. ^
-k Esmasp., 18'. jä 19. juunil • „Kaja'"
kontsert 'Eesti Majas algusega kl.
7.30 Õ. .
iär Neljap., 21.—24. juunM ,,Tallimia
Festival" Eesti Majas.
^ Laup./ 30. juunil Suvihari 1979
'Seedriörul.
Laup., teo. juunisjt kuni 8. juulini
Baptisti koguduse kolmas juubeli-konverents.
,
'•<:r-,\-/<A-.: > -•; •-.
j ei. Suuroperatsioonid kagu- j a lõunarindel,
. ülemjuhataja plaanitses
ning kujundas salaja, ilma kohalikke
liitriikide vaatlejaid konsulteerimata
j a ase tas nad hiljem sündinud faktide
ette, millega nendel tuli leppida.
Pihkva vallutamine, Põhja-Läti-maa
vabastamine ja Landesveeri hävitamisel
Eesti väekoondised ja nende
juhid olid vabad välistest nõuannetest
ja mõjutustest ning teotsesid
iseseisvalt ülemjuhatajalt šäädud direktiivide
alusel. Nad saavutasid tulemusi,
mis peaks [olema kirjutatud
kui dsete tähtedega Vabadusse ja aj a-lukku.
' j
Ajaliselt;esimeseks suuroperatsiöo-niks.
kujunes . Pihkva, vallutamine
ning üleandmine Põhja-Lääne .. Armee,
Bulak-Balahhovitsi üksusele.
Pihkva vallutasid 1. Diviisi väeosad
koos Soomusrongide .Diviisiga. Koordineerivaks
üldjuhiks oli Soomusrongide
Diviisi ülem kolonel Parts.
Operatsiooni eesmärgiks 'oli tugeva
löögigrupiga läbi murda vaenlase
kaitseliin lõunapool Petseri-Pihkva
raudteed ja sügava haaranguga suruda'
vaenlase kaitsejõud.vastu Pihkva
järve ning hävitada. Kallaletung
algas ööl vastu 24. maiel. Samal ajal
punasel poolel, kaitse asuv eesti' diviisi
ülem koos ühe polguga tuli üle
ja paljastas rinde. Sinna tungis sisse
ettenähtud löögi grupp ja .liikus
kiiresti edasi. Leidsid aset kohalikud
vastupanud, mis kiiresti likvideeriti
ja 26. mail -jõuti Pihkva eeslinnadesse
Velikaja jõe läänepoolsel kaldal.
Punaarmee üksused taandusid paaniliselt
või kapitul.eerisid. Eesti väeosade
juhid olid niivõrd kindlad oma
totaalses võidus, et esimese sõudepaadiga
läksid üle jõe Pihkva linna
vallutama jõe joohele vaijajõudnud
väeosade ülemad, nende -seas Soomusrongide
Diviisi ülem kolonel
Parts ka Kuperjaiiovi Partisanide
Pataljoni ülem kapt. Unt. Järgmisel
päeval 'läksid väeosad üle jõe ja vallutasid
linna ilma pauguta. Vaenlane
oli taandunud kabuhirmus ida ja lõuna
suunas. 31.. mail oli Ülemjuhataja
kindral Laidoner Pihkvas ja andis
kogu selle rajooni kaitsmise üle polkovnik
Bulak-Balahhovitsi väeosale,
kes põhjapoolt Pihkvasse saabus/Ettevaatuse
mõttes ta jättis sinna mõned
eesti väeosad, et Pihkvat kaitsta,
;kui venelased sellega hakkama ei
peaks saama. Ülejäänud väeosad
grupeeriti-kiiresti ümber, et neid vajaduse
korral rakendada uues suur-;
operatsioonis/mis oli juba käigus.
Viarienburgi kõrgustikku puhastati
vaenlasest.: •'/=
Marienburgi kõrgustiku valluta-,
mist Ülemjuhataja.pidas vajaliseks,
et kagurinne viia tervikuna välja
Eestimaa piiridest ja hävitada punaarmee
. koondised, mis sealt 2;..kuud
varem' taotlesid läbimurret Võru
suunas. Ülesande täitmiseks moodustati
liikuv operatiivgrupp, 2.. Diviisi
staabiülema kapt. Mutti juhtimisel..
Sinna kulusid .2 j ai.polku (2:
ja 8.), 2 ratsa polku (1. ja 2.), 3 eraldi
teotsevat .pataljoni, 1. Läti Volma-ri
polk, Taani rood ja kitsaroopali-sed
soomusrongid.
Kapt. Mutti operatiivseks eesmärgiks
oli siduda vaenlane rindel ning
ratsapolkudega sügavalt haarates
piirata sisse Marienburgi • kõrgustikul
asuvad vaenlase jõud ning hävitada.
Pealetung algas 27, mai varahommikul
ja arenes ettenähtud kava
kohaselt. Juba teise päeva õhtuks
olid ratsapolgüd sügavale sisse tunginud
vaenlase asetuse tiibadel ja 1.
ratsapolk, rittmeister G. Jonsoni
juhtimisel vallutas Marienburgi linna.
