1985-05-09-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i" nt. 19 (1836) 1985
pse, •
ise,
|tega.
kirsipuu
ioka huul
liis,
alis.
jnamad,
d on .
i mõlemad.
iremaid,
te
targemaks,
loodi!
[ELLA LEIVAT
^er) on viletsa riage-listmisega,
aga võr-
[ülmisega. Üks piits
umbes paarsada
puud langetada.
lUEMA; '
meeldiks hommikul
juba varem, kui mu
tiseme, on ta üleval,
ib köögis, valmistab
lommikusööki ja ka •
|mu kõige noorema õe
lõunat viib ta meie'
kooli. Peale kooli-leile
koolimajja järele \
^oju, Nüüd käsib ta
[angida, isegi siis, kui
IgiVei meeldi. Kuulen
ja toimetan ta soovide
armastan oma ema
LEESMENT :
|S. Täienduskool
iti laps
värv sulle meeldib
iinine või, punane?"
|s veidi aega ja ütles
It ja julgelt: „Sinine!"
[et sinine on meie lipu
I" kuueaastane Hedi
ja..': .
[ead, millised on kõik
4d?" eksamineerisin
;ini-muät-valge!" oli
la tead?" .
|pp asub ju raamatu-
Ird, kui ma sealt möö-lab
ta mulle §ilma ja
)dašt mefelde."
et eestilipp asub iga
la raamaturiiulil?"
li! Ilmaee^ti raamatu-jsti
liputa nad polegi
A.R.
„Meie EWm, - THURSDAY, MAY 9
Tänevifl pühitsevad meie hõimu-velled
soomlased ülelkogu maailma
oma rahvuscjepose „Kalevala"
150. aastapäeva.
„Kalevala" loojaks on Elias
Lönnrot (1802-1884), vaese külarät-sepa
poeg, elukutselt arst, hiljem
soome keele ja kirjanduee professor
Helsingi ülikoolis; Ta tegi lugematuid
rahvalaulude kogumis-retki,
küll jala, hobusega, sõudepaadiga
ja suuskadel. Sjuur osa laule
pärineb Ida-Soomest ja Karjalast,
tema reisid ulatusid aga ka
Lapimaale, Eestisse ja Ingerimaa-le.
- ,
Aastal 1834 ilmus Llönnroti poolt
koostatud nn. Vana-Kalevala ja
1849 aastal ilmus täiendatud ja lõplik
väljaanne, mis koosneb 50 runost
22 795 värsireaga.
Seni on ^Kalevala" tõlgitud 35
keelde. Eesti keelde tõlkis M.J. Eisen
teose proosavormis 1881-91 ja
August Annist Kalevala värsimõõdus
1939.a.
„KalevaIa" ilmumine lõi põhja
soome rahvuslikule eneseteadvusele
ja kujunes isesei^\juse sümboliks.
„Kalevalast" sai soome kirjakeele
nurgakivi ning ühiskeele arenemise
alus, hing see on tänapäevani
mõjutanud mitmekülgselt soome
kultuuri.
,,Kalevala" ilmumine andis ka
Eestis innustust oma rahvuseepose
„Kalevipoia" koostamiseks. Põhja-
Ameerikas Ipi H.W. Lbngfellow
aastal 1855 otseselt „Kalevälast"
mõjutatult kunsteepose „Haiavata
laulu".
„Kalevala" fegevustik on üles
ehitatud Kalevala ja Põhjala rahva
vahelistele kosja- ja/vaenuretkete-le,
keskseks on sepp Ilmarise poolt
Põhjalale imeveski Sampo valmistamine
ja selle tagasiröövimise katse.
Tähtsamateks kujudeks on vana
targa Lauliku Väinämöise kõrval
veel maailma laotuse taguja sepp
Ilmarinen, seiklushimuline naistekütt
Lemminkäinen, traagilise saa-tosega
jõumees Kullervo ja õel ning
saagihimuline Põhjala emand
Louhi. Olulisel kohal eeposes on
sinna sisse põimituda vanad loitsud,
näiteks ussisõnad, raviloitsud,
tulesõnad, rauasünjdjmise sõnad
Jne...
