1981-03-19-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i i l i l i i
: -' ,.-'•-,:i•;•'i'v^i?/-;*^:•;v'ü;;;f:,.':^ i
• ( l i * -
Tr "
. „Meie Elu" nr. 11 (1622) 1981
Pühapäeval asetleidnud virülaste koosviibimisel esinejad, kavandajad ja korraldajad. Vasakult: E.
Verder, J..' Vaikla, S. ¥erder, C. Kipper, Elna Libe, M. Põldma, V. Purga, Ants Vomm, L. Saarniit,' A.
§epa,A; Summa/J. Idanes, B , Vomm, L a
suutis Tartu
College'! saal vaevalt mahutada
ligi kolmesajani ulatavat peoliste peret.
Nagu J. Laanes oma avasõnas
itähendas, on virulased ametlikult alles
organiseeriJna ta. Sellest hoolimata
nad tegutsevad põhimõttel — kui
üritus on teostamise väärt, pannakse
ühiselt käed külge, igaüks oma võimete
kohaselt
Torontos ei leidu vist ühtegi orga-
' nisatsiooni kus poleks virulasi. Virulased
võtsid^ osa „Killamängude" pidustustest
ja teevad seda ka. eeloleval
suvel „Killamängud-8r' puhul.
Kõneleja avaldas headnjieelt, et koos-viibijate
keskel leidjus an'Ukalt noori,
mis kinnitab usku, et Eesti rahvas
ei kao. Et noored on Vir;umaast saanud
ettekujutuse vast ainult: vanemate
seletustest .(Virumaa on. praegu
kodumaa külastajatele suures osas
suletud)/ andis kõneleja' pikema kirjelduse
Virumaast, ta maapõuevaradest,
põlevkivilademetest, maakonna
geograafilisest asendist, keele omapärast
jä murrakutest. Šuür osa Virumaast
on >ööv-kaevanduste poolt
võõramaiste tööliste alDiga saastatud
ning palju asulaid on võõraste poolt
üipberrahvustatud.yOma geograafili-se
asendi tõttu — öoomelahe ja Peipsi
vahel; on yirumaa olnud aknaks
Idale ja ukseks iLäänele, mille kaudu
ori üks püüdnud sisse teine välja
marssida — teel röövides, põletades
ja tappes. Sageli on Virumaa ajaloo
kestel olnud inimtühi kuid ometigi
jälle toibunud ning„loodetavasti lõpeb
kä praegune orjaöö Virumaa väljadel"!
:
Pikemalt peatus kõneleja virulaste
keele omapärasuste ja murrakute
erinevuse juures tuues näiteid ning
kutsudes kuulajaskonnas esile naeru-purskeid.
' Muidugi ei puudunud Virumaal ka
kemplejad, eriti, kui ajad olid rahu-
• likuriiad. Ülemaaliselt said kuulsaks
Veneverevalla kaks veskiomanikku.
Aurujõul töötava veski omanik väitis,
et tema veski suudab jahvatada
35 puuda teri tunnis. Vesiveski omanik
aga kahtles selles ning pantis
oma veski kihlveo kindlustuseks. Ta
kaotas kihlveo . ja sellega ka, veski.
Algas pikk kohtuprotsess, mille lõpetas
võõras võim, võttes ära mõlemad
veskid. • •
Lõpuks luges J. Laanes ette koosviibimisele
saabunud kirjaliku tervituse
viimaselt Viru Maavanemalt
Karl Erenurmdlt Rootsist, kes pikemas
kirjas kutsub kõiki kaasaaitama
meie kodumaa rahva vabadusvõitlusele,
„et see jälle vaba rahvana saaks
teiste vabade rahvaste kõrval elada
õnnelikult oma isademaal".
Tervitusele järgnesid Elna Libe
esitusel, G. Kipperi klaverisaatel: Me-ta
Pruuli — „ 0n see laul" (Salme
Ekbaumi sõnad) ja E. Saaki seatud
— „Helisev lein". _
A. Sepa lühikeses selgesõnalises ja
. voolavas kõnes meenutas, et Kalevipoja
autor F . R . Kreutzwald on sündinud
Virumaal ja paljud tema poolt'
kogutud Kalevipoja muistendid pi^
rinevad Virumaalt. Virumaa ön kuulus
ka oma „Vim valgega" ja
tunneks kodumaal ,;Rakvere raibet",
lisas kõneleja naljatoonis. '
Rahvarõivais Linda Saarniidu defc
lamatsioon (deklamaatori omalooming)
sai teenitult koosviibijate tunnustava
aplausi.
