Meie Elu = Our life, March 19, 1981

              ^ . MEUAPÄEVAL, 19. MÄRTSIL eie Elu" nr. 11 (1622)
'TB/TTOffTF
Andrus oli Üks minu parimatest
sõpradest, kuigi ma te^a nägin suh­teliselt
vähe, kuna ta viibis Toron­tost
eemal õpingute tõttu Trinity
College Schoolis, kus ta keskkooli •lõ­petas.
Andrus oli väga vaimukas. Te­ma
seltskonnas oli lõbus olla, mistõt­tu
ta oli alati seltskonna tulipunktis.
Kolmekesi koos Erik Luksepaga sai.
Jõekääru suvekodus palju! vempe .
t e h t u d . . : • : • • • : / • ' .
Andrus organiseeris palju huvita­vaid
asju. Tal oli tohutult palju ener­giat
ja ta oli meisterlik oma aja or­ganiseerimises.
Selle tõttu saäyutas
ta nii palju oma lühikese eluea [jpok-sul,
palju rohkem kui tema kaasea-jised.^
: - -'^''^ ^
Alles pärast tema surma said ta
sõbrad teada kõigist sellest mida ta
oli korda saatnud. See näitab kui ta­gasihoidlik
ta oli iseenda suhtes.
Oh teada, et ta oli tubli sportlane,
kuigi ta oma karikaid ja aumärke
kodus kapinurgas hoidis. Ta oh Oma
kooli murdmaasuusatamise piees-konna
kapten. Trinity College tu(i
Andruse ankrümeheks, olles Ontario
koolide meistriks. Andrus mängis
ameerika jalgpalH, rugby't ja euroo­pa
jalgpalli. Igas meeskonnas oli ta
meeskonna kapteniks. Mitn^el alal
oli ta koolis valitud parimaks isport-laseks.
Lembitu vendurskaptide
meeskonnas tuli ta täpsuslaskmise?
Kanada skautide meistriks. Ta sõpra­dele
oli aga uudiseks, et ta lõpetas
Trinity Gollege. Schooli oma lennu
pärima õpilasenai et ta oli Ontario
Scholar ning umbes nädal aega enne
ta surma saanud teate,,et ta oli llar-vardi
ülikooli ühiskonnateaduse fa-kuiteeti
vastu võetud. Andrus^ oli Tri-nity's
iõpu-aastal valitud oma kaas­õpilaste
poolt kõige populaarsemaks
poisiks. Ta oli Trinity debatiklubi lii­ge,
millena ta võitis mitu auhinda.
Trinity koolis Oli ta prefektiks, mil­lisest
kohast ta viimasel koolipäeval
loobus, kuna tal tekkis põhimõtteli­ne
lahkarvamine kooli juhatajaga.
Tema arvates karistati ühte sõpra
ebaõiglaselt. Andrus oli Kanada
Mensa klubi noorimaks • liikmeks.
Sinna klubisse kuuluvad inimesed
peavad omama ihtelHgentsimäära,
mis ületab 160-ne.
Suvevaheaegadel Andrus töötas,
Ühe suve ta veetis Albertas elatades
ennast raamatute müügist. Teisel su­vel
õppis kinnisvarade müüki ja nel­ja
nädalaga müüs kaks kinnisvara.
Andrus oli suur eestlane, sellele, vaa­tamata,
et ta kodust eemalviibimise
tõttu ei saanud eesti täienduskooli
lõpetada; ega eesti üritustest koolis­käimise
aegadel osa võtta. Ta küü­tus
^ Skautüksus Lembitu Malevasse.
'Üheks tema reisükaaslaseks oli alati
Eesti-Inglise sõnaraamat, sest vii­mastel
suvedel luges ta läbilõikes 20
eesti raamatut suve kohta. Seetõttu
oli ta eesti keel laitmatu. '
Andruse isiksus 0|j[i säärane, mis
jättis sügava mulje kõigile kellega ta
lähemalt kokku puutus. See kajastub
ilmekalt neis kirjades, mis saab|usid
ta emale pärast ta surrha^ Kilrjutasid
nii lähedased sõbrad, kooliõpetajad
kui ka üliõpilased, kes temaga Gre-nobies
juhuslikult kokku sattusid.