Suur hulk „Kalevala" algmater-
IQU ön kas otsQ^eli Eestist kogutud
või pärineb meie ühisest soome-ugri
rahvakultuuri pärandist.
Ilmaneitsi Ilmatar laskub merre.
Tuul ja vesi teevad ta rasedaks ja
temast saab Vee-ema. Part otsib endale
pesapaika, laskub Ilmatari veest
välja ulatuvale põlvele ja teeb sinna
pesa. Muneb pessa, kuus kuldse ja
seitsmenda raudse müna ja asub hauduma.
Vee-em^a liigutab põlve, munad
veeravad pesast ja lähevad katki.
Tükkidest saavad maa, taevas, päike
kuu, tähed ja pilved.
•VÄINÄMÖISE SÜND . .
Pärast üle seijsmesaja aasta pikkust
ootamist, sünnib lõpuks vee-emale
poeg Väinämöirien, kes vee
palju aastaid voogudes ulpeb.
. Kui Väinämöinen lõpuks kuivale
ja tühjale maale astub, on ta juba
vana ja tark ning hakkab kohe maad
Karima. Sampsa Pellervoise (Põllu-poj^
paneb ta metsa külVama. Kui
tamm viimase puuna lõpuks idaneb,
kasvab see kiiresti taevani, varjates
koguni kuu ja päikese. Merest tõuseb
pöidlapikkune mees ja raiub vaskkir-vega
tamme maha. Päike ja kuu paistavad
jälle, taimed hakkavad kasvama,
linnud laulma.
Oder aga ei kasva veel. Väinämöinen
raiub põllumaaks sõrru, jätab
aga ühe kase kasvama lindudele puhkepaigaks.
Tänutäheks lööb kotkas
Väinämöisele tuld. Nüüd saab Väinämöinen
alet põletada ja alemaale
külvata otra, mis nüüd hästi vilja
kandma hakkab.
AINO,HUKKUMINE
Väinämöinen on võimas laulja ja
loitsija. Laplane Joukahainen kadestab
teda ja läheb Väinämöisega võistu
laulma. Kui ta tarkuses alla jääb,
tahab Joukahainen alustada mõõga-võitlust.
Väinämöinen aga laulab
oukahaise kaelani sohu. Oma elu
päästmiseks lubab Joukahainen oma
õe Aino Väinämöisele naiseks ja pääseb
nii koju.
Ema rõõmustab kuulae kosilase
üle, aga Aino.ei taha minna igivanale
mehele ja põgeneb nuttes metsa.
Murelikult eksleb ta öö läbi ringi,,
hommikul läheb merre ujuma ja
'upub. Ema nutab nüüd tütart leinates,
pisaratest kasvab kolm jõge.
Väinämöinen läheb lainetest A i not
otsima, Aino on muutunud kalaks
ja hakkab Väinämöise õnge,
pääseb aga tagasi vette ja elab seal
vesineitsina edasi. Väinämöise ema^
kõneleb voogudest ja soovitab pojal
minna parem Põhja pere tütart-kosima.
VÄINÄMÖISE KOSJARETK ,
PÕHJALASSE
Väinämöinen asubki kosjaretkele
Põhjala poole. Joukahainen, kes ik-kaveel
Väinämöise peale viha kannab,
varitseb teel. Joükahaise nool
tabab aga ainult Väinämöise hobust.
'Väinämöinen langeb merre ja ujub
seal päevade kaupa.ringi.
Lõpuks tuleb talle appi kotkas, kes
ikka veel tänumeeles mäletab talle
"kaevama jäetud kaske ja viib Väinämöise
oma seljas Põhjalasse. Seal
võtab Põhjala emandLouhi kurnatud
Väinämöise oma hoole alla ja ravib ta
terveks.
Väinämöinen igatseb koju tagasi.