Ta oli kaugele ette jõudnud teistest
väeosadest, kuid eesti väeosade
kiire tegevus ei andnud vaenlasele
mahti olukorras orienteeruda ning
vastuaktsioone ette võtta. Saadi rohkesti
vange ja sõjasaaki. Ülemjuhataja
poolt ettenähtud ülesanne oli
täidetud.. Kuna puudus ühendus
Ülemjuhatajaga ja 2. Diviisi ülemaga
(mõlemad olid-veel Pihkva rindel),
siis rittmeister Jonsoni algatusel otsustati
pealetungi jätkata ja vallutada
lõunapool asuv suurt Alt-Schva-nenenburgi
raudtee sõlm. Hiljem kohalejõudnud
kapt. Mutt aktsepteeris
selle, otsuse. Järgmisel hommikul
alustati galopeerimist sellest suunas
ja ilma erilise võitluseta saadi seal
sõjasaagiks 2 soomusrongi, 15 vedurit,
340 vagunit, hulk varustust, relvi
ja 1300 sõjavangi.
31. mail kpt. Mutt otsustas, ilma
ühendust saamata Ülem juhatajaga
pealetungi jätkata lõuna suunas ja
vallutada Kreutzbürgi. linn. Ülemjuhataja
hiljem aktsepteeris selle ja
nõudis Z ja 3. diviisi ülemalt kpt.
Mutti operatiivgrupi tiibade julgestamist,
küna see oli sügavale sisse
tunginud ja seljatagune võis ohusta:
tud saada. Operatiivgrupi edasitung
jätkus endise hooga. 6. juunil jõuti
välja Väina jõe põhjakaldale, vallu
tati Kreutzburg ja Jakobstad, kus
registreerimislehed Grete
Kristoffersen
Cathy.
Miller
Dick
Gallegos
Jvtte
Micholson
lÄSyTAGE MEIE M
Teie teenistuses on Torontos Grete, Cathy, Jytte'ja Dick või
teie kodulinnas lähem P; LAWSÖN TRAVEL.
; 1 ?M m^rmm
2 Carlton St. Süite 1415 ; Toronto, Ont. M5B 1K2
Tel. (W) 862-8187
ejate ühingute
:us is
Suvi algab pööripäevaga 2/1. juunil
kell 18.56. Selle kuu nimi on pärit
Vana-Rooma kalendrist. Teatavasti
oli Juno peajumala Jupiteri abikaasa.
Vanasti nimetati. Eestis juunikuud
^Heinakuuks" tehti, heina.
Uuemalajal aga .Jaanikuu" (Ristija
Johannese rsp. Jaani mälestuseks).
Igaüks teab, et kindlam ja populaarseim
kesksuve* tähtpäev eestlastele
on ikka pinud Jaanipäev, 24. juunil,
oma kalmistutel: peetavate jumalateenistustega
ja eelõhtul toimuvate
jaanituledega. .21. juunil mälestab ya-nempõly
kurba ajaloolist fakti: —
Punaarmee teostas riigipöörde Eestis
1940. a. •".;:;':
Suvine taevavõlv pakub mitmeti
häid võimalusi vaatlemiseks. Juuni
ja juuli kuudel: asub P ä i k e ^
maksimaalses kauguses (ligi 152 mii- juurdekasvu. ; Keskkogu juhatusse
2. juunil toimus võitlejate ühingu-'
te esindajate ülemaailmne kokkutulek
iga-aastaseks koosolekuks Syra-cus'iš.
r • . .'
Kuna enamik ühinguid, ja liikmeid
asub Pöhjä-Ämeerika mandril siis on
ka võitlejate ühingute asukohaks
Põhja-Ameerika. Kohal olid kõik
USA ja Kanada esindajad koos mõlema
mää liitude esimeestega. K. Tori.
Torontosf-jaÜ.Anson USA-st.,
. . Kauguste.'tõttu ilmumata- jäänud
Austraaliast esindas E. Lindoja Ha-miltonist
ja Inglismad H. Kivi Torontost.
Koosolekul juhata j aks valiti
Ü'. Ansön ja protokollijaks E.
Lindoja. 1
Tegevusaruanded nii hästi kesk
kui ka liikmesorganisatsioonide osas
Eo SOOSAAR, C ; A i ' -
. - v " : - • • ' ; : : 5 .-"v^';.
•• Chartered Accountant
Süite 600,' 55 University MQ., Toronto, Ontario, 2H7
jonit km. j a leevendab seega pisut
tavalist lõõska. Aasta pikim päev on
4. juuli.
Kuu saab 10. juunil 6,2 päeva vanaks.
On veel ilus sirbikene. Ta peamised
faasid on: Esimene veerand
2. juunil; täiskuu — 10. juunil; noorkuu
— 24. juunil. Kuu apogee (kaugeim)
1. juunil — 404 310 km ja .27.
juulil — 405 060 km; Kuu perigee (lähim)
— 13. juunil 369040 knr ja 11.
valiti tagasi esimees A. Jurs abiesimees
Ü. Anson ja juhatus liikmeteks
endine koosseis H. Lember, E. Lindoja,
V. Raiend, E. Kool ja R. Piir-vee.
Avaldati tänu juhatusele tehtud
töö ees t võitle j ate ühingute organiseerimisel
jä nende töö koordineerimisel.
1979—80 aasta töökava oli ka
välja töötatud, endise juhatuse
poolt. Keskuse liikmeks astumiseks
on soovi avaldanud Rootsi- kaasvõitlejad.
Ühel' häälel otsustati Rootsi
TÄHELEPANU — väljälõigata .
@ Peale 20 a. äritegevust senises asukohas Ävenue Rd,-il, oleme kolinud
üle suurema ja avarama ruumesse; •
(kohe Lawrence allmaa jaama juures)
TULGE JA KÜLASTAGE NII • ENDISED KUI KA UUED ÄRISÕB-,
RAD MEIE ÄRI UUES"; ASUKOHAS, KUS LEIATE PALJU UUDIS-KAUPU!
