Meie Elu = Our life, February 20, 1986

              NELJAPÄEVAL, 20 VEEBRUARILTHURSDAY, FEBRUARY20
tl
ii
Dl
li
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,,.Toronto, Onl. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951
Toimetajad; H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 LuhmannDr., New Milford,N.J.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" Väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
V Asut: A. Weileri algatusel 1950.
..Meie.Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljäp. kl. 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. - 1 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . S43.00, 6 k. S24.00,
3 k. $15.00. ' t USA-sse 1 ä. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaade^se 1 a. S52.00,'6 k. S28.00, 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50. 6 k. S14.25. 3 k. ^7.00.
USA-sse 1 a.S33.00, 6 k. S16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. S62.00. 6 k. S31.00, 3 k. $15.50.
Head võitlust
(Algus esiküljel)
0 0 0
Üksiknu - 75ö;
Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel S6.00,
^ tekstis $5.00. ,
[ . !
Vabariigi aastapäevaks ,;Meie Elule kirjutanud
praost Rudolf Kiviranna
Eesti Vabariigi sünd ei olnud
maailma sündmuste soodsate olu­kordade
või poliitilise juhuse pro­dukt.
See oli midagi, mis ürgjõuna
esile murdus eesti rahva hingest ja
leidisjvastukaja ka nende^südames,
kes olid nõus väljakuulutatud.va­badust
kaitsma ja rahu saabudes
seda kõikidel elualadel üles ehita­ma.,;
'
Põhialuste rajamine kõigeks sel­leks
oli aga toimunud pikema aja
jooksul, eriti aga möödunud sajan­di
rahvuslikust ärkamisliikiiimisest
•alates. • :, , ' j
Eesti Vabariigi sünd oleks olnud
mõeldamatu, kui meie ajaloo kujune­miskäigus
oleksid puudunud sellised
nimed nagu seda olid arstid Fried­rich
Robert Faehlmann ja dr. Fried­rich
Reinhold Kreutzwald, ajakirja­nik
Johann Woldemar Jannsen ja te­ma
laulikust tütar, keda me tunneme
ja armastame Lydia Koidula nime all
ja kelle surmast tänavu möödub 100
aastat, ja siis vaimulik-teadlane, tuli­hingeline
rahvuslane Otepää ja Pe­terburi
Jaani koguduse hingekarjane
dr. Jakob Hurt ja ta kaastöölised ja
need, kellele langes otsene etteval-n\
istus riikliku iseseisvusy sünniks ja
kõik nende aate- ja töökaaslased.
Need olid inimpsed, kelle süda­meid
Jumal oli puudutanud ja vormi­nud
ja.kes siis kristliku armastuse ja
ohvrivalmidusega .end rakendasid
oma madalusse surutud eesti rahva
teenistusse. Nad|ölid\andekad inime­sed,
kelle ees oli lahti tee välisele
edule sakslaste või venelaste' hulka
kadumise läbi Aga ükski neist ei
valinud seda teed, vaid jäid ustavaks
-oma rahvale. Nad ei teadnud ega
«-võinudki aimata' et see, mida nad
armastusest juhitud südamega tee­vad,
teeb kord võimalikuks Eesti Va­bariigi
sünni.
Kristlastenameie usume, et Jumal
on universumi, maailma, aga ka rah­vaste
saatuse Juhtija. Meie ei leia
Jumalategevuse jälgi mille ainult Iis­raeli
rahva ajaloos, nagu seda käsit­leb
Vana Testament. Meie tohime
püha ja armurikka Jumala tegevuse
jälgi otsida ja leida ka ^esti rahva
elust. Selles mõttes on meüe ja meie
usuelule, me arm.ast;usele, loodusele
ja ustavusele tähtis oma rahva ajaloo
põhijoonte tundmine ja nende elava­na
oma südameis kandmine. ;
Kui ma kristlasena tahan olla elav
oks oma rahva elupuu küljes,' siis pn
vajalik selle puu tundmine ja temaga
ühendusse jäämine, mitte ainuh pat­riotismi
pidupäevade meeleoludes,
vaid veendumustes ja ideaalides, mis
küpsevad me hinges ja toovad esile
tõsise isamaa-armastuse.
