1981-08-27-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1643) 1981 ieie Elu'' nr. ä2 NELIAFÄEVAL, 27. AUGUSTIL --^ "^HURSDÄY, AUGUST 27 Ehu Tamef' a sülest ga. Jutt puu-liSiaitari^', lles |iiipsütta- ?esli kee- Mv,,hiLik-; fes oleks liipsutta-.; is 011 ik-cnte hüi-üsaamis-a riietü-teli yllü vis eesli' ' ukübar • ftik kae- : llab nagu ng kalts |tub,- kyi / rjsele, et II on M s on u ,,pugu" n muud; |me, kui-' kanged |in koris- )hale tui- |ee, nagu kohale [naerma^ :aupluse mida: fs ;,hapu- ^ Icb, miks [evTallin- 1'iineristä pa» jota ,;viiner" iasoom- " tähen-lõiks ole-midagi aplustes loomlane Iretamišt Iie: poole; list", mi$ Lid./Nen-belde tõJ- |pisu;t as- )ome tu-hommi-id^^ ööd'^, [ast''v ja: Eestisse ^d sõnad )menta/', |kem.iin", [üle Vaate l* Tauiio ': ,,Kul tulevad | i / ' (Pole • ;est võt-i" poolt -Tallin- J.M. IST majan- :s. kind-v test saa-toetus lastavalt [öorijuhi. a nooti-' psemise- [algavad cta oma lusäastat Gharjes ud tege-bsseisev ja üri-legevu- . tradit-itapäeva ^vcmbril I kell 7.00 Laüaaeõ:" tele:'hea 5eks.: ; loodab köori^ä loremast ikearvii-. loori -tü-tab kaa^ brk Mo- Texacö platsil. Lähemat :a kohta KälifornSa osariigi orgudes on Ma põllumaa. Suured maa-aljid on asustatud küll aedviljade, puuviljade ja viinamarja kasvandustega, TööliW teks on tavaliselt mehhiklased, mis kajastub ka ostukeskuses. Kõik kasvab siin aasta läbi, aga mitte ilma kastriiata kui Oh kuiva periood. Sel- Sist tohutu võimast ja kallist kastmise süsteemi näeb maantee ääres igal •;:pool.;, ••• -i^ Tänavu tuli San Francisco lähistele , põllundus-aladelc :suur nuhtlus puu-' viljakärbeste näol. Et saaki päästa, pritsis valitsus neid lennukitelt, mis aga rah\'a nieeled alguses vaga' äre- \ile ajas. Midagi/halba ei juhtunud inimestega, aga kärbestest ei saadud lahti jä-üha levineVad. ' ; > ' . NOVATO MARINE^C^ ^ I. '.San Franciscos -loen ;se;itsesuurlt ; silda, aga täna on Novatosse sõit, mis asub umbes 45 miih kaugusel j ä. meil tuleb ületada kõige kalhm ning ilusam sildade seast GoldenlGate . Sild — mille ehitus kestis;414 a^ästat enne kui see ilus sild avas ühendustee põhja poolC; Redwopdi Erripire County'ga, kus turistidel palju vaatamisväärsusi.. See sild oli ühe mehe unislus kelle nimi oli Joseph Sträusisv Sild yalmis 1937 aastal, on üks miil pikk, topell kaablite peal, seega Hp- ^ puva põrandaga. Golden Gate sild on ühtlasi pealiiklemise soon> Sillalt võivad m jalakäijad Unna ilu nautida. Jälamehi ei ole lubatud Bay Bridge -peale jaselle silla pikkus on 8^4 miili. Golden Gate silla lahedal, kesk lahte, on majesteethkAlcatrazl saar, kus asus esimene tuletorn' ja legein- • daarne vangla, kust vangid proovisid asjatult ujumise 'teel põgeneda. Nüüd seal enam vange ei ole. Alcat-raz oli kaua tühjalt ilutsemas, .aga niAüd on ta turismi nimekirjas ja Pier 43 sõidab sinna iga kolmveerand tunni järgi. . • |. , Meie siht on küllaminek Mäsaki; ^ perekonda: Novato Marinesise, ; Tee-c , kond viib labl Sausalito, mis meenu-' tab Itaalia: Riyierat, ostjate mekka onia kunstiäridega. Märkimisväärt on suur raud.ane lahe. sopp imehste^ kaelakukkuvate laudadest^ vanade: elamutega, milles elab edasi „hipi-' maania". Need on noored ^kunstnikud ja elukunstnikud ning ühe isik- • likust jõukusest, kõneteb isegi mu:- . dasse pargitud lennuk! Linnaisad'cjn surunud inimprahi laguuni. ; . • Naüdiine läbi auto. akna kaunist vahelduvat Kalifõrnia maastikku ja asulate uusi maju trobikondade.viisi, mida; enam ei tehta valgeks, vaid; , tumepruuniks^ : , • ; . Nägu märkamatult libiseb auto:kahe põõsastega kaetud mäe vahelisesse orgu ja juba- tervitavad m,eid Mart Mäsak,: kes töötab ChevroniÕli- • .firma Research Centeris,:^ abikaasa :kadri ja tütar Erika, keson 10-aasta» jie, käib viiendas klassis ja on läbi-läbi eesti tüdruk. See väike blondike on vi§t küll Jõekääru kaugeim kas° \:andik. Perenaine Kadri, ülikooli ha- .r: ridusega.noor naine on kohaliku ki^ riku juures vabatahtlikuna yahete-vahel tööl.Tema aeg kulub peamiselt .aiandusele.. Kaciri aiandus ;tõuseb as- :te astmcltmööda mäekülge.-Panen, imestusest käed'kokku ja mõtlen mi11 ine.suur ja raske tÖü 1 aiub mu : ees, k u i h uvi täva 11 vi nka-vän ka J ä-hcb tee ikka kõrgemale ja kõrgema- : Ic! Vaarikad\ on parajasti valmis, .suured, ilusad ja vägamagusad. ¥im - ae korsemal kasvavad õunad, ploo- ,; .mid ja lõunamaa puuviljad.. Päeva-looja eel lahkudes näeme tänaval ilu- : said väikseid' pruune hirvesid, kelle kohta, kadri ar\'ab,, et .need ta 'suured \'aenlased, kes vaatamätakõrgele: aiale ikka vahest üle hüppavad ja pa- ; liandust teevad. Pererahvas; saadab: tervisi Torontos elavale vanaemale, . /HiJda Leholale. ^ ^^:-;:^7^^^:- ; vSAN FRANCISCOS: - v . ' N ü ü d on erilaadiline kunsti- ja jkül-t uuri tuur tohutu, suurde Golden Ga- : t e' pa rki, kus pai j u muuseume nin g muid vaatamisväärsusi, . '-^ Teeäärsed majad on madalad pudust ; kerged ehitused ja lapsi näen väga : ;\ähe. Kurgil- silman ,,leadlasle" hoiatust, ct varsti hävitab maavärin Kalifõrnia;-.. miks,ei lasta rahvast . õnnes:ia rahus elada. Ikka tsee; aläli- ; ne karlüs maäväringute ed^s ning loo-- .: tus, et ega meie kohal midagi ei juhtu. Kästakse jälgida: loomade käitun mist. Dr.; Kautz kontrollib 200 looma ; 'käitumist. Temale võiH helistada . piicväl jaõöl kui päneteioma kodu- •iooma