J. Vihma, tervitas koosviibijaid
kõikide maakondade esindajate nimel
ja kutsus kõiki virulasi jälle ühiselt
eeloieval suvel ,;Killamängud'8.1^'
pidustusi korraldama.
AndresJTamm ja Erik Verder (esimene
isd kitarril- saates) esitasid
paar Kujierpilli loodud laulu ning
hiljem veel ,,Ma tahaksin kodus olla",
millele järeles bravuurne Virulaste
tants". Aplausi vaigistamiseks
tuli anda lisapala.
„VIRULÄSTE SEGAKOOR"' . ; . ' \
Ei puudunud muidugi ka „VimIaš-te
segakoor", esitades E. Purje seatud
„Virumaä valsi". Akordionil saatis
koori £. Purje. Laulu sõnad on
iöoiiud Elna Libe. Aplaus oli iriüri-
'-sev. • - '
Hästi korraldatud iseteenindav
„külm laud", valmistatud V. Purga
poolt, teenis koosyäbijate tõsise kii-:
tuse^Jaan Terts baarimehena kallas
mõlemal .käega ,,söögialust", millel
puudus tavaline kibe (raha) maitse,
sest oli tasuta. Koosviibimise kavandamine!
ja korraldamise eeltööd algasid
j liba mitme kuu eest ja eeltööde
ningi läbiviimise raske koorem lasus
peamiselt Elna Libe, A. Sepa, J .
Laanese, H . Valteri ja V. Purga õlga-
• del." .
lt's true: Finnair's 7 to 90 day round trip airfare
' to either Helsinki or Stocllholm
is just $m From Tbronto just $806.
Thafs allit costs to go back.
Shake hands with oid Irierkls.
Semhe ehildren you havent seen yet.
Antf even at that low $740 price, youUbe
treated just like a regular Finnair pašsenger -
get all of the famous Finnair DC-10 on-board
hospitality
SFor just $259 weHgive you 8 days and 7
nightsin Helsinki: your deluxe hotei, breakfasts,
a sauna, morning swims, sightseeing tour and
more. just add your airfare fromCanada.
For more inforniation call your trävel agent,
,or Finnair
^ rices.
Some^mpleš.
1 Visit Stockholm, Helsinki and TUrku - for just
$547 (3lus airfare. That price gives you all your
hotelaccommodation, all your travel between
the cities, breakfasts, sightseeing trips, many
meals, sauna and more. 12 days, 11 nights.
During june, July, and August, Montreal/Helsinki
916. Tbronto/Helsinki $982V
Toronto
362-151
Montreal
(514)282-1173
catidinavia^
All prices quoted per person, double occupancy. Subject to change and government approval.
Skytrain LId. Tours&TiBvel
2656 Danforth Ave., Toronto
(416)690-4922
Koho International Trayel
191 Egiiotön Ave. E., Süite 104
(416)485-9437
Kivi Travel &Tours
958 Broadview,' Avenue, Toronto
(416)466-4813
ii' •cars" m
väga populaarsed.
Meile järgneb maikuus
,J-carš", mida
^ V-.-
V^j^jJI.:., j iilemaailmselt.;-' •' ,,J-
\Z\ cars" oe natuke väifc
^ §ema" mootoriga ja
Ä welgi ökonoomsem
li
Fõhja-Ameerika mandril on pea-aegu. Iga viles töötaja kas otseselt
või kaudselt seotud autotööstusega. Iga ülemeremaal toodetud
auto ostmine täheridab vähem tÖöd Kanada tööpõllul jä raskusi
riigi majanduses. Kõiki autotööstuste keskusi kollitab praegu tööpuudus,
mis sai alguse kütteaine kriisist. Kui aastaid tagasi keegi
soovis osta väiksemat autot, siis oli igati õigustatud importeeritud
auto ostmine, sest Põhja-Ameerika autofirmad ei valmistanud eko-nöomseid
masinaid Müüd on see olukord muutunud. Rikkalikus
on saada igasuguseid, ekonpomseid väikeautosid, .mis vai-siin
Et töökriisi põhjustavatele teguritele
tähelepanu juhtida autotööstuses
ja mujal, otsustas General Motors
korraldada etnilisele ajakirjari-duse
esindajatele . tööstusega tutvumise
Oshawas.