INIMÕIGUSED RÖÖVITI
Ütlesin: põhialuste panemine Ees­ti
vabadusele ja riiklikule iseseisvu­sele
toimus väga oluliselt möödunud
sajandil. Tohin lisadiai nende põhi­aluste
rajamine läheb tagasi veelgi
kaugemasse minevikku ja nimelt
sinna, kus 460 aastat tagasi Martin
Lutheri usupuhastus tungis Põhja­maadele,
eesti rahva eluruum kaasa
arvatud.'
Esimest korda me rahva pikal aja­lookäigul
võeti luterliku reforniät-siooni
otses^lmöjul tarvitusele eest­laste
oma keel — jumalateenistus­te,
raamatute ja kirjakeelena. Veelgi
rohkem: tihe side hakkas meid ühen­dama
Lääne- ja- Põhja-Euröopäga.
Luterlike Rootsi kuningate tark
idapoolitika kandis hoolt selle eest,
et me ei sattunudVene-Liivi sõja läbi
Ivan Julma valitsuse alla. Koos
soomlastega me kuulusime nüüd
Rootsi kuningriigi koosseisu. Stock- ,
holm oli meie, pealinn, kuhu ka meie
talupojad om'a soovide ja problee­midega
võisiq minna ja neid usaldus­likult
oma kulhihga ette kanda.
Meie rahva ajaloo suurimateks õn-netusteks
ei olnud sõdade, nälja- ja
katkuajad, mis tulid, nõudsid ras­keid
ohvreid, kuid siiski möödusid.
Meie rahva suurimaks õnnetuseks
oli, küi meid 1700-1710. aasta vahe­mikul
välja kisti luterliku Rootsi ku­ningriigi
Icoosseisust ja allutati 200
pikakt aastaks meile võhivõõrale
Vene võimule.
Keisrinna Katariina II korraldus­tega
rööviti eesti talurahvalt viimsed
iriimõigused ja meie esivanemad su­ruti
pärisorjuse alandavasse olukor­da
ja sellega kaasnevasse viletsusse.
Vene valitsus ei näinud selles midagi
• erilist,kuna nende omad talupojad
olid nõndasamuti igasuguste õiguste­ta
viletsad orjad.
SISEMISELT VABAD
Meie ajaloo uurijad on tundnud
huvi selle vastu, kuidas oli võimalik,
et meie rahvas niisugustest tumeda­test
ajalooperioodidest suutis läbida
terve ja murdumatu hingega?
Kõigepealt: pärisorjusse surutud
eestlased mäletasid elavalt rootsi ae­ga,
kus rnk ja Kirik olid valvel ja
võitluses nende inimväärse elu õi­guste
eest. Oma lastele ja lastelas­tele
nad jutustasid: meie ei olnud
alati orjad!.
Nüüd oli neilt võetud riigi kaitse,
aga neile oli jäänud alles nende kõi-.
gutamatu usk Jumalasse, Tema õig­lusse.
Tema abisse. Alles oli jäänud
Kiristuse Kirik oma igapühapäevas-te
eeslikeelsete jumalateenistuste ja
Eesti Piibli, lauluraamatu ja usuraa-matutega
oma emakeeles, mis leidu­sid
kõige lihtsamateski suitsutare­des.
Mälestuste ja usuväärtuste kõrval
oli kolmandaks säilinud uhkus olla
eestlane —• hoolimata kõigist alandu­sist.
Säilinud oli hingelis-vaimselt
tervete inimeste julgus ajada sirgeks
oma selg ja terasest vastupanujõud,
kes ei lase end sisemiselt murda.
Põldudelgi ja eesti kodus nad laulsid
usulaule ja seda, mis rahvaluule
võrratute rikkustena oli- rännanud
põlvest põlve eestluse sisemiste rik­kustena.
Meil on põhjust seista aukartuse­ga
nende meie kaugete esivanemate
usulisvaimse suuruse ja kangelaslik­kuse
ees, mille iseloomustavaks joo­neks
on: väliselt orjastatud, aga sa­mas
siiski,sisemiselt vabad! See on
sama olukord, mis praegu kehtib me
põlisel kodumaal ateistlik-kommu-nistlik
orjastuse ajal!
Meile on säilinud piibleid, laulu-ja
jutluseraamatuid meie rahva raskest
ajast 18. sajandi teisest poolest ja
need raamatud kõnelevad sellest, kui
hoolsasti neid kasutati hingelise elu-leivana.
