Meie Elu = Our life, August 27, 1981

              1643) 1981 ieie Elu'' nr. ä2 NELIAFÄEVAL, 27. AUGUSTIL --^ "^HURSDÄY, AUGUST 27
Ehu Tamef'
a sülest
ga. Jutt
puu-liSiaitari^',
lles
|iiipsütta-
?esli kee-
Mv,,hiLik-;
fes oleks
liipsutta-.;
is 011 ik-cnte
hüi-üsaamis-a
riietü-teli
yllü
vis eesli'
' ukübar •
ftik kae- :
llab nagu
ng kalts
|tub,- kyi /
rjsele, et
II on M s
on
u ,,pugu"
n muud;
|me, kui-'
kanged
|in koris-
)hale tui-
|ee, nagu
kohale
[naerma^
:aupluse
mida:
fs ;,hapu- ^
Icb, miks
[evTallin-
1'iineristä
pa» jota
,;viiner"
iasoom-
" tähen-lõiks
ole-midagi
aplustes
loomlane
Iretamišt
Iie: poole;
list", mi$
Lid./Nen-belde
tõJ-
|pisu;t as-
)ome tu-hommi-id^^
ööd'^,
[ast''v ja:
Eestisse
^d sõnad
)menta/',
|kem.iin",
[üle Vaate
l* Tauiio
': ,,Kul
tulevad
| i / ' (Pole •
;est võt-i"
poolt
-Tallin-
J.M.
IST
majan-
:s. kind-v
test saa-toetus
lastavalt
[öorijuhi.
a nooti-'
psemise-
[algavad
cta oma
lusäastat
Gharjes
ud tege-bsseisev
ja üri-legevu-
. tradit-itapäeva
^vcmbril
I kell 7.00
Laüaaeõ:"
tele:'hea
5eks.: ;
loodab
köori^ä
loremast
ikearvii-.
loori -tü-tab
kaa^
brk Mo-
Texacö
platsil.
Lähemat
:a kohta
KälifornSa osariigi orgudes on Ma
põllumaa. Suured maa-aljid on asus­tatud
küll aedviljade, puuviljade ja
viinamarja kasvandustega, TööliW
teks on tavaliselt mehhiklased, mis
kajastub ka ostukeskuses. Kõik kas­vab
siin aasta läbi, aga mitte ilma
kastriiata kui Oh kuiva periood. Sel-
Sist tohutu võimast ja kallist kastmi­se
süsteemi näeb maantee ääres igal
•;:pool.;, ••• -i^
Tänavu tuli San Francisco lähistele ,
põllundus-aladelc :suur nuhtlus puu-'
viljakärbeste näol. Et saaki päästa,
pritsis valitsus neid lennukitelt, mis
aga rah\'a nieeled alguses vaga' äre-
\ile ajas. Midagi/halba ei juhtunud
inimestega, aga kärbestest ei saadud
lahti jä-üha levineVad. ' ; > '
. NOVATO MARINE^C^ ^ I.
'.San Franciscos -loen ;se;itsesuurlt
; silda, aga täna on Novatosse sõit,
mis asub umbes 45 miih kaugusel j ä.
meil tuleb ületada kõige kalhm ning
ilusam sildade seast GoldenlGate
. Sild — mille ehitus kestis;414 a^ästat
enne kui see ilus sild avas ühendus­tee
põhja poolC; Redwopdi Erripire
County'ga, kus turistidel palju vaa­tamisväärsusi..
See sild oli ühe mehe
unislus kelle nimi oli Joseph Sträusisv
Sild yalmis 1937 aastal, on üks miil
pikk, topell kaablite peal, seega Hp- ^
puva põrandaga. Golden Gate sild on
ühtlasi pealiiklemise soon> Sillalt või­vad
m jalakäijad Unna ilu nautida.
Jälamehi ei ole lubatud Bay Bridge
-peale jaselle silla pikkus on 8^4 mii­li.
Golden Gate silla lahedal, kesk
lahte, on majesteethkAlcatrazl saar,
kus asus esimene tuletorn' ja legein-
• daarne vangla, kust vangid proovisid
asjatult ujumise 'teel põgeneda.