Äri on avatud: esmasp., teisip., keskn. 10—6, neljap., reedel 10—8 õ.
ja laupäeval 10—5 p:l.
© MEILT OSTATE-SOODSAMALT SKANDINAAVIA-: ELÜ-, SÖÖGI-JA
MAGAMISTOA MÖÖBLIT.
©MODERN ESEMEID. TEIE:TUBADE KAUNISTAMISEKS, j . n.e.
juulil — 361 040 km.
•Kuu- aitab orienteeruda taevavõl-1liikmeksvastwõU. Valiti kä
vii. Nn näit. asub planeet Saturn 2,
juunil ja hiljem 2 kraadi põhjapool
kuukettast, Mars 21. juunil 5 kr. p.
Kuust; Jupiter 27. junil — 3 kr. p.
noorkuu kasvavast sirbist. ; .
asykohGs !• JUUNIL s.sa,
flOUS© Of T e i ^ ž e e m ^ eestlastele tuuritud sisedekoraator
denmark^^^™
revisjoni
komisjon koosseisus: Kv. Paar-son,
P: Einpaul, H. Teder.
Aukohtu liikmeteks valiti H. Teder,
K. Tori ja H. Kivi. Teeneteriste
otsustati anda juhatuse poolt silma-
Planeetidest on juuni ja juuli kuul paistva; tegevuse eest meie sihtide
öödel vaadeldavad Veenus, ja Mars. saavutamisel 5 kaasvõitlejale.
Mõlemad kui koidutähed, tõustes Esto '80 informatsiooni korras sel-tund
või paar idas enne paikesetõu- g u s , et sõjameeste kongress toimub
su. Jupiter kerkib horisondile läänes, 4. juulil 1980 ja ball 11. juulil Stok-madalai
taevaserval Vähja täheku- holmis. Sõidu ja .majutamise osas
jus. Tõuseb Päikese loojumise ajal andis seletusi H. Kivi. Ühislennu
ja loojub selle tõustes. Päikese lähe- 'hinnaks Torontost oh $425.00 mis on
dus vähendab ta heledust kuni opo- soodsam senini päkutuist; ÜSA ida-sitsiooni
(0). 24. juunil Saturn pais- osas elavad kaasmaalased saavad katab
vaatlejale juunis tüüpilise esime- sutada Torontot väljasõidu kohana
se suuruse tähena. Asukoht Leo tä-lkuna see tuleb neile odavam'kui oh
hekujus, tõuseb päikese loojumisel j See USA-st.
lõuna-lääne horisondi sektoris kesk
ööni.
• Ajakirjanduses on avaldatud teateid,
et USA kunstlik satelliit „Sky-lab"
(taeva laboratoorium), vajub
talle määratud orbiidilt omavoliliselt"
ja kukkub tagasi maakerale.
Majutamise korraldamiseks sõidab
H. Kivi juulikuu algul Rootsi; kus
püüab saada soodsate hindadega hotellides
ööbimise võimalusi.
Otsustati muuta senist põhikirja
mis on. vajalik laienenud tegevuse
edukamaks läbiviimiseks. Selle läbiviijaks
valiti üksmeelselt H. Teder,
Uduste.
;H. K.
Selle juures tükeldub „Skylab" piah- a b i k s A ; - Mägisoo ja E
vatades. Suuremad tükid (neid yõib
olla 500) kukuvad maakera pinnale.
Keegi ei tea kuhu just ja kunas see
juhtub, Ekspertide arvates kukuvad
„Skylabi" rusud ajavahemikus 26.
juunist—2. juulini. , „. .
Esimene lati stuudiumi konverents
-^•'1 peetakse Vancouveris 9.—10. augus-y
^ ^ ^ r ^ ^ Riia Ülikooli 60. aastapäeva tähistamiseks.
Peateemaks ön Läti üli-
ILMUS MÜÜGILE
Einar Sanden, dokumentaalteos
ai sa
Hind $12.50, saatekulu .75f
Müügil BIMeie Elu" fcitifusds
958 Broadview Ave., Toroato, Ont,
M4K2R6
raekoja vardasse heisati Eesti rah-!
vuslik: lipp. Järgmisel päeval luüre-üksused
ületasid. Väina jõe ja edasi*
liikudes lõuna suunas lõid ühenduse
seal teotsevate Poola väeosadega.
Baltikum oli sellega eraldatud Venemaast
ja Eesti sõjaväeline missioon
kool ja lätiaineline uurimistöö, kuk
kavas on ka ettekanded* üldiste teaduse
ja tehnika teemadel. Korraldajateks
on Läti-Ameerikä Ülikooli pro
fessorite ja instruktorite ühing.koos
University of British Columbia'ga
Ettekanded on kas läti või inglise
keeles. Ka eesti teadlased on kutsutud
esinema. Registreerida tuleb en
ne 1. juulit prof. J. Lielmezs'ile
(UBC). •:•?•-'[
• . '.:).• : E. A. '•'.
Naised LS»
tooru<
GEiSLINGEN (M. E.)-^- Pärastsõja
aastail töötasid Saksamaal saad
eesti mehed USA armee töö- ja
vahiüksustes. Nüüd on püht-eesti üksused
juba mõnda aega likvideeri-ud.
Ainult Ettlingenis paiknevas LS-rügemendis,
mille ülemaks eestlane
S-col. Olaf Bagger, tõotab veel
paarkümmend eestlast.