juures midagi fcrihst tähelb. Ta astub, viibimata vastavale tead- : : lasiegxi ühend.usse. Üks Jugu kõlab; : nii, et enne Hiina suurt maavärisemist on jänesed roninud;katustele ja rotid• telcfohi postidele' ja Jiiende : iraatidele. Vist sama Tõsilugu nagu :\ene restoranis yoid süüa •„spülniku ; :sabasid" jä ,ykasaka suudlust" maailmaruumi muusika saatel. . Esimesena siirdume S.an FranGis- • < :o M u s c LI m 0 f Mo d e rn • A rt 'i u k ses t sisse.;::••••• .') See näsLis, uhke hoone bnCalifor-p'v. •P::'::{'e; .of;ih;? i.eL?::in r^n Honor, ehitatud langenud prantslaste auks Adolph Spreckelsi perekonna poolt ja kingitud riigile 1924 aastal. Muuseum on täis parethaid prantsuse kunstnikkude maalide kollektsioone, skulptuure eriti rikkalikult, gobelään tehnikas vaipu mille häll on Prantsusmaal, süs mööblit, portselaani jne.' •' • M;> H . DE YOUMGMEMOWAL MUUSEUM. : • ; : . • " ,; , Shn libiseb silmade eest mööda Ameerika koloniseerimise kunst kuni XX sajandini ja lisaks veel viibime Egiptuse, .Kreeka, Aasia, Aafrika mitmete; maade ja Euroopa kunsti keskel. Ei saa ka unustada kuulsat Tif-fan}' klaasi dekoratiivkunsti 300 eseme väljapanekut. Tiffany kunstivoo-lu moderniseerimise; eesotsas on praegu .Donald Carlson, kelle tööd on „Glass Gallery's". Asian Art muuseumi uksel on kaks sõjakus poosis suurt valgest marmorist lõvi, meie möödume süski neist j a suundume Planetariurm^ning sealt edasi Jaapani teeaeda,Tlnis olevat Golden Gate pargi kõige populaarsem koht onia ebaharihikkude kuu-sildadega, miniatuursete kosekeste, lillede ja jaapani taimestikuga. Vee-languste, kuldkala tiikide ja vesirooside vahel sen-eeriVad meile geishad kimõnodes teed küpsistega. Selle maa-ala hoiab korras jaapanlaste ühing, kes oma alguse on saanud juba 1894 aastast. ^ Sada aastat tagasi hakati Golden Gate pargi kõlbmatut maa-ala üles ehitama ja nüüd hõlmab ta 1000 aajkr rit väärtuslikkude muuseumite, tea- • • . ( . ' . duslikkude ettekannete, ; rattasõidu teede, ratsutamise; ja muude äjaviite kohtadega kodanikkudele ning üm-. ber; aasta tulevatele turistidele. Parki täiendatakse ja laiendatakse pide- • vait..'. - " ^SÜDAUNNAS:; .^^ j^^^ Seal on palju kohti ja kunstigaleriisid: jalutuskauguses, seepärast on soovitav mugavad jalutuskingad jalga panna. Reklaam ütleb, et San Francisco on üks ilusamaid linnu maailmas ja selles veendub igaüks, sest ta meeldib kõigile. Iga majade blokk pakub midagi uut. Kõige p.ealt lähme Cable Cär'iga šoitma, mis liigub mäest üles j a alla. Kaablid o^maa alk Kella võib igaüks kõhstada nii palju kui soovib ja vanadelt inimestelt ei võeta mõnel päeval 'maksu. Paar klanni: teevad sõidusabas seisjatele nalja, et aeg po= leks igav oodata. See köisraudtee " kulgeb imelises kohas- — Fisher-man's; Whärfis j a samas on ka hiina= linn ja tänavate viisi kunstinäitusi ning igasugu galeriisid- FIS'HERMÄN'S WHÄ^^^ ; Tony Bennett laulab, et ta kaotas onia südame San Franciscole. Minu mälupildist kerkib momentselt midagi muud — see linn istub nagu Rooma linn paljude mägede külge-dek Tõdeme, ka kui oda^ on trammi-sõit, mis maksab 25 c ja võid sellega v e e l igale liinile ümberistuda. Seenioridele maksab trammipilet 10 c ja teatud päevadel on päris prü. Terve linn on piiratud sügavvee sadamatega. 1937 a; peale, kui valmis Golden Gate sild,,tuleb sealt alt läbi sõita. Fisherman'š -Wharfis keeb ka-lakaubandus.' Sadam ön puhas ja väga põnev vaadata kuidas kala- ja vähi-toidud inimeste kõhtu kaovad, küll püsti seistes või laua taga: istudes: Müügil on kõik mereannid jä . nendest valmistatud tooted. Siin on ;k:a maailma kõige kõveram tänav, fpillest; varem olen lugenud ja nüüd ; qn ta mu j ai a ees, et hakka aga as-' turnä. Siin autosõitu pole. Tänav lookleb väga regulaarselt kõrgele mäkke. . Murul; võtavac) einet sadamatööli-; :sed, neil .pole termospudelis mitte kuum kohv, vaid kahtornia kuulus .külm veinmartiini. ÜSA peened lauaveinid: valmivad Napa orus. vCHIRARDELLI SQÜARE See kõht paelub'turiste oma ajaloo- ' lisc ehitusliigiga, mis bn püstitatud / : 1860 aastast kuni 1916 a;, väga ilusa-värvilistest punastest telliskividest. Seal istuvad aga ka puudevilus ing-lise daamid, keda tunned ära nende : .riietusest,: sest neil on valge .inägu,.. kübar peas,;kindad käes jj^ sukad jalas. El see torniga huvitavalt ehita- . tud terrass-1 oss asub nelja tänava va-hel: —: North Point, Polk, Beach ja Larkin — siis kulub meil palju aega \ ä ri des j a k u n s t in ä i tus tel. Poi k S t ree- .til-pole tavalisel' turistil asja, see on rahakale rahvale, peened poed,;'viimased moed, ülialust igal pool ja kohati tungib ninna hea kohvi lõhn. Sööme viimase õhtusöögi pilvclõh- , kujas, kus: neid ja noorrheessõi(|.a- - 'vad üles alla suure õhupalliga. Vesi kukt^b, kauguses on orkester mariel-mas jadeiselt korralt kasvavad rohelised taimed alla, nii .et oled nagu looduses, ent siiski südalinnas. ;',mLTBEANS;; •::•;•: • ' • Ostan neli naela jelly beanisid, neid ^ ni i s. A m i-e r k a p s::! J r t sööb ja mi - 3SBI „Sirbis ja Vasaras" on kirjutanud praegune Tartu ülikooli rektor Arnold Koop pikema artikli ülikooli kohta. Teatavasti peetakse tuleval suvel ülikooli 350-ndat juubelit; Rez-hiim on Hakanud tunnustama Gustav II Adolfi ülikooli Tartu ülikooli eelkäijana — vahepeal alustati ajalugu aastast „ t a r t u