Nüüd seal enam vange ei ole. Alcat-raz
oli kaua tühjalt ilutsemas, .aga
niAüd on ta turismi nimekirjas ja
Pier 43 sõidab sinna iga kolmveerand
tunni järgi. . • |.
, Meie siht on küllaminek Mäsaki;
^ perekonda: Novato Marinesise, ; Tee-c
, kond viib labl Sausalito, mis meenu-'
tab Itaalia: Riyierat, ostjate mekka
onia kunstiäridega. Märkimisväärt
on suur raud.ane lahe. sopp imehste^
kaelakukkuvate laudadest^ vanade:
elamutega, milles elab edasi „hipi-'
maania". Need on noored ^kunstni­kud
ja elukunstnikud ning ühe isik-
• likust jõukusest, kõneteb isegi mu:-
. dasse pargitud lennuk! Linnaisad'cjn
surunud inimprahi laguuni. ; .
• Naüdiine läbi auto. akna kaunist
vahelduvat Kalifõrnia maastikku ja
asulate uusi maju trobikondade.vii­si,
mida; enam ei tehta valgeks, vaid;
, tumepruuniks^ : , • ; .
Nägu märkamatult libiseb auto:ka­he
põõsastega kaetud mäe vaheli­sesse
orgu ja juba- tervitavad m,eid
Mart Mäsak,: kes töötab ChevroniÕli-
• .firma Research Centeris,:^ abikaasa
:kadri ja tütar Erika, keson 10-aasta»
jie, käib viiendas klassis ja on läbi-läbi
eesti tüdruk. See väike blondike
on vi§t küll Jõekääru kaugeim kas°
\:andik. Perenaine Kadri, ülikooli ha-
.r: ridusega.noor naine on kohaliku ki^
riku juures vabatahtlikuna yahete-vahel
tööl.Tema aeg kulub peamiselt
.aiandusele.. Kaciri aiandus ;tõuseb as-
:te astmcltmööda mäekülge.-Panen,
imestusest käed'kokku ja mõtlen
mi11 ine.suur ja raske tÖü 1 aiub mu
: ees, k u i h uvi täva 11 vi nka-vän ka J ä-hcb
tee ikka kõrgemale ja kõrgema-
: Ic! Vaarikad\ on parajasti valmis,
.suured, ilusad ja vägamagusad. ¥im
- ae korsemal kasvavad õunad, ploo-
,; .mid ja lõunamaa puuviljad.. Päeva-looja
eel lahkudes näeme tänaval ilu-
: said väikseid' pruune hirvesid, kelle
kohta, kadri ar\'ab,, et .need ta 'suu­red
\'aenlased, kes vaatamätakõrgele:
aiale ikka vahest üle hüppavad ja pa-
; liandust teevad. Pererahvas; saadab:
tervisi Torontos elavale vanaemale,
. /HiJda Leholale. ^ ^^:-;:^7^^^:- ;
vSAN FRANCISCOS: - v
. ' N ü ü d on erilaadiline kunsti- ja jkül-t
uuri tuur tohutu, suurde Golden Ga-
: t e' pa rki, kus pai j u muuseume nin g
muid vaatamisväärsusi, .
'-^ Teeäärsed majad on madalad pudust
; kerged ehitused ja lapsi näen väga
: ;\ähe. Kurgil- silman ,,leadlasle"
hoiatust, ct varsti hävitab maavärin
Kalifõrnia;-.. miks,ei lasta rahvast
. õnnes:ia rahus elada. Ikka tsee; aläli-
; ne karlüs maäväringute ed^s ning loo--
.: tus, et ega meie kohal midagi ei juh­tu.
Kästakse jälgida: loomade käitun
mist. Dr.; Kautz kontrollib 200 looma
; 'käitumist. Temale võiH helistada
. piicväl jaõöl kui päneteioma kodu-
•iooma juures midagi fcrihst tähelb.
Ta astub, viibimata vastavale tead-
: : lasiegxi ühend.usse. Üks Jugu kõlab;
: nii, et enne Hiina suurt maavärise­mist
on jänesed roninud;katustele ja
rotid• telcfohi postidele' ja Jiiende
: iraatidele. Vist sama Tõsilugu nagu
:\ene restoranis yoid süüa •„spülniku
; :sabasid" jä ,ykasaka suudlust" maa­ilmaruumi
muusika saatel.