Andrusel oHd peale kõrge intelli­gentsi
^eel kunstniku ja luuletajajän-ded.
Ta oli kooli parim kunstnik
ühel aastal. Kui ta viieaastane vend
õnnetuse tagajärjel suri, kirjutas ta
tema mälestuseks luuletuse, mis lõp­pes
nende ridadega: /
„Meie mälestustes oled Sa ikka elus,
Sina Märkus, y
Meie väikene Jumalalaps."
Nii ka Sina, Andrus.
1 'Sinu sõber'J' . .
MARTIN TOOMES
on kahjii, et Sinu šuurjuubel
(90 aastat, 5. veebruaril) oU mul ka-hesilma
vahele jäänud. Püüan seda
tagantjärele õgvendada.
Esimene kohtumine Sinuga. See oli
Tartus 1921. a. kevadell Noorte
hai. Päevade peaosa •
koolinoorte kergejõustiku võistlused
algasid 100 m eeljooksudega tolles
;,liivaorus". Tallinna tänava spordi­väljakul.
Meeleolu otse otse pühalik,
päevakohane. Kõigi tähelepanu tõm­basid
kohe kaks moodsates „dzim-mi"
kevad üHkondades sümpaatset
võistluskohtunikku ja korraldajat
Tallinnast - - Sina ja Joh. Willemson.
jooksude korraldajana, ruupor
peos, jooksid Sa korduvalt imeilusal
jooksusammul 100 m lähte- ja lõpu­joone
vahet, jagades korraldusi. Se­da
jälgiti. Samas kogunesid Sinu üm­ber
Tartu sporditegelased. Poolhin-geldades
ütlesid — yMinu nimi on
Jüri Lossmann" — jär^
jikud käepigistused.
Üldiselt, eestlased ja ka spordi-maailm
tunnevad Sind kui olümpia
suur jooksjat, eriti Antverpeni ja Gö­teborgi
aegadelt (1902, 1923) ja üldse
spordi alalt. Et Sind „Jooksu-Jüriks"
on nimetatud, on ühekülgne.
Pärast võistlusi olümpiaadide ra­dadel
andsid Sina õige suure panuse
Eesti noortele, eriti NMKÜ ja skaut­lusele.
Seda tahangi rõhutada.
• Sa ju elasidki taninnas. Roosi­krantsil
NMKÜ hoones, ümbritsetud
aastaid noortest. See oli Sinu uus
„spordiväli".
Olid paljüid aastaid TaUinna skau­tide
maleva vanem. Sind edutati
auskautmasteriks. . *
Kahekümnenda aastate teisel poo­lel
ja kolmekümnendate .aastate al­gupoolel,
mil meie skautlus polnud
veel raskest kriisiajast täiesti välja
jõudnud, tuli eri vanematele poistele
neid kütkestavat tegevust arendada.
Sport täitis selle osa. Ülemaalistel
Eesti skautide spordi suurvõistlustel
Tallinnas, Tartus, Pärnus olid Sina
võistluste peakohtunikuks või ka
mitmel alal peakorraldajaks.
Oma suured võidetud troffeed ja
karikad annetasid Sina noorte spor­divõistlustele
väljamängimiseks. Sa
olid ka võitleja noorte huvide eest,
et nemad pääseksid staadioni ja teis­tele
suurvõistlustele kui „noored au­külalised"
ja mitte „plangupileti"
abil. Sul oli edu, ergutades;noori
mitmeti.
Ja kui saabus suurpaev, mil skaut­luse
raj aj ä Baden-Powell Tallinna
jõudis (augustil 1933), šel õhtul oota­sid
Sina teda Kadrioru staadioni Vä­ravas
skaudimundris, laia kaabuga,
suurlõkkele. Tallinna skautide ma­leva
vanemana raporteferisid Chiefi-le,
kuna peavanemN. Kann minuga
, sammu seisid. Ghief surus
soojalt meie
Sinu edukäikü Antverpenis jä Gö­teborgis
teatakse ja sellest kirjuta­takse
jälle. Tahan jvaid rõhutada ka •
Sinu osa teisal | , ;
r Olgu süski veelj märgitud tollest;
tunnijoöksust Tartus 283 m ring­teel
seal liivaorus, pärast Sinu Göte­borgi
suurvõitu. Spordirahvas võttis
kõik istekohad ja mäenõlvakud oin£^
alla. Vast ainult Paavo Nurmi esine- '
mine paar aastat hiljem suutis sama­sugust
spordihuviliste hulka kokko
tõmmata. Sinu jooks oh kui ühtlane
jooksumasina käik, järjest ringide
„sissetegemisega" kaasjooksjaile,
publikut elevil hoides.