üUkool on läbi teinud pika ja keerulise arengutee, olles säüita-; nud oma ajaloo järjepidevuse ja kuulsad ^ traditsioonid... ; Pärast taasavamist 1802 kujunes ülikool üheks parimaks Venemaal ja kogu Euroopas, iseloomulikuks kõrge teaduslik: potentsiaal,, teadusliku töö erikaal professorite ja õppejõudude tegevuses, teaduslaborite ja kabinettide hea tase." ^ ^ > Tunnustust jätkub :teatud piirini; isegi iseseisvusaegsele ülikoolile:' - ,,1919 avati kodanlik Eesti rahvus-hk ülikool. Ülikooli taassünd rahvusliku ülikoolina avaldas soodsat mõ-j u teaduse, demokraatliku kultuuri ja eesrindlikii mõtte arengule kodanlikus Eestis. Esmajoones; käib see nn. rahvusteaduste kohta. Suure, sammu edasi tegi emakeele uurimine, viidi lõpule eesti kirjakeele normeerimine, rikastati sõnavara, rajati soome-ugri võrdleva keeleteaduse koolkond. Arenes kirjandusteadus, pandi alus etnograafiäteadusele, rahvLisvaheliselt tuntud teadlasteks kujunesid Harri Moora, Hans Kruus, Konstantin Rämul, .Ludvig Puusepp, Johan Vilip, Paul Kogerman, Aleksander Audova, Teodor Lippmaa jt. (Mainitud pole näiteks Walter An-dersoni, Ernst õpikut j a Edgar Kan-. Aga muidugi tuleb edasi mainida ka. „l^danliku valitsuse tagurlik-; kiist" j:a^';ji^ajandusraskusF'. )äeval on ülikoohs orgaänih-sel t ühendatud rahvusiik ja internatsionaalne printsiip..." Praegu õpib ülikoolis üle 7600 üliõpilase, neist rohkem, kui 2000 kaugõppes. Teaduskondi on üheksa. Ülikooli 83 kateedris töötab 780 õppejõudu. „Nõukogiide Liidus on vähe' kõrgkoole; mis ühendaksid nii palju eripalgelisi teadusalasid kui, Tartu riiklik ülikool." „Tänapäev esitab kõrgharidusega eri teadlastele erakordselt suuri riõudmisi. Laitmatu professionaalse ettevalmistusega peab kaasnema isiksuse maailmavaateline küpsus ja ;aktiivne eluhoiak." ; .: (Tänapäeva teadlased peavad olema ka aktiivsed kommunistid. Peale selle näib kaal langevat ikka enam „internätsionaalse printsiibi" (venestuse) kasuks). Eesti lendureid märtsiB 1942 lennuk: PTO-4 jmrea. Vasakult teine HarryHabel, kolmas GefhardBuschmann. Kevad-taly 1942 Ülemiste jal. Kõrgete lumevallide vahel seisals üksik hõbehall kaheistmeline lennuk. See on meie lennuihseneride Post, Tooma ja Org'i konstrueeritud Õppe-ja spordiiennuk PTO-4 ja veidi Jee-mait angaari avatud uksest paistab veel kolm samasugust lennukit. Peale Saksa lennuväemärkide on tähisteks SB-fAC. Mootor käivitatakse jä lennukisse asuvad lendurid Gerhard Buschmann jä Harry Habel. Lühike start jä lennuk kaob Soome lahe suunas. Meie võitlusrikkas ajaloos ori esimene eesti lennuk startinud esimesele vaenulennule. da Nancy temale haiglasse viis. Terve rahvas sööb neid nüüd. Need on erilised ja vaid üks vabrik teeb neid. . Iga;^ „uba" on erinnaitseline, nägu maasika, vaarika, mindi, vnnamarja,' apelsini pirni ja sidruni. Tohutu ubade nõudmise •tõttii pidi vabrik' nüüd :hakkama väiksemaid ubi tegema ja vaid sidruni maitsega. Oad on tõesti maitsvad ja j ä t a ^ d : tükiks ajaks ka hea lõhna suhu. Ameerika rahvas ei söö pimesi neid.]„ube", vaid dr. .Jä-mesGerda, kes on Florida ülikooH meditsiinilise osakonna juhataja, ütleb, et „jcl1y bcans" on head tervisele, sest nad sisaldavad pektüni, mis vähendab kehas kolesterooli, südame haiguste vaenlast ja nnõjütab positiivselt maksa tegevust; Ta ütleb oma kirjutises — sööge pektüni rikkaid ;; graipefruine, sidruneid, limi, õunu, vesiseid aiavilju, moosi, marmeladi ja moositarretise ube — jelly beans viimasel kohal, sest peotäiest kom- Toronto Equal Opportunity Employer Applications are invitedforthe Toronto Fire Department Training Program for the position of Probationary Firefighter. Preference wil! be given to residenes of the Metropolitan Toronto RegioBi; The program of recruitment is geared fpr career employment in the fire seryice. The successful applicants on completion of their six weelj;s of training at the Xoronto Fire Academy, will work under the supervision of senior officers to combat fire; perform rescue work; administer first aijd; operate arid maintain fire fighting apparatus 'and equipment, including the maintenance of firej stations; and inspect properties aod equipment for fire hazards, ete. Qualifications: Applicants must: <» Be legally entitled to work permanently in Canada; Possess a valid Ontario Driver's Licence. Possess or be able to qualify for aClass 'D' 'Licence within the Training Period, and be able to pfove safe driving ability; <^ Have a minimum of Orade 10 education, however, preference.will be given to those with Orade 12 or better, with evidence of training or experience in related trades, first aid, rescue work, ete. Must be able to communicate clearly and preciselyin English in an emergency; ® Be able to work under arduous physical conditiohs to carry out firefighting and rescue duties. Applicants will generally be between 5'7" (170cm) and 6'3" (190 cm) in height, and weigh between 140 Ibs. (63kg) and 220 Ibs. (100 kg). Vision shouldnot be lessthan 20/30 ineach eye, without corrective lens, and no significant abnormalities in colour vision. Applicants with the above qualifications will be required to pass a preliminary written exämination consisting of understanding instructions, mechanical aptitude, judgement, reasoning and reading and subsequently be required to pass a thorough