Meie Elu = Our life, March 19, 1981

              1622) 1981
••flHBVHBIŽKCI
miusulisi
üed juhid,
mid Taga-jahiks
31
llähshäkur
ISheikhh-al-b
Kazafan
unud oma
halva ter-vastavais-külastanud
jä räägib
'^eelt.
tõusu tegi
umbes sa-lemaksvai-
|us. Tema
h „Mufti".
itava usuli-
[.Liidus ja
lud musle-riikides
ja
laiku,
le" jä kin-kõrgetele
leb. järelda-
Indiste usu=
li olnud ra-Üe
asemele
)n Moskva-s'
ide
corraldami-iasi
kui see
id' 1984 toi-organisat-
^dus, et pai"
)ma isiklik-
)ma organi-
[ohta uuri-
Mjudel mul­lu
veri. Ome^
1,- oli:
loha määra-
Kuule." Siis
[rutlus!
je, et Eesti
reisimine ja
tkuste; ellu-be
oma suu-
„noored ta-
Inna". Tuleb
cellest juttu
Jtased ja on
levad Toron-lolmis.
Meil
Kuidas on
?ga, alla 18,
lelavust saa-m
Torontos
|uveris.' Kui
jannaks iga-icouyeri
ees-
Tuleb oda-ncouveri.
liik noorus
lagrit ühes
lliselt laagri
läänes, kus
lused,
fraldajad ei
!dasi lükata
fancouverist
pikendami-
^d 180 orga-ka
jä raha
liastel 'võtab
zemisesa, et
korraldada
li võtab teis-fs
Eesti Päe.-
lellise suure
lotsustusvõi-tyalmistused
jaljude kaas-lelleks
koge-
[gavara. Kas
seda hiigla
iel kandma?
Imp siit oma
" ja suu­rniku
Eesti
[Eesti Päeva-tia
AMK
koguduse
ja kiriklikud
le poolt. Ko­htaja
abiliste
lal õn valmis
^ma. •
Rohunurm
sihilikud ja
Piiri töö kui
ligimeste ja
jtu.
lantud seletu-dle
täpsema
)guduse kiri-tri
koguduse
I
• e
1:
• t.'
H
'l-i
0.
r._:!
lg
'm-
Mr
11
1'
i
i l
m
; i
1
Sl
,,Meie Elu" nr. 1! (1622) 1% MEUÄFÄEVAL, 19. MÄRtStt ~" THURSDAY, MÄRCH
president Ronald Reagan lu­bab
abistada relvadega Afganistani
vabadusvõitlejaid, kui need seda pa­luvad.
Presidendi üteluse järgi ei ole
õige nimetada Afganistanis vene oku­patsiooni
vastu võitlejaid mässaja­teks
nagu seda venelase^ püüavad
lääneriikidele oma propagandaga sel­geks
teha. Need on mehed ja naised,
ke& võitlevad oma kodumaa vabadu­se
eest. Mad vpitlevad 90.000-meheli-se
vene okupatsiooniväe vastu ja ei
taha olla Moskva vasallriigiks.
Need võitlejad, kes püüavad vabas­tada
oma kodumaad võõra võimu
haardest, ei ole mässajad vaid vaba­dusvõitlejad.
. Vastandina endisele USA presiden­dile
Carterile, kes püüdis iga hinna
eest hoiduda venelasi ärritamast, on
uus president sirgjooneline ja kind­lakäelisem.
J. Carter kartis USA va­helesegamisel
Afganistanis venelaste:
sissetungi Pakistani, kust vabadus-võitlejad
saavad toetust ja väljaõpet.
Ajakirjanduse esindajate küsimusele,
kuidas on võimalik venelaste reagee­ring
võimaliku ameeriklaste abiand­mise
puhul vabadusvõitlejaile, vas­tas
R. Reagan, et sellega tuleb arves­tada
kui paratamatusega ^a tuleb:
end selleks vastavalt ette yaMstada'
Millal ja: kui4as abistamine võiks
toimuda, seda R. Reagan ei ütelnud,
vaid märkis, et selleks on vajalikud
nõupidamised valitsušeliikmetega.