See oli esmakordne juhus, kus äu-lotööstuse
„giant" andis tunnustuse
etnilise ajakirjanduse tähtsusele, mi-'
da eriti veel suurendas General Motorsi
uue presidendi James R. Rine-hart'iga
kohtumine, ning tema päevakohane
sõnavõtt, mida algas saksa
keeles. Vastuvõtul olid esindatud kõikide
rahvuste esindajad, kes töötavad
General Motors'is. Eestlasi esindas
insener Ilo Robi North Planfi
kujundusosakonnast, kes on
töötanud 25 aastat.
's
ja Kanada
ping avas piirid tööstusele ekonoom-semaks
opereerimiseks. Sefle asemel,
et mitmeid mudeleid valmistada samas
vabrikus, valmistatakse nüüd ainult
ühte või kahte. General Mo-tprs'i
ajalugu ulatab tagasi aastasse
1867, kui Robert Mctaughlini'firma
,ehitas Tyrenes esimese vankri. 1876
McLaüghlin Garriage Company kolis
Oshawasse ja kunagisest tagasihöid-'
likust algusest on saanud üks suurimatest
tööstustest Kanadas. 1908 aastal
Sam McLaüghlin ostis Mudel F
2 tsihndrilise Buick'i $1650 eest ja sai
sellest idee autode tegemiseks. Asutati
McLauglilin Motor Gar Compa-ny,
millest hiljem 1918 sai Chevrolet
• Motor Gar Company ja nii sündis Ge-neral
Motors of Canada. Sam MG-Laughlin
oli firma presidendiks kuni
1945 ja Chairman of Bõard kiini surinani
1972. ;
14. MILJONIT AUTOT ;
1938 oli G M ' i esimese miljoni auto
valmimise aasta ja läinud detsembril
1980 tähistati 14 miljoni auto valmimist.
G M omab 7 osade valmi^tsi-mise
tööstust ja 5 suurt sõidukite
kokkupaneku vabrikut, mis asuvad
Ontarios ja Quebecis. Oshawa, kust
kompjanii sai alguse; on suurfirma
Kanada peakorteriks. Oshawas val-mistaitakse
Chevrolet,.Pontiac, Malibu,
LeMans ja Monte Garlo autod.
G M Oshawa patareide vabrikus valmib
7200 patareid päevas ja omab
Kanada suurema plastikatootlemise
allosakonna. Oshawa G M tööstustes
töötab 19000 töölist-teenistujat. Torontos
Scarborough linnaosas valmistatakse
Chevrolet ja G M C veoautod,
icus leiab tööd 2300 inimest. St.
Catharines'is asuvad suured McKin-non'i
tööstused, kus toodetakse 2900
mootorit päevas, valmistatakse pidureid,
startereid, küünlaid ja bensiini-pumpe.
St. Catharines'is asub miljon
ruut jalane valukoda, kus valmistatakse
mootori blokke. Windsofis
leiab tööd 2100 teenistujat ja Londonis
2800. Quebeci tööstustes töötab
4200 inimest ja peaaegu kõik asja
ajaniine toimub prantsuse keeles.
G M [Kanada tööstustest varustatakse
USA osakondi paljude osadega. 1980
aastal eksporteeriti Kanadast 81 000
sõidukit peamiselt "^enetsueelässe
Lasteaia moenäitus
Toronto Eesti Seltsi Lasteaia moenäitus
toimub pühapäeval, 29. märtsil
kell 2.30 p.l. Eesti Maja suures
saalis.
See kujuneb - kindlasti huvitavaks
ja mitmekesiseks. Enam kui pooled
lasteaia lastest — umbes 50, võtavad
moeparaadist osa. Riided on emade
või mõne teise sugulase poolt valmistatud
ja hõlmavad kõike liike mis
lapsed võivad kanda, alates hommikumantlitest
kuni peoriieteni. Riided
peegeldavad enamasti tänapäeva
moodi aga esitatakse ka rahvariideid.
Moenäitusel oti lastevanemate
poolt kaetud kohvilaud. Puhastulu
lätheb T.E.S. Lasteaia toetuseks. Kõik
on teretulnud! .