Pisut paremate olude tulles, eriti
aga siis, kui 1802. aastal uuesti avati
: Tartu Ülikool, algas see, mis kujunes
otseseks ettevalmistuseks 2. veeb­ruari
1918.a. suurpäeva saabumisele
rahvusliku juhtkonna kujunemise ja
tegevuse näol.
majade arhitektuurist, kust peame
lugema suuri saavutusi kommunis­mi
all ja meenutama, mis oli põl'
lumajanduses varem. Imetleme!
Kuid kuulame ka kodumaal käinute
sügavkurbi jutustusi nende lagu­nenud
kodukohtadest ja nägema
nende pisarais silmi. Eesti rahvale
maalitakse Potjomkini külasid,
kuid meie peame teadma, mis on
tegelikkus ja tõde ja seda levitama.
Meie peame teadma, et Vabas Eesti
Vabariigis olnuksid saavutused suu­remad
ja inimene elanuks paremini.
Sest iseseisvas Eesti Vabariigis
olnuks meil vabadus. Vabadus
praeguses Eestis puudub täiesti.
Seepärast peame siin elama vaim­ses
vabaduses ja vabaduse nimel
võitlema eesti rahva saatuse eest
lakkamatult edasi.
Sellisena jääb 24. veebruar —
Eesti Vabariigi aastapäev — meile
kõigile pidevat võitlust innusta­vaks
päevaks.
Et see nii oleks, siis peame ka
teadma, mis on meie ülesanded.
Esimene neist on meie eneseuhke
ja kange mehe ja naise vastastiku­ne
kokkuhoid ja vastastikune lugu-pidamine.
Kiidetagu heaks või pa
dagu pahaks, kuid vastastikusest
lugupidamisest on meil sageli puu­du
jäänud. Igaüks ajab „bma asja"
ja vähesed küsivad, paljuks see
teistesse puutub. Eesti ühiskondlik
„löögijõud" on väike meie arvu
tõttu. Veelgi väiksem on löögijõud
eripüüdluste tõttu.
Oleme suutnud poliitilisi kontak­te
sõlmida vähesel määral, kuid asi
seegi, kui saame meie küsimusi sel­gitada
õhtusöögi juures või klaas
käes seistes. Meie ei ole suutnud
jend siss^e murda massimeedia juur­de.
Oleme seetõttu jäänud võõraks
laiadele rahvahulkadele, kes moo­dustavad
tuumiku demokraatlikus
ühiskonnas. Uuritagu, kuidas see
sissemurd toimus esimeste Eesti
Päevade aegu Torontos ja püütagu
järele teha.-
Peaksime miljonärid olema kui
tahame trükistes esineda ainult
kuulutamise korras. Peame omale
nõudma ruumi ja kui mitte teis^iti,
siis vaid ühe trükise näol, kellele
lubame oma toetuse teiste rahvus-gruppidega
ühiselt. Mõnisada tu-^
hat ühinenud lugejat ühele lehele
peaks olema suurem meelitus kui
harvad kuulutused ainult oma rah­vusgrupi
nimel.
Eesti Vabariigi aastapäeval an­name
jälle oma tõotuse võidelda
edasi eesti rahva huvide eest. Kuid
selleks vajame aktsioone (mis toi­muvad)
ja vastuaktsioone, mis se­niste
kogemuste kohaselt on nõr­gad
või olematud. Nimetame vaid
VEKSA sidemeid läänemaailmas,
kus kultuurisidemete näol puurib
tõuk tervesse tüvesse. VEKSA il-
TORONTO - Kohalikes suurleh-tedes
ilmus usutlusi Leila ja Valdo
Randperega. Nende taotluseks on
äratada vabade rahvaste tähelepa­nu,
et Nõukogude Liidu valitsus
keeldub andmast luba nende 2-1/2
aastasele tütrele Kaisale, ühineda
vanematega Rootsis. Randperede
tütar Kaisa jäi Eestisse, kui vane­mad
1984.a. palusid Rootsis poliiti­liste
põgenike staatust.
OTTAWA - Kiiresti rikastuda
soovijad Kanadas on paisutanud
massilise loterii „Wintario" suu­reks
sissetulekuallikaks riigile.
Möödunud viie aasta sissetulek oli
Sl,3 miljardit. Sellest on saanud
toetust paljud sportlikud, kultuuri­lised
ja ühiskondlikud ettevõtted,
kaasa arvatud Roy Thomson Hall
ehitus, Royal Ontario muuseumi
juurdeehitus ja pajud teised. Nüüd
on poliitikud mures, kuidas seda
loteriihullustust pidurdada ja saa­dud
tulu otstarbekohasemalt kasu-tada
rahva heaolu parandamiseks.
