1981-08-27-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
643) 1981 ;TÜ- [A), mil-karah- Isutatud jva riah-ith" pea-ifidation'i ^'gema ja poliitikat buses nii .Kolmas Ikuleeri-a nende ikke hü-lamaican )Ogi alu-lamiTie—. fvuste ja vajaduste ^mentan- Ith Rela-lith Lätin' allkpmi- . nõrkus Lis on sel- Lolmaiida la Lääne fcüks. Pal-raskuste ,i • m Harb-tlent; vä- • 0}; ingfon") , Il kõrg- ; tva dis-" MacDo-ienti CI-i t . ; ! lentsi ni- Poliit-transit-n Team) litse, alal. Ipoliitilne Inik (The jshington Reagani jindäjaks i Ixtraordi- )rmeeri- Ikestatud kodumail , n hädar tubas sa- I tervitusi le üle an- I sisukalt, lia fakti-jäi Adel" Iheks ka ;tupidist 'arimini kel va- )eeria — Igi olnud ;i saa te-, II panna jdi: endile kanna- [asäegses „kolöo-l^ jastatud ca Balti la enam iresident piirab lees- kui ad maad (Hong j.t.). [dge-pod-ihu kuu-id maad [INGTG- [ kord on ihekorra. 'aadeldä USA ei 1:1a oma rne vaja* Iku tasa-võima-asus kõ- [delegaat - 1944. lasse tul- 1952. a. Ivalitsuse änalüü-k of the Council. teenistu-foetluse- L. Jagan et ei' to-jrika on. üse lävel sõjaliselt, .lk. 3) I 1 nui NELJAPÄEVAL, 27.' ,<,li,j,ljn^l>^.ljfju,ti;^|iH,imjll,i»l'jl!r,iy|jif|H[J<iliüllü.M;.1 a 0 0 r Algus lk: 2^ : : . majanduslikult ja moraalselt. Maa ja rahva säästmiseks on vajalik | tema tugevus. USSR, on viimased ^pasta-kümned mineerinud teiste ralivaste mõttemaailma ja samaaegselt ehitanud üles oma sõjalist jõudu.' Vastu-; seisu sellele tuleb alustada k o h e ning seegi pn juba liiga hilja. Probleemid: dialoog. Nõukogud^, Liiduga on võrdlemisi lootusetu, kuigi see on president Reaganil kavas; NATO — • Ärgu unustatagu, et Ameerika ei kaitse ainult iseennast. Näitelp: lubadus kaitsta Norrat ja K a n a d a t ! V Lõuna-Aafrika jküsimus (USA jätkab vahekorda). Kesk-Ida, Hiina, Taiwan— On küllalt riike ja' maid, kes jagavad seisukohti ja aru-; saamasid USA-ga, ka Nõukosude Lii-j du suhtes.'' Seepeale üks .delegaat saalist: „Mulle näib, et sest ajast saadik, mil siia konverentsüe tulin, on Venemaa „lemmik-märklaud!'' Äge diskussioon kestis keskööni, Võinuks än'ata; et järgmine päev; pealegi pühapäev, oli vähem tormiline. Veidi rahulikum küll. , , „ÄJÄKmJÄNIKU VAADE OTTAWA SÜMMIT-ILEf , oli teemaks autorile ja aiakirjaniku-le. RICHARD GWYN — ,.Toronto Star" Feder,al Affairs toimetaja/ko-lumnist. ja „The Northern Magus".. Pierre Trudeau kriitilise biograafia, autor. Sündinud Inglismaal, üles kasvanud Kaug-Idas.. United Press Inter-nationaFi, Thompson ajalehtede, M^cLpan Hunter'i ja Timp Magazi-ne'i Ottawa korrespondent. I Moderaator.Whipple Steinkrauss'i (Kodakondsuse osak. direktor, Gnt, Kultuuriministeerium, CIPA direktor, end. president) poolt tõstatatud küsimustele: ,,Kas Ottawa Summit saa\aitas midagi? On põhjust optimismiks? Kui tähtis on Kanada osa? Nõukogude Liidu ükskõiksus või boikott? Kuhu läheme siit edasi?", yas° tas R. Gwvn: -' : .,USSR on haige ühiskond.. Miks peaksid Põhja—Lõuna •-vahekorrad olema primaarsemad, kui Ida—Lääne vahekorra pinge ei ole lahendatud või lahendatav? Globaalsed läbirääkimised Põhja—Lõuna vahekordade osas on tagasi läinud 1980. a. Summit'ist