Meie Elu = Our life, March 19, 1981

              BO
Published by Estonian Puhlishirig Gp. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broädview Ave., Toronto, Ont. Canada.
2R6 >- Tel.466-0951 '
oimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.
Yorgis B. Parnniing, 473 Luhmann Dr., New
USA. tel. (20J) 262^0771 j
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti K i i
AsuLA.Weileri algatusel 1950; :
^vyMeie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broädview
Ave.; Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p . l , esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p . l
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — 1 a, $30.00, 6 k.
.00,3 £ 111.00; USÄ-sse— 1 a. $32.00, 6 k. $17.00, 3 k.
.50; Ülemeremaadesse: 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3
.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. |7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Leniiu-postilisaiüemeremaadesse:
1 a. $32.75, 6 k. $16.40o
Üksiknumber—.55^^. . •
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel |4,00, teks-tis|
3;75, kuulutuste küljel $3.50.
,Meie Elu'' nr. 11 (1622) 1981
' • *
Islamiusulistele
N. Liidus uued juftid
Vennalik koostöö
LUGEJA KIRJUTAll
li[^ilU!llilliltltilllllliiilililllllilS88lillilll|llililllilililllll^
President Ronald Reagani külas­käik
Ottawasse oli külaskäik oma
maabermaale Kanadasse, kelle sõbra­likke
vahekordi oma iõimanaabri
USA-ga imetleb kogu maailm, nagu
väljendas president Reagani Vastuvõ^
tuks Ottawas tervitas teda märatsev
„Tänav" plakatite ja haavavate loo­sungitega.
Reagan oskas seda sarmi­kalt
pareerida, arvates, et demonst­randid
on import ÜSA-st, ^t ta ka
Kanadas võiks end koduselt tunda.
Võib olla kiilaline palju ei eksinud­ki.
Silmnähtavalt i oli see import teis­test
maadest vabalt teostatud im­migratsiooni
,na6l, kus | revolutsioo­niliste
radikaalide jalgealjune tuliseks
läks. See import siia on nähtavasti
liästi organiseeritud ja küllalt arvu­kas,
et selle üle muret tunda. Et va­litsus
neid Parlamendimäe müüride
vahele laskis, oli vast taktiliselt va­le,
kuld teisest küljest, neid Parla­mendimäe
müüride vahelt välja aja­des,
oleks jätnuä külalisele ,^ebade-mokraätliku"
mulje.
Igatahes näitasid demonstrandid
demokraatia inetul palet.
Kuid külaskäigu eelne õhkkond oli
negatiivselt palavaks köetud ka mas­simeedia
poolt. Kalastüsregulatsioö-mide
küshnus, ümbruse saastamine
US A-s asuva te tööstuste poolt j .m.
sellised küsimused leidsid ebaajako-hast
kriitilist käsitlusi NDP liider
Broadbent näita|5 vihast nägu ja las­kis
kuuldavale kõva häält ÜSA abi
pärast Salvadoris. Välisminister Me-
Guigan pida^ tarvilikuks märkida, et
Salvador ei kuulu Kanada huvipiir­konda.
Nii valmis kriitiline õhkkond,
mis kulmineerus demonstreerimiste'
inetuses tarbetult ja eijasöbivalt.
Selle vastu ulatas Reagan vaid sõb­raliku
käe Ja arvas, et Kanada Ja
USA koostöös $aavad paljugi mõle­ma
maa huvides teha. Reagan pidas
sõbraliku külaskäigu stiili ja takti
Ja kokkupuude valitsusega Ottawas
näitas iseendast, et lühikese ja amet­liku
visiidi puhul siia ei ole puht aja­liselt
võimalik tehnilistesse detaili­desse
tungida ega küsimusi lepetega
lahendada. Selleks on mõlemil pool
piiri ministeeriumid ja nende kõrge­mad
ametnikud. Kui Salvadori küsi­musega
Kanada ei taha tegeleda, siis
pole siinseil poliitikuil ka põhjust
selles küsimuses kritiseerida USA-d,
kes neile küsimustele palju.lähemal'
Peaminister Trudeau ja Kanada va°
litsuse vastuvõtt ysA presidendile Ja
tema abikaasale, oli kõigiti korrekt­ne,
niipalju kui selle kulgemist jälgi­da
võis. Peaminister Trudeau oli
diskreetselt tagasihoidlik, jättes kõik
aupaistuse külalistele. Galaõhtu kul­tuur
tsentrumis oli eeskaväliselt mait­sekalt
koostatud ja näitas Kanada
rahvuskulturiliste saavutuste taset ja
iseloomu. Teadustaja prantsuskeel­ne
pöördumine võinuks inglise keele
Jätta esiplaanile, sest USA president
tuli ingliskeelsest ühiskonnast. Kuid
prantsuse endaedevus kipub sageli
üleliigselt esiplaanile tungima, see­kord
asjatult.