Ühte viimast kokkusaamist palju­de
noortega veel Eesti pinnal tahak­sin
märkida. See oli 1943 aastal, mil
Koitjärvel,, end. NMKÜ laagris ühe­aegselt
3 treeninglaagrit aset leidsid,
— kaks rahvuskultuun ja spordilaä-
Teostus ka ühine ümber Paukjär­ve
murdmaajooks, milles ka Sina
kaasa jooksid. Mina jäin kaheksan-^
daks. Sina ütlesid vaid ühte, et pida-'
nuks veel mõne ringi jooksma, oleks
soojaks saanud. Jah, huumorimeelt
Sul jätkus.
Tolle ühise treeningulaagri lõpu
lõkkeõhtu Sinu osavõtul ei unune ku-
. nagi. Kui olin andnud ülevaate Sinu
kui Eesti suursportlase olümpia või^
tudest, võtsid Sa selle järele ise ko­he
sõna. Ütlesid, et Göteborgi vahe-olümpial
just rahvustunne oli see,
mis Sind võidule viis. Mägisel maas­tikul,
palavusega, jooksu teine pool
polnud kerge. Siis meenunud, et sa­mal
hetkel on Eestis Üldlaulupidu.
Eesti viisid hõljunud Sul kõrvus,
pealegi ka teadmine, mis oodatakse,
annud Sulle uut jõudu jä Sa kindlalt
sammu lisades lõpetasid ülekaalukalt
kuldmedaliga. Ma ei ole kindel, kas
just sel tunnil üks vanem härra Sind
nähes, hüüdnud Sinu jooksu lõpu­poolel:
„Eestlane, pea sammu, olen
Hackensmith!" .
Ja Sinu jõudmisel staadionile, kat­kenud
hetkeks ka lO-võistluse teivas­hüpe
ja Leks Kolmpere jooksnud vii­masel
ringil murupinnal Sinu -saat-
' • jana.-
Ka Kolmpere tuli lO-yõistluses
kuldmedalile.
See oli Eesti spordi suursaaviitis.
Kogu maailma spordirahvas jä aja­kirjandus
kõneles, seda enam et ka­hel
raskeimal kergejõustiku aladel
kuldmedalid võitsid eestlased.
Tagasisõidul laeva kaptengi Jaskis
Eesti lipu heisata Sinu ja Loksi auks.
Sind soojalt õnnitledes ja soovides
head matkamist ved aastateks, Sinu
HERBERT MICHELSON
l. Ja 22. märtsil
l ja 29. märtsil
r. T. Sauk§
22. veebraaril tolmus L.-F. Eestlas­te
Koondise korraldusel E.V. aasta­päeva
pühitsemine. Selleks puhuks
oli avar' Shrlne Klubi saal dekoreeri­tud
lilledega ja sini-must-valgete
pudega. Rahvast cl! Jkogumeniad
kahesaja inimese.
Piduliku aktuse avas Koondise
kauaaegne juhatuse liige Hugo Jan-sen.
Lauldi ühiselt ameerika hümni,
kanti sisse eesti ja ameerika lipud.
Avapalvuše ütles pastor H. Rüdmik.
Järgnevalt sopran A. Allik esitas
kaks soololaulu: M. Lüdigi ,,Lapse­põlves"
ja J. Aaviku ,^aul kodu­maale",
klaveril saatis E. Allik. Sisu­kas
aktuse kõne oli A. Haavaniidult.
Järgnes vast asutatud meesdoppelt- '
kvartetilt K. Türnpu „Mu armas isa­maa"
jä J.. Aaviku „Hoia Jumal Ees­tit",
juhatas E. Allik. Meeste laul kõ­las
võimsalt ja ei.ole ka ime, sest
kvartett koosnes peamiselt endistest
New' Yorgi ja Toronto meeskooride
lauljaist. Edasi H. Kõiv esitas kat­keid
meie rahvuseeposest „Kalevi-poeg".