saadik .Veneetsias. Tru-deäul pole õnnestuniid kanadlasi kaasa. tõmmata. Oleme Expo'st saa- ; dik iseendiga tegevuses j a .ennast täis. Trudeaud kahtiustatlakse ^uue positsiooni taotlusis (UH) nii Washingtonis kui isegi Brasiilias! — Siiski peaksime olema Quebeci ja Alberta probleemide kõrval ka huvitatud sellest, mida maailm teeb ja tahab. Muidu oleme kui cowboy, kes ennast ise jalga tulistab!": John Walker: „T-rudeau katsub olla Pears.on oma alanevates aastates,; kuid tal puudub Pearsoni süda. Qtta-wa Sumniitvoli...! — MacGuigan oli Wiinis kull (,>hawk'') ning vastu igasugustele venelaste osavõttudele konverentsidest!" R.:Gwyn: „Venemaa kardab Poolat' ja Hiinat., Mis peaksime meiei kartma Venemaad?" \ ' R. A. Palmer (London): „Nõukogu« de Liit pole Venemaa. Sovjetid ei karda Poolat. Võivad oma tankidega sõita Atlandini välja ilma hinge tõmbamata!" ^ . • Samas stiilis kestsid argumendid lõunani välja. - ' f Gwyn;„Reagan on Lääne-maaüma loomulik juht. Esines .0|ttawas väga kõrge kvaliteediga. Hämmastav va-, heGarteriga". . Edasi: USA ja Kanada vahelcord, Jaapan, tehnoloogia vahendus, NATO, Varssavi pakt jn^. jne. ; R. S^myth (Mc)ntreäl):„Peaks ehtitama sildu rahvaste,vahel tühtsdmise .• asemel."^ • , ^•\.'-v . J. Walker: „Kesiräägib sildade ehitamisest, küsigu-',venelastelt, miks nemad -Põhja—Lõuna silda ei ehita. Ida—Lääne sildadest rääkimata!" . « v , ^ ^^^5^ \ \ \ \ Eesti Ma|andi!sk!ubi: Suvepäevailt: 16. augustil Co! renäine Nora Kiiisa, .Osavõtjad on kogunenud RooEeem'e ja OTTAWA —, Kuninglik koriiisjon avaldas möödunud nädalal oma uurimuse tulemused, mis näitavad, et Kanadas on ajakirjanduse monopol, mille valitsus peaks lõpetama. Kanada 117-nest päevalehest omavad 88 lehte suured kirjastused. 54 nendest on kahe kirjastuse Thompson ja Southam omandid. Need kaks kontrollivad 58,796 päevalehtede üldti-raazhist Kanadas. Nn; Kent komisjon soovitab, et Thompson Newspapers peaks müüma kas Torontos ilmuva hoimnikule-he „Globe and Mail' või 39 teist leh-te mis ta omab. Sainuti soovitatakse keelata suurkirjastustel uute ajalelu tede juurde ostmine ja soodustada uut^ ajalehekirjastiiste asutamist, muuta toimetajad iseseisvamaks, asutada pressiõiguste osakond Kanada Inimõiguste komisjoni juurde, keelata ajaleheväljaandjatel omada raadio- ja televisioonijaamu. Komisjoni ettepanekud said ajaleh-tede poolt terava kriitika. Leiti, et see on katse piirata ajakirjanduse vabadust riikliku kontrolli alla viimisega. Kõik feed Viitavad Moskva j30ole Toronto „Sun" peatoimetaja Peter Worthington selgitas hiljuti ülemaailmse terrorismi organisatsiooni, taktikat, väljaõpet ja eesmärke Clai-suvekodu veeplirÜe.Pe. re Sterlingi poolt, koostatud, doku- , , 1.. ir. »JJ « / a mentaalsetele alustele rajatud raa- Mteriga ja klubi esimees Lembit Jan®§ ,,Bunny dega (Anne ^ ^Terrorism kui rahvusvaheline vandeselts" alusel. Selle kohaselt on rahvuvahelise tertörismi juhtimise vastuvaieldamatuks keskuseks Mosk-a e (Algus esiküljel) kl: kogu ees tlaškonnale, eriti • soja-ritegude jaoks ei ole selles paragrahvi, ja dir. Ryani ametnikud ei taha kuuldagi kui kommunistide kuritegudest räägitakse. Kui