Viimastel aastatel on hakatud ÜSA
armee eeskujul võtma töörügemendi
eenistusse ka naisi. Nagu teatas eol.
O. Bagger meie lehe kaastöölisele,
on temale alluvas rügemendis juba
umbes 30 haist. Viimased tegutsevad
kas büroo j õududena või dzhiibijuh-tidena,
Üks naistest, töötab koguni
raske veomasina juhina.
Küsimusele, kas naiskolleegid ei
tekita > probleeme suures meesteperes,
vastas O. Bagger eitavalt. Ka
USA armees ja mereväes teenib naisi.
LS-rügemendis lahendab probleemi
juba suur vanusevahe, sest meeste
läbilõike vanadus on naiste omast
märksa kõrgem.
' -kk
JAD
Peaminister J. Clarkil oli N. Liidu
täidetud. Algasu rinde ja tagala üle- vanglas 14 aastat kinnipeetud Ukrai-andmine
Läti võimudele
Piiratud eesmärgiga Marienburgi
operatsioon, kujunes strateegiliseks
suüroperatsiooniks kapt. Mutti ja tema
operatiivgrupi väeosade ülemate
suure algatusvõime ja kiire teotsemise
tagajärjel; Sellest; olenes oluliselt
järgmine operatsioon — Landesveeri
hävitamine.
; ' 4 : Hõimtsik
na ajaloolase: Valentin Moroziga pi
kem jutuajamine, kus V: Moroz uut
peaministrit "valgustas olukorrast N.
Liidus ja N. Liidu orja laagrite kohutavat
olukorda. J. Clark tervitas V,
Morozi, kelle vabastamiseks ka konservatiivide
opositsioon nõudis hing
ütles, et vaba vaim peab võitma ja
kommunistlikud vägivallasüsteemid
peavad kaduma.
GEISLINGEN (M. E.) - Seoses
Franz Josef, Straussi nime esileker
kimisega Saksa tulevase kantsleri;
kandidaadina, tähendas liidukantsler
Schmidt ühes kõnes Nürnbergis,
et Straussi isik moodustab riisiko-faktori
Euroopa rahule.
Strauss, kes on üks väheseid kuldsuid
saksa poliitikute hulgas, pareeris
selle ataagi temale omaste „kõva
de bandaazhidega", nimetades
Schmidti kääbüseküjuga kangelas
atrapiks. Ta ütles . sõna-sõnalt:
„Schmidt peab järk-järgult endal
laskma vaimset seisundit kontrollida,
kui ta teist demokraatlikku poliitikut
julgeolekuriisikoks -nimetab."
Liidukantsleril põlevat enam kontrolli
oma närvide ja maneeride üle..
:'v;>:;.;=X'- •:.
Euroopas- oodatakse maailma lõppu;
Prantslased joovad „enne surma"
viimase shampanjeri ja teevad kõrvalhüppe,
inglimannid hakkavad
streikima ja rootslased teevad suurema
hävitustöö viinade kallak Läänesakslased
seevastu pakivad paremad
asjad kokku ning sõidavad idatsooni.
' ••„Mi_ks'?"-'--.
„Sest idatsoön on oma arengus vähemalt
20 aastat taga. Loomulikul i;
uleb seal ka maailma lõpp hiljem."
Kohapakkumise kuulutus ühes ajalehes
Oslos: •
„Otsime mehaanikut. Eelistame
mehi, kes jätavad ausa mulje ja on
ausa näoga."
• • : ; ' . ;
Firmal seisab eel 200, a. juubel.
Raamatupidaja küsib shefilt:
„Kes saavad sel puhul palgakõrgenduse?"
„Kõik, kes asutamisest peale on
firma juures töötanud." -
„Ostsin pruugitud auto ja see tegi
veel sada miili," praalib härra Mulli-kas/:''
„Tunnis või?" pärib teine.
„Ei kogusummas"
Üks abielumees teisele:
„Mu naine on .suur toortoidu jünger,
E! ; '
MINGIT '
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
„Minu oma ei oska samuti keeta"
trööstib teine.
„Miks oli perekonnaseisuametnik
täna nii heas tujus?" küsib üks lau-latustunnitaja
teiselt.
„Ta pani oma lahutatud haise oma
vaenlasega paari."
„Kuidas algavad muinasjutud lääneriikides?"
„Ükskord o l i . . ."
„Ja N. Liidus?"
„Savtra budjet." (Homme saab).
Kiri ühe aBielumehe hauakivil San
Joses, Kalifornias:' ,
„Minu jaoks surnud 40-aastasena,
maetud 72-aastasena."
Isand Põlleste küsib raamatuäris:
. „On teil raamat tiitliga „Mees
perekonnapea"?"
„Muiriasjuttude osakond on teisel
korral," soovitab müüja.