Koondise naiskoor, samuti E.
Alliku juhatusel, esitas kolm laulu
meie ammutamatust rahvaluulest:.
„Kui mina alles noor veel olin" R.
Ritsingu seades, „Lepalind"R. Pätsi
seades ja „Lauliku lapsepõli" M. Här­ma
seades. Edasi V. Oras ja H. Laas
esitasid rahvatantse „Labajalg" ja
,,Jooksupolka", klaveril saatis H.
'.Kõiv./:
Lõpusõna ütles Koondise esimees
H. Hinnö. Aktus lõppes ühiselt laul­dud
Eesti hümniga. Eeskava pii kul­genud
ladusalt tänu selle korraldaja­le
jä teadustajale Ä.Lilleorul6.
Järgnes õhtusöök ja tantSv Tantsu
vaheaegadel olid ettekanded. Suur
üllatus tuli H. Laasilt kes annetas
kullast eesti vappi kujutava sõle lote­riil
väljaloosimiseks. Kuna on juba
üldiselt teatavaks saanud et L.-F. E.
Koondis taotleb maja või ruumide
soetamist, siis oli selle suure üri­tuse
toetuseks toodud muidki ese-me:
id väljaloosimiseks. Peale H. Laa­si
olid esemete annetajateks veel
prouad Kirs, Tralla, Kittäsk ja Nõu­lik.
Loteriist võeti innukalt osa ja see
õnnestus imajaniduslikult hästi. Sa-m3i
® Mis on teie maja väärtus?
® Helistage meile! Meie anname teile tänase turuMrana.
müüme MLS kaudu või eksklusiivselt.
r flEIMO FÄRNSALU.
Real Estate Broker
REAL ESTATE LTD.. ReatfOR
1014 Queen St. E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont. M2M 2T9
•—21 a. kogemusi kinnisvarade vahendamisel —
Kas venelaste
sissevool Baltikumi
Viieteistkünmendat korda kogune­vad
eestlased Lääneranniku Eesti
Päevadele, Iilis seekord toimuvad es­makordselt
Seattleis 26. juulist kuni
1. augustini^ Asukohaks on loodusli­kult
kaunis Washingtoni osariigi üli­kool
üritus algab pühapäeval omavahe­lise
tutvumisõhtuga. Esmaspäeva
hommikul on hommikupalvüs, mis
toimub igal hommikul. Juba enne
avaaktust ^pn moenäituš lõünasöc^i-ga.
Näituse teemaks on eesti rahva-riide
mustrid, tehnika ja ideed mood­sas
riietuses. Avaaktusel on peakõner
lejaks põhimõttelise nõusoleku and­nud
Washingtoni senaator Henry M.
Jackson. õhtul, toob külakosti VES
Teatri ja 'Kirjandusring A. Õunapuu
juhtimisel tuues lavale A. Õunapuu
näidendi ,;Nutä või naera".
Teisipäeva, 28. juuli varahommiku-tundidel
kogunevad eesti koolide õpe­tajad
oma koosolekuks. Koosolekute
juhiks on' Gastön Randvee Koolide
Keskusest. See päev on ettenähtud
^ spordiks: võrkpall, tennis, golf,
bridžh, noorte male, noorte ujumine
ja noorte kergejõustiku võistlused.
Samal päeval avatakse kunstinäitus
ja Jcäsitööde näitus. iBksponante on
registreerinud USA-st ja Kanadast.
Teisipäeval on veel kavas vaimulik
kontsert ja valguspildid .Eestist Priit
Vesilinnu poolt. Õhtiil kogunevad
„sõdurid ja sobrad" õhtusöögiks ja,
pidutsemiseks.
Kolmapäeval toimuvad lastepidu
ja laulupidu. Lisaks lääneranniku
osavõtjaile on oodata Torontost lisa
üle viiekümne laulja näol. Laulupeo
aukülaliseks on Seattle'! linnapea
Charles Royer oma abikaasaga,
tui esitab Eesti Rahvusteater Kana­dast
Lydia Koidula „Šäärane Mulk"
Rudoif Lipp'u lavastusel. Samuti toi­mub
õhtul veel noortepidu.
Neljapäev on koosolefkute päev.