näiteks on katset tehtud ette tuua fakti — kui- .meestele suure ja elulise tähtsusega, das Tartus erine saksa okupatsiooni-peab • tä -tarviliseks, et Rahvuskomitee juhatus selgitaks miks ei õle tulnud ühist teadaannet ja miks on vii-, binud ka informatsiooni andmine? ' •-'r'^- :;• E. Vabadusvõitlejate Liidu ÜSA-s esimees koi. Y. Ansofi on vahepeal saatnud uue kirja kohtuministeeriu-mi eriosak. juhatajale. Selles on ta eriliselt toonud välja •fakti, et üSA-s ei uurita niitte soveti sõjakurjategijaid, vaid ühekülgselt ainult natside ja oJetatavasti:natside pmi tõenduste põhjal mis antakse N. Liidult. Eesti sõjameeste ühinguis on nõudmine, et vägede saabumist kommunistid tap- 13 aastat tagasi, 21. aug. 1968 Nõukogude Liidu väed, koos teiste Varssavi Pakti riikide sõjaliste jõududega marssisid Tshehhoslovakkiasse, lik-sid vangla õuel 198 isikut kphtuotsu- videerisid seal Dubcheki valitsuse ja seta, ja et kas sus nende tapjate kiri- , tegid lõpu ,J^raha Kevadele" või nipidamine Näituseväljaku laagris ja ^sotsialismile inimese naoga". Mosk-pärastine kohtuotsus ning selle täit- va ei talunud mingisuguseid muuda-mine pn sõjakuritegu?! --siis dir. j^sl kommunistlikus korras. Kõik Ryani ametnikud ei taha seda kuulda muudatused tühistati ja asemele tuli — see eiõle nende asi. Ja dir. RyariiJt Moskva näoga kommunistlik dikta- -väljastatuda^keetlehed, kuulutused tuur koos N. Liidu sõjaväelise oku-teiste; maade^ eesti pressis j.m. otsi vad andmeid komnlunistide va.^tu aga mitte kommunistide poolt tehtud tegude kohta. asutaks uurima, immigrante, kes 1940 —45 a. võisid olla N. Liidu pbUtsei- du vabadusse põgenenud prokuröre, aparaadi, sõjaväe voi administrat- Selgitati kuidas lavastatakse N.- Lii-patsiooniga. Vabaduses viibivad tshehhid ja slovakid nimetavad seda päeva Nõukogude Häbipäevaks ja tähistavad seda päeva N. Liidu vastaste demonstratsioonidega, kuni Tshehhoslovakkia ja ' kõik teised K. Linnase protsessis esines kohr ikestatud rahvad saavad vabaks, tus rida eksperte, ka üks end. N. Lii-siooni teenistuses. Sellega tuleks jälitada natsi-Saksaniaa liitlase N.' Lii-" du poolt toime pandud inimeste "tagakiusamist. Dir. Ä.Ryan vastas sellele, et tema asutus .rakendab seadust igaühe vastu kes on süüdi, vaatamata- rahvusele või kodakondsusele, ja kaitseb süütuid, . • i KohaHkus eesti' ajakirjanduses li- ; satakse selpuhul, et dir. Ryani asutus töötab eriseaduse alusel, mis end. Esindajatekoja : liikme' Elizabeth Hoizmani .poolt imestamisvaärt viisil Kongressis läbi suruti ja mis käib mitte sõjakuritegude vaid ainult natsidest sõjakuritegude jaUtamise kohta ja ainult natside okupatsiooni kestvusel ning piirkonnis toimunud : sündmuste kohta. Kommunistide kudus protsesse ja yõltsitakse dokumente ning sunnitakse tunnistajaid valetama. Teiste hulgas kuulas kohtunik eksperdina kaebealuse advokaadi palvel Marylandi Ülikoolist N. Liidu ja Ida-Euroopa rahvastiku olu-, de uurija ja autori prof. T. Parmingu seletusi, peamiselt dokumentatsiooni •alah ••• jva õhtul oYi vaatluse. all KANADA R O L L ' -: Kõnelejad: • : .MARCEL MÄSSE— Ganadian •International Development Agency president; : ': V IVAN H E A D .