MANILA — Presidendivalimise
ametlike tagajärgede kohaselt tu­li
võitjaks üle miljoni häälega seni­ne
president Marcos. Vastaskandi­daadi
pooldajad väidavad, et vali­mise
tulemused olid võltsitud ja
kavatsevad välja kuulutada üldst-reigi,
kui Marcos on kuulutatud
Filipiinide uueks presidendiks.,
TEL AVIV - Etioopiast Iisraeli
tulnud juudid pidasid oma ühis­konnas
esimese iluduskuninganna
võistluse ja nimetasid esimesele
kohale tulnud näitsiku „Queen of
Sheba". Etioopia juudid peavad
endid Sheba kuninganna järeltuli-jaiks.
Sheba kuningannaks valiti
20-aastane vabrikutööline Tali Mä­ra.
-
KLAVERI JA AKORDIONI TUNNID
Muusika teooria, ajalugu ja harmoonia
tunnid lastele ja täiskasvanutele.
HANNU ÜMBERT, B.F.A., B.Ed., O.T.C.
Lisainformatsiooniks helist. 661-5742.
mub meie hulka isegi aurahades ja
pühitseb siin Eesti Vabariigi likvi­deerimise
apstapäeva. Kuidas rea­geerisime
meie? Ei kuidagi.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva
meie kõigil^ armsatele kaasmaa-ja
• V.
[a sus saabuski peatselt ränk ta­gasilöök,
mida me tunneme sada aas­tat
tagasi alanud toore venestamis-perioodina.
Venestamisperioodi sihiks oli läbi
lõigata eesti rahva usulise, kultuuri­lise
ja rahvusliku olemasolu elujuu-red.
See oli Peterburi ja Moskva sur­maotsus
eesti rahva kohta, kes pidi
venestamise kaudu kiiresti kaduma
vene halli massi keskele. See oli saa­tanlik
ühe rahva mõrvamise, olema­tuks
tegemise, kustutamise kava,
mida nüüd, 100 aastat hiljem, Kremli
kommunistid ja nende eestlastest kä­silased
uuesti püüavad ellu rakenda­da
me põlise kodumaa pinnal.
Mida tegi eesti rahvas ja tema
juhtkond tolles olukorras? Ja me
küsime ka: mida tegi Tema, kes meie
rahvale läbi kõige kohutavamate ja
raskemate aegade oli olnud Juma­laks,
kindlaks'linnaks ja varjupai­gaks?
On arusaadav: rahva ja tema juhti­de
hoiak oli suure tähtsusega. Aga
kriitilistel ajalootundidel on siiski
tähtsaim see, mida Jumal teeb oma
pühaduses ja armus.
Me näeme: kõigepealt läks täide
see, mis moodustab tänase rahvusliku
püha kirjasõna südamiku:,,Onnis on
rahvas, kelle Jumal on Jehoova, rah­vas,
kelle Tema (s.t. Jumal) õn vali-nud
enesele pärisosaks... Vaata,
Jehoova silmad on nende peal, kes
Teda kardavad ja Tema heldustoota-vad,
et Tema tõmbaks nende
välja surmast!"
^nge
Meie rahvale vaenulikud jõud hak­kasid
varsti märkama eestlaste
tungimist valguse ja suurema
vabaduse poole. See, mis sündis Tar­tus,
Tallinnas ja üle kogu maa eest­luse
elujõu paljutõotavate väljendüs-tena,
ei jäänud märkamata tsaarivõi­mule,
kelle salaJDolitsei — tšekaa,
GPU ja KNVD eelkäija - silmad ja
kõrvad olid kõikjal.
UMALA ABIGA'
See oli 100 aastat tagasi Eesti rali-va
kogemus: ühel pool võimuküUa-ne
tsaaririik ja teisel pool väike eesti
rahvas, kelle ainsateks relvadeks oli
usk Jumalasse ja armastus oma kodu­maa
ja eestlaseks olemise vastu. See
on Taaveti võitlus Koljati vastu ja
Taavet tuli Jumala abiga. võitjana
välja sellest inimlikuh hinnates loo-tusetust
võitlusest. >
Vene võim kõrvaldas eesti keele
kõikidest koolidest, külakoolidest
alates. Umbkeelsed venelased tulle
Tartu Ülikooli, tulid kohtutesse ja
kõikidesse ametiasutustesse. Samal
I 8 (1877) 198®
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on Jõud
Kinnisvara laenud 11,50%
Isiklikud laenud alates 12,50^
465-4659
siVQtud esmasp.-reede 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Aktuaalsel teemal
ajal algas vihane võitlus eesti rahva
Ev. Luteriusu Kiriku vastu. Paljud
tema koguduste õpetajad vangistati
ja saadeti halastamatult Siberisse.