Toimuvad Lääneranniku Organisat­sioonide
Liidu koosolek, Rahvusko­mitee
lõunasöök, Korporatsioonide
Ludu kommerss ja mitmete intiim­organisatsioonide
kokkutulekud, õh­tupoolikul
on noorte kontsert, millel
esineb PortlandW üle maailma tun­tud
„Kaja", Õhtul on traditsioonili­ne
ball koos õhtusöögiga-.
Reedel, 31. juulil on suurejooneline
tervet päeva täitav rahvapidu vabas
looduses. Selleks on varutud aakri
suurune Kiana Lodge. Kohale sõi­detakse
laeyadega. Rahvapeoga lõp­pevad
ametlikult pidustused.
Laupäevaks, 1. augustiks on aga or­ganiseerimisel
loengute seeria eesti
kultuuri teemadel Päevade juhatus*
otsib veel lektoreid, et seda üritust
•teha meeldejäävaks.
L.E. Päevade solistidena esinemi-seks
on nõusole'ku andiiud Jüri Täht
tsello, Marilee Plaks — sopran,
Ülo Valdma — orel ja Ilmar Kuljus
— akordion.
Päevade kestel on kavas mitmed
organiseeritud väljasõidud Seattle'i
ümbruskonda.
Üksikasjaline informatsioon ilmub
päevade bülletäänis. Veebruaris il­munud
numbris on täpne üritöste
kirjeldus, majutus informatsioon ja
ürituste piletite eel tellimise vorm.
Päevadele tulijatel on seda võimalik
tellida: Estonian League of the West
Coast, 7817 S. 134th St., Seattle,,
Kui Hitleri idaplaanis oli aastaks
1960 Baltikumi asustada 520,000 saks­last,
sus venelased ületasid selle plaa­ni
tolleks ajaks kahekordselt, asus-tades
Baltikumi 1,100,000 idamaalast
aastaks 1960. See on lähtepunktiks
professor Rein Taagepera äsjavalmi­nud
uurimistööle Eesti, Läti ja ^Lee­du
rahvastiku muudatustest peale
Teist maailmasõda, kus ta on kõrvu­tanud
'aasta-aastalt rahvastiku sisse-ja
väljavoolu, võrreldes otseseid rah-valugemise
andmeid kaudsete and­metega
(nagu kolhoseerimine, lin­nastumine,
vanuseline koostis, sünni-ja
sürmastatistika jne.). Huvitav on,
et 1950-date aastate keskel oli märga­ta
venelaste väljaränd Baltikumist,
mis aga varsti jälle netto sisserän­nuks
kujunes, uue kõrgpunktiga
1970-date aastate alguses. Peale 1975
on sisseränd jälle vähenenud. Rah­vastiku
muutumist projekteeritakse
aastani 1990, mis annab leedulastele
pisut optimistMkuma pildi, kuid lät­laste
ja eestlaste osas ikkagi häda­ohtliku
seisundiv See töö on tehtud
eeltööna raamatule „The Years of
Dependence: The Baltic States 1940—
1990", mida professor Taagepera on
kirjutamas, koos dr., Romuald Mi-siunäs'ega.
Kuna need andmed puu­dutavad
ka läti ja leedu rahvaid, on
ettekanne ingliskeelne, kuhu loode­takse
ka ülikooli ringkondade osavõt­tu.
Korraldajaiks on seekord Tartu
Instituut koos AABS (Balti Uurimis-ühing)
ja Metsaülikooliga, esmaspäe­val,
23. märtsü kell 8 õhtul. Tartu
EA.
Aleksander Haavaniit peab ak-muti
õnnestus sini^must-valgeie rin-namärkide
müük: puhastulu |150.—
läheb E.R; Keskkomitee toetuseks.
õhtu kestel viidi läbi ka allkirjade
kogumine kirjadele milMsed saadeti
president Reaganile, välisminister
Haigile jä teistele. Kirjades märgi­ti
muuseas et Eesti langes juba 40
aastat tagasi internatsionaalse ter­rori
ohvriks. On enesepetlikuks ja
o/htlikuks kombeks'saanud kõnelda
ainult viimasest phvrist ja vaikida
kõigist eelmistest:
Meeleolurikas aastapäeva koosvii­bimine
kestis hiliste ^ õhtutundideni.