Louhi lubab ta tagasi toimetada,
nõuab aga tasuks imeveskit Sampot.
Sellele, kes Põhjalale Sampo taob,
lubab Louhi lisaks ka oma tütre.
Väinämöinen lubab.saata sepp Ilmarise
Sampot taguma ja pääsebki nii
Põhjala hobuse ja reega koduteele.
Teel märkab Väinämöinen Põhja
neidu taevakaarel istumas ja kuld-kangast
kudumas. Väinämöinen küsib
neidu endale naiseks ja Põhja
- neid lubab tulla, kui ainult Väinämöinen
terve rea imetöid korda saadab.
Esimestega saab Väinämöinen
lõlpsasti hakkama: lõhestab jõhvi-karva,
seob muna sõlme, kisub kivist
tohtu. Kui ta aga hakkab kedervarre
kildudest venet tegema, lööb ta Hiie
(pahareti] tõukel endale kirvega põlve.
Veri hakkab jõena voolama.
- Väinämöinen läheb veresulgemise
teadjat otsima. Leiabki taadi, kes lubab,
vere sulgeda, aga vajab selleks
enne raua sünnilugu, mille Väinämöinen
talle jutustab. Taat loeb veresulgemise
loitsu, veri jääb kinni ja
haav paraneb.
SAMPO TAGUMINE
Väinämöinen jõuab koju, aga kui
ta tahab saata Ilmarist Põhjalasse
Sampot taguma, keeldub see minemast.
Väinämöinen meelitab Ilmarise
puulatva ronima ja loitsib ta sealt
tuulispää abil Põhjalasse. Põhjalas
ehitab Ilmarinen kaljudepeale sepikoja
ja hakkab imevärki Sampot taguma.
Pärast mitut katset sünnib lõpuks
kirjukaas Sampo:
,,Jahuveski Ühte veerde,
soolaveski teise veerde,
. rahaveski kol.mandässe."'
Põhja eit rõõmustas üliväga ja
aheldas Sampo kivimäe sisse üheksa
taba taha, üheksasüllaste juurtega
maa sisse kinni.
Ilmarinen küsib nüüd Põhjala neidu
endale naiseks, see aga ei tule,
vaid ütleb/ et tahab neiupõlve edasi
pidada. Ilmarinen sõidab pahaselt
Põhjala paadiga koju ja jutustab seal
Väinämöisele, et Sampo on valmis:
,,Juba jahvas uusi Sampo,
kirjukaasi keeruteli,
jahvas salve puhte jooksul,
ühe salve söõdavaida, \
teise salve müüdavaida,
colmanda kodus pidada."
LEMMINKAISE SEIKLUSED
Lemminkäinen, seiklushimuline
Ahti-poega Saarelainen, elab oma
ema hoole all lõbusat elu. Ta läheb
kosima Saare uhkeimat neidu Kylli-kit,
kes kõik kõrged kosilased, päikese,
kuu ja tähed on tühjalt tagasi
saatnud. Lustlijc naistekütt Lemminkäinen
võrgutab ära kõik saare piigad,
aga ainult Kyllikit ei saa ta
nõusse ning röövib ta lõpuks.
Kodu poole kihutades saavad nad
siiski kokkuleppele. Lemminkäinen
lubab enam mitte sõj^ötketele minna
ja'Kylliki lubab kodus püsida ja
mitte küla peale tantsima minna,
Tükk aega elavadnadõnnelikult, aga
niipea kui ühel ööl Lemminkäinen
kalapüügilt koju ei tule, läheb Kylliki
kohe külla peole. Lemminkäinen vihastab
ja asub kättemaksuks kohe
sõjateele ja Põhja neidu kosima.
Lemminkäise ema katsub^ asjatult
poega keelata.
Lemminkäinen on osav loitsija,
sest ema pesiieda poisikesena
„kolm korda kevadöölla,
sügisöölla veel üheksa,
iga teele teadijaksi,
iga maale mõistijaksi,
kodus käies laulijaksi, V
väljas olles oskajaksi."