Niplispitsi
istamise
mannekeeni Toronto Eesti Seltsi
- Katrin Lepik ja Eachel Goodman.
ia eeloleval
Lõuna-Aafrikasse ,Tshiilisse, Zaires- Waugh — Vice President & Finance
se,Equadori ja Austraaliasse. Manager.
J-CMf' T U L E M A S \
Ülemaailmselt kuulus GM Cold
Weather Pevelopment Centre asub
Kapuskasingus, Ontarios, kus autode'
katsetamine toimub reaalses olukorras
ja väga sageli temperatuur on
—40°C GM autode müümine toimub
kas Pontiac/Buick/GMC või Chevro-let/
Oldsmöbile äride kaudu ja nende
arv ulatub 1100-le. 1980. mudeliaastal
GM müüs Kanadas 451 276 sõiduautot
jä 158 587 veomasinat.
GM^ populaarsemaks autoseeriaks
on ekonoomsed „X-car",'^ millele järgneb
eeloleval kevadel ,J-car", mida
hakatakse tootma ülemaailmselt.
Kõige odavam auto on „Chevette".
Etnilise ajakirjandusele korraldatud
Oshawa tööstustega tutvumisest
ja vastuvõtust võttis osa üle 75 ajakirjanikku.
Ajakirjanike küsimustele
vastasid laudkonna koosseisus peale
president James Rineharfi, F. Fleck
— Director of Engineerings & For-ward
Planning, R. Colcomb — Yice
president General Sales Manager, W.
Harris — Director of ReliabiUty, R.
Wälter — Vice President & General
i n g .'Manager ja R. W.
Etnilise! ajakirjanduses on tähtis
osa täita, et paremaks muuta Kanada
majandust ja autotööstuse rasket
olukorda,' mis meid kaudselt kõiki
puudutab. Ostame siin toodetuid autosid
ja teisi tööstustooteid, sejllega
kindlustame oma tööd ja Kanadaf
majanduse paranemist. Kas tõesti
Jaapani tööliste heaolu on tähtsam
kui meie tööliste oma? Nende töölised
ja tööstus on riiklikult kaitstud.
Kes on.rärinanud välismaalt, nendeh
võime küsida, palju nägite meie autosid
Jaapanis, Rootsis, Saksamaal,
Inglismaal või Prantsusmaal? Võite
ainult vastata( et peaaegu ühtegi, ehk
siis mõned vanad mudelid noorte
käes. USA autoturust 27% langes importeeritud
autodele, millest^ iga
viiest müüdud autost 4 kuulus Jaapani
tööstusele. USA valitsuse' ringides
on kõhe all Jaapani autode müügi
pidurdamine, et aidata oma tööstust
ja töölisi.
Eestlaste juures on suure populaarsuse
saavutanud Paul Juttus Ho-gan
Chev-Olds ja Rein Koppel Ro-bertson
Chev-Olds esindajatena.
Eesti Etnograafilise Ringi kevad-perioodi
töö algas niplispitsi põimimise
kursusega 5. märtsil Eesti Majas;
Õpetajaks on hollandlanna Frie-da
Huibrechtse, kes on Torontos ja
ka Kanadas pitsikudujate organisatsiooni
liige ja õpe;aja. Kursusest võtab
osa 14 nobedate näppudega daami,
ning esimese õhtu ettenähtud 2
tundi venisid enamaks kui kolm.
Kursus toimub igal neljapäeva õhtul,
kokku 10 nädalat.
Niplispits on väga tähtis eesti rahvarõivaste
valmistamisel, kuna enamus
käistealaseid pitse on niplispit-sid,
samuti pitsid, mis kraeääri kaunistavad.
Senini on ülikond:ade valmistajad
kasutanud poepitsi niplispitsi
valmistamise oskuse puudusel.
Aastaid tagasi alustas Etnograafiline
Ring niplispitsi kursusega tuntud
õpetaja Emilie Eero juhatamisel,
kelle poolt põimitud kaunid kardinad
ilustasid Eesti presidendi suveresidentsi
Oru lossi aknaid. Kahjuks
jäi tookordne kursus pooleli õpetaja
autoõnnetuse tõttu. Etnograafilise
Ringi juhatus loodab kursuste seekordset
edukat kulgemist ja sellega
senise lünga kadumist.