. Esimesena siirdume S.an FranGis-
• < :o M u s c LI m 0 f Mo d e rn • A rt 'i u k ses t
sisse.;::••••• .')
See näsLis, uhke hoone bnCalifor-p'v.
•P::'::{'e; .of;ih;? i.eL?::in r^n Honor,
ehitatud langenud prantslaste auks
Adolph Spreckelsi perekonna poolt
ja kingitud riigile 1924 aastal. Muu­seum
on täis parethaid prantsuse
kunstnikkude maalide kollektsioone,
skulptuure eriti rikkalikult, gobelään
tehnikas vaipu mille häll on Prant­susmaal,
süs mööblit, portselaani
jne.' •' •
M;> H . DE YOUMGMEMOWAL
MUUSEUM. : • ; : . • " ,;
, Shn libiseb silmade eest mööda
Ameerika koloniseerimise kunst kuni
XX sajandini ja lisaks veel viibime
Egiptuse, .Kreeka, Aasia, Aafrika mit­mete;
maade ja Euroopa kunsti kes­kel.
Ei saa ka unustada kuulsat Tif-fan}'
klaasi dekoratiivkunsti 300 ese­me
väljapanekut. Tiffany kunstivoo-lu
moderniseerimise; eesotsas on
praegu .Donald Carlson, kelle tööd on
„Glass Gallery's".
Asian Art muuseumi uksel on kaks
sõjakus poosis suurt valgest marmo­rist
lõvi, meie möödume süski neist
j a suundume Planetariurm^ning sealt
edasi Jaapani teeaeda,Tlnis olevat
Golden Gate pargi kõige populaar­sem
koht onia ebaharihikkude kuu-sildadega,
miniatuursete kosekeste,
lillede ja jaapani taimestikuga. Vee-languste,
kuldkala tiikide ja vesiroo­side
vahel sen-eeriVad meile geishad
kimõnodes teed küpsistega. Selle
maa-ala hoiab korras jaapanlaste
ühing, kes oma alguse on saanud ju­ba
1894 aastast. ^
Sada aastat tagasi hakati Golden
Gate pargi kõlbmatut maa-ala üles
ehitama ja nüüd hõlmab ta 1000 aajkr
rit väärtuslikkude muuseumite, tea-
• • . ( . ' .
duslikkude ettekannete, ; rattasõidu
teede, ratsutamise; ja muude äjaviite
kohtadega kodanikkudele ning üm-.
ber; aasta tulevatele turistidele. Parki
täiendatakse ja laiendatakse pide-
• vait..'. - "
^SÜDAUNNAS:; .^^ j^^^
Seal on palju kohti ja kunstigale­riisid:
jalutuskauguses, seepärast on
soovitav mugavad jalutuskingad jal­ga
panna. Reklaam ütleb, et San
Francisco on üks ilusamaid linnu
maailmas ja selles veendub igaüks,
sest ta meeldib kõigile. Iga majade
blokk pakub midagi uut.
Kõige p.ealt lähme Cable Cär'iga
šoitma, mis liigub mäest üles j a alla.
Kaablid o^maa alk Kella võib iga­üks
kõhstada nii palju kui soovib
ja vanadelt inimestelt ei võeta mõnel
päeval 'maksu. Paar klanni: teevad
sõidusabas seisjatele nalja, et aeg po=
leks igav oodata. See köisraudtee "
kulgeb imelises kohas- — Fisher-man's;
Whärfis j a samas on ka hiina=
linn ja tänavate viisi kunstinäitusi
ning igasugu galeriisid-
FIS'HERMÄN'S WHÄ^^^
; Tony Bennett laulab, et ta kaotas
onia südame San Franciscole. Minu
mälupildist kerkib momentselt mi­dagi
muud — see linn istub nagu
Rooma linn paljude mägede külge-dek
Tõdeme, ka kui oda^ on trammi-sõit,
mis maksab 25 c ja võid sellega
v e e l igale liinile ümberistuda. Seenio­ridele
maksab trammipilet 10 c ja
teatud päevadel on päris prü.
Terve linn on piiratud sügavvee sa­damatega.