Samal ajal hoiatas tä uuesti Nõuko­gude
Lütu ja K u uW Salvadori mäs­sajate
toetamise ja relvadega varus­tamise
pärast. Kuigi USA yahtsus
on saatnud Salvadori sõpalisi nõu­andjaid
ja relvastust, eitab president
USA sõjäyäeüksuste sekkumist yõit-lustegevusse
mässuliste punaste vas-
• tu.. • , • •. • • . • :
RIIGIKAITSE ' • ,\.-\:.
President oma eelarves on suuren­danud
kulutusi sõjaväe varustami-
' seks ja ülalpidamiseks. Hoolekande-summade
yähendamise arvel suuren­datakse
sõjaväe kulutusi praeguselt
24% aastas 38% kogu riigi kulutuste
üldsummast aastal 1986.
Terrorismi piiramiseks ja kontrol­limiseks
USÄ-s kavatseb valitsus suu­rendada
CIA võimu seadusega mis
annab CIA-le enam .õigusi kahtluse-aluste
jäUtamiseks.
President tahab kõrvaldada kõik
takistused, mis segavad edukat riigi- '
vastaste jälitamist ja seaduslikku ka-
• ristamist. Kitsendused pani maksma
•endine president J . Carter. Samuti
oli piiratud 1960 aastast CJA andme­te
kogumine välisriikidest ja majan­duslik
vabadusvõitlejate toetamine.
Kõigeks; selleks vajab president ra­ha.
Uues eelarves on kustutatud või
vähendatud ligi 200 sotsiaalhöolekan:
de programmi. Samuti vähendatakse
madalapalgalistele elukorterite ehi­tamiseks
antav toetus.
Presidendi üteluse järgi tuleb es­malt
ehitada ülesse sõbraUkkude rii­kide
usaldus USA vastu. Seda saab
teha ainult Ameerika sõjaÜse jõu
suurendandisega, mis kindlustab, ra-
•'hu.
'flllBltBltBllilllllBIID|IBII|lieil8IIDIIBIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIBIIDIIBIIIIIIIIIIIIIIIII^
LISED „VALIMISRU$IKAD"?
m
m
m
m
I'
Vene allveelaeva periskoobid Soome rannavetes;
tel
omal
tööta
USA presidendi otsus.sõjajõudude
suurendamiseks on mõjunud Nõuko­gude
Liidule. Brezhnev on kiiresti
saatnud kirjad tähtsamatele läänerii­kide
valitsustele ja soovib kokkusaam'
mJst relvastuse piiramise kokkulep­peks.
Samal ajal püütakse kavalate
võtetega selgeks teha .lääneriikide
elanikkonnale relvastuse suurenda­mise
mõttetust. Selle juures püüavad
kommunistid esile tõsta Ronald Rea­gani
kui sõjaohu ta j at. Kõige selle
mõtteks on Ameerika Ühendriikide
tülli ajamine oma liitlastega. Kuna
Euroopa riikides on pidevalt suure­nemas
rahu nõudvate gruppide ak­tiivsus,
kes püüavad rahutuste tekita­misega
takistada relvastuse suuren­damist,
seda püüavad venelased oma
huvides kavalalt ära kasutada.
Ainult Inghse -peaminister Marga-ret
Thatcher ütles kindlalt Vene saa­dikule,
et läbirääkimiste aluseks
saab õlla vaid vene vägede lahkumi­ne.
Afganistanist. V ;
HELSINGI (M.E.) - • ,ma-SanO"
mat" avaldas pooleleheküljelise ar­tikli
koos suuije pildiga vene allvee­laeva
periskoopidest, mis võetud soo-kumisi
toimub. Ühe ohvitseri seletu­sel
pole Soome lahe rannikul sellisi
sõjaliselt tähtsat kohti, mida venela­sed
ei teaks. Äsja alles möödus 25
me vetes teleobjektiiviga rootsi'lae-, aastat Porkkala poolsaare tugipunk-valt.