; EKSITUS. PILDIALLKIRJAS
„ M e i e Elus" nr. 9 toodud Täiendus-kooh
omaloomingu-õhtü pildi allkirjas
on juhtunud eksitus nimega. Viiulit
mängib DesireeMedri, mitte Imbi
Medri. Palume eksitust lahkesti vabandada.
Toim.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 19, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-03-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810319 |
Description
| Title | 1981-03-19-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | i i l i l i i : -' ,.-'•-,:i•;•'i'v^i?/-;*^:•;v'ü;;;f:,.':^ i • ( l i * - Tr " . „Meie Elu" nr. 11 (1622) 1981 Pühapäeval asetleidnud virülaste koosviibimisel esinejad, kavandajad ja korraldajad. Vasakult: E. Verder, J..' Vaikla, S. ¥erder, C. Kipper, Elna Libe, M. Põldma, V. Purga, Ants Vomm, L. Saarniit,' A. §epa,A; Summa/J. Idanes, B , Vomm, L a suutis Tartu College'! saal vaevalt mahutada ligi kolmesajani ulatavat peoliste peret. Nagu J. Laanes oma avasõnas itähendas, on virulased ametlikult alles organiseeriJna ta. Sellest hoolimata nad tegutsevad põhimõttel — kui üritus on teostamise väärt, pannakse ühiselt käed külge, igaüks oma võimete kohaselt Torontos ei leidu vist ühtegi orga- ' nisatsiooni kus poleks virulasi. Virulased võtsid^ osa „Killamängude" pidustustest ja teevad seda ka. eeloleval suvel „Killamängud-8r' puhul. Kõneleja avaldas headnjieelt, et koos-viibijate keskel leidjus an'Ukalt noori, mis kinnitab usku, et Eesti rahvas ei kao. Et noored on Vir;umaast saanud ettekujutuse vast ainult: vanemate seletustest .(Virumaa on. praegu kodumaa külastajatele suures osas suletud)/ andis kõneleja' pikema kirjelduse Virumaast, ta maapõuevaradest, põlevkivilademetest, maakonna geograafilisest asendist, keele omapärast jä murrakutest. Šuür osa Virumaast on >ööv-kaevanduste poolt võõramaiste tööliste alDiga saastatud ning palju asulaid on võõraste poolt üipberrahvustatud.yOma geograafili-se asendi tõttu — öoomelahe ja Peipsi vahel; on yirumaa olnud aknaks Idale ja ukseks iLäänele, mille kaudu ori üks püüdnud sisse teine välja marssida — teel röövides, põletades ja tappes. Sageli on Virumaa ajaloo kestel olnud inimtühi kuid ometigi jälle toibunud ning„loodetavasti lõpeb kä praegune orjaöö Virumaa väljadel"! : Pikemalt peatus kõneleja virulaste keele omapärasuste ja murrakute erinevuse juures tuues näiteid ning kutsudes kuulajaskonnas esile naeru-purskeid. ' Muidugi ei puudunud Virumaal ka kemplejad, eriti, kui ajad olid rahu- • likuriiad. Ülemaaliselt said kuulsaks Veneverevalla kaks veskiomanikku. Aurujõul töötava veski omanik väitis, et tema veski suudab jahvatada 35 puuda teri tunnis. Vesiveski omanik aga kahtles selles ning pantis oma veski kihlveo kindlustuseks. Ta kaotas kihlveo . ja sellega ka, veski. Algas pikk kohtuprotsess, mille lõpetas võõras võim, võttes ära mõlemad veskid. • • Lõpuks luges J. Laanes ette koosviibimisele saabunud kirjaliku tervituse viimaselt Viru Maavanemalt Karl Erenurmdlt Rootsist, kes pikemas kirjas kutsub kõiki kaasaaitama meie kodumaa rahva vabadusvõitlusele, „et see jälle vaba rahvana saaks teiste vabade rahvaste kõrval elada õnnelikult oma isademaal". Tervitusele järgnesid Elna Libe esitusel, G. Kipperi klaverisaatel: Me-ta Pruuli — „ 0n see laul" (Salme Ekbaumi sõnad) ja E. Saaki seatud — „Helisev lein". _ A. Sepa lühikeses selgesõnalises ja . voolavas kõnes meenutas, et Kalevipoja autor F . R . Kreutzwald on sündinud Virumaal ja paljud tema poolt' kogutud Kalevipoja muistendid pi^ rinevad Virumaalt. Virumaa ön kuulus ka oma „Vim valgega" ja tunneks kodumaal ,;Rakvere raibet", lisas kõneleja naljatoonis. ' Rahvarõivais Linda Saarniidu defc lamatsioon (deklamaatori omalooming) sai teenitult koosviibijate tunnustava aplausi. J. Vihma, tervitas koosviibijaid kõikide maakondade esindajate nimel ja kutsus kõiki virulasi jälle ühiselt eeloieval suvel ,;Killamängud'8.1^' pidustusi korraldama. AndresJTamm ja Erik Verder (esimene isd kitarril- saates) esitasid paar Kujierpilli loodud laulu ning hiljem veel ,,Ma tahaksin kodus olla", millele järeles bravuurne Virulaste tants". Aplausi vaigistamiseks tuli anda lisapala. „VIRULÄSTE SEGAKOOR"' . ; . ' \ Ei puudunud muidugi ka „VimIaš-te segakoor", esitades E. Purje seatud „Virumaä valsi". Akordionil saatis koori £. Purje. Laulu sõnad on iöoiiud Elna Libe. Aplaus oli iriüri- '-sev. • - ' Hästi korraldatud iseteenindav „külm laud", valmistatud V. Purga poolt, teenis koosyäbijate tõsise kii-: tuse^Jaan Terts baarimehena kallas mõlemal .käega ,,söögialust", millel puudus tavaline kibe (raha) maitse, sest oli tasuta. Koosviibimise kavandamine! ja korraldamise eeltööd algasid j liba mitme kuu eest ja eeltööde ningi läbiviimise raske koorem lasus peamiselt Elna Libe, A. Sepa, J . Laanese, H . Valteri ja V. Purga õlga- • del." . lt's true: Finnair's 7 to 90 day round trip airfare ' to either Helsinki or Stocllholm is just $m From Tbronto just $806. Thafs allit costs to go back. Shake hands with oid Irierkls. Semhe ehildren you havent seen yet. Antf even at that low $740 price, youUbe treated just like a regular Finnair pašsenger - get all of the famous Finnair DC-10 on-board hospitality SFor just $259 weHgive you 8 days and 7 nightsin Helsinki: your deluxe hotei, breakfasts, a sauna, morning swims, sightseeing tour and more. just add your airfare fromCanada. For more inforniation call your trävel agent, ,or Finnair ^ rices. Some^mpleš. 1 Visit Stockholm, Helsinki and TUrku - for just $547 (3lus airfare. That price gives you all your hotelaccommodation, all your travel between the cities, breakfasts, sightseeing trips, many meals, sauna and more. 12 days, 11 nights. During june, July, and August, Montreal/Helsinki 916. Tbronto/Helsinki $982V Toronto 362-151 Montreal (514)282-1173 catidinavia^ All prices quoted per person, double occupancy. Subject to change and government approval. Skytrain LId. Tours&TiBvel 2656 Danforth Ave., Toronto (416)690-4922 Koho International Trayel 191 Egiiotön Ave. E., Süite 104 (416)485-9437 Kivi Travel &Tours 958 Broadview,' Avenue, Toronto (416)466-4813 ii' •cars" m väga populaarsed. Meile järgneb maikuus ,J-carš", mida ^ V-.- V^j^jJI.:., j iilemaailmselt.;-' •' ,,J- \Z\ cars" oe natuke väifc ^ §ema" mootoriga ja Ä welgi ökonoomsem li Fõhja-Ameerika mandril on pea-aegu. Iga viles töötaja kas otseselt või kaudselt seotud autotööstusega. Iga ülemeremaal toodetud auto ostmine täheridab vähem tÖöd Kanada tööpõllul jä raskusi riigi majanduses. Kõiki autotööstuste keskusi kollitab praegu tööpuudus, mis sai alguse kütteaine kriisist. Kui aastaid tagasi keegi soovis osta väiksemat autot, siis oli igati õigustatud importeeritud auto ostmine, sest Põhja-Ameerika autofirmad ei valmistanud eko-nöomseid masinaid Müüd on see olukord muutunud. Rikkalikus