1937 a; peale, kui valmis
Golden Gate sild,,tuleb sealt alt läbi
sõita. Fisherman'š -Wharfis keeb ka-lakaubandus.'
Sadam ön puhas ja vä­ga
põnev vaadata kuidas kala- ja
vähi-toidud inimeste kõhtu kaovad,
küll püsti seistes või laua taga: istu­des:
Müügil on kõik mereannid jä
. nendest valmistatud tooted. Siin on
;k:a maailma kõige kõveram tänav,
fpillest; varem olen lugenud ja nüüd
; qn ta mu j ai a ees, et hakka aga as-'
turnä. Siin autosõitu pole. Tänav
lookleb väga regulaarselt kõrgele
mäkke. .
Murul; võtavac) einet sadamatööli-;
:sed, neil .pole termospudelis mitte
kuum kohv, vaid kahtornia kuulus
.külm veinmartiini. ÜSA peened laua­veinid:
valmivad Napa orus.
vCHIRARDELLI SQÜARE
See kõht paelub'turiste oma ajaloo-
' lisc ehitusliigiga, mis bn püstitatud /
: 1860 aastast kuni 1916 a;, väga ilusa-värvilistest
punastest telliskividest.
Seal istuvad aga ka puudevilus ing-lise
daamid, keda tunned ära nende
: .riietusest,: sest neil on valge .inägu,..
kübar peas,;kindad käes jj^ sukad ja­las.
El see torniga huvitavalt ehita-
. tud terrass-1 oss asub nelja tänava va-hel:
—: North Point, Polk, Beach ja
Larkin — siis kulub meil palju aega
\ ä ri des j a k u n s t in ä i tus tel. Poi k S t ree-
.til-pole tavalisel' turistil asja, see on
rahakale rahvale, peened poed,;'vii­mased
moed, ülialust igal pool ja ko­hati
tungib ninna hea kohvi lõhn.
Sööme viimase õhtusöögi pilvclõh-
, kujas, kus: neid ja noorrheessõi(|.a-
- 'vad üles alla suure õhupalliga. Vesi
kukt^b, kauguses on orkester mariel-mas
jadeiselt korralt kasvavad rohe­lised
taimed alla, nii .et oled nagu
looduses, ent siiski südalinnas.
;',mLTBEANS;; •::•;•: • '
• Ostan neli naela jelly beanisid, neid
^ ni i s. A m i-e r k a p s::! J r t sööb ja mi -
3SBI
„Sirbis ja Vasaras" on kirjutanud
praegune Tartu ülikooli rektor Ar­nold
Koop pikema artikli ülikooli
kohta. Teatavasti peetakse tuleval
suvel ülikooli 350-ndat juubelit; Rez-hiim
on Hakanud tunnustama Gustav
II Adolfi ülikooli Tartu ülikooli eel­käijana
— vahepeal alustati
ajalugu aastast
„ t a r t u üUkool on läbi teinud pika
ja keerulise arengutee, olles säüita-;
nud oma ajaloo järjepidevuse ja
kuulsad ^ traditsioonid... ; Pärast
taasavamist 1802 kujunes ülikool
üheks parimaks Venemaal ja kogu
Euroopas, iseloomulikuks kõrge tea­duslik:
potentsiaal,, teadusliku töö
erikaal professorite ja õppejõudude
tegevuses, teaduslaborite ja kabinet­tide
hea tase." ^ ^
> Tunnustust jätkub :teatud piirini;
isegi iseseisvusaegsele ülikoolile:'
- ,,1919 avati kodanlik Eesti rahvus-hk
ülikool. Ülikooli taassünd rahvus­liku
ülikoolina avaldas soodsat mõ-j
u teaduse, demokraatliku kultuuri
ja eesrindlikii mõtte arengule kodan­likus
Eestis. Esmajoones; käib see
nn. rahvusteaduste kohta.
Suure, sammu edasi tegi emakeele
uurimine, viidi lõpule eesti kirjakee­le
normeerimine, rikastati sõnavara,
rajati soome-ugri võrdleva keeletea­duse
koolkond. Arenes kirjandustea­dus,
pandi alus etnograafiäteadusele,
rahvLisvaheliselt tuntud teadlasteks
kujunesid Harri Moora, Hans Kruus,
Konstantin Rämul, .Ludvig Puusepp,
Johan Vilip, Paul Kogerman, Alek­sander
Audova, Teodor Lippmaa jt.