' '-:\ soomlastele tagasi andmisest. Ta
A» rvtiikrh s ütelvd^aki se, et. vendased- väitijs^,^ ^e^t . ^v^a^e^v^a lt venelastei on teok-aegajalt
prooyw^^^^ km valvafe on Rootsi, Norra ja Taani territoo-
Soome lahe rannikukaitse. Seda jun- riumil
tub pidevaltniitu korda kuus. Utö
rannakaitses suurtükiväelastele on Nato ja Varssavi pakti Läänemere-tuttavad
sajameetrilised pigimustad le paigutatud laevadest on peaaegu
allveelaeva kered,-mille lähtekohta- pooled allveelaevad, ja seal on tung.
deks peetakse Kroonilinna baasi. Ve-" Mere keskmine sügayus on ainult
ne. allveelaevu on nähtud ka teistest 55 m.- Sõjaline ajakiri The Mihtary
merekindlustest, Mäkiluoto lähedu- Balance" mainib, et Läänemerel ja
ses ning jubai paarkümmend kilo- Soome lahel tegutseb 51 N. Liidu ta-meetrit
seespool Soome merepiiri välist allveelaeva. Peale selle on neü
örö ees. Meeskonna poolt tehtud fo- mere lõunaosas golf-klassi stratee-tod
on konfiskeeritud ohvitserite' gilisi allveelaevu tuumarakettrelva-poölt.
; " • . dega. Poolakatel neid on neli. Lääne-
Nii^piirivalve. kui mereväe pea- Saksamaal on allveelaevu 24, Rootsil
staap.ei taha tunnistada, et piiririk- 14 ja Taanil 6.
President Reagani külaskäik Kariadässe kestis Ž7 tundi.. Seik
aja kestel ta kirjutas alla NORAD (Põhja-Ämeerika kaitsele­ping)
pikendamise kokkuleppele ja USA-Kanada ühise sot­siaalse
kindlustuse leppele töötajate suhtes, kes liiguvad ühest
Reagan rõhutas vajadust ehitada
eraettevõtlikkuse korras ühipe Alas­ka—
Kanada—USA gäasij-uhe, vähen­dada
õhu ja vee rüyetamist| tööstuste.
ja jõujaamade poolt ja leida sobiv la­hendus
kalapüügiks idarannikul, se­nisest
parema koostöö alusel. Ta kut-susiiles
Kanadat, koos teiste, demo­kraatlike
riikidega pidurdama N. Lii­du
poolt juhitud rahvusvahelist ter­rorit
ja kinnitas, et USA taotleb oma
relvaabiga El Salvadori valitsusele,
et valitsuse väed omaks võrdse rel­vastuse
terroristide omaga. Viima-,
seid varustab raha jä relyadega N.
Liit, Kuuba ja teiste ikommunistHke
maade vahendusel.
KASULIK ÕPPETUND
Saadud muljete kohäself: Kanada
peaminister ja valitsuse liikmed on
rnuutnud põhiliselt |Oma. arvamist
president Reagani suhtes. Teda on
hakatud hindama kui suurepärast •
inimest ja osavat diplomaati, kes
kerge humoori saatel oskab saada
üle delikaatsetest poliitilistest prob­leemidest,
kuid selle juures on väga
enesekindel oma taotlustes. Tema
arusaamine valitsuse üiesannet6st
riigis on põhiliselt erinev sellest, mi­da
peetakse õigeks Kanadas. Vaata­mata
sellele Kanada pn väga tihedalt
seotud USA-ga ja ühe poliitiku sõna­de
kohaselt USA on Kanada parim
sõber, vaatamata sellele kas meie te­da
alati armastame või mitte.
auruga •( steamcleaning)
Ehituskrundid 1—1^2 aakrit maakod
yal soodsate hindadega ja tingimustega. 114 tunni sõit To­rontost
lääne-põhja suunas. Kuulutus ei kordu, palume väl­ja
lõigata. --Nädalalõppudel 0416)^422^^^ 469-1287
tööpäevadel peale kella 7.00 õhtul, küsida Werner.