-International De-veiopment Research Gentre president; . rahvusväheHste vahekordade välispoliitiline: nõuandja Trudeaule 1968—78, esindades sageli peaministrit Kanada delegatsioonides; JAC:QUES H E B E R T - Worki Youth president ning Fecjeral Gultü-ral Review kaasesimeeš. i Ivan Head: ,„Vajame arusaamist, tagasihoidlikkust, hea-naaberlikkust, ausust ning tahet oma hüvesid jagada. Liigseks eneseuhkuseks ega ülistamiseks pole põhjust, eriti kui arvestame, et aastal 20Ö0 n.n. kolmas Maailm produtseerib ühe-neljandiku kogu maailma toodangust. Ameerika os^ on langenud 1960. aastast saadik 45%-lt 38%-le ja on kindlasti vähem kui; 30% astal 2000. — Peame küll aitaja teisi, kuid peame ka ise säiluma, globaalses meTeš.-' Ülihuvitav, sisukas, mõttetihe, pro-vokatiivne, faktide-varuline; näidiste- .rikas, vaidlusierohke ning ..pidevalt stimuleeriv CpuchiGhingi konverents lõppes esmaspäeval,3. aug. üldkoosolekuga. Vahetati rnuljeid, tehti kokkuvõtteid hing avaldati soove ning^ ettepanekuid järgmise konverentsi^ teema ja formaadi osas. : Korraldav komitee, eesotsas;GIPA" president K, Swintoni ning konverentsi esimehe; GIPA-asepresident E. Koch'iga olid teinud tohutu ja tulemus rohke löö. j ; V , Moderaatoritena toimisid peale va-remnimetatute veel Melbourne V. James, GIPA end. 'president, Information, Services, Bell Ganada, direktor; M.E:iizabethSmith, The Trust Com-pan| cs Institute direktor; Hilda Wil-son,. GIPA direktor ning Dävid Mac- Donald, The Futures Secretariat president ja endine kommunikatsiooni minister ja riigisekretär, : Baltlasi delegaatide nimekirjas nime -järgi otsustades ei olnud peale •GIPA direktor Valve Andre ja Anitai /Saar'e.'' • •• .• , Eestlaste osavõtt konverentsist võimaldas, meie rahvast ning meie vabaduse taastamistaoüusi, tutvustada ja selgitada paljudele vaba maali-, ma mõtlemist suunavatele isiksuste- Torontos tähistati Nõukogude Hä° bipäeva N, Liidu vastase demonstratsiooniga raekoja väljakul. See algas Tshehhoslovakkia lipu heiskamisega raekoja lipumasti, Kanada ja Tshehhoslovakkia hümni laulmise saatel. Pärast lipu heiskamist koguneti raekoja esisel väljakul, kiis palvuse pidas preester Janda ja kõnedega esinesid mitmed föderaal-, Ontario provintsi ja Toronto linnavalitsuse esindajad koos mitme rahvusgrupi keskorganisatsioonide esindajatega. Eriti raskelt ründas Nõukogude imperialismi Ontario valitsuse esindaja Yuri Shymko, kes loetledes rahvaste ülestõuse kommunistliku korra vastu sed ameerika ajalehed kirjutavad väitis, et Kesk- ja Ida-Europa rah-ühenduses Karl Linnase vas.tu alga- ' vai on villand kommunistlikust kor-nud protsessiga, et tema advokaat rast ja see kord tuleb lõpetada ühis-kaebab praeguse (LJO kohtu otsuse^^^ moodustamisega rahvaste peale edasi järgmisse kohtuinstantsi^ poolt, kes elavad Balti-ja Mustamere Juhul kui kohtuotsus on Linnasele^ ^'ähelisel alal. Rahvas plaksutas tor-negatiivne. Ühtlasi märgitakse-, et hiliselt mitmel korral tema sõnavõ-arvestades käibel olevate kohtume- ^ netlüstega, võib see protsess kesta kuni seitse aastat. ': jakul oli mitme rahvusgrupi esindajatest koosnev „21. augusti