medical exämination, aphysical agihty test and a physical risk factor evaluation and vital capacity .test. / . • V ,'. Some knowledge of firefighting practices and terminology would be an asset. Shift work is involved. ,198TSalary range: $18,672 - S26,677 pef annum with excellent fringe benefits. Further information and application forms may be pieked up from the Toronto Fire Academy, 895 Eastern Avenue, Toronto or from the enquiry desk, Main Floor, City Hall between the hours of 8:00 a.m. and 8: p.m. and must be returned to the Fire' Academy or to City Hall by September II'; International Year of Disabted Perscf^ Äütš ¥©mm |@®nistab pu-ubadest saab vaid ühe grammi ; pektüni aga inimene vajab 10 grammi pektiihi päevas. Neid ube on meilgi müügil, aga lugege pakendi pealt, : 1:::::. j;^::\^:bv^:! p.:^':t^ni.;- See on Gerhard Buschmanni suure organiseerimistöö, hea tahte ja suhete otseseks tulemuseks, ning sellest ka lennukeil tähisteks .SB,-„Son-derstaffel Buschmann''. Õleks liiaks pikk kirjutada tema vaeva- ja Tulemusrikast tööd meie lennuüksuste organiseerimisest kodumaal Teise maailmasõja kestel. Väikesest „Sonderstaffel Busch-mannist" nelja relvastamata spordi-lennukiga kasvab aastate jooksul löö-givõimeline Eesti lennuüksus. Soome lahe ja Läänemere ruumis lendab merelennusalk ülesandega allveelaevade jaht ja luure. Idarindel kolm salka Öövõitluse ülesannetega ja alul' Liibavis ning hiljem Pärnus meie lennukool. Lisaks kogu maapealne • Icnnuväljaorgänisatsioon eesotsas ^ tehnilise personaliga. Täitsime kõik onia lennu-ülesandeid lootuses meie 1 • maa j ä rahva paremale tulevikule. . Hoopis kaugemal ja „kõrgemal'* käis aga teine võitlus, mis meile tihti oli teadmata ja mida pidas G. Buschmann Saksa mereväe, lennuväe, Himmleri ja: Hitleri vahel. Põh-- juseks oli Hitleri käsk ,.Sonderstaf-fel Buschmanni" likvideerimiseks, et kõrvaldada põhjus tilliks Saksa väe-. juliaiuse tippudes. „Uhke" Luftwaffe koosseisus polnud seni. ühtegi vähs-marst üksust. Samaaegselt soovis Himmier rneeiekli oma üksuste juurdu lennuväge, mis tal seni puudus ja . mida Göring ei tahtnud lasta oma näppude Vahelt. ; ^ t T e v ä e ! e oli hädavajahk luure ja äIKeelaevade jaht Soome lähe ruumis, kus puudusid selleks vajalikud: LultwaffeJ üksused. Gerhard Buschmann suure energiaga ja Läänemere .staabiülema.igakülgse toetusega ignoreeris Irkvideerimiskäsku ja pärast pj^^i nõupidamisi Berliinis jõudis Buschmann eesmärgile. Hitler muu- Kunstnik Ants Vomm, kelle eriharrastuseks on karikatuur, joonistab neid nüüd ejritehnikaga — elekt-roonarvutiga. Seda teeb ta Toronto näitusel Kanada keskvalitsuse paviljonis kl. ;2—5 ja 6—9 õ. tis oma' käsu ja „Sonderstaffel Buschmann" viidi esimese väUsmai-se üksusena Luftwaffe koosseisu; ja õigusega kanda, vormil eesti rahvuslikku erimärki sini-must-valgega ja samad värvid OÜd ka lennukite pro-pi- muhvidek ' Rahvussotsialistlikud ringkonnad, aga nägid G. Buschmanni liiaks suure rahvuslasena ja ta viidi ära oma üksuste juurest vaatlejaks ühe saksa lennuüksuse juurde ja hiljem staabi , koosseisu Berliini. - Kpt. Gerhard • Buschmann aga oh teinud oma suure organiseerimistöö meie lennuüksuste loomiseks ja sellisena läheb ta meie rahva võitlusrohkesse ajalukku. Heaks nõuandjaks j a lennuväe taktikaliste ülesannöte lahendajaks oh lendur-kapten Harr}' Anelin. „Sonderstaffel BUjSchmann" ^ polnud ainult lennuüksujs vaid see kujunes mõisteks „Buschmanni-meeste-na". Eelkõige said meie sõjaväe-len-durid oma väeliigi võitluste jätkamiseks, kuid ka sajad noored said ala juurde, mis neid huvitas. Gerhard Buschmannile polnud ükski vastu- •. panu liiaks suur, et tuua oma üksu-sesse: mehi, kes talle olid vajalikud ja kes s^da soovisid. • Sõja lõpp polnud lõpuks G. Buschmanni tööle meie rahvus^likkude huvide' eest: Tema soliidne esinemine, energia' ja keelte oskus leidsid peagi Takendamist USA teenistuses ja võitsid ka. seal lugupidamise. Selle tubli eestlaste ja hea lenduri võitlusrikas elutee lõppes 13. märtsil, \REMI MILK esti Liit Kanadas funnusfus EOLL-iie Lääneranniku Eesti Päevade avaaktusel tõi Kanada eestlaste poolt tervitusi Eesti Liit Kanadas esindaja Malle Laansoo, ühtlasi üleandes EOLL esimehele E L K juhatuse nimel koguteose „Eestläsed Kanadas". . E O L L Inkmesorganisatsioonidest kuuluvad jELK liikmeskonda Calgary ja Vancouveri Eesti Seltsid ja Kalevala, kelle panus Lääneranniku Eesti Päevadele on alati olnud tõhus. EOLL ja ELK vahekord on olnud väga sõbralik ja mõlema keskorganisatsiooni tegevuse vastastikune toetamine on kujunenud väärtuslikuks traditsiooniks kahe riigi organiseeritud eestlaste vahel. Etm ajakirjanikud . • * * • • Toronto näitusel .Kanada föderaalvalitsuse mitme-kultuuri minister Jim Fleming kutsus etniliste ajalehtede kaastöölised Toronto näitusväljakule pühapäeval, 23. aug. Näitus sellel päeval oli pühendatud mltmekultuurile Kanadas. .Minister.selgitas millised uuendused on teostatud näitusyäijakul ja mida pakub Fj^anada Paviljon, eriti uuska-nadalastele arusaamiseks Kanada mitmepalgelisest elust. Selgitavale sõnavõtule järgnes ringkäik. Väljapanekuid on seal väga paljudelt aladelt, kaasa arvatud vangikong ja selle sisustus.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 27, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-08-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810827 |