„Ioukahaise kättemaks" Akseli Gallen-Kallela illustratsioon ^Kalevalale"
Abiks perenaisele
Kõikideks kindlustusteks
IR&CO.LTO
>Jnsurance''
1482 Bathurst st.,
Toronto M5P 3H1
M : 653-7815 ja 653.7816
lesti Selts
ris
Lõuna-Ontarios
Eesti Selts Kitcheneris pidas rohkearvulise
liikmeskonna osavõtul
oma 35 a. peakoosoleku.
ESK on juba 35 aastat töötanud
energiliselt ja edukalt, olles rahaliselt
jõukaim eesti selts Lõuna-Onta-rios.
Ta on ainuke L.-O. eesti selts,
kes alati rahaliselt toetab Seedriorgu.
Väikesearvulisest Kitchener-Water-loo
eestlaskonnast on väga suur protsent
ESK liikmed, üle 100 liikme, kes
kõik võtavad agaralt osa seltsi tegevusest
ja annavad ka Seedrio.rule tohutult
suure tööpanuse.
Kitcheneri Eesti Selts korraldab
igal aasta rahvarohke sügispeo,
Emadepäeva aktuse, jõulupuu ja
koos kogudusega Vabariigi aastapäeva
pühitsemise. Kitcheneri eestlaste
omavahel äärmiselt sõbralik läbisaamine
ja energilised juhatuse
liikmed eesotsas tublide esimeestega
on kindlasti olnud selle eduka tegevuse
saladuseks. Möödunud 35 aasta
jooksul on olnud ESK esimeesteks
järgmised tulihingelised eesti mehed
ja naised: E. Kalm, E. Kägu, A. Nigol,
prl. E. Rebane, • E. Rebane, T.
Ruutopõld, A. Voltre ja praegune esimees
E. Jaanus.
Sujuvalt kulgevat koosolekut juhatas
T. Ruutopõld ja protokollis I.
Jõgi. Võis jällegi tagasi vaadata ühele
edukale tegevusaastale ja teha plaane
eelolevaks aastaks.
Uude juhatusse valiti: esimees E.
Jaanus, abiesimees T. Ruutopõld, juhatuse
liikmed: A. Kaldre, E. Kaldre,
L Montgomery, I. Jõgi, A. Teern.
Revisjonikomisjon: dr. K. Aun, A.
Glaeser, V. Tera. Eesti Liit Kanadas
esindajateks: B. Rätsep, T. Ruutopõld,
dr. K. Aun.
aiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiii^
PLUi^BINQ, HEATINO
oti-, gaasi- ja elektriahjud, korstna-
VDodrid (chimney linings).
Ahjude puhastamine ® Eesti än
Tel. (416) 275-3280
QillillllliliiilllllliilllllllltilllllltllilllllllllllllilllllllllllillllllQ
Kalevala'' piduroogi
;,Kalevala" juubeliaastal oh ka
eestlastel suurepärane võimalus
valmistada ja nautida oma hõimurahva
vanu traditsioonilisi piduroogi.
Järgnevad retseptid on pärit
„Kanada Suohialaise" värskest ke-vadenumbrist
ja need on kirja paini-nud
Asta Rieppo.
SIMA- MÕDU
8 1 vett, 1/2 kg suhkrut, 1/2 kg
pruuni suhkrut, 2 sidrunit, 1 pudel
lahjat õlut (soovikorräl), 1/2 tl pärmi,
rosinaid, suhkrut.
Suhkur lahustada* keevas vees.
Sidrunid koorida, kõrvaldada valge
osa koorest, sidrun lõigata viiludeks
ja võtta seemned välja. Keeva vedelikku
lisada sidrunikoored ja -viilud.
Kui segu on jahtunud, lisada pärm ja
õlu. Jook lasta toasoojuses seista 24
tundi. Jook kurnata läbi sõela ja panna
pudelitesse. Iga pudeli põhja panna
paar rosinat ja I t l suhkrut. Hoida
külmas. Nädala pärast on sima joomiseks
valmis.