on saada igasuguseid, ekonpomseid väikeautosid, .mis vai-siin Et töökriisi põhjustavatele teguritele tähelepanu juhtida autotööstuses ja mujal, otsustas General Motors korraldada etnilisele ajakirjari-duse esindajatele . tööstusega tutvumise Oshawas. See oli esmakordne juhus, kus äu-lotööstuse „giant" andis tunnustuse etnilise ajakirjanduse tähtsusele, mi-' da eriti veel suurendas General Motorsi uue presidendi James R. Rine-hart'iga kohtumine, ning tema päevakohane sõnavõtt, mida algas saksa keeles. Vastuvõtul olid esindatud kõikide rahvuste esindajad, kes töötavad General Motors'is. Eestlasi esindas insener Ilo Robi North Planfi kujundusosakonnast, kes on töötanud 25 aastat. 's ja Kanada ping avas piirid tööstusele ekonoom-semaks opereerimiseks. Sefle asemel, et mitmeid mudeleid valmistada samas vabrikus, valmistatakse nüüd ainult ühte või kahte. General Mo-tprs'i ajalugu ulatab tagasi aastasse 1867, kui Robert Mctaughlini'firma ,ehitas Tyrenes esimese vankri. 1876 McLaüghlin Garriage Company kolis Oshawasse ja kunagisest tagasihöid-' likust algusest on saanud üks suurimatest tööstustest Kanadas. 1908 aastal Sam McLaüghlin ostis Mudel F 2 tsihndrilise Buick'i $1650 eest ja sai sellest idee autode tegemiseks. Asutati McLauglilin Motor Gar Compa-ny, millest hiljem 1918 sai Chevrolet • Motor Gar Company ja nii sündis Ge-neral Motors of Canada. Sam MG-Laughlin oli firma presidendiks kuni 1945 ja Chairman of Bõard kiini surinani 1972. ; 14. MILJONIT AUTOT ; 1938 oli G M ' i esimese miljoni auto valmimise aasta ja läinud detsembril 1980 tähistati 14 miljoni auto valmimist. G M omab 7 osade valmi^tsi-mise tööstust ja 5 suurt sõidukite kokkupaneku vabrikut, mis asuvad Ontarios ja Quebecis. Oshawa, kust kompjanii sai alguse; on suurfirma Kanada peakorteriks. Oshawas val-mistaitakse Chevrolet,.Pontiac, Malibu, LeMans ja Monte Garlo autod. G M Oshawa patareide vabrikus valmib 7200 patareid päevas ja omab Kanada suurema plastikatootlemise allosakonna. Oshawa G M tööstustes töötab 19000 töölist-teenistujat. Torontos Scarborough linnaosas valmistatakse Chevrolet ja G M C veoautod, icus leiab tööd 2300 inimest. St. Catharines'is asuvad suured McKin-non'i tööstused, kus toodetakse 2900 mootorit päevas, valmistatakse pidureid, startereid, küünlaid ja bensiini-pumpe. St. Catharines'is asub miljon ruut jalane valukoda, kus valmistatakse mootori blokke. Windsofis leiab tööd 2100 teenistujat ja Londonis 2800. Quebeci tööstustes töötab 4200 inimest ja peaaegu kõik asja ajaniine toimub prantsuse keeles. G M [Kanada tööstustest varustatakse USA osakondi paljude osadega. 1980 aastal eksporteeriti Kanadast 81 000 sõidukit peamiselt "^enetsueelässe Lasteaia moenäitus Toronto Eesti Seltsi Lasteaia moenäitus toimub pühapäeval, 29. märtsil kell 2.30 p.l. Eesti Maja suures saalis. See kujuneb - kindlasti huvitavaks ja mitmekesiseks. Enam kui pooled lasteaia lastest — umbes 50, võtavad moeparaadist osa. Riided on emade või mõne teise sugulase poolt valmistatud ja hõlmavad kõike liike mis lapsed võivad kanda, alates hommikumantlitest kuni peoriieteni. Riided peegeldavad enamasti tänapäeva moodi aga esitatakse ka rahvariideid. Moenäitusel oti lastevanemate poolt kaetud kohvilaud. Puhastulu lätheb T.E.S. Lasteaia toetuseks. Kõik on teretulnud! . Niplispitsi istamise mannekeeni Toronto Eesti Seltsi - Katrin Lepik ja Eachel Goodman. ia