Description
Title | 1981-08-27-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 1643) 1981 ieie Elu'' nr. ä2 NELIAFÄEVAL, 27. AUGUSTIL --^ "^HURSDÄY, AUGUST 27 Ehu Tamef' a sülest ga. Jutt puu-liSiaitari^', lles |iiipsütta- ?esli kee- Mv,,hiLik-; fes oleks liipsutta-.; is 011 ik-cnte hüi-üsaamis-a riietü-teli yllü vis eesli' ' ukübar • ftik kae- : llab nagu ng kalts |tub,- kyi / rjsele, et II on M s on u ,,pugu" n muud; |me, kui-' kanged |in koris- )hale tui- |ee, nagu kohale [naerma^ :aupluse mida: fs ;,hapu- ^ Icb, miks [evTallin- 1'iineristä pa» jota ,;viiner" iasoom- " tähen-lõiks ole-midagi aplustes loomlane Iretamišt Iie: poole; list", mi$ Lid./Nen-belde tõJ- |pisu;t as- )ome tu-hommi-id^^ ööd'^, [ast''v ja: Eestisse ^d sõnad )menta/', |kem.iin", [üle Vaate l* Tauiio ': ,,Kul tulevad | i / ' (Pole • ;est võt-i" poolt -Tallin- J.M. IST majan- :s. kind-v test saa-toetus lastavalt [öorijuhi. a nooti-' psemise- [algavad cta oma lusäastat Gharjes ud tege-bsseisev ja üri-legevu- . tradit-itapäeva ^vcmbril I kell 7.00 Laüaaeõ:" tele:'hea 5eks.: ; loodab köori^ä loremast ikearvii-. loori -tü-tab kaa^ brk Mo- Texacö platsil. Lähemat :a kohta KälifornSa osariigi orgudes on Ma põllumaa. Suured maa-aljid on asustatud küll aedviljade, puuviljade ja viinamarja kasvandustega, TööliW teks on tavaliselt mehhiklased, mis kajastub ka ostukeskuses. Kõik kasvab siin aasta läbi, aga mitte ilma kastriiata kui Oh kuiva periood. Sel- Sist tohutu võimast ja kallist kastmise süsteemi näeb maantee ääres igal •;:pool.;, ••• -i^ Tänavu tuli San Francisco lähistele , põllundus-aladelc :suur nuhtlus puu-' viljakärbeste näol. Et saaki päästa, pritsis valitsus neid lennukitelt, mis aga rah\'a nieeled alguses vaga' äre- \ile ajas. Midagi/halba ei juhtunud inimestega, aga kärbestest ei saadud lahti jä-üha levineVad. ' ; > ' . NOVATO MARINE^C^ ^ I. '.San Franciscos -loen ;se;itsesuurlt ; silda, aga täna on Novatosse sõit, mis asub umbes 45 miih kaugusel j ä. meil tuleb ületada kõige kalhm ning ilusam sildade seast GoldenlGate . Sild — mille ehitus kestis;414 a^ästat enne kui see ilus sild avas ühendustee põhja poolC; Redwopdi Erripire County'ga, kus turistidel palju vaatamisväärsusi.. See sild oli ühe mehe unislus kelle nimi oli Joseph Sträusisv Sild yalmis 1937 aastal, on üks miil pikk, topell kaablite peal, seega Hp- ^ puva põrandaga. Golden Gate sild on ühtlasi pealiiklemise soon> Sillalt võivad m jalakäijad Unna ilu nautida. Jälamehi ei ole lubatud Bay Bridge -peale jaselle silla pikkus on 8^4 miili. Golden Gate silla lahedal, kesk lahte, on majesteethkAlcatrazl saar, kus asus esimene tuletorn' ja legein- • daarne vangla, kust vangid proovisid asjatult ujumise 'teel põgeneda. Nüüd seal enam vange ei ole. Alcat-raz oli kaua tühjalt ilutsemas, .aga niAüd on ta turismi nimekirjas ja Pier 43 sõidab sinna iga kolmveerand tunni järgi. . • |. , Meie siht on küllaminek Mäsaki; ^ perekonda: Novato Marinesise, ; Tee-c , kond viib labl Sausalito, mis meenu-' tab Itaalia: Riyierat, ostjate mekka onia kunstiäridega. Märkimisväärt on suur raud.ane lahe. sopp imehste^ kaelakukkuvate laudadest^ vanade: elamutega, milles elab edasi „hipi-' maania". Need on noored ^kunstnikud ja elukunstnikud ning ühe isik- • likust jõukusest, kõneteb isegi mu:- . dasse pargitud lennuk! Linnaisad'cjn surunud inimprahi laguuni. ; . • Naüdiine läbi auto. akna kaunist vahelduvat Kalifõrnia maastikku ja asulate uusi maju trobikondade.viisi, mida; enam ei tehta valgeks, vaid; , tumepruuniks^ : , • ; . Nägu märkamatult libiseb auto:kahe põõsastega kaetud mäe vahelisesse orgu ja juba- tervitavad m,eid Mart Mäsak,: kes töötab ChevroniÕli- • .firma Research Centeris,:^ abikaasa :kadri ja tütar Erika, keson 10-aasta» jie, käib viiendas klassis ja on läbi-läbi eesti tüdruk. See väike blondike on vi§t küll Jõekääru kaugeim kas° \:andik. Perenaine Kadri, ülikooli ha- .r: ridusega.noor naine on kohaliku ki^ riku juures vabatahtlikuna yahete-vahel tööl.Tema aeg kulub peamiselt .aiandusele.. Kaciri aiandus ;tõuseb as- :te astmcltmööda mäekülge.-Panen, imestusest käed'kokku ja mõtlen mi11 ine.suur ja raske tÖü 1 aiub mu : ees, k u i h uvi täva 11 vi nka-vän ka J ä-hcb tee ikka kõrgemale ja kõrgema- : Ic! Vaarikad\ on parajasti valmis, .suured, ilusad ja vägamagusad. ¥im - ae korsemal kasvavad õunad, ploo- ,; .mid ja lõunamaa puuviljad.. Päeva-looja eel lahkudes näeme tänaval ilu- : said väikseid' pruune hirvesid, kelle kohta, kadri ar\'ab,, et .need ta 'suured \'aenlased, kes vaatamätakõrgele: aiale ikka vahest üle hüppavad ja pa- ; liandust teevad. Pererahvas; saadab: tervisi Torontos elavale vanaemale, . /HiJda Leholale. ^ ^^:-;:^7^^^:- ; vSAN FRANCISCOS: - v . ' N ü ü d on erilaadiline kunsti- ja jkül-t uuri tuur tohutu, suurde Golden Ga- : t e' pa rki, kus pai j u muuseume nin g muid vaatamisväärsusi, . '-^ Teeäärsed majad on madalad pudust ; kerged ehitused ja lapsi näen väga : ;\ähe. Kurgil- silman ,,leadlasle" hoiatust, ct varsti hävitab maavärin Kalifõrnia;-.. miks,ei lasta rahvast . õnnes:ia rahus elada. Ikka tsee; aläli- ; ne karlüs maäväringute ed^s ning loo-- .: tus, et ega meie kohal midagi ei juhtu. Kästakse jälgida: loomade käitun mist. Dr.; Kautz kontrollib 200 looma ; 