TIPPALEIVÄT ~
TIPPAKÜPSISED
(20-25 tükki]
2 muna, 1 spl suhkrut, 1/2 leiget
piima, 25 g pärmi, 450'g nisujahu,
keetmiseks söögiõli.
Munad ja suhkur segada (mitte
vahustada), lisada piim, lahustatud
pärm ja nisujahu. Tainas panna kerkima.
Õli kuumutada pajas ja asetada
sinna sisse ümmargune supikulp,
nii et see on umbes poolest saadik õli
täis. Paberituutu läbi pigistada supikulbi
sisse umbes 2 spl tainast, nii et
õli pinnale moodustub ristik. Küpsi-,
sel pöörata ka teine külg ja küpsetada
helepruuniks. Siis tõsta paberile nõr-
• guma. Jahtunult puistata üle tuhksuhkruga.
Pakkuda sima kõrvale.
KARJALA PIRUKAD
2 dl vett, 1 tl soola, 2,5 dl nisujahu,
2,5 dl rukkijahu. Täiteks: riisiputru.
Kastmiseks: 2 dl keeva vett, 50 g
võid.
Vesi, sool ja jahu segada kokku ja
sõtkuda sitke tainas. Tainas jagada
väikesteks ühesuurusteks tükkideks
ja need rullida hästi õhukesteks ketasteks.
Iga ketta keskele tõsta täidist,
servad pöörata üles jä vajutada
sõrmega voltideks, vormides niiviisi
piklikud pirukad, kusjuures täidis
jääb keskelt paistma. Küpsetada
kuumas ahjus (275°] 10 minutit. Ahjust
võetud pirukad kasta ükshaaval
; kuuma või ja vee segusse. Panna
liuale ja katta rätikuga. Täidiseks
võib kasutada ka kas'kartuli- või
cruubiputru.
KUMINAJUUSTO - SÕIR
5 1 piima, 1,5 1 hapupiima, 4 muna,
2 spl võid, soola, suhkrut, 2 spl köömneid.
Piim kuumendada paksupõhjali-ses
kastrulis 90°. Munad ja hapupiim
kloppida segi ja valada piima
sisse. Kui segu on uuesti kuumenenud,
tõsta see pliidiservale ja lasta
seista segamata kaane all, kuni va-dak
(juustuvesi] eraldub. Siis tõsta
kohupiim augulise kulbiga sõela või
marliga vooderdatud juustuvormi.
Kihtide vahele riputada soola, suhkrut,
köömneid ja vahustatud või raa-sukesi.^
Sõira hoida sõelas või juustu-vormis
kerge vajutise all, kuni see on
täiesti jahtunud. Jahtunud sõir asetada
liuale.
Põhjalasse saabudes laulab Lemminkäinen
kõik mehed toast- välja,
ainult ühe, vana pimeda karjase jätab
ta laulmata. Karjataat vihastab,
et teda viletsaks peetakse ja läheb
Lemminkäist Tuonela jõele varitsema.
'
Lemminkäinen küsib Põhjala
emandalt ta tütart endale naiseks.
Louhi annab talle teenetööks Hiie
hirve püüdmise. Suuskadel taga ajades
ei saa Lemminkäinen hirve kätte.
Alles siis kui ta jahiloitsudega Tapio
metsarahva appi kutsub, saab ta hirvest
jagu.
Järgmiseks teenetööks on Hiie tulise
hobuse püüdmine,' ka selle saab
Lemminkäinen loitsude abil kätte.
LEMMINKÄISE SURM •
, Kolmandaks peab ta ambuma luige
Tuone jõelt. Seal heidab luurav
karjataat Lemminkäisele veest mürgise
vesiussi selga. Lemminkäinen ei
saa sellele vastu, kuna ta ei tea ussisõnu.