Tantsuks mängis Floridas tuntud un­garlaste
nelja-meheiine tantsuorkes­ter.
Tantsupõrandal võis näha nii
noori kuika vanu ameerika mandrilt'
kui ka Euroopast. Kohtusid sõbrad
kes ei olnud üksteist näinud 30—40
aastat. Võimalus kohata ootamatult
vanu sõpru on kujunenud üheks kül­getõmbejõuks
Floridas toimuvatele
eestlaste
. E . )—
tee esimees mag. J. Simonson siirdus
pärast Radio Liberty kaudu pkup.
kodumaale suunatud Eesti Vabariigi
63. aastapäevale pühendatud tervi­tust
lennuteel Läänerannikule. Oma
raadiokõnes, mis vältas 6 minutit, ta
ütles kokkuvõtlikult ära kõik mis
vajalik, et eestlased kodumaal teak­sid
mis juhtus Eesti vabaduse kaotu­sel
Moskva agressiooni läbi, mida N.
Liit taotleb edasi, et vabas maail­mas
eestlased tegutsevad Eestile ise­seisvuse
taastamiseks ja et meie rah­vuskaaslased
Eestis püüaksid edasi
säiHtada eesti rahva elavat jõudu.
Ameerika Hääle kaudu saatis ter­vituse
peakonsul E. Jaaksöm, milles
olid samad mõtted, mida ta tõi esile
E.V. aastapäeva New Yorgi peaaktu-sel
ja mida on tsiteeritud ajakirjaji-duses.
ERKU esimees J. Simonson pidfeis
E.V. aastapäeva kohase kõne Los An-gelesi
aktusd, järgmisel päeval üt­les
tervituse San Francisco aktusel
ja külastas ka San Diego eestlasi. Nav
gu ta meie lehe esindajale märkis, on
ta sel teel saanud kontakti paljude
sealsete eestlastega ja vestelnud ees­ti
elu juhtivate tegelastega. See ol­nud
temale väga huvitav aga kä üsna
väsitav. Ta lisas, et kõikjal on suh­tumine
ERKU töösse olnud positiiv­ne
ja soovitakse idaranniku eestlas­tega
tihedat kontakti.
TEADAANNi
Palume kõiki endiseid Talliraia
Kaarli Gümnaasiumi vilistlasi ja õpi­lasi
võtta osa koosviibimisest 25.
märtsü kell 4 p.L Eesti Majas, 958
Bröädview Ave., klassiruum nr. 10.
Teatage osavõtust: pr. Ustal-- tel.
463-7269, pr. Avandi - 691-7757, pr.
Randalov - 488-945L
•i ringkonnis
Eesti esindajat
New Yorgis ilmuv Diplomatic World
Bulletin, ipis ilmub iga kahe nädala
järele ja on hästi levinud-loetav UN-i
pere,s ja New Yoi-gi rahvusvahelises
ühiskonnas, samuti 'ka Washingtonis
D.C., toob järjekindlalt ülevaateid
UN-i tööst New Yorgis, Genfis ja mu­jal,
pilte ja jutuajamisi diplomaati­dega
jne. Veebruaris tutvustati lelie
veergudel New Yorgis tegutsevaid
konsulaatide juhte, nende hulgas
koos pildiga ka Eesti Vabariigi pea­konsulit
Eirnst Jaaksoni Estonia all.
Tema eluloolisi andmeid on 30 rida
ja lisatud, et ta omab USA valitsu­selt
tunnustuse kui — Consul Gene­ral
of Estonia in charge of Legation.
leos
ialti õhtu päeval anti: Ottawas Ka­nada
Rahvuslikule Raamatukogule
üle prof. A
rahva ajal
>0
Palvepäeva tähistav peapiiskoplik
karjasekiri loeti ette Toronto Peetri
kirikus 'pühapäeval, 15. märtsil, ko^
guduse õpetaja Oskar Puhmi poolt.
Karjasekiri oli pühendatud palvele.
Paluge enese oma kodumaa ja rahva
eest, et see vabaneks vägivaldse voe-ra
valitsuse'alt. Sama rõhutas õpeta­ja
oma jutluses, mis oli rajatud Taa­veti
51. laulule, alates 12. salmist.