'käitumist. Temale võiH helistada . piicväl jaõöl kui päneteioma kodu- •iooma juures midagi fcrihst tähelb. Ta astub, viibimata vastavale tead- : : lasiegxi ühend.usse. Üks Jugu kõlab; : nii, et enne Hiina suurt maavärisemist on jänesed roninud;katustele ja rotid• telcfohi postidele' ja Jiiende : iraatidele. Vist sama Tõsilugu nagu :\ene restoranis yoid süüa •„spülniku ; :sabasid" jä ,ykasaka suudlust" maailmaruumi muusika saatel. . Esimesena siirdume S.an FranGis- • < :o M u s c LI m 0 f Mo d e rn • A rt 'i u k ses t sisse.;::••••• .') See näsLis, uhke hoone bnCalifor-p'v. •P::'::{'e; .of;ih;? i.eL?::in r^n Honor, ehitatud langenud prantslaste auks Adolph Spreckelsi perekonna poolt ja kingitud riigile 1924 aastal. Muuseum on täis parethaid prantsuse kunstnikkude maalide kollektsioone, skulptuure eriti rikkalikult, gobelään tehnikas vaipu mille häll on Prantsusmaal, süs mööblit, portselaani jne.' •' • M;> H . DE YOUMGMEMOWAL MUUSEUM. : • ; : . • " ,; , Shn libiseb silmade eest mööda Ameerika koloniseerimise kunst kuni XX sajandini ja lisaks veel viibime Egiptuse, .Kreeka, Aasia, Aafrika mitmete; maade ja Euroopa kunsti keskel. Ei saa ka unustada kuulsat Tif-fan}' klaasi dekoratiivkunsti 300 eseme väljapanekut. Tiffany kunstivoo-lu moderniseerimise; eesotsas on praegu .Donald Carlson, kelle tööd on „Glass Gallery's". Asian Art muuseumi uksel on kaks sõjakus poosis suurt valgest marmorist lõvi, meie möödume süski neist j a suundume Planetariurm^ning sealt edasi Jaapani teeaeda,Tlnis olevat Golden Gate pargi kõige populaarsem koht onia ebaharihikkude kuu-sildadega, miniatuursete kosekeste, lillede ja jaapani taimestikuga. Vee-languste, kuldkala tiikide ja vesirooside vahel sen-eeriVad meile geishad kimõnodes teed küpsistega. Selle maa-ala hoiab korras jaapanlaste ühing, kes oma alguse on saanud juba 1894 aastast. ^ Sada aastat tagasi hakati Golden Gate pargi kõlbmatut maa-ala üles ehitama ja nüüd hõlmab ta 1000 aajkr rit väärtuslikkude muuseumite, tea- • • . ( . ' . duslikkude ettekannete, ; rattasõidu teede, ratsutamise; ja muude äjaviite kohtadega kodanikkudele ning üm-. ber; aasta tulevatele turistidele. Parki täiendatakse ja laiendatakse pide- • vait..'. - " ^SÜDAUNNAS:; .^^ j^^^ Seal on palju kohti ja kunstigaleriisid: jalutuskauguses, seepärast on soovitav mugavad jalutuskingad jalga panna. Reklaam ütleb, et San Francisco on üks ilusamaid linnu maailmas ja selles veendub igaüks, sest ta meeldib kõigile. Iga majade blokk pakub midagi uut. Kõige p.ealt lähme Cable Cär'iga šoitma, mis liigub mäest üles j a alla. Kaablid o^maa alk Kella võib igaüks kõhstada nii palju kui soovib ja vanadelt inimestelt ei võeta mõnel päeval 'maksu. Paar klanni: teevad sõidusabas seisjatele nalja, et aeg po= leks igav oodata. See köisraudtee " kulgeb imelises kohas- — Fisher-man's; Whärfis j a samas on ka hiina= linn ja tänavate viisi kunstinäitusi ning igasugu galeriisid- FIS'HERMÄN'S WHÄ^^^ ; Tony Bennett laulab, et ta kaotas onia südame San Franciscole. Minu mälupildist kerkib momentselt midagi muud — see linn istub nagu Rooma linn paljude mägede külge-dek Tõdeme, ka kui oda^ on trammi-sõit, mis maksab 25 c ja võid sellega v e e l igale liinile ümberistuda. Seenioridele maksab trammipilet 10 c ja teatud päevadel on päris prü. Terve linn on piiratud sügavvee sadamatega. 1937 a; peale, kui valmis Golden Gate sild,,tuleb sealt alt läbi sõita. Fisherman'š -Wharfis keeb ka-lakaubandus.' Sadam ön puhas ja väga põnev vaadata kuidas kala- ja vähi-toidud inimeste kõhtu kaovad, küll püsti seistes või laua taga: istudes: Müügil on kõik mereannid jä . nendest valmistatud tooted. Siin on ;k:a maailma kõige kõveram tänav, fpillest; varem olen lugenud ja nüüd ; qn ta mu j ai a ees, et hakka aga as-' turnä. Siin autosõitu pole. Tänav lookleb väga regulaarselt kõrgele mäkke. . Murul; võtavac) einet sadamatööli-; :sed, neil .pole termospudelis mitte kuum kohv, vaid kahtornia kuulus .külm veinmartiini. ÜSA peened lauaveinid: valmivad Napa orus. vCHIRARDELLI SQÜARE See kõht paelub'turiste oma ajaloo- ' lisc ehitusliigiga, mis bn püstitatud / : 1860 aastast kuni 1916 a;, väga ilusa-värvilistest punastest telliskividest. Seal istuvad aga ka puudevilus ing-lise daamid, keda tunned ära nende : .riietusest,: sest neil on valge .inägu,.. kübar peas,;kindad käes jj^ sukad jalas. El see torniga huvitavalt ehita- . tud terrass-1 oss asub nelja tänava va-hel: —: North Point, Polk, Beach ja Larkin — siis kulub meil palju aega \ ä ri des j a k u n s t in ä i tus tel. Poi k S t ree- .til-pole tavalisel' turistil asja, see on rahakale rahvale, peened poed,;'viimased moed, ülialust igal pool ja kohati tungib ninna hea kohvi lõhn. Sööme viimase õhtusöögi pilvclõh- , kujas, kus: neid ja noorrheessõi(|.a- - 'vad üles alla suure õhupalliga. Vesi kukt^b, kauguses on orkester mariel-mas jadeiselt korralt kasvavad rohelised taimed alla, nii .et oled nagu looduses, ent siiski südalinnas. ;',mLTBEANS;; •::•;•: • ' • Ostan neli naela jelly beanisid, neid ^ ni i s. A m i-e r k a p s::! J r t sööb ja mi - 3SBI „Sirbis ja Vasaras" on kirjutanud praegune Tartu ülikooli rektor Arnold Koop pikema artikli ülikooli kohta. Teatavasti peetakse tuleval suvel ülikooli 350-ndat juubelit; Rez-hiim on Hakanud tunnustama Gustav II Adolfi ülikooli Tartu