eeloleval Lõuna-Aafrikasse ,Tshiilisse, Zaires- Waugh — Vice President & Finance se,Equadori ja Austraaliasse. Manager. J-CMf' T U L E M A S \ Ülemaailmselt kuulus GM Cold Weather Pevelopment Centre asub Kapuskasingus, Ontarios, kus autode' katsetamine toimub reaalses olukorras ja väga sageli temperatuur on —40°C GM autode müümine toimub kas Pontiac/Buick/GMC või Chevro-let/ Oldsmöbile äride kaudu ja nende arv ulatub 1100-le. 1980. mudeliaastal GM müüs Kanadas 451 276 sõiduautot jä 158 587 veomasinat. GM^ populaarsemaks autoseeriaks on ekonoomsed „X-car",'^ millele järgneb eeloleval kevadel ,J-car", mida hakatakse tootma ülemaailmselt. Kõige odavam auto on „Chevette". Etnilise ajakirjandusele korraldatud Oshawa tööstustega tutvumisest ja vastuvõtust võttis osa üle 75 ajakirjanikku. Ajakirjanike küsimustele vastasid laudkonna koosseisus peale president James Rineharfi, F. Fleck — Director of Engineerings & For-ward Planning, R. Colcomb — Yice president General Sales Manager, W. Harris — Director of ReliabiUty, R. Wälter — Vice President & General i n g .'Manager ja R. W. Etnilise! ajakirjanduses on tähtis osa täita, et paremaks muuta Kanada majandust ja autotööstuse rasket olukorda,' mis meid kaudselt kõiki puudutab. Ostame siin toodetuid autosid ja teisi tööstustooteid, sejllega kindlustame oma tööd ja Kanadaf majanduse paranemist. Kas tõesti Jaapani tööliste heaolu on tähtsam kui meie tööliste oma? Nende töölised ja tööstus on riiklikult kaitstud. Kes on.rärinanud välismaalt, nendeh võime küsida, palju nägite meie autosid Jaapanis, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal või Prantsusmaal? Võite ainult vastata( et peaaegu ühtegi, ehk siis mõned vanad mudelid noorte käes. USA autoturust 27% langes importeeritud autodele, millest^ iga viiest müüdud autost 4 kuulus Jaapani tööstusele. USA valitsuse' ringides on kõhe all Jaapani autode müügi pidurdamine, et aidata oma tööstust ja töölisi. Eestlaste juures on suure populaarsuse saavutanud Paul Juttus Ho-gan Chev-Olds ja Rein Koppel Ro-bertson Chev-Olds esindajatena. Eesti Etnograafilise Ringi kevad-perioodi töö algas niplispitsi põimimise kursusega 5. märtsil Eesti Majas; Õpetajaks on hollandlanna Frie-da Huibrechtse, kes on Torontos ja ka Kanadas pitsikudujate organisatsiooni liige ja õpe;aja. Kursusest võtab osa 14 nobedate näppudega daami, ning esimese õhtu ettenähtud 2 tundi venisid enamaks kui kolm. Kursus toimub igal neljapäeva õhtul, kokku 10 nädalat. Niplispits on väga tähtis eesti rahvarõivaste valmistamisel, kuna enamus käistealaseid pitse on niplispit-sid, samuti pitsid, mis kraeääri kaunistavad. Senini on ülikond:ade valmistajad kasutanud poepitsi niplispitsi valmistamise oskuse puudusel. Aastaid tagasi alustas Etnograafiline Ring niplispitsi kursusega tuntud õpetaja Emilie Eero juhatamisel, kelle poolt põimitud kaunid kardinad ilustasid Eesti presidendi suveresidentsi Oru lossi aknaid. Kahjuks jäi tookordne kursus pooleli õpetaja autoõnnetuse tõttu. Etnograafilise Ringi juhatus loodab kursuste seekordset edukat kulgemist ja sellega senise lünga kadumist. ; EKSITUS. PILDIALLKIRJAS „ M e i e Elus" nr. 9 toodud Täiendus-kooh omaloomingu-õhtü pildi allkirjas on juhtunud eksitus nimega. Viiulit mängib DesireeMedri, mitte Imbi Medri. Palume eksitust lahkesti vabandada. Toim. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-19-04