Object Description

Rating
Title	Meie Elu = Our life, June 14, 1979
Language	es
Subject	Estonian Canadians -- Newspapers
Publisher	Eesti Kirjastus Kanadas
Date	1979-06-14
Type	text
Format	application/pdf
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
Identifier	Meie E790614

Description

Title	1979-06-14-08
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
OCR text	NELJAPÄEVAL,:.14. • JUUNIL — THURS.BAY, JÜNE 14 ie Elu" hr. 24 (1531) 1979 aastat tagasi Varasuvel 1919. a. toimusid Vaba-, liitika ja sõjalise juhtimise tagajär-dussöja võidurikkad hävituslahih-gud kagu- \|a lõunarindel. Nendega hävitati vaenlase sõjalised meie rahvuslike piiride läheduses ja maa kaitse viidi kaugele välja Eestimaa piiridest. Vallutati Pihkva, vabastati ?õhja \ : ; .'; ' • USA-sj (Portlandis) oli Mölter 1953. a. skaudirühma rajajaks. 1966. a. •s.iirduti Lakewoödi, N.J.; tänaseni oma majas. Vaheaastail. oli ta Lakewoödi \eesti skaudilipkonna juhiks, pärastpoole lipkorina vanemana tä naseni. Aastaist 11950 kuni tänaseni, väljaarvatud pa^r : vaheaastat, on • ... juubilar olnud USA Skautmastrite Kogu Koondise juhatajaks. Mõned aas tad oli ta ka ESL peasekretäri abiks,. ka laagrite vanemaks. Praegu gi ESL Esinduskogu liige. . • Akadeemiliselt-kuulub EÜS Raim- • la vilistlaste pefre. .-. Juubilari abikaasa suri 1977: aastal. Poeg Ain on insener, Ivo — majandusteadlane. Soovides Sulle veel päiksekülla-seid aastaid, et viiksid püsida elava •eeskujuna meie ühiste aatekaaslaste ja sõprade ridades, virgu tuseks järglastele. , ;\|••• Eerbert Michelson •w^w^ v y y y ¥ ¥ v y ¥ y ¥ ^MMWPE Laup., 16. juunil Hiidlaste jaani tuli Deviis Elbow's algusega kl. 2 p.l. * Pühap., 17. juunil ;^Iiss TaUinna" eelvalimine Tartu Collegels alguse ga kl. 4 p.l. ^ -k Esmasp., 18'. jä 19. juunil • „Kaja'" kontsert 'Eesti Majas algusega kl. 7.30 Õ. . iär Neljap., 21.—24. juunM ,,Tallimia Festival" Eesti Majas. ^ Laup./ 30. juunil Suvihari 1979 'Seedriörul. Laup., teo. juunisjt kuni 8. juulini Baptisti koguduse kolmas juubeli-konverents. , '•<:r-,\-/ -•; •-. j ei. Suuroperatsioonid kagu- j a lõunarindel, . ülemjuhataja plaanitses ning kujundas salaja, ilma kohalikke liitriikide vaatlejaid konsulteerimata j a ase tas nad hiljem sündinud faktide ette, millega nendel tuli leppida. Pihkva vallutamine, Põhja-Läti-maa vabastamine ja Landesveeri hävitamisel Eesti väekoondised ja nende juhid olid vabad välistest nõuannetest ja mõjutustest ning teotsesid iseseisvalt ülemjuhatajalt šäädud direktiivide alusel. Nad saavutasid tulemusi, mis peaks [olema kirjutatud kui dsete tähtedega Vabadusse ja aj a-lukku. ' j Ajaliselt;esimeseks suuroperatsiöo-niks. kujunes . Pihkva, vallutamine ning üleandmine Põhja-Lääne .. Armee, Bulak-Balahhovitsi üksusele. Pihkva vallutasid 1. Diviisi väeosad koos Soomusrongide .Diviisiga. Koordineerivaks üldjuhiks oli Soomusrongide Diviisi ülem kolonel Parts. Operatsiooni eesmärgiks 'oli tugeva löögigrupiga läbi murda vaenlase kaitseliin lõunapool Petseri-Pihkva raudteed ja sügava haaranguga suruda' vaenlase kaitsejõud.vastu Pihkva järve ning hävitada. Kallaletung algas ööl vastu 24. maiel. Samal ajal punasel poolel, kaitse asuv eesti' diviisi ülem koos ühe polguga tuli üle ja paljastas rinde. Sinna tungis sisse ettenähtud löögi grupp ja .liikus kiiresti edasi. Leidsid aset kohalikud vastupanud, mis kiiresti likvideeriti ja 26. mail -jõuti Pihkva eeslinnadesse Velikaja jõe läänepoolsel kaldal. Punaarmee üksused taandusid paaniliselt või kapitul.eerisid. Eesti väeosade juhid olid niivõrd kindlad oma totaalses võidus, et esimese sõudepaadiga läksid üle jõe Pihkva linna vallutama jõe joohele vaijajõudnud väeosade ülemad, nende -seas Soomusrongide Diviisi ülem kolonel Parts ka Kuperjaiiovi Partisanide Pataljoni ülem kapt. Unt. Järgmisel päeval 'läksid väeosad üle jõe ja vallutasid linna ilma pauguta. Vaenlane oli taandunud kabuhirmus ida ja lõuna suunas. 