ülikooli eelkäijana — vahepeal alustati ajalugu aastast „ t a r t u üUkool on läbi teinud pika ja keerulise arengutee, olles säüita-; nud oma ajaloo järjepidevuse ja kuulsad ^ traditsioonid... ; Pärast taasavamist 1802 kujunes ülikool üheks parimaks Venemaal ja kogu Euroopas, iseloomulikuks kõrge teaduslik: potentsiaal,, teadusliku töö erikaal professorite ja õppejõudude tegevuses, teaduslaborite ja kabinettide hea tase." ^ ^ > Tunnustust jätkub :teatud piirini; isegi iseseisvusaegsele ülikoolile:' - ,,1919 avati kodanlik Eesti rahvus-hk ülikool. Ülikooli taassünd rahvusliku ülikoolina avaldas soodsat mõ-j u teaduse, demokraatliku kultuuri ja eesrindlikii mõtte arengule kodanlikus Eestis. Esmajoones; käib see nn. rahvusteaduste kohta. Suure, sammu edasi tegi emakeele uurimine, viidi lõpule eesti kirjakeele normeerimine, rikastati sõnavara, rajati soome-ugri võrdleva keeleteaduse koolkond. Arenes kirjandusteadus, pandi alus etnograafiäteadusele, rahvLisvaheliselt tuntud teadlasteks kujunesid Harri Moora, Hans Kruus, Konstantin Rämul, .Ludvig Puusepp, Johan Vilip, Paul Kogerman, Aleksander Audova, Teodor Lippmaa jt. (Mainitud pole näiteks Walter An-dersoni, Ernst õpikut j a Edgar Kan-. Aga muidugi tuleb edasi mainida ka. „l^danliku valitsuse tagurlik-; kiist" j:a^';ji^ajandusraskusF'. )äeval on ülikoohs orgaänih-sel t ühendatud rahvusiik ja internatsionaalne printsiip..." Praegu õpib ülikoolis üle 7600 üliõpilase, neist rohkem, kui 2000 kaugõppes. Teaduskondi on üheksa. Ülikooli 83 kateedris töötab 780 õppejõudu. „Nõukogiide Liidus on vähe' kõrgkoole; mis ühendaksid nii palju eripalgelisi teadusalasid kui, Tartu riiklik ülikool." „Tänapäev esitab kõrgharidusega eri teadlastele erakordselt suuri riõudmisi. Laitmatu professionaalse ettevalmistusega peab kaasnema isiksuse maailmavaateline küpsus ja ;aktiivne eluhoiak." ; .: (Tänapäeva teadlased peavad olema ka aktiivsed kommunistid. Peale selle näib kaal langevat ikka enam „internätsionaalse printsiibi" (venestuse) kasuks). Eesti lendureid märtsiB 1942 lennuk: PTO-4 jmrea. Vasakult teine HarryHabel, kolmas GefhardBuschmann. Kevad-taly 1942 Ülemiste jal. Kõrgete lumevallide vahel seisals üksik hõbehall kaheistmeline lennuk. See on meie lennuihseneride Post, Tooma ja Org'i konstrueeritud Õppe-ja spordiiennuk PTO-4 ja veidi Jee-mait angaari avatud uksest paistab veel kolm samasugust lennukit. Peale Saksa lennuväemärkide on tähisteks SB-fAC. Mootor käivitatakse jä lennukisse asuvad lendurid Gerhard Buschmann jä Harry Habel. Lühike start jä lennuk kaob Soome lahe suunas. Meie võitlusrikkas ajaloos ori esimene eesti lennuk startinud esimesele vaenulennule. da Nancy temale haiglasse viis. Terve rahvas sööb neid nüüd. Need on erilised ja vaid üks vabrik teeb neid. . Iga;^ „uba" on erinnaitseline, nägu maasika, vaarika, mindi, vnnamarja,' apelsini pirni ja sidruni. Tohutu ubade nõudmise •tõttii pidi vabrik' nüüd :hakkama väiksemaid ubi tegema ja vaid sidruni maitsega. Oad on tõesti maitsvad ja j ä t a ^ d : tükiks ajaks ka hea lõhna suhu. Ameerika rahvas ei söö pimesi neid.]„ube", vaid dr. .Jä-mesGerda, kes on Florida ülikooH meditsiinilise osakonna juhataja, ütleb, et „jcl1y bcans" on head tervisele, sest nad sisaldavad pektüni, mis vähendab kehas kolesterooli, südame haiguste vaenlast ja nnõjütab positiivselt maksa tegevust; Ta ütleb oma kirjutises — sööge pektüni rikkaid ;; graipefruine, sidruneid, limi, õunu, vesiseid aiavilju, moosi, marmeladi ja moositarretise ube — jelly beans viimasel kohal, sest peotäiest kom- Toronto Equal Opportunity Employer Applications are invitedforthe Toronto Fire Department Training Program for the position of Probationary Firefighter. Preference wil! be given to residenes of the Metropolitan Toronto RegioBi; The program of recruitment is geared fpr career employment in the fire seryice. The successful applicants on completion of their six weelj;s of training at the Xoronto Fire Academy, will work under the supervision of senior officers to combat fire; perform rescue work; administer first aijd; operate arid maintain fire fighting apparatus 'and equipment, including the maintenance of firej stations; and inspect properties aod equipment for fire hazards, ete. Qualifications: Applicants must: <» Be legally entitled to work permanently in Canada; Possess a valid Ontario Driver's Licence. Possess or be able to qualify for aClass 'D' 'Licence within the Training Period, and be able to pfove safe driving ability; <^ Have a minimum of Orade 10 education, however, preference.will be given to those with Orade 12 or better, with evidence of training or experience in related trades, first aid, rescue work, ete. Must be able to communicate clearly and preciselyin English in an emergency; ® Be able to work under arduous physical conditiohs to carry out firefighting and rescue duties. Applicants will generally be between 5'7" (170cm) and 6'3" (190 cm) in height, and weigh between 140 Ibs. (63kg) and 220 Ibs. (100 kg). Vision shouldnot be lessthan 20/30 ineach eye, without corrective lens, and no significant abnormalities in colour vision. Applicants with the above qualifications will be required to pass a preliminary written exämination consisting of understanding instructions, mechanical aptitude, judgement, reasoning