Toronto Eesti Ühispanga aastapeakoosolek toimub reedel,'
27. märtsiM981. a. kell 7.30 õhtul Toronto Eesti Maja suures
saalis; millest kõiki liikmeid palutakse osa võtta.
Kõikidele liikme,tielebn koosoleku päevakord, 1980. a. ma-jandusaruanne
ja Ühispanga Uudised posti teel^^k^^
tud. Kui keegi ei ole posti oludest tingitult aasta-peaLkoosole-ku
kutset veel saanu dv siis palume käesolevat teadaannet
võtta koosoleku kutsena.
Peakoosolekust osavõtuks tuleb igal liikmel esitada liikme-tõeridina
panpraamat, organisatsioonide volinikkudel on
vajalik kirjalik volitus. ' ^ ------.-r—^^^^^^^
0 0
Eesti Vabariigi 63. aastapäeva lõu­nal
pidas USA Kongressis palvuse
dr. Ä. Võõbus (Chicagost, kus ta ütles,
et tänasel päevaL on kõigi eestlaste
südamed ühinenud Eesti iseseisvuse
aiastapäeva puhul aga suurem osa
eestlasist on inimkonna suure orjas­taja
kommunismi ikkes. Palume sel­le
vaprale rahvale vastupanu tuge­vust,
kelle maa ajalugu kõneleb era-kordseist..
kultuurilistest ..saavutus­test
ja nüüd on kaetud arvutute ve­riste
haavadega.
Järgnevalt palwtati ühiselt eesti
vabadusvõitlejate Mart Nikluse ja ^
Jüri Kuke eest, kes uue julma karis­tuse
alla langenud. Proff. Võõbüs ^a-lus
lõpuks USA presidendi ja Kong­ressi
eest, et nad saaksid kaitsta väär­tusi,
mis on lõbustatud kommunis-
N. Liit omab sõbraliku vahekorra
Argentiinaga, eriti pärast seda kui
Argentiina ei ühinenud N. Ludule
mi^lt , , j.a et, Jm e ol,,e k, si,m , e k, a. itst.u dJ Mt^e-r LaJ vuHiAdlj,.ua smõüjaülmiseis eo ikk uepelau»tgs siao opnr•io ptea.•sr taiks*ts
vaenlase eest — kes konspireenb Af„a„i^.^ . . ... . -UI^T Afganistanis. Argentiina muub N. Lu-
päevad ja ööd meie m^ atmis"e'^k s. dule 20 miljonit tonni teravilja Viit
ühe minutilise palve eel tutvustati
dr. Ä. Võõbuse isikut ja tema teadus­likku
tööd ning saavutusi Eestis ja
sõnavõtjat oli US(^ par-lamendiliikmeist
Eesti Vabariigi aas­tapäeva
puhul, kusjuures enamus
aasta jooksul ja tasuks saab N. Lii-duh
tehnilist abi ning rasket vett,
mis vajalik aatompommi valmista­miseks.
Argentiinal on oma ui^aaniu^
mi kaevandused. Ehitamisel on oma
uraaniumi puhastamise ja raskevee
tööstused. Need valmivad 1983. a.
Admiral C. C. Madero sõnade koha­selt,
kes on Argentiina aatomenergia
neist kas sõnavõtus või Kongressi komisjoni esimees, Argentiina võib
Protokolli veerge kasutades tulid kä saada enesele aatomrelväd mõne aas-eesti
dissidentide ja eriti hiljuti taas ta pärast, ainult vähese abiga väl-vanglasse
heidetud teadlaste M. Nik- jastpoolt. -
luseja J. Kuke küsimuse juurde.. S^sUige abi" andmine väl-
Koik rõhutasid inimõiguste julma jastppolt, ühele riigile, kes aatom-rikkumist
okupeeritud Eestis. Kong- pommi ei oma, on vastuolus nn.Lon-ressi
Protokollis on toodud ära ka doni kokkuleppega. Argentima selle-
Rahvuskomitee hiljutine ringkiri se- le kokkuleppele alla kirjutanud ei
naatoreile ja rahvaesindajaile neis ole ja H. Liidu kaubandusminister
küsimustes, millest oli rohket abi A. Manzhulo on avaldanud arvamist.