komitee", mis on moodustatud tshehhide ja slovakkide algatust. Korraldajate arvates oli seekord rahvast rohkem raekoja väljakul kui möödunud aas-- tal. Tulevikus nad loodavad sellele nõukogudevastasele demonstratsioonile kokku tõmmata kuni 10 000- inimest. Peale tshehhide ja slovakkide olid raekoja väljakul suuremate rah-vusgruppidena kohal poolakad, uk-rainlased ja ungarlased. Eestlastest õlid kohal ainult mõned üksikud. Au^ külaliste seas oli EKN esimees Laas Leivat'^ kes esindas Eestit ja teisi Balti rahvaid. Pärast sõnavõtte näidati filmi „7 päeva, mida tuleb pidada meeles" — Vene vägede sissemarss Tshehhoslovakkiasse ja range kommunistliku korra taastamine sellel maal. e « 0 • • 9 . E . ) ,— Mitmed siin- Nõukogudevastase demonstratsiooni korraldajaks Toronto raekoja väl-ist alustab oma teist tegevusaastat moodsa , võimlemise lastele, teismelistele, naisteleo Registreerimine kohapeal enne tunde. Täpsema informatsiooni saamiseks Annely Riga 224-1674,: või.; Siina Kasekamp 222-5751 Hiljuti möödus 20 aastat Berliini valli ehitamisest Ida-Saksamaa kommunistliku valitsuse ja N. Liidu oku-patslooniväe poolt. Esimeses jäi:je-korras ehitati häbimüürl 130 lan, läbi BerlUni ja selle eeslhmade. Hil-jem pikendati seda Balti merest kuni Austria piirüii. Sellega Berliini hä. blmüür jagab Euroopa kaheks. Ühelpool elavad vabad eurooplased ja teisel pool kommuiüstlku diktaituurÜ orjad. Peamine põhjus, miks Berlihii hä-bimüür ehitati, oli hulgaline sakslaste põgenemine ida tsoonist lääne tsooni. Kuni 1960. aastani oli läände põgenenud 3,5 miljonit sakslast ja põhjustanud sellega ida tsoonis suure tööjõu puuduse. Sellele tuli panna piir. Pärast häbimüüri ehitamist on õnnestunud ainult ülssikutel (72) pääseda vabadusse. Berliini häbimüüri ehitamise 20. aastapäeva puhul korraldati pärjapa-nek nende mälestuseks, kes põgenemisel läände on hukatud Ida-Saksa^ maa piirivalve poolt. Neid on küllalt palju. Idä-Berliinis samal päeval korraldati suur sõjaväeline paraad selle tähiseks^ kui efektiivselt Ida-Saksa» maa kaitseb oma kodanikke lään© halbade mõjutuste vastu. va. P. Worthington toob väljavõtteid sellest raamatust rahvusvahelise terrorismi ettevalmistamise ja kasutamise kohta. Juba Lenin ja Stalin.os-; kasid, hinnata terrorismi kui head võimu haaramise abinõu. Esimelie kasutas seda kui abiõu segaduste sünnitamiseks ja teine kui relva demokraatliku korra kukutamiseks ning asendamiseks kommunistliku diktatuuriga. I Toetades ja organiseerides rahvusvahelist terrorismi Mosva püüab jääda varjatuks. Ta ei taha olla kusagil otseselt segatud terroristide varustajana ja juhtijana. Selle vastu on olemas püüe esitada terroriste tui tänapäeva Robin Hoode, kes rikastelt võtavad ja vaestele annavad.