31.. mail oli Ülemjuhataja kindral Laidoner Pihkvas ja andis kogu selle rajooni kaitsmise üle polkovnik Bulak-Balahhovitsi väeosale, kes põhjapoolt Pihkvasse saabus/Ettevaatuse mõttes ta jättis sinna mõned eesti väeosad, et Pihkvat kaitsta, ;kui venelased sellega hakkama ei peaks saama. Ülejäänud väeosad grupeeriti-kiiresti ümber, et neid vajaduse korral rakendada uues suur-; operatsioonis/mis oli juba käigus. Viarienburgi kõrgustikku puhastati vaenlasest.: •'/= Marienburgi kõrgustiku valluta-, mist Ülemjuhataja.pidas vajaliseks, et kagurinne viia tervikuna välja Eestimaa piiridest ja hävitada punaarmee . koondised, mis sealt 2;..kuud varem' taotlesid läbimurret Võru suunas. Ülesande täitmiseks moodustati liikuv operatiivgrupp, 2.. Diviisi staabiülema kapt. Mutti juhtimisel.. Sinna kulusid .2 j ai.polku (2: ja 8.), 2 ratsa polku (1. ja 2.), 3 eraldi teotsevat .pataljoni, 1. Läti Volma-ri polk, Taani rood ja kitsaroopali-sed soomusrongid. Kapt. Mutti operatiivseks eesmärgiks oli siduda vaenlane rindel ning ratsapolkudega sügavalt haarates piirata sisse Marienburgi • kõrgustikul asuvad vaenlase jõud ning hävitada. Pealetung algas 27, mai varahommikul ja arenes ettenähtud kava kohaselt. Juba teise päeva õhtuks olid ratsapolgüd sügavale sisse tunginud vaenlase asetuse tiibadel ja 1. ratsapolk, rittmeister G. Jonsoni juhtimisel vallutas Marienburgi linna. Ta oli kaugele ette jõudnud teistest väeosadest, kuid eesti väeosade kiire tegevus ei andnud vaenlasele mahti olukorras orienteeruda ning vastuaktsioone ette võtta. Saadi rohkesti vange ja sõjasaaki. Ülemjuhataja poolt ettenähtud ülesanne oli täidetud.. Kuna puudus ühendus Ülemjuhatajaga ja 2. Diviisi ülemaga (mõlemad olid-veel Pihkva rindel), siis rittmeister Jonsoni algatusel otsustati pealetungi jätkata ja vallutada lõunapool asuv suurt Alt-Schva-nenenburgi raudtee sõlm. Hiljem kohalejõudnud kapt. Mutt aktsepteeris selle, otsuse. Järgmisel hommikul alustati galopeerimist sellest suunas ja ilma erilise võitluseta saadi seal sõjasaagiks 2 soomusrongi, 15 vedurit, 340 vagunit, hulk varustust, relvi ja 1300 sõjavangi. 31. mail kpt. Mutt otsustas, ilma ühendust saamata Ülem juhatajaga pealetungi jätkata lõuna suunas ja vallutada Kreutzbürgi. linn. Ülemjuhataja hiljem aktsepteeris selle ja nõudis Z ja 3. diviisi ülemalt kpt. Mutti operatiivgrupi tiibade julgestamist, küna see oli sügavale sisse tunginud ja seljatagune võis ohusta: tud saada. Operatiivgrupi edasitung jätkus endise hooga. 6. juunil jõuti välja Väina jõe põhjakaldale, vallu tati Kreutzburg ja Jakobstad, kus registreerimislehed Grete Kristoffersen Cathy. Miller Dick Gallegos Jvtte Micholson lÄSyTAGE MEIE M Teie teenistuses on Torontos Grete, Cathy, Jytte'ja Dick või teie kodulinnas lähem P; LAWSÖN TRAVEL. ; 1 ?M m^rmm 2 Carlton St. Süite 1415 ; Toronto, Ont. M5B 1K2 Tel. (W) 862-8187 ejate ühingute :us is Suvi algab pööripäevaga 2/1. juunil kell 18.56. Selle kuu nimi on pärit Vana-Rooma kalendrist. Teatavasti oli Juno peajumala Jupiteri abikaasa. Vanasti nimetati. Eestis juunikuud ^Heinakuuks" tehti, heina. Uuemalajal aga .Jaanikuu" (Ristija Johannese rsp. Jaani mälestuseks). Igaüks teab, et kindlam ja populaarseim kesksuve* tähtpäev eestlastele on ikka pinud Jaanipäev, 24. juunil, oma kalmistutel: peetavate jumalateenistustega ja eelõhtul toimuvate jaanituledega. .21. juunil mälestab ya-nempõly kurba ajaloolist fakti: — Punaarmee teostas riigipöörde Eestis 1940. a. •".;:;': Suvine taevavõlv pakub mitmeti häid võimalusi vaatlemiseks. Juuni ja juuli kuudel: asub P ä i k e ^ maksimaalses kauguses (ligi 152 mii- juurdekasvu. ; Keskkogu juhatusse 2. juunil toimus võitlejate ühingu-' te esindajate ülemaailmne kokkutulek iga-aastaseks koosolekuks Syra-cus'iš. r • . .' Kuna enamik ühinguid, ja liikmeid asub Pöhjä-Ämeerika mandril siis on ka võitlejate ühingute asukohaks Põhja-Ameerika. Kohal olid kõik USA ja Kanada esindajad koos mõlema mää liitude esimeestega. K. Tori. Torontosf-jaÜ.Anson USA-st., . . Kauguste.'tõttu ilmumata- jäänud Austraaliast esindas E. Lindoja Ha-miltonist ja Inglismad H. Kivi Torontost. Koosolekul juhata j aks valiti Ü'. Ansön ja protokollijaks E. Lindoja. 1 Tegevusaruanded nii hästi kesk kui ka liikmesorganisatsioonide osas Eo SOOSAAR, C ; A i ' - . - v " : - • • ' ; : : 5 .