Laulis koguduse vaimulik segakoor
Cantate Domino Charles Kipperi; ju­hatusel.
Orelil saatis 'dr.iiRoman Toi.
Võõbuse 5-köiteline Eesti
ugu, mis oH Vancouyeri
eestlaste kingituseks Rahvuslikule
Raamatukogule. Raamatu üleandmi­ne
Vancouveri eestlaste esindaja dr.
Juta Kitchingi pool t toimus 4. märt­sil
Rahvuslikus Raamatukogus väike­se
tseremooniaga, millel viibisid an­netuse
vastuvõtjana pea-raamatuko-guhoidja
dr. J. G. Sylvestre ja parla­mendiliikmed
Briti Kolumbiast Bill
Clarke ja John Fraser. Eestlaste
poolt olid kohal aupeakonsul I. Hein­soo,
EKN abiesimees W. Pent ja Rah­vuslikus
Raamatukogus töötav eest­lanna
pr. Van der Bellen.
Vancouveri eestlaste annetuse üle­andmisel
esines dr. J. Kitching Väi­kese
sõnavõtuga, tutvustades prof. A.
Võõbuse suurteost ja paludes seda
kingitust vastu võtta. Dr. J. G. Syl­vestre
tänas annetuse eest ja olles
sellega kiirelt tutvunenud, ütles, et
ta tahab A. Võõbuse teost veel teise
eksemplari raamatukogule juurde
osta. :
Pärast Ä . Võõbuse raamatu üleand­mist
siirdusid tseremooniast osavõt­jad
parlamendihoonesse, kus sealses
restoranis oli korraldatud lõunaeine.
neljap., 2. apr. 1981
Toronto Eesti Majas.
Oo
JUHATUS
ngmiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiniiitittiiiiiiiiiiitiiititiiiiiiiitnin^
KUHU MINNA?
^Ür Reedel, 20. märts, kuni 22. märts,
soome-ugri mütoloogia sümpoosioB
Toronto ülikoolis, Hart Houseis Ja
Tartu Cöllege'is.
lür Laup., 21. märtsil kalameeste ke­vadpidul
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
i( Laup., 21. märtsil Vabakoguduse
naisringi pealelõuna-kohv pensionä­ridele,
562 lones Ave., algusega kl.
lp.
1^ Pühap., 22, märtsil Tiiu Haameri,
Aarne Tammisaare ja Michael Hind-ricksl
kontsert Royal Conservatory
of Music saalis algusega kl. 4 pl.
Esmasp., 23. märtsil prof. Reini
Taagepera loeng Tartu Collegeis al­gusega
kl. 8 õ.
^ Neljap., 26. märtsil Ülo Sootsi
loeng „Kotkajärve loodusliUed" Ees­ti
Majas algusega kl. 8 õ.
itr Reedel 27. ja laup. 28. märtsil Cos-mopolitan
Opera esitab G. Verdi
„lFäIstaff" Toronto ülikooli MacMil-lan
teatris algusega kl. 8 õ.
:k Laup., 28. märtsil Aiandusklubi
väljasõit Bray's Gardeh Centrelsse
Barrie's.
i( Laup., 28. märtsil Toronto Eesti
Soltsi kevadpidu Eesti Majas alguse­ga
kl 7 õ,
ir Pühap., 29. märtsil Lasteaia Moe-näitus
Eesti Majas algusega kl. 2.30
P.
Pühap., 29. märtsil kontsert-juma-lateenistuš
Hamiltonis algusega kl.
4õ.
* Pühap., 29. märtsil Invaliide Toe­tava
Naisringi loterii Eesti Majas, al­gusega
kl 12 p.
^ Laup. 4, aprillil E(3|sti Rahvus­teater
esitab komöödia „Tõrges tü­tar"
Leaside HighschooPis, 200 Ham»
na Rd. algusega kl. 7 õ.
Laup. 4., 5., 6. apr. Endel Ruberga
25. kunstinäitus Peetri kiriku saali-
•des. . ;V
i( Pühap,, S. aprillil Toronto Eesti
Meeskoori kontsert Eesti Majas algu­sega
W. 3 pl.
^ Laup. 11. ja 12. apr. J. Saamiifi
näitus Lakewoodi Eesti Majas.