(Mainitud pole näiteks Walter An-dersoni,
Ernst õpikut j a Edgar Kan-.
Aga muidugi tuleb edasi mainida
ka. „l^danliku valitsuse tagurlik-;
kiist" j:a^';ji^ajandusraskusF'.
)äeval on ülikoohs orgaänih-sel
t ühendatud rahvusiik ja internat­sionaalne
printsiip..."
Praegu õpib ülikoolis üle 7600 üli­õpilase,
neist rohkem, kui 2000 kaug­õppes.
Teaduskondi on üheksa. Üli­kooli
83 kateedris töötab 780 õppe­jõudu.
„Nõukogiide Liidus on vähe'
kõrgkoole; mis ühendaksid nii palju
eripalgelisi teadusalasid kui, Tartu
riiklik ülikool."
„Tänapäev esitab kõrgharidusega
eri teadlastele erakordselt suuri
riõudmisi. Laitmatu professionaalse
ettevalmistusega peab kaasnema
isiksuse maailmavaateline küpsus ja
;aktiivne eluhoiak." ; .:
(Tänapäeva teadlased peavad ole­ma
ka aktiivsed kommunistid. Peale
selle näib kaal langevat ikka enam
„internätsionaalse printsiibi" (venes­tuse)
kasuks).
Eesti lendureid märtsiB 1942 lennuk: PTO-4 jmrea. Vasakult teine
HarryHabel, kolmas GefhardBuschmann.
Kevad-taly 1942 Ülemiste
jal. Kõrgete lumevallide vahel seisals
üksik hõbehall kaheistmeline lennuk.
See on meie lennuihseneride Post,
Tooma ja Org'i konstrueeritud Õppe-ja
spordiiennuk PTO-4 ja veidi Jee-mait
angaari avatud uksest paistab
veel kolm samasugust lennukit. Pea­le
Saksa lennuväemärkide on tähis­teks
SB-fAC. Mootor käivitatakse jä
lennukisse asuvad lendurid Gerhard
Buschmann jä Harry Habel. Lühike
start jä lennuk kaob Soome lahe suu­nas.
Meie võitlusrikkas ajaloos ori
esimene eesti lennuk startinud esi­mesele
vaenulennule.
da Nancy temale haiglasse viis. Terve
rahvas sööb neid nüüd. Need on eri­lised
ja vaid üks vabrik teeb neid.
. Iga;^ „uba" on erinnaitseline, nägu
maasika, vaarika, mindi, vnnamarja,'
apelsini pirni ja sidruni. Tohutu uba­de
nõudmise •tõttii pidi vabrik' nüüd
:hakkama väiksemaid ubi tegema ja
vaid sidruni maitsega. Oad on tõesti
maitsvad ja j ä t a ^ d : tükiks ajaks ka
hea lõhna suhu. Ameerika rahvas ei
söö pimesi neid.]„ube", vaid dr. .Jä-mesGerda,
kes on Florida ülikooH
meditsiinilise osakonna juhataja, üt­leb,
et „jcl1y bcans" on head tervisele,
sest nad sisaldavad pektüni, mis vä­hendab
kehas kolesterooli, südame
haiguste vaenlast ja nnõjütab posi­tiivselt
maksa tegevust; Ta ütleb oma
kirjutises — sööge pektüni rikkaid
;; graipefruine, sidruneid, limi, õunu,
vesiseid aiavilju, moosi, marmeladi
ja moositarretise ube — jelly beans
viimasel kohal, sest peotäiest kom-
Toronto
Equal Opportunity Employer
Applications are invitedforthe Toronto Fire
Department Training Program for the position of
Probationary Firefighter.
Preference wil! be given to residenes of the
Metropolitan Toronto RegioBi;
The program of recruitment is geared fpr career
employment in the fire seryice. The successful
applicants on completion of their six weelj;s of
training at the Xoronto Fire Academy, will work
under the supervision of senior officers to combat
fire; perform rescue work; administer first aijd;
operate arid maintain fire fighting apparatus 'and
equipment, including the maintenance of firej
stations; and inspect properties aod equipment
for fire hazards, ete.