Ka solisti prantsuskeelsed 'laulud
võinuksid olla inglise keeles. Balleti-paari
esinemine moodsa koreograa­fiaga
oli ilus ja imponeeriv. Sega­kava
esitas ka Kanada rahvaste mo-saüki:
esines rahvatantsu rühme
Mew Foundlandist ja ukraina rahva­tantsu
ansambel Wjnnipegist. Mõle­mad
esinesid professionaalse täpsu­sega
Ja eriti ukrainlaste rahvariie
moodustas värviliselt meeldiva pano-
'.raami./.
Kava lõpul leidis president tee esS-riejate
juurde lavale, kus ta surus
kõikidel kätt, iga esineja ütles selgelt
ja kuuldavalt oma nime. Eriti peatus
president Kanada laulukuulsuse ja
ühe seekordse esineja Anne Murray
Juures Ja vahetas temaga mõned sõ-
.nad,,. •/ ,
Reagan oli esinemiselt kodune Ja
alati taktiliselt õige, kuid ei Jätnud
puudutamata ka Ameerika ja maail­ma
julgeoleku küsimusi, kas see kõi­gile
meeldis või mitte. Vahepeal kü­laskäigu
kestel suutsid president Ja
tema välisminister A.Haig anda ka
intervjuud ja nad esitasid ka siin
USA kujunenud seisukohad, kuid rõ­hutasid
ikka sõbralikku koostöid
Kanadaga.
Reagan oskab hajutada samaste!
külaskäikudel tavaliselt prevaleeriva
ametliku tagasihoidlikkuse Ja jõudis
Kanada peaministriga isegi eesnime­deni.
Presidendil oli tema dünaami­ka
ja ladususe tõttu tuttavaks saada
paljude Kanada ametisikutega Ja
- selle kaudu õppis tundma tükikese
ametlikku ja kultuurilist Kanadat:
Kuid ta andis ka Känadale sõbraliku
õppetunni, mis ütleb, et Kanadal tu­leb
kõigepealt oma lähima naabriga
läbi ^ada.
Illlllltllllilill
; Ottawais tervitasid USA president'
Ronald Reaganit Ja tema abikaasat
teisipäeval parlamendihoone ees
siiur hulk Kommuniste ja nende mõt­tekaaslasi,
kelle ninameheks oli Ka­nada
uusdemokraatide partei juht
Ed. Broadbent. Kuid R. Reagan on
osav poliitik Ja ta käsitas sündmust
selliselt, et demonstrandid Jäid kao­tajaks
pooleks. Kahepäevane külas­käik
lõppes sellega, et president Ro­nald
Reagan kõneles Kanada parla­mendis
ning võitis kauakestva ap­lausi
kogu parlamendi püstiseistes.
President R. Reagan kutsus kanada­lasi
üles võitlema ühiselt siinpool
Atlandit väljastpoolt imporditud
kommunistliku^ terrori vastu, mis
leidis üldist heakskMtmist. Ta lubas
teha oma parenia, et Alaska gaasito-rustiku
ehitustpöd läheks käiku, et
takistada USA happelisi vihmu mür-gitamast
Kanada Jõgesid ja teisi vee­kogusid.
Isegi idaranniku kalastamis-lepingust
oli Jiittu. Ronald Reagani
külaskäik puhastas mürgitatud Õh­ku
naaberriikide vahel.