Karjataat tõukab Lemminkäise
Tuonelamusta jõkke. Vool kannab ta
Tuone talusse ja seal raiub Tuone
poeg Lemminkäise tükkideks ja heidab
tükid tagasi jõkke.
Kodus .ootab Lemminkäise ema
murelikult poega. Ühel päeval märkab
ta, et Lemminkäise mahajäetud
peaharjast tilgub verd. Ema mõistab,
et poeg on hukka saanud ja läheb
teda otsima. Ta jookseb läbi kõik
ilmamaad ega leia jälgegi pojast.
Lõpuks Päike juhatab ema Tuonela
jõe äärde. Lemminkäise ema palub
Ilmarisel taguda hiigelsuure reha ja
riisub siis sellega poja tükid jõest
välja, paneb kokku tagasi ja loeb
soontesõlmimise sõnu peale. Keha
on nüüd terve nagu varemgi, aga
pojal pole kõnevõimet. Et poeg elama
hakkaks, saadab ema mesilase
tähtede tagant võideid tooma. Ime-võieti
ja loitsuda abil äratabki ta
Lemminkäise ellu. Koos lähevad nad
koju tagasi
• V.N.
lUHLARIESKA - PIDUKARASK
(6 kakku]
11 piima, 400-500 g rukkijahu, 3 spl
pärmi, lkg nisujahu, 1,5 s\)^ soola,
100 g võid, 2 dl Värsket voi haput
koort.
Leige piim valada taignakaussi.
Lisada vähese piimaga lahustatud
pärm ja rukkijahu, hästi kloppides,
asta soojas paigas hapneda 1-2 tundi.
Siis lisada sool, koor, sulavõi ja
nisujahu, sõtkuda taignaks. Tainast
ei tohi liiga kõvaks sõtkuda. Uuesti
kerkinud tainas vormida ümmargus-teks,
umbes 1-2 cm paksusteks pät-sikesteks
ja lasta veidi kerkida. Torkida
augud sisse ja küpsetada paraja
kuumuse juures umbes 15 minutit.
Valmis kakud võida sulavõiga ja
mässida rätiku sisse.
..MEIEELU** ^
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
Skautjuhtide treeningkursus sügisel
Kesti skautide järjekordne juhtide
kursus alustas oma la^igri registreerimisega.
Selleks postitati kõigile kva-litsiteeritud
juhtidele laagri registreerimise
lehed. Laager toimub' Kotkajärvel
24-- 31.augustini. See on tree-iiingkursuše
teine osa. Esimene osn
toimus kahes loengute seerias 1983.
ja 84. aasta sügistel. Nende loengute,
lõpetanud, keda nüüd on 30. saavad
osa võtta ka laagrist. Sama laager on
kn avatud teistele juhtidele.-kes näiteks
Kanada skautide juures on lõpetanud
Part I treeningu.
Laagri juhtkonna värbamine on
käigus ning esimesed eel tööd on
juba tehtud. Terve laager veedetakse
telkides ja tngeviis on õpetlik. Laagri
juhtkonda, on ka palutud Kanada
sknutjuhte kellel! loodame saada
uusi mõtteid ja õppida uusi oskusi,
Registreerimislehed koos $80,00
laagrimaksuga palutakse saata laagri
juhi nimele ~ jaan Lopp 10 Va-nity
Court, Don Mills. Ont. M3A
1W9. Lähemat informatsiooni saab
oma lipkonnn juhtidelt ehk otseselt
telefonil 447,-22r)n /vhn^
OPEN HOUSE
CyÄIDSSKORTER VALMIS
,11. mail 1985 kell 12-5 p.i
SCÄLEVA KOiyDOMIINIUM - KORTERIMAJA
1 Is^nismore Crescent, Scarborough
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
IPirescriptions ® Patient Record System for Senior Citizen
We deliver 9 Kojutoomine
T. GUDOFSKY DRUGS LTD
255 MomingsideÄve., West HillOnt. M1E 3E6-TEL(416) 281-3000
tg».^riT.jwTmwM«g>.Mrmft<n!ivicii'»<Kri3>^^
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1
Tel. (416) 466-1951
(416)466-1502
N8
FIOWEIIS & GIFTS
ÜLLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks- — värsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad jä lillekorvid.