Tsaaririigi salapolitsei töötas tihe­das
kontaktis eesti rahvusest ära-andjatega.
Olukord paistis olevat lootusetu.
Aga siis selgus:.Eesti rahvas seisab
jumala poolel, on Kõigeväelise kait­se
all. Venestamise vihaseimad hävi-tushimulised
lained põrkusid eesti
rahva hinge, tema evangeelse usu,
tema tõekspidamiste ja tema Kiriku
kui purustamatu kaitsemüüri vastu.
Need, kes jäid häbisse, olid tsaari­riigi
võimumehed ja nende eestlas­test
käsilased. Tolleaegset olukorda
me ei saaks paremini iseloomustada
kui lauliku sõnadega tema sügava
usulaulu lõpulõikest: ,,Meie hing oo­tab
Jumalat, meie abi ja kilp on Tema.
SestTemäs on rõõmus mesüda ja me
loodame Tema püha nime peale." "
Nii nagu paljukordselt varem, ko­ges
eesti rahvas järjekordselt Jumala
suurt abi ja jätkas Kristuse nimel
julgelt ja kindlalt oma saatuseteed.
See oli ja jäi ühe kristliku rahva
teeks, kust vägivald ja meelitusedki
ei suutnud teda.kõrvaldada, ka mitte
1905. a. revolutsioon kui eelmäng
usuvastasele punasele terrorile.
Ja kui siis saabus kauaoodatud Ju­mala
tund, helisesid kirikukellad üle
kogu-maa ja kuulutasid keset karmi
talve Eesti vabaduskevade saabu­mist,
Eesti Vabariigi sündi.
Vaata, Jumala silm on nende peal,
kes Teda kardavad ja Tema heldust
ootavad, et Tema t.õmbaks'nende hin­ge
välja surmast!'' Me oleme veendu­nud:
see sõna kehtib ka praegu ateist-lik-
kommunistliku vägivallavalitsu-se
orjastusse surutud Kodu-Eesti
kohta. '
24. veebruaril eesti rahva vabadu­ses
viibivaid tütreid ja poegi kutsu­takse
oma armastuse ja ustavuse
uuendamisele, kutsutakse välja mu­gavusest,
tuimusest ja ükskõiksusest
Jumala,. Kristuse ja eesti rahva pare­ma
tuleviku nimel. Selleks kinkigu
Kristus meile oma Vaimu, abi ja õn­nistust!
Kas antikommunistlik
tegevus on sõjaroim?
Isikute jälitamine oletatavate sõ-jasüüdlastena
näib aina paisuvat ja
võtvat isegiuut ilmet. Pool maailma
paistab olevat nagu juutide lummu­ses,
kus mingid kainestavad hääled
ega vastuväited ei iVia tähelepanu,
vähemalt mitte ühekülgses teade-teteeninduses.
Või ka valitsusasu-tusis.
Kanadas on see jaht alles alg*ast-mes
ja siin on rahvusgruppide!, kust
hulgast ,,natse" peamiselt otsitakse,
võimalus lähemaks suhtlemiseks rii­givõimu
esindajatega, kus saab vähe­malt
juhtida tähelepanu neid rahvus-gruppe
häirivatele asjaoludele, kui
mitte neid veendagi.
USA-s on selline võimalus üsna
nõrk ja pole andnud nähtavaid tule­musi,
kuigi mõned kinnitavad endil
olevat lähemaid sidemeid Valge Ma­jaga
või kongressi liikmetega. Kuna
sõjasüüdlaste küsimus on muutunud
nagu juutide patendiks, siis hoidub
igaüks kõrvale, niipea kui tuleks end
sinna vahele segada. Ministeeriu­mid
suhtlevad ainuh oma kõige ala­ma
ametkonna kaudu, kus esineb sa­geli
juudi rahvusest isikuid. Ja veri on
paksem kui vesi!