VÄLISPOLIITILISED KÜSIMUSED
Ronald Reagani külasrkäigu suurim
saavutus oli, et!Kanada valitsus ees­otsas
P.jE. TruHeau ja välisminister
M. McGuiganiga jõudsid ühistele sei­sukohtadele
välispoliitilistes küsi­mustes.
Jõuti kokkuleppele selles
kuidas -tõrjuda, ühiselt Moskva ja
Kuuba poolt imporditud kommunist­liku
terrorismi siin pool Atlandit.
President R. Reagan oina kõnes Ot­tawa
parlamendis deklareeris selges­ti:
Siinpool Atlandi ookeani meie
peame seisma ühel meelel selles, kui-
" das kaitsta rahvast nendepoolt mit-tesoovitud
rahvusvahelise terrorismi
vastu. Põhja-Ämeerika mandril seisa­me
ühes rindes selles, et meile on
vastuvõtmata N. Liidu invasioon Af­ganistani
ja Kremli seltsimeeste
avantüür Poolas. Kestev aplaus par­lamendis
oli selgeks tõenduseks, et
mõisteti hukka -Ed. Broadbent jä te­ma
äärmiselt pahempoolsed mõtte­kaaslased,
kes demonstreerisid ja põ­letasid
isegi USA lipu, parlamendi­hoone
ees. Arvatavasti Ontario vali­jad
ignoreerivad uusderhokraatlikku
parteid,; kui terröristite toetavat. N.
Liidu president L.Brezhnev lubas ju
\ F. Castrole Kuubal kõike võimalikku
abi, et mutita Salvadori Moskva kom-münistiikuks
satelliidiks. -
Välisminister kindral A. Haig kin­nitas,
et N. Liidu presidendi L. Brezh-nevi
poolt pakutud kahe suure kok­kusaamine
vajab eeltöid ja enne se­da
peab USA konsulteerima oma
naabreid Kanadat ja Meksikot ning
. oma liitlasi Euroopas. President Rea­gan
viibis selleks Meksikos ja sai
kokku president J. E. Portilloga ning
nüüd arutati olukordi Kanada pea­ministri
P. E.Trudeäuga. Pikendati
, ka NORADI, PõhjMmecrika kait­selepingut,
kus on vajalik kahe maa
tihe sõ[jaline koostöö.
Majanduslikes küsimustes tekitas
kõige suuremaid pahandusi, et USA
ja Kanada komisjonide poolt välja
töötatud ja Kanada parlamendi poolt
vastuvõetud nn. Idaranniku kalastus­leping
võeti tagasii Seda peetakse
riiitmesaja aasta jooksul esimeseks i
sarnaseks vahejuhtumiks. See on ka­nadalasi
väga ärritanud. Tuleb haka­ta
uuesti otsast peale. Teatavasti Ka­nada
sõjalaevad kaaperdasid USA ka-läpaate
ja „suur vend" ei ole seda
alandavat käitumist unustanud. Ka­nada
ön ise siin süüdi oma Suure
naabriga alandavas ümberkäimises.
USA kulutab ju tohutu suuri.summa­sid,
et kaitsta Kanadat sõjaliselt ühi­se
vaenlase N. Liidu rünnaku vastu.
Teiseks tähtsamaks probleemiks
on asjaolu, et USA söega köetud vab­rikud
saadavad Kanada Õhuruumi
happelisi vihmu, mürgiseid gaase,
mis rikuvad Kanada järvede ja teiste
veekogude veed. Hulk järvi oh mür­gitatud
ja kalad on hävitatud. See on
väga tõsiseks küsimuseks, sest Ka­nadas
asuvad kõige suuremad puhta-vee
tagavarad ja USA vajab Kanada
vett. USA ametasutused ei ole senini
.osutanud küllaldast vastutulekut, et
peatada Kanada õhuruumi ja vee
mürgitamist.