Eesti küsimuse ja eriti inimõiguste et kaubanduslike kokkulepete sõlmi-r^
nAr,,^,^^ egpe toomisel Kongres- misel ei pruugi mitte olla liiga dog-maatilne.
Arvestades seda, tuleb Ar­gentiina
mõne aasta pärast vastu
võtta .aatomrelvl omavate riikide kiu-
ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eestõ ühiskonna teenistu-
Etnilised rahvusgrupid Kana­das
on kolmandaks ning tasakaa­lustavaks
jõuks. See jõud ei tõu­se
esile vajalisel määral, etnilise
esinduse näol föderaal-, provint:
si ja kohalike omavalitsuste esin­duskogudes.
Peamiseks põhju­seks
on häälte laialivalgumine
esinduskogude valimise juures.
Etnilise esinduse küsimustega
tegeles Toronto linnanõunik J.
Gryss etniliste ajakirjanike klu­bi
koosolekul. Ta andis ajalooli­se
ülevaate rahvusgruppide mõ­ju
suurenemisest Kanada ühis­kondlikus
elus, eriti sellest kui­das
need grupid omavahel kok-
• ku hoidsid depressiooni aastatel
ja kuidas nad nüüd, paremate
majanduslike tingimuste juures,
/kaotavad oma poliitilise kaalu
valimistel üksteisega konkureeri­des.
; , y
• ÜHISED. KANDIDAADID ; ; '
Ta soovitas, et etnilised gru­pid,
nende rahvuslikud keskor­ganisatsioonid
ja ajakirjanikud
jälgiks teravalt Kanada poUiti-list
elu ja selle vajaliseks suuna­miseks
leiaks oma ridadest sil­mapaistvaid
isikuid, kes oleks
selle läbiviimise kohased. Neid
isikuid tuleks" valimistel ühiselt
seada kandidaatideks ja ühiste
häältega läbi viia. Vastasel -kor-
.ral hääled lähevad laiali omava- niliste rahvusgruppide hääled,
hei võistlevate kandidaatide va- Seda ettepanekut kvileeriti ap-hel
ja esinduskotta pääseb keegi lausiga.'
iiaiioiiiiiiBiioiioniiiiaiieiioiiaiiiiiDiiDiiaiiDiiiiioiioiiaiiiiiiiiiBiiQiioiiiiiiDiiDiioii^
a
D
a
5
m
m
m
õ
m
m
5
m
m
£
5
iitilised taotlused
kolmas, kes etniliste rahvusgrup­pide
prolileemidest huvitatud ei
ole. Kõneleja tõi esile, et möödu­nud
Toronto linnavalitsuse vali­misel
etnilised rahvusgrupid val­davas
enamuses toetasid Art
Eggletoni kandidatuuri ja temast
sai Toronto linnapea, kes tõsi­selt
arvestab etniliste rahvus­gruppide
soove.
TOETUS YÜRl SHYMKOTE
J. Gryssi sõnavõtule järgnes
elav mõttevahetus, kas rahvus­grupid
ei mängi üle end selliseil
organiseerides. Rahvusgruppide
taotlused peaks jääma Kanada
rahva üldiste taotluste piirides­se.
J. Gryss ühines sellega, kuid
; poolt tõi ette, et Kanadas
3 ligemale 400 mitmesugust
organisatsiooni, kuid ainult ühel
nendest —• Multicultural Adviso-ry
Committee'1 — on etnilise pä­ritoluga
esimees. See on vähe.
Praktilise ettepanekuna „Meie
Elu" kaastööline märkis, et käes­olevatel
Ontario parlamendi vali-mistel;
19. märtsil, kandideerib
silmapaistvate võimetega ukrai­na
päritoluga ajaloolane Yuri
Shymko/ kellel on suuri teeneid
koostöö arendamisel etniliste
gruppide vahel ja N. Liidu dissi­dentide
õiguste kaitsmisel. Ta
väärib kohta Ontario parlamen­dis
ja temale peaks kuuluma et-m
5
S
n
5
5
Q
D
Õ
§
5
õ
õ
' Š '
Õ
Õl.