-"v^';. •• Chartered Accountant Süite 600,' 55 University MQ., Toronto, Ontario, 2H7 jonit km. j a leevendab seega pisut tavalist lõõska. Aasta pikim päev on 4. juuli. Kuu saab 10. juunil 6,2 päeva vanaks. On veel ilus sirbikene. Ta peamised faasid on: Esimene veerand 2. juunil; täiskuu — 10. juunil; noorkuu — 24. juunil. Kuu apogee (kaugeim) 1. juunil — 404 310 km ja .27. juulil — 405 060 km; Kuu perigee (lähim) — 13. juunil 369040 knr ja 11. valiti tagasi esimees A. Jurs abiesimees Ü. Anson ja juhatus liikmeteks endine koosseis H. Lember, E. Lindoja, V. Raiend, E. Kool ja R. Piir-vee. Avaldati tänu juhatusele tehtud töö ees t võitle j ate ühingute organiseerimisel jä nende töö koordineerimisel. 1979—80 aasta töökava oli ka välja töötatud, endise juhatuse poolt. Keskuse liikmeks astumiseks on soovi avaldanud Rootsi- kaasvõitlejad. Ühel' häälel otsustati Rootsi TÄHELEPANU — väljälõigata . @ Peale 20 a. äritegevust senises asukohas Ävenue Rd,-il, oleme kolinud üle suurema ja avarama ruumesse; • (kohe Lawrence allmaa jaama juures) TULGE JA KÜLASTAGE NII • ENDISED KUI KA UUED ÄRISÕB-, RAD MEIE ÄRI UUES"; ASUKOHAS, KUS LEIATE PALJU UUDIS-KAUPU! Äri on avatud: esmasp., teisip., keskn. 10—6, neljap., reedel 10—8 õ. ja laupäeval 10—5 p:l. © MEILT OSTATE-SOODSAMALT SKANDINAAVIA-: ELÜ-, SÖÖGI-JA MAGAMISTOA MÖÖBLIT. ©MODERN ESEMEID. TEIE:TUBADE KAUNISTAMISEKS, j . n.e. juulil — 361 040 km. •Kuu- aitab orienteeruda taevavõl-1liikmeksvastwõU. Valiti kä vii. Nn näit. asub planeet Saturn 2, juunil ja hiljem 2 kraadi põhjapool kuukettast, Mars 21. juunil 5 kr. p. Kuust; Jupiter 27. junil — 3 kr. p. noorkuu kasvavast sirbist. ; . asykohGs !• JUUNIL s.sa, flOUS© Of T e i ^ ž e e m ^ eestlastele tuuritud sisedekoraator denmark^^^™ revisjoni komisjon koosseisus: Kv. Paar-son, P: Einpaul, H. Teder. Aukohtu liikmeteks valiti H. Teder, K. Tori ja H. Kivi. Teeneteriste otsustati anda juhatuse poolt silma- Planeetidest on juuni ja juuli kuul paistva; tegevuse eest meie sihtide öödel vaadeldavad Veenus, ja Mars. saavutamisel 5 kaasvõitlejale. Mõlemad kui koidutähed, tõustes Esto '80 informatsiooni korras sel-tund või paar idas enne paikesetõu- g u s , et sõjameeste kongress toimub su. Jupiter kerkib horisondile läänes, 4. juulil 1980 ja ball 11. juulil Stok-madalai taevaserval Vähja täheku- holmis. Sõidu ja .majutamise osas jus. Tõuseb Päikese loojumise ajal andis seletusi H. Kivi. Ühislennu ja loojub selle tõustes. Päikese lähe- 'hinnaks Torontost oh $425.00 mis on dus vähendab ta heledust kuni opo- soodsam senini päkutuist; ÜSA ida-sitsiooni (0). 24. juunil Saturn pais- osas elavad kaasmaalased saavad katab vaatlejale juunis tüüpilise esime- sutada Torontot väljasõidu kohana se suuruse tähena. Asukoht Leo tä-lkuna see tuleb neile odavam'kui oh hekujus, tõuseb päikese loojumisel j See USA-st. lõuna-lääne horisondi sektoris kesk ööni. • Ajakirjanduses on avaldatud teateid, et USA kunstlik satelliit „Sky-lab" (taeva laboratoorium), vajub talle määratud orbiidilt omavoliliselt" ja kukkub tagasi maakerale. Majutamise korraldamiseks sõidab H. Kivi juulikuu algul Rootsi; kus püüab saada soodsate hindadega hotellides ööbimise võimalusi. Otsustati muuta senist põhikirja mis on. vajalik laienenud tegevuse edukamaks läbiviimiseks. Selle läbiviijaks valiti üksmeelselt H. Teder, Uduste. ;H. K. Selle juures tükeldub „Skylab" piah- a b i k s A ; - Mägisoo ja E vatades. Suuremad tükid (neid yõib olla 500) kukuvad maakera pinnale. Keegi ei tea kuhu just ja kunas see juhtub, Ekspertide arvates kukuvad „Skylabi" rusud ajavahemikus 26. juunist—2. juulini. , „. . Esimene lati stuudiumi konverents -^•'1 peetakse Vancouveris 9.—10. augus-y ^ ^ ^ r ^ ^ Riia Ülikooli 60. aastapäeva tähistamiseks. Peateemaks ön Läti üli- ILMUS MÜÜGILE Einar Sanden, dokumentaalteos ai sa Hind $12.50, saatekulu .75f Müügil BIMeie Elu" fcitifusds 958 Broadview Ave., Toroato, Ont, M4K2R6 raekoja vardasse heisati Eesti rah-! vuslik: lipp. Järgmisel päeval luüre-üksused ületasid. Väina jõe ja edasi* liikudes lõuna suunas lõid ühenduse seal teotsevate Poola väeosadega. Baltikum oli sellega eraldatud Venemaast ja Eesti sõjaväeline missioon kool ja lätiaineline uurimistöö, kuk kavas on ka ettekanded* üldiste teaduse ja tehnika teemadel. Korraldajateks on Läti-Ameerikä Ülikooli pro fessorite ja instruktorite ühing.koos University of British Columbia'ga Ettekanded on kas läti või inglise keeles. Ka eesti teadlased on kutsutud esinema. Registreerida tuleb en ne 1. juulit prof. J. Lielmezs'ile (UBC). •:•?