Võimudega kokkupuutekohaks
neis asjus on kohtuministeeriumi eri-uurimiste
osakond — Office of Spe-cial
Investigations ehk OSI. See asu­tus
pole aga oma tegevuses erapoole­tuks
küsimuste selgitajaks, vaid pea­lekaebajaks
— ihu ja hingega. Selles
olukorras puruneb muidugi iga selgi­tuskatse
nagu vastu müüri põrgates.
Konkreetsema vastuväitena on etni­liste
gruppide organisatsioonid rõhu­tanud
ning OSI-le ette heitnud Nõu­kogude
Liidust muretsetud andmete
kasutamist, mis on põhimõtteliselt
ebausaldatavad.
KONSULAAT KOGUB ANDMEID
See on aga õieti küll,,haukumine
vale puu all" — nagu siin maal kom­beks
on öelda..-OSI qn siiski vaid
ülesannete täitja temale näidatud te­gevuse
piirides. Mitte OSI pole välja
mõelnud Nõukogude Liidust andme­te
hankimise, vaid seda on teinud
Ühendriikide valitsus või tema välis­ministeerium
või mõlemad koos. Asi
hakkas arenema teatavasti aastaid
tagasi, kui Leningradi loodi USA
konsulaat, sihiga teostada andmete
kogumist Nõukogude Liidu asutuste
kaudu. Suitsukattena väideti, et kon­sulaat
olevat mõeldud lahusolevate
perekondade ühendamise abistami­seks.
Pole teada mitu perekonda on
konsulaat kokku viinud;väike Raisa
ootab vanemate juurde pääsemist,,
aga pole mingit märki, et see oleks
konsulaadi tegevuskavas.
Varsti pärast konsulaadi tegevuse
algust hakkasid selle liikmed Balti­maadel
ringi liikuma ja sealsete kom­munistlike
funktsionääridega ühen­dust
võtma. See oli nii silmapaistev,
et üks samal ajal Baltikumis liikuv
Chicago ajakirjanik hoiatas oma raa­diokõnes
(mis on lindistatud) mitte
uskuda midagi, mis Washingtonis
bahlastele räägüakse. Baltikumis
toimub täielik läbikäimine USA
ametiisikutel Nõukogude Liidu ko­hapealsete
asutuste ja ametiisikutega.
Välisministeeriumi konsulaarkü-simustfe
asutuse kirjas Eesti Vaba­dusvõitlejate
Liidule a. 1981 seletab '
asutuse abidirektor'H.E. Odom, et
välisministeeriumi poolt on USA
saatkonda Moskvas volitatud pida-"
ma piiratud määral otsest kontakti
Nõukogude Liidu peaprokuröriga.
Vormilised taotlused oletatavate sõ­jakurjategijate
vastu süüdistusma­terjali
saamiseks esitatakse USA vä­lisministeeriumi
kaudu Nõukogude
Liidu välisministeeriumile. Viimane
saadab taotluse edasi vastavatele
nõukogude asutustele (KGB-le!) ja
saadab valmis tõendusmaterjalid ta­gasi
USA välisministeeriumile. Vii­mane
toimetab need eriuurimiste
osakonnale protsessi korraldami­seks.
Siia lisanduvad videolindi üles­võtted
Nõukogude Liidu poolt esita­tud
tunnistajate seletustest. '
KOKKULEPE MOSKVAGA
Kõigiks nendeks protseduurideks
pidi muidugi olema üldine kokkule­pe
kahe valitsuse vahel, mille täpset
sisu meie ei tea. Võib aga arvata, et
nõukogud (nagu tavaliselt] said sel­lest
ka mingit eritasu. Igatahes on
väga tähelepandav, et nn. ,,Holtzman
Amendmendiga" (1978) on immi­gratsiooni
ja kodakondsuse seadusse
lisatud ,,sõjakuriteqna" ka kellegi jä­litamine
tema poliitilise maailmavaa­te
pärast. Kuna natsliku maailma­vaate
pärast jälitab see seadus ise,
siis saab siin vaid mõelda, et kuri­teoks
tuleb lugeda kommunistide jä­litamine
ehk selgemini — antikom­munistlik
tegevus.
Siin pole .tegemist sõnakõlksuga.