Puuviljakorvid.
BCäsItöö kinkeesemed — kullasepa, merevaigu-, keraamika-,
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
! Avatud: äripäevadel 8.30-6:00 p.l., laupäeval 8^0-5^0 pJ
4 I
I
HM*
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 9, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-05-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850509 |
Description
| Title | 1985-05-09-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
i" nt. 19 (1836) 1985
pse, •
ise,
|tega.
kirsipuu
ioka huul
liis,
alis.
jnamad,
d on .
i mõlemad.
iremaid,
te
targemaks,
loodi!
[ELLA LEIVAT
^er) on viletsa riage-listmisega,
aga võr-
[ülmisega. Üks piits
umbes paarsada
puud langetada.
lUEMA; '
meeldiks hommikul
juba varem, kui mu
tiseme, on ta üleval,
ib köögis, valmistab
lommikusööki ja ka •
|mu kõige noorema õe
lõunat viib ta meie'
kooli. Peale kooli-leile
koolimajja järele \
^oju, Nüüd käsib ta
[angida, isegi siis, kui
IgiVei meeldi. Kuulen
ja toimetan ta soovide
armastan oma ema
LEESMENT :
|S. Täienduskool
iti laps
värv sulle meeldib
iinine või, punane?"
|s veidi aega ja ütles
It ja julgelt: „Sinine!"
[et sinine on meie lipu
I" kuueaastane Hedi
ja..': .
[ead, millised on kõik
4d?" eksamineerisin
;ini-muät-valge!" oli
la tead?" .
|pp asub ju raamatu-
Ird, kui ma sealt möö-lab
ta mulle §ilma ja
)dašt mefelde."
et eestilipp asub iga
la raamaturiiulil?"
li! Ilmaee^ti raamatu-jsti
liputa nad polegi
A.R.
„Meie EWm, - THURSDAY, MAY 9
Tänevifl pühitsevad meie hõimu-velled
soomlased ülelkogu maailma
oma rahvuscjepose „Kalevala"
150. aastapäeva.
„Kalevala" loojaks on Elias
Lönnrot (1802-1884), vaese külarät-sepa
poeg, elukutselt arst, hiljem
soome keele ja kirjanduee professor
Helsingi ülikoolis; Ta tegi lugematuid
rahvalaulude kogumis-retki,
küll jala, hobusega, sõudepaadiga
ja suuskadel. Sjuur osa laule
pärineb Ida-Soomest ja Karjalast,
tema reisid ulatusid aga ka
Lapimaale, Eestisse ja Ingerimaa-le.
- ,
Aastal 1834 ilmus Llönnroti poolt
koostatud nn. Vana-Kalevala ja
1849 aastal ilmus täiendatud ja lõplik
väljaanne, mis koosneb 50 runost
22 795 värsireaga.
Seni on ^Kalevala" tõlgitud 35
keelde. Eesti keelde tõlkis M.J. Eisen
teose proosavormis 1881-91 ja
August Annist Kalevala värsimõõdus
1939.a.
„KalevaIa" ilmumine lõi põhja
soome rahvuslikule eneseteadvusele
ja kujunes isesei^\juse sümboliks.
„Kalevalast" sai soome kirjakeele
nurgakivi ning ühiskeele arenemise
alus, hing see on tänapäevani
mõjutanud mitmekülgselt soome
kultuuri.
,,Kalevala" ilmumine andis ka
Eestis innustust oma rahvuseepose
„Kalevipoia" koostamiseks. Põhja-
Ameerikas Ipi H.W. Lbngfellow
aastal 1855 otseselt „Kalevälast"
mõjutatult kunsteepose „Haiavata
laulu".
„Kalevala" fegevustik on