Qualifications:
Applicants must:
<» Be legally entitled to work permanently in
Canada;
Possess a valid Ontario Driver's Licence. Possess
or be able to qualify for aClass 'D' 'Licence
within the Training Period, and be able to pfove
safe driving ability;
<^ Have a minimum of Orade 10 education,
however, preference.will be given to those with
Orade 12 or better, with evidence of training or
experience in related trades, first aid, rescue
work, ete. Must be able to communicate clearly
and preciselyin English in an emergency;
® Be able to work under arduous physical
conditiohs to carry out firefighting and rescue
duties. Applicants will generally be between 5'7"
(170cm) and 6'3" (190 cm) in height, and weigh
between 140 Ibs. (63kg) and 220 Ibs. (100 kg).
Vision shouldnot be lessthan 20/30 ineach eye,
without corrective lens, and no significant
abnormalities in colour vision.
Applicants with the above qualifications will be
required to pass a preliminary written exämination
consisting of understanding instructions, mechanical
aptitude, judgement, reasoning and reading and
subsequently be required to pass a thorough
medical exämination, aphysical agihty test and a
physical risk factor evaluation and vital capacity
.test. / . • V ,'.
Some knowledge of firefighting practices and
terminology would be an asset.
Shift work is involved.
,198TSalary range: $18,672 - S26,677 pef annum
with excellent fringe benefits.
Further information and application forms
may be pieked up from the Toronto Fire
Academy, 895 Eastern Avenue, Toronto or
from the enquiry desk, Main Floor, City
Hall between the hours of 8:00 a.m. and 8:
p.m. and must be returned to the Fire'
Academy or to City Hall by September II';
International Year
of Disabted Perscf^
Äütš ¥©mm |@®nistab
pu-ubadest saab vaid ühe grammi
; pektüni aga inimene vajab 10 gram­mi
pektiihi päevas. Neid ube on meil­gi
müügil, aga lugege pakendi pealt,
: 1:::::. j;^::\^:bv^:! p.:^':t^ni.;-
See on Gerhard Buschmanni suu­re
organiseerimistöö, hea tahte ja su­hete
otseseks tulemuseks, ning sel­lest
ka lennukeil tähisteks .SB,-„Son-derstaffel
Buschmann''.
Õleks liiaks pikk kirjutada tema
vaeva- ja Tulemusrikast tööd meie
lennuüksuste organiseerimisest ko­dumaal
Teise maailmasõja kestel.
Väikesest „Sonderstaffel Busch-mannist"
nelja relvastamata spordi-lennukiga
kasvab aastate jooksul löö-givõimeline
Eesti lennuüksus. Soome
lahe ja Läänemere ruumis lendab
merelennusalk ülesandega allveelae­vade
jaht ja luure. Idarindel kolm
salka Öövõitluse ülesannetega ja alul'
Liibavis ning hiljem Pärnus meie
lennukool. Lisaks kogu maapealne •
Icnnuväljaorgänisatsioon eesotsas
^ tehnilise personaliga. Täitsime kõik
onia lennu-ülesandeid lootuses meie 1
• maa j ä rahva paremale tulevikule. .
Hoopis kaugemal ja „kõrgemal'*
käis aga teine võitlus, mis meile tihti
oli teadmata ja mida pidas G.
Buschmann Saksa mereväe, lennu­väe,
Himmleri ja: Hitleri vahel. Põh--
juseks oli Hitleri käsk ,.Sonderstaf-fel
Buschmanni" likvideerimiseks, et
kõrvaldada põhjus tilliks Saksa väe-.
juliaiuse tippudes. „Uhke" Luftwaffe
koosseisus polnud seni. ühtegi vähs-marst
üksust. Samaaegselt soovis
Himmier rneeiekli oma üksuste juur­du
lennuväge, mis tal seni puudus ja .
mida Göring ei tahtnud lasta oma
näppude Vahelt.