- Tihiti nad nimetavad endid vabadusvõitlejateks sellel maal kus nad tegutsevad. Need „vabadusvõitlejäd" ei ole seni asunud võitlusesse ühed va-sakpoolse diktatuuri vastu, vaatamata Sellele, kui veriselt see rahvast rõhub, kaasaarvatud N. Liit'ja kõik tema satelliitid. Viimaste, andmete kohaselt N. Liidu instruktorid õpetavad välja terroriste Kuubal, Liibüas, Liibanonis, Lõuna-Ieemenis, Põhja-Koreas, Ida- Saksamaal, Ungaris, Tshehhoslovak-kias, Bulgaarias ja eriti suures ulatuses N. Liidus. Aktiivselt on tegutsemas momendil 140 terroristide gruppi 50 mitte-kommunistlikus riigis. Kõigil nendel gruppidel on N. Liidu instruktorid, nõuandjad, relvastus ja laskemoon. Eesmärgiks on kõikjal demokraatliku korra asendamine kommunistliku . diktatuuriga. Läänes seda siiski läbi näha ei osata ja mitmel pool nõutakse terroristidele kui vabadusvõitlejatele tegevuse vabaduse andmist ja nendega rahuliku koostöö nõudmist. ' / •. ' N. fitiiiHniiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiitiniiiiiiiniiiiiiiiniiiii) MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA^ ' ~ 1918. Qllilliliiillilililililllilllliillililiillillitlltlllliillliliililiillilill^ leiti Tartu JA TORUD ALUMIINIUM AKNAD J A UKSED RÄÄSTAUÜSED' JA PÄiKESEVÄRJUD. : ^ 20 ÄÄSTA GARANTII Ilmunud KUU St. W. Toronto, Ont. • Omanik A R T U R S M I ME e ühensdiast firma omanikiiga.^ El mingit vahemeest. OBI Mind: $!3J© MÜÜGIL Bl Broadvfgw Äv«. Toronto. Ont. Soome jseseisvuseaja kõige laiemad väljakaenvandused, et otsida keskaegset kirikut Kemimaal, Val-mariniemis Põhja-Soomes, on olnud tulemusrikkad. Ilmselt kirik ehitati 1300-sajandi algul. Huvitavaks asja teeb asjaolu, et leiti üheksa vana hõbemünti pärit keskajast. Kõige vanemad nendest. i300-sajandi keskelt. Enamik rahadest on rootsi nn. brak-teaatid (õhukesed ainult ühele poolele pressitud väiksed mündid) mida kunagi varem pole leitud Põhja-Soomes. • Rahade J hulgas on ka üks 1300-sajandi lõpust Tartu ööriline (äyrityi-nen). Kujidas see raha Põhjalasse jõudis, seda ei ole veel selgitatud. Kirik põletati maha venelaste poolt 1517. aastal.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 27, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-08-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810827 |
Description
Title | 1981-08-27-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
643) 1981
;TÜ-
[A), mil-karah-
Isutatud
jva riah-ith"
pea-ifidation'i
^'gema ja
poliitikat
buses nii
.Kolmas
Ikuleeri-a
nende
ikke hü-lamaican
)Ogi alu-lamiTie—.
fvuste ja
vajaduste
^mentan-
Ith Rela-lith
Lätin'
allkpmi-
.
nõrkus
Lis on sel-
Lolmaiida
la Lääne
fcüks. Pal-raskuste
,i •
m Harb-tlent;
vä-
• 0};
ingfon") ,
Il kõrg- ;
tva dis-"
MacDo-ienti
CI-i
t . ; !
lentsi ni-
Poliit-transit-n
Team)
litse, alal.
Ipoliitilne
Inik (The
jshington
Reagani
jindäjaks i
Ixtraordi-
)rmeeri-
Ikestatud
kodumail ,
n hädar
tubas sa-
I tervitusi
le üle an-
I sisukalt,
lia fakti-jäi
Adel"
Iheks ka
;tupidist
'arimini
kel va-
)eeria —
Igi olnud
;i saa te-,
II panna
jdi: endile
kanna-
[asäegses
„kolöo-l^
jastatud
ca Balti
la enam
iresident
piirab
lees- kui
ad maad
(Hong
j.t.).
[dge-pod-ihu
kuu-id
maad
[INGTG-
[ kord on
ihekorra.
'aadeldä
USA ei
1:1a oma
rne vaja*
Iku tasa-võima-asus
kõ-
[delegaat
- 1944.
lasse tul-
1952. a.
Ivalitsuse
änalüü-k
of the
Council.
teenistu-foetluse-
L. Jagan
et ei' to-jrika
on.
üse lävel
sõjaliselt,
.lk. 3)
I
1
nui
NELJAPÄEVAL, 27.'
,<,li,j,ljn^l>^.ljfju,ti;^|iH,imjll,i»l'jl!r,iy|jif|H[J |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-27-03