and reading and subsequently be required to pass a thorough medical exämination, aphysical agihty test and a physical risk factor evaluation and vital capacity .test. / . • V ,'. Some knowledge of firefighting practices and terminology would be an asset. Shift work is involved. ,198TSalary range: $18,672 - S26,677 pef annum with excellent fringe benefits. Further information and application forms may be pieked up from the Toronto Fire Academy, 895 Eastern Avenue, Toronto or from the enquiry desk, Main Floor, City Hall between the hours of 8:00 a.m. and 8: p.m. and must be returned to the Fire' Academy or to City Hall by September II'; International Year of Disabted Perscf^ Äütš ¥©mm |@®nistab pu-ubadest saab vaid ühe grammi ; pektüni aga inimene vajab 10 grammi pektiihi päevas. Neid ube on meilgi müügil, aga lugege pakendi pealt, : 1:::::. j;^::\^:bv^:! p.:^':t^ni.;- See on Gerhard Buschmanni suure organiseerimistöö, hea tahte ja suhete otseseks tulemuseks, ning sellest ka lennukeil tähisteks .SB,-„Son-derstaffel Buschmann''. Õleks liiaks pikk kirjutada tema vaeva- ja Tulemusrikast tööd meie lennuüksuste organiseerimisest kodumaal Teise maailmasõja kestel. Väikesest „Sonderstaffel Busch-mannist" nelja relvastamata spordi-lennukiga kasvab aastate jooksul löö-givõimeline Eesti lennuüksus. Soome lahe ja Läänemere ruumis lendab merelennusalk ülesandega allveelaevade jaht ja luure. Idarindel kolm salka Öövõitluse ülesannetega ja alul' Liibavis ning hiljem Pärnus meie lennukool. Lisaks kogu maapealne • Icnnuväljaorgänisatsioon eesotsas ^ tehnilise personaliga. Täitsime kõik onia lennu-ülesandeid lootuses meie 1 • maa j ä rahva paremale tulevikule. . Hoopis kaugemal ja „kõrgemal'* käis aga teine võitlus, mis meile tihti oli teadmata ja mida pidas G. Buschmann Saksa mereväe, lennuväe, Himmleri ja: Hitleri vahel. Põh-- juseks oli Hitleri käsk ,.Sonderstaf-fel Buschmanni" likvideerimiseks, et kõrvaldada põhjus tilliks Saksa väe-. juliaiuse tippudes. „Uhke" Luftwaffe koosseisus polnud seni. ühtegi vähs-marst üksust. Samaaegselt soovis Himmier rneeiekli oma üksuste juurdu lennuväge, mis tal seni puudus ja . mida Göring ei tahtnud lasta oma näppude Vahelt. ; ^ t T e v ä e ! e oli hädavajahk luure ja äIKeelaevade jaht Soome lähe ruumis, kus puudusid selleks vajalikud: LultwaffeJ üksused. Gerhard Buschmann suure energiaga ja Läänemere .staabiülema.igakülgse toetusega ignoreeris Irkvideerimiskäsku ja pärast pj^^i nõupidamisi Berliinis jõudis Buschmann eesmärgile. Hitler muu- Kunstnik Ants Vomm, kelle eriharrastuseks on karikatuur, joonistab neid nüüd ejritehnikaga — elekt-roonarvutiga. Seda teeb ta Toronto näitusel Kanada keskvalitsuse paviljonis kl. ;2—5 ja 6—9 õ. tis oma' käsu ja „Sonderstaffel Buschmann" viidi esimese väUsmai-se üksusena Luftwaffe koosseisu; ja õigusega kanda, vormil eesti rahvuslikku erimärki sini-must-valgega ja samad värvid OÜd ka lennukite pro-pi- muhvidek ' Rahvussotsialistlikud ringkonnad, aga nägid G. Buschmanni liiaks suure rahvuslasena ja ta viidi ära oma üksuste juurest vaatlejaks ühe saksa lennuüksuse juurde ja hiljem staabi , koosseisu Berliini. - Kpt. Gerhard • Buschmann aga oh teinud oma suure organiseerimistöö meie lennuüksuste loomiseks ja sellisena läheb ta meie rahva võitlusrohkesse ajalukku. Heaks nõuandjaks j a lennuväe taktikaliste ülesannöte lahendajaks oh lendur-kapten Harr}' Anelin. „Sonderstaffel BUjSchmann" ^ polnud ainult lennuüksujs vaid see kujunes mõisteks „Buschmanni-meeste-na". Eelkõige said meie sõjaväe-len-durid oma väeliigi võitluste jätkamiseks, kuid ka sajad noored said ala juurde, mis neid huvitas. Gerhard Buschmannile polnud ükski vastu- •. panu liiaks suur, et tuua oma üksu-sesse: mehi, kes talle olid vajalikud ja kes s^da soovisid. • Sõja lõpp polnud lõpuks G. Buschmanni tööle meie rahvus^likkude huvide' eest: Tema soliidne esinemine, energia' ja keelte oskus leidsid peagi Takendamist USA teenistuses ja võitsid ka. seal lugupidamise. Selle tubli eestlaste ja hea lenduri võitlusrikas elutee lõppes 13. märtsil, \REMI MILK esti Liit Kanadas funnusfus EOLL-iie Lääneranniku Eesti Päevade avaaktusel tõi Kanada eestlaste poolt tervitusi Eesti Liit Kanadas esindaja Malle Laansoo, ühtlasi üleandes EOLL esimehele E L K juhatuse nimel koguteose „Eestläsed Kanadas". . E O L L Inkmesorganisatsioonidest kuuluvad jELK liikmeskonda Calgary ja Vancouveri Eesti Seltsid ja Kalevala, kelle panus Lääneranniku Eesti Päevadele on alati olnud tõhus. EOLL ja ELK vahekord on olnud väga sõbralik ja mõlema keskorganisatsiooni tegevuse vastastikune toetamine on kujunenud väärtuslikuks traditsiooniks kahe riigi organiseeritud eestlaste vahel. Etm ajakirjanikud . • * * • • Toronto näitusel .Kanada föderaalvalitsuse mitme-kultuuri minister Jim Fleming kutsus etniliste ajalehtede kaastöölised Toronto näitusväljakule pühapäeval, 23. aug. Näitus sellel päeval oli pühendatud mltmekultuurile Kanadas. .Minister.selgitas millised uuendused on teostatud näitusyäijakul ja mida pakub Fj^anada Paviljon, eriti uuska-nadalastele arusaamiseks Kanada mitmepalgelisest elust. Selgitavale sõnavõtule järgnes ringkäik. Väljapanekuid on seal väga paljudelt aladelt, kaasa arvatud vangikong ja selle sisustus. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-27-05