EE
-k USA välisminister Älexander Haig
ütles, et Ronald Reagani ja Brezhne-vi
kokkusaamine ei saa toimuda en­ne
kui venelased on näidanud head
tahet rahvusvahelise pinevuse lõpeta­miseks.
^ Poola kommunistiik valitsus esi­tas
rahvusvahelisele pangale palve
3,5 miljardi dollarilise laenu saami­seks,
Panganduse eriteadlased arva-
HEAD TAHET
^ Ameerika välisminister Haig kln-njtas
Salvadori valitsusele ja Amee­rika
kodanikkudele, et R. Reagani
valitsus ei poolda täielikku sõjaväe­list
valitsust wSalvadoris, Praegune
valitsus seal koosneb eraisikutest ja
sõjaväelastest. USA saatis Salvadori,
sõjaväelisi nõuandjaid, kelle peami­ne
ülesanne on õpetada võtteid sala­jase
relvade sisseveo lõpetamiseks.
USA saatkonnale Salvadoris avati
vad, et Poola vajab käesoleval aastal tuli möödasõitvast veomasinast tund-umbes
10 miljardit dollarit laenu,>t
katta jooksvaid vajadusi ja maksta
seniste laenude intresse. Kogusum­mas
võlgneb Poola lääneriikidele
praegu 25 kuni 30miljardi dollarit.
Kommunistliku partei 26. kongress
lõppes Moskvas 3. märtsil, nii nagu
kõik eelm.ised kongressid — suure
poolehoiu , avaldamisega juhile ja
kommunistliku korra lõpmatu ülis­tamisega.:
Kongress kestis 8 päeva. 5002 de^
legaati kuulas ja plaksutas. Nende
poolt ei tõstetud üles ühtegi küsi­must
ega tehtud ühtegi paranduset­tepanekut
üheski KP presiidiumi
poolt vastuyõtmiseks esitatud kavas.
Koosolek kulges endise korra koha-
•selt.- ••
Koosoleku lõpul vahti tagasi akla-matsiooni
korras president Brezhnev
ja kogu tema 22 liikmeline poliitbü­roo.
See seisab koos KP. vanast kaar­diväest,
ehk konservatiivsetest kom­munistidest,
kelle keskmine eluiga
on 69 aastat, Leonid Brezhnev ise on
74 aastane.
Rahutu ning kriitiline olukord
kommunistlikes maades näib olevat
põhjuseks, miks kedagi nooremast
generatsioonist ei lubatud valida po­liitbüroo
koosseisu. Vanem generat­sioon
nähtavasti kardab, et noore­mad
võivad hakata tegema järeland­misi,
eriti töötava rahva nõudmiste­le.
••
Arvestades Brezhnevi ja kogu po-
Hitbüroo koosseisu kõrget eluiga,
nende sooviks võibolla lõpetada oma
elupäevad rahus ning hoiduda sõja­listest
avantüüridest, mis võiks val­landada
aatomsõja. Esimene samm
selles suunas oli Brezhnevi poolt° tew Yorgis röövis 9-aastane $185.
matute isikute poojt. Keegi vigasta­da
ei saanud.
Kaks sakslast võtsid pantvangi!
Heidelbergi pangadirektori perekon-liaga
ja sundisid neid külla kutsuma
teised panga teenistujad koos pere­kondadega.
Kui kõik olid kohal hoitfi
neid pantvangidena ja sunniti järg­misel
hommikul avama panga raha­kapp,
mis sisaldas 1,3 miljoni dolla­ri
väärtuses Lääne-Saksa raha. ICo-gusummas
olid pantvangis 28 isikut.
l!lr Puna-Hiina õlletarvidus on kasva­nud
vnmase nelja aasta jooksul viie­kordseks.
Partei häälekandja tunneb
muret, et tarviduse edaspidise tõusu
korral ei suudeta tarvitajaskonda ra­huldada.