; ^ t T e v ä e ! e oli hädavajahk luure ja
äIKeelaevade jaht Soome lähe ruu­mis,
kus puudusid selleks vajalikud:
LultwaffeJ üksused. Gerhard Busch­mann
suure energiaga ja Läänemere
.staabiülema.igakülgse toetusega ig­noreeris
Irkvideerimiskäsku ja pärast
pj^^i nõupidamisi Berliinis jõudis
Buschmann eesmärgile. Hitler muu-
Kunstnik Ants Vomm, kelle eri­harrastuseks
on karikatuur, joonis­tab
neid nüüd ejritehnikaga — elekt-roonarvutiga.
Seda teeb ta Toronto
näitusel Kanada keskvalitsuse pavil­jonis
kl. ;2—5 ja 6—9 õ.
tis oma' käsu ja „Sonderstaffel
Buschmann" viidi esimese väUsmai-se
üksusena Luftwaffe koosseisu; ja
õigusega kanda, vormil eesti rahvus­likku
erimärki sini-must-valgega ja
samad värvid OÜd ka lennukite pro-pi-
muhvidek '
Rahvussotsialistlikud ringkonnad,
aga nägid G. Buschmanni liiaks suu­re
rahvuslasena ja ta viidi ära oma
üksuste juurest vaatlejaks ühe saksa
lennuüksuse juurde ja hiljem staabi ,
koosseisu Berliini. - Kpt. Gerhard •
Buschmann aga oh teinud oma suure
organiseerimistöö meie lennuüksuste
loomiseks ja sellisena läheb ta meie
rahva võitlusrohkesse ajalukku.
Heaks nõuandjaks j a lennuväe takti­kaliste
ülesannöte lahendajaks oh
lendur-kapten Harr}' Anelin.
„Sonderstaffel BUjSchmann" ^ pol­nud
ainult lennuüksujs vaid see kuju­nes
mõisteks „Buschmanni-meeste-na".
Eelkõige said meie sõjaväe-len-durid
oma väeliigi võitluste jätkami­seks,
kuid ka sajad noored said ala
juurde, mis neid huvitas. Gerhard
Buschmannile polnud ükski vastu- •.
panu liiaks suur, et tuua oma üksu-sesse:
mehi, kes talle olid vajalikud ja
kes s^da soovisid. •
Sõja lõpp polnud lõpuks G. Busch­manni
tööle meie rahvus^likkude hu­vide'
eest: Tema soliidne esinemine,
energia' ja keelte oskus leidsid peagi
Takendamist USA teenistuses ja võit­sid
ka. seal lugupidamise. Selle tubli
eestlaste ja hea lenduri võitlusrikas
elutee lõppes 13. märtsil,
\REMI MILK
esti Liit Kanadas
funnusfus EOLL-iie
Lääneranniku Eesti Päevade ava­aktusel
tõi Kanada eestlaste poolt
tervitusi Eesti Liit Kanadas esindaja
Malle Laansoo, ühtlasi üleandes
EOLL esimehele E L K juhatuse nimel
koguteose „Eestläsed Kanadas".
. E O L L Inkmesorganisatsioonidest
kuuluvad jELK liikmeskonda Calga­ry
ja Vancouveri Eesti Seltsid ja Ka­levala,
kelle panus Lääneranniku
Eesti Päevadele on alati olnud tõ­hus.
EOLL ja ELK vahekord on ol­nud
väga sõbralik ja mõlema kesk­organisatsiooni
tegevuse vastastiku­ne
toetamine on kujunenud väärtus­likuks
traditsiooniks kahe riigi orga­niseeritud
eestlaste vahel.
Etm
ajakirjanikud
. • * * • •
Toronto näitusel
.Kanada föderaalvalitsuse mitme-kultuuri
minister Jim Fleming kut­sus
etniliste ajalehtede kaastöölised
Toronto näitusväljakule pühapäeval,
23. aug. Näitus sellel päeval oli pü­hendatud
mltmekultuurile Kanadas.
.Minister.selgitas millised uuendused
on teostatud näitusyäijakul ja mida
pakub Fj^anada Paviljon, eriti uuska-nadalastele
arusaamiseks Kanada
mitmepalgelisest elust.
Selgitavale sõnavõtule järgnes
ringkäik. Väljapanekuid on seal vä­ga
paljudelt aladelt, kaasa arvatud
vangikong ja selle sisustus.