•-'[ • . '.:).• : E. A. '•'. Naised LS» tooru< GEiSLINGEN (M. E.)-^- Pärastsõja aastail töötasid Saksamaal saad eesti mehed USA armee töö- ja vahiüksustes. Nüüd on püht-eesti üksused juba mõnda aega likvideeri-ud. Ainult Ettlingenis paiknevas LS-rügemendis, mille ülemaks eestlane S-col. Olaf Bagger, tõotab veel paarkümmend eestlast. Viimastel aastatel on hakatud ÜSA armee eeskujul võtma töörügemendi eenistusse ka naisi. Nagu teatas eol. O. Bagger meie lehe kaastöölisele, on temale alluvas rügemendis juba umbes 30 haist. Viimased tegutsevad kas büroo j õududena või dzhiibijuh-tidena, Üks naistest, töötab koguni raske veomasina juhina. Küsimusele, kas naiskolleegid ei tekita > probleeme suures meesteperes, vastas O. Bagger eitavalt. Ka USA armees ja mereväes teenib naisi. LS-rügemendis lahendab probleemi juba suur vanusevahe, sest meeste läbilõike vanadus on naiste omast märksa kõrgem. ' -kk JAD Peaminister J. Clarkil oli N. Liidu täidetud. Algasu rinde ja tagala üle- vanglas 14 aastat kinnipeetud Ukrai-andmine Läti võimudele Piiratud eesmärgiga Marienburgi operatsioon, kujunes strateegiliseks suüroperatsiooniks kapt. Mutti ja tema operatiivgrupi väeosade ülemate suure algatusvõime ja kiire teotsemise tagajärjel; Sellest; olenes oluliselt järgmine operatsioon — Landesveeri hävitamine. ; ' 4 : Hõimtsik na ajaloolase: Valentin Moroziga pi kem jutuajamine, kus V: Moroz uut peaministrit "valgustas olukorrast N. Liidus ja N. Liidu orja laagrite kohutavat olukorda. J. Clark tervitas V, Morozi, kelle vabastamiseks ka konservatiivide opositsioon nõudis hing ütles, et vaba vaim peab võitma ja kommunistlikud vägivallasüsteemid peavad kaduma. GEISLINGEN (M. E.) - Seoses Franz Josef, Straussi nime esileker kimisega Saksa tulevase kantsleri; kandidaadina, tähendas liidukantsler Schmidt ühes kõnes Nürnbergis, et Straussi isik moodustab riisiko-faktori Euroopa rahule. Strauss, kes on üks väheseid kuldsuid saksa poliitikute hulgas, pareeris selle ataagi temale omaste „kõva de bandaazhidega", nimetades Schmidti kääbüseküjuga kangelas atrapiks. Ta ütles . sõna-sõnalt: „Schmidt peab järk-järgult endal laskma vaimset seisundit kontrollida, kui ta teist demokraatlikku poliitikut julgeolekuriisikoks -nimetab." Liidukantsleril põlevat enam kontrolli oma närvide ja maneeride üle.. :'v;>:;.;=X'- •:. Euroopas- oodatakse maailma lõppu; Prantslased joovad „enne surma" viimase shampanjeri ja teevad kõrvalhüppe, inglimannid hakkavad streikima ja rootslased teevad suurema hävitustöö viinade kallak Läänesakslased seevastu pakivad paremad asjad kokku ning sõidavad idatsooni. ' ••„Mi_ks'?"-'--. „Sest idatsoön on oma arengus vähemalt 20 aastat taga. Loomulikul i; uleb seal ka maailma lõpp hiljem." Kohapakkumise kuulutus ühes ajalehes Oslos: • „Otsime mehaanikut. Eelistame mehi, kes jätavad ausa mulje ja on ausa näoga." • • : ; ' . ; Firmal seisab eel 200, a. juubel. Raamatupidaja küsib shefilt: „Kes saavad sel puhul palgakõrgenduse?" „Kõik, kes asutamisest peale on firma juures töötanud." - „Ostsin pruugitud auto ja see tegi veel sada miili," praalib härra Mulli-kas/:'' „Tunnis või?" pärib teine. „Ei kogusummas" Üks abielumees teisele: „Mu naine on .suur toortoidu jünger, E! ; ' MINGIT ' KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts — 1918. „Minu oma ei oska samuti keeta" trööstib teine. „Miks oli perekonnaseisuametnik täna nii heas tujus?" küsib üks lau-latustunnitaja teiselt. „Ta pani oma lahutatud haise oma vaenlasega paari." „Kuidas algavad muinasjutud lääneriikides?" „Ükskord o l i . . ." „Ja N. Liidus?" „Savtra budjet." (Homme saab). Kiri ühe aBielumehe hauakivil San Joses, Kalifornias:' , „Minu jaoks surnud 40-aastasena, maetud 72-aastasena." Isand Põlleste küsib raamatuäris: . „On teil raamat tiitliga „Mees perekonnapea"?" „Muiriasjuttude osakond on teisel korral," soovitab müüja.

Meie Elu = Our life, June 14, 1979

Object Description

Description

Tags

Comments

Meie Elu = Our life, June 14, 1979

Meie Elu = Our life, June 14, 1979