Märgitakse ka, et kahe maa vahe­line
autopakt on Kanadäle -kahjulik
ja Kanada saab, selle kaudu üle 4-
miljardi kahju aastas. USA autotöös­tused
. likvideerivad oma Kanadas
asuvad osakonnad. •
Juba aastaiii tehakse mitmekümne
miljardilist gaasitorustiku ehituse
eeltööd, et Kanada arktikas asuvaid
suuri maagaasi varusid tuua läbi Ka­nada
USA osariikidesse! Seda hiigel-pro[
fekti finantseeritakse eraettevõte­te
poolt. Kanada ettevõtted 'on huvi­tatud,
et Kanada tööstused ^saavad
tellimisi vajalikele gaasitorudele ja
rohkem kanadalasi leiab tööd torus­tiku
ehitamisel. See suurettevõte ei
ole senini liikunud soovitud kiiruse­ga,
kuna USA Šeriat ei suhtu sellesse
ettevõttesse kuigi soodsalt. Kanadas
on ringkondi, kes leiavad, et see maa­gaasi
müümine USA-le rüvetab Kana-
, da loodust. Et ettevõte on Kanadale
kahjulik. Suured põhjapõdra karjad
on torustiku ehitamise tõttu häiritud
ja indiaanlased selles piirkonnas ei
soovi torustiku .ehitamist. President
1 Ronald Reagan omaltpoolt lubas
. kõik teha, et peatada Kanada vete
rüvetamist jä et gaasitorustiku ehita­mine
liiguks kiiremas tempos. Kuid
vaatamata sellele toimusid Ottawa
parlamendis opositsiooni parteide
ägedad kallaletungid valitsusele, kus
süüdistati, et Kanada ei saanud neis
asjus R. Reaganilt soovitud kindlus-tusi.
R. Reagan ja J. Glark said kokku
ja toimus nende vahel mõnekümne
minutiline kõnelus, kus käsitati pea­miselt
rtrajanduslikke probleeme.
Teatavasti rakendas R. Reagan suure
kokkuhoiu poliitika, et peatada inf­latsiooni.
Kanada vajaks samu samr
me, et kahe naabri majandust juhti-
.da .samadel põhimõtetel.
Kokkuvõttes — puhastati õhku ka-
• he'naabri vahe!.' .
omo, lugejate mõtteavaldust — ka
nexi mis e\ uhtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress Toimetus jätah endale õi-guse
lugejate Tcirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivud^
korral jätta avaldamaio^.
Kaks erinevat 'gruppi isamiusulisi
N. Liidus said hiljuti uued juhid.
Juunis 1980 Shite müslemid Taga-,
Kaukaasias valisid uueks juhiks 31
aastase Kazi Hajii Allahshakur
Pashayevi nimetuse all „Sheikhh-al-
Islam". Pashayev asendab Kazafan
Ibrahimovi kes olla loobunud oma
kõrgest j^ohast vanaduse ja halva ter­vise
tõttu. Pashayev omab vastava is­lamiusulise
hariduse, on külastanud
islamiusuliste pühi kohti ja räägib
ladusalt araabia ja pärsia keelt.
I Samasuguse ootamatu tõusu tegi
Taigat Taziev, kes valiti umbes sa­mal
ajal muslemite kõrgemaks vai­mulikuks
juhiks N. Liidus. Tema
ametlikuks nimetuseks on „Mufti".
Tazief on 32 aastane, vastava usuli­se
haridusega, mille sai N. Liidus ja
Egiptuses. Ta on tutvunenud musle-miusuliste
eluga araabia riikides ja
.külastanud nende pühi paiku.
Noorte juhtide „valimine" ja kin­nitamine
•islamiusuliste kõrgetele
juhtivatele kohtadele laseb järelda­da,
et N. Liidu valitsus endiste usu­liste
juhtide tegevusega ei olnud ra­hul
ja laskis valida nende asemele
uued ning nooremad, kes on Moskva­le
rohkem kuulekad.
• 0
10335 Keele Str., Maple, Ontario
kaks soomlaste
süosašpordi täpsuspüss — laos uus mudel.
Müügil erinevaid
Lähemalt küsida tel. !-.705.887-5p82 (FemeloB Falls)
wüüd, et kevadeks kätte saada
on avatud õhtuti teisip. ~ reedeni kell
--^canäthavlM ^^^^^
Siil ^qaipi^^'^^
Tel. äris: 425-0638, kodus: 429-3726
Käesolevaga annan vastuse teie le­hes
Paul Rohunurme poolt tõstetud
küsimusele EELK Vancouveri Peet­ri
koguduse kirikuvanemate ameti
kohta. Koguduse õpetajana leian, et
minu eelkäija, aastal 197.6 surma lä­bi
lahkunud abipraost Helmut Piiri
poolt kogudusse rakendatud kiriku-vanema
amet on hästi põhjendatud
ja on täitnud oma ülesannet suure­päraselt
koguduse jä õpetaja töö
ning eesmärkide kasuks.
Hr. Rohunurm küsib, mis alusel ja
ülesandel on meie kogudusel kiriku-vaneraad?
Neile küsimusile leiame
vastuse EELK käsiraamatus ehk
agendas (EELK Komitee väljaanne,.
Stokholm 1951). Agendas leiame le­hekülgedel
290—291 informatsiooni
kogudusevanema ehk kirikuvanema
ameti aluste ja ülesannete kohta. Pa:
lun hr. Rohunurmel küsida oma ko­guduse
õpetajalt abi asjakohase käsi­raamatu
ja_ informatsiooni leidmi­seks.
Toimetasin* kirikuvanemaks
seadmise talituse agendas antud kor­ra
järgi. Kahjuks ei mainita seda
„Meie Elus'' ilmunud ari^klis „Rudolf
Olljum kirikuvanemaks". Ilmselt
oleks artiklis pidanud olema rohkem
informatsiooni kirikuvanemaks sead­mise
talituse kohta kui ainult lühi­sõnaline
märkus.
Kogudusevanema (kirikuvanema)
ülesannete kohta ori agendas järgne­valt:
„ . . . olla õpetajale abiks ja
toeks koguduse usulises ja kõlbeli-.
ses ülesehitamise töös ja igapidi
edendada koguduse tegevust. Sellest
järelduvad ... erikohustused..
Kuigi sõna„kirikuvanem" või ,/ko-gudusevänem"
ei esine. EELK põhi­määrustes,
ei tähenda see, et põhi­määrused
ei tunnista seda sõna kui
ametlikku nime meie kirikus ja ko­gudustes.
Põhimäärused annavad
§16-s kogu agendale ametliku maks­vuse:
„ ... kõigi usuliste talituste lä­hem
.korraldus ning sisu oh määra­tud
kiriku käsiraamatus, agendas."
Nagu hr. Rohunurm märgib, ei esi­ne;
sõria „kirikuvanem" eesti õige­keelsuse
sõnaraamatus. Samuti ei
esine ka sõna„kogudusevanem", mi­da
kasutatakse aga E,ELK agendas.
Kirikuvanem esineb aga Vabariigi
ajal välja antud ,yUsuteaduslisi os­kussõnu"
-nimekirjas, . mis ilmus
Akadeemiliste Usuteadlaste Seltsi
poolt välja antud ajakirjas. Märk­sõna
Kirchonagende järel on köhe
Kirchenältester, mille vastandiks on
antud kirikuvanem.
, Kirikuvanemate töö on alaline ko­guduse
elu ja tegevuse eest hoolitse­mine.
Kirikuvariemad on koguduse
iseloomu pidevuse ja traditsioonide
jätkuvuse teenijad. Seda ametit on
kannud kirikuvanemad meie kogudu­ses
aastast 1964 alates, mil esimeseks
kirikuvanemaks valiti Johannes Sik-
'kal. Järgnevate aastate jooksul valiti
kirikuvanemateks, Evald: Past, Jo­han
Randsalu, August Raudsepp, Ed-mund
Soide, Eduard Toompuu,
Heinz Heyduck ja äsja Rudolf Oll­jum.
Kriisi olukordades, kus kogu­dus
on jäänud ilma õpetajata, kas te­ma
surma või mõne muu äkilise
muudatuse tagajärjel, on kirikuva­nemate
osa koos koguduse juhatuse
ja nõukoguga eriti oluline, et kogu­duse
tegevus ja teenindused j*ätku-vad
täiel määral kuni uue õpetaja
saabumiseni. Sellise kriisi elas läbi
VanGouveri kogudus pärast abi­praost
Piiri surma 1976. Aast^ jook­sul
kuni uue õpetaja -saabumiseni,
jätkusid aga pühapäeyased jumala-lesti
Päevqde
koosolek
L Kui Eesti Päevade korraldami­ne
läheb samas tempos edasi kui see
koosolek, siis Eesti Päevad 1984 toi­muvad
aastal 1994!
2. Koosolek oli mõeldud organisat­sioonide
esindajatele. Tundus, et pal­jud
kohalolijad esitasid oma isiklik­ke
arvamusi ja ei olnud oma organi­satsiooni
liikmete seisukohta, uuri­nud.
3. Koosoleku lõpul oli paljudel mul­je,
et nüüd läheme^Vancouveri. Ome­tigi
otsus, mis vastu võetud, oli:
„Eesti Päevade 1984 asukoha määra­mine
edasi lükata mai kuule." Siis
tuleb uus neljatunniline arutlus!
4. Koosolekul jäi mulje, et Eesti
Päevade eesmärgiks on reisimine ja
„surevate" eestlaste keskuste ellu-tõmbamine.
Kas me ei lähe oma suu­naga
„mägede" poole?
5. Sõnavõtud rõhutasid ,,noored ta­havad
Vancouverisse minna". Tuleb
välja, et need „noored", kellest juttu
oli, on umbes 18—30 aastased ja on
juba läbi elanud Eesti Päevad Toron­tos,
BaUimore's ja Stokholmis. Neil
on raha ja aega reisida. Kuidas on
aga olukord teiste noortega, alla 18,
kes ei ole Eesti Päevade elavust saa­nud
tunda? Nende arv on Torontos
palju suurem kui Vancouveris. Kui
Toronto 10,000 eestlast annaks iga­üks
dollari, saaks 20 Vancouveri ees­ti
noort vaba sõidu siia. Tuleb oda­vam
kui 10,000-de sõit Vancouveri.
6. Ülemaailmne skäutlik noorus
loodab näha Maailmalaagrit ühes
Eesti Päevadega. Praktiliselt laagri
korraldamine on võimatu läänes, kus
puuduvad skautlikud üksused.
7. Kas koosoleku korraldajad ei
oleks saanud koosolekut edasi lükata
njiõne nädala võrra, kui Vancouverist
tuli sooviavaldus otsuse pikendami­seks?
Sellega oleks saanud 180 orga­nisatsiooni
esindajad aega ja raha
kokku hoida.
8. Kui Vancouveri eestlastel võtab
nii kaua aega otsuse tegemisega, et
kas ettepanekut teha, et korraldada
Eesti Päevi, kui kaua. neil võtab teis­te
otsuste tegemine seoses Eesti Päe­vade
korraldamisega? Sellise suure
ettevõtte juurde on Vaja olsustusyõi-melisi
isikuid.
- 9. Eesti Päevade ettevalmistused
vajavad suurt tööd ja paljude kaas­abi..
Meil Torontos on selleks koge­mused
ja ka inin este tagavara. Kas
,Vancouver on suuteline seda hiigla
suurt koormat oma õlgadel kandina?
Lihtne on öelda, et anname siit oma
abi. Ta'kistuseks on 3000 miili ja suu­red
rahad,
10. Läheme Lääneranniku Eesti
Päevadele suvel 1981 ja Eesti Päeva­dele
1984 Torontos!
Koosolekust osavõtja
AMK
teenistused, leeritunnid, .koguduse
teadete välja andmine ja kiriklikud
talitused külalisõpetajate poolt. Ko­guduse
vanemad on õpetaja abiliste^
kogu, kes vajaduse korral on valmis
ka jumalateenistust pidama.
Osa küsimusi, mida hr. Rohunurm
esitab, on minu arvates .sihiHkud ja
sobimatud nii jabipraost Piiri töö kui
ka hr. Rohunurme oma ligimeste ja
k^as-EELK liikmete vastu.
Ma loodan, et eelpool antud seletu­sed
on abiks teie.lugejaile täpsema
pildi saamiseks meie koguduse kiri­kuvanemate
tööst. ,
THOMAS VAGA
EELK Vancouveri Peetri koguduse
õpetaja .