Läitiud aasta algul oli kohtus läti
poliitilise politsei ametnik E. Laipe-nieks,
keda,süüdistati täpselt isikute
tagakiusamises nende poliitilise
maailmavaate pärast. Need olid mui­dugi
kommunistlikud partisanid ja
hävituspataljonlased. Veel tähele­pandavam
on protsess Yale' i ülikoolist
kõrvaldatud vene keele õpetaja V.
Sokolovi kui endise ,,natsi" propa-gandisti
va:stu, kes on avaldanud
juute halvustavaid artikleid — nagu
saksa armee ühes propagandalehes
„Retsch". Sokolov väidab, et ta olnud
eluaegne võitleja kommunismi vas­tu;
juudivastased lisandid sunnitud
vahele sakslaste poolt.
Nagu ajakirjandusest näha (The
Hartford Courant), oli Sokolovi prot­sessi
jälgimas ka Nõukogude Liidu
saatkonna esindaja Washingtonist.
Kas jätkub Nürnbergi protsess —
või milleks leppis president Reagan
Gorbatšhoviga kokku, luua üks teine
Ameerika konsulaat Nõukogude Lii­tu,
kolmas Ukrainasse? Või muude­takse
kohtuseadusi, kuna praegune
asjakäiki olevat pikaldane (Holtz-,
man, TV Ch.9) ja tekivad erikohtud
1 (Sondergerichte!?) ,,natside" jaoks?
E.N.
OTTWAY HERBAUST
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuannelja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A. TOIGERi poolt.
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K 1N6. Tel. 463-5125
ELLÄRRA
E R V I C E S
19S9 Danforth
14C1J7
Toronto Ont.
t l . 694- 6241
hüpoteeklaenud
!raatnatiipidain!n@
jatulumaks
lielle Rannik
endine
keskvalitsuse
tuiumaksurevident
l»HII'JVBi
*iMeie Elu" ni
(ÜEKN) Ülemj
dusfondi pj
US$100.000.
teel Vabadusf^
miljon dollaril
vabaduse taasi
dusfondi aktsi(
saavutatud cei
lastkordasiooi
larit.
Möödiiniul ai
duskapitali S(n
Aasta jooksul
kogusummas [l]
laim anntHus \
$25.000,00, Kes|
rus oli $70.02 il
tusi arvestama!
Alates 1. auy;\
sev üleskulse ü|
poolt, et kui 1
vähemalt 250 ai
rohkem, siis ühi
tab US $25.000
. Vabiidusfondilol
Laekus 310 saj;
mat annotust, (
batud summa oi
Maade järgi
järgnevalt; Anu*|
US $75.541,20,'
05, Kanada -
1,095,00. Teise(
Saksamaa, Uu.sJ
Guam, Soome ji|
37. Kokku US
VabadusfondI
mine jätkub am
Ohvi
V;
Tartu Collcgj
olid pühapäev^
veeritud Keslil
Kanadas lükmt
tud külalistelel
Vabariigi ises(ii
mise aastapäev
Koosviibimisd
ja kutsutud kiil
olid nende seas
laid, , MailmuiKl
Aleksander L u i|
Kohal o l i ka
major Boris \,v.v.
lähenemisel, ett(|
tis ruumis tugev]
badusristi kandja
vitusega.
K o o s v i i b i m i si
Endel Reinas.
Selle järel tü
August N õ m m il
tervitas kokkutij
tapä(iva piihul jj
nud on 40 aasli
kogude U i l väJ
Eesti. 40 aastal (
ses ja n õ u d n u d El
N õ u k o g u d e väjl
Asume teelahki
minna ja millise|
On selg(i, ei n(
leb meil arenda di
teha midagi. mis|
iseseisvuse pool
Nüüd 011 lähei
guda koos lätla
Allki|
. (Algus
•See toimus 10.
duses viibivad
seda päeva aktul
moodsas kirikusf
liskülaliste vasi
ja College'i täil
nais- ja segakooi
vuslikke laule.
Sissejuhatayaf
keskorganisatsid
lühikese ülevaat]
lisest võitlusest
masest iseseisvu:
terrorist, mida t(|
munistlik okupai
du rahvas on vu
kalt tulevikku nii
maiust, et selgil
maa rahvale ja v.'|
tele, k u i rõhuv oi
sus Leedus. Mei(
va iseseisvuseta!
pie saavutanud i |
Väliskülalistes
tõid tervitusi leed
ter Brian Mulron|
diliikmed John
Boyer» Ontario p(
nister Tony Rupi
napea nimel linnl