Millest see õllejänu tõus on
tingitud, selle kohta ei anta seletust.
i( Prints Charlesi laulatus toimub
Püha Pauluse kirikus 29. juulil Vü-maseaegsed
kuninglikud Ta^latused
on olnud Westminsterl kirikus. Pü­ha
Pauluse kiriku kasutam;l>t sel
korral põhjendatakse sellega, et kirik
mahutab rohkem osavõtjaid.
"^Nõukogude Liidu kommunistliku
partei sekretäriks järgmiseks viieks
aastaks valiti partei keskkomitee,
poolt tagasi senine sekretär L. Brezh­nev,
kes on .74 aastat vana.
Partei häälekandja „Pravda" tea-,
!tel; said" kõrgendust L- Brezhnevi
poeg ja väimees. Partei bossi pere­konnaliikmed
määrati kõikvõimsa
keskkomitee liikmeteks. Lääneriiki­de
poliitiliste vaatlejate arvates on
nende kõrgetele kohtadele määrami­sega
mööda mindud tavalisest moo­dusest,
kus partei bossid edutavad
ema sugulasi ,..soojadele" kuid välja­paistmatutele
ametikohtadele,
iftr USA välisminister Älexander Raig
teeb aprillis ametliku külaskäigu Lä->
his-Ida riikidesse. Tema poolt külas»
tatavate riikide hulka kuuluvad Egip­tus,
Jordan ja Saudi Araabia.
Teksases toimus 10 aasta vanuse
poisi poolt relvaga rööv kohalikus
maiusainete kaupluses. Noor röövel
sai saagiks ^50.—, möödunud nädalal •
- : """"'HTmilMi lillil
(M.E.).-».'Ketiga
aheldas ennast Madriidis nõukogude
saatkonna raudaia külge 19-aastane
Falko Voigt, k protesteerida inimõi- ses
guste rikkumise vastu DDR-is. Voigti
rase pruitt surmati detsembris Ida- _ ^
Saksa piirivalvurite poolt kümne la* • \ ^ . • • • , .; , ' • \ .:^,[
suga pähe ja kõhtu, kui Voigt koos vabastamist, eriti Eberhard Sachs!,
oma kaaslase Peter Wiesneriga Ottomar Eberti ja Herbert Fischeri,
ületamas Berliini müüri. Oma lend- kes oma yabadustahte eest on mõis-lehtedes
kirjutab Voigt, et ta tahab tetud 11—17 aastani vangi. Pärast 20
oma aktsiooniga juhtida julgeoleku- minuti kestnud aheldust, lõikas po-konverentsi
tähelepanu sooritatud Htsei keti läbi ja toimetas Voigti üle-mõrvale
ja nõuda süüdlaste karista- J^wulamišek;
mist. Edasi-ita ^imõudis poliitvahgid®
kongressi avakõnes avaldatud soov,
kohata isiklikult president Reagani
ning leida ühised alused rahu säilita­miseks
maailmas.
Selle. sooviga Brezhnev avas tee
diplomaatilisteks läbirääkimisteks
ning. aja võitmiseks, mis võimaldab
rahvusvahelisel kommunismil kriti­seerida
president Reagani poliitikat
ning mõjustada maailma rahvaste
avalikku arvamist sellisel määral, et
president Reagan on sunnitud oma
seisukohti revideerima ning oma po-sitsoonidelt
tagasi tõmbunia Moskva
kasuks nägu tegi seda president Ni-xon,
USA sõjalised jõud„auga" välja
tuues Vietnamist.
^ A. NÕMMIK
ij; Kreeka pealinna Ateena ümbrus­konnas
toimus maavärisemine, mis
hävitas sadu ajaloolise väärtusega
ehitusi. Inimõnhetusi ei olnud, kuna
elanikkond viibis enamikus väljas,
sest see oli juba teistkordne maavä-ring
lühikese aja kesteL
ELEKTRIK
sisseseaded, uuendused ja parandu-aed
elumajades või ettevõteteo.
H A L L I N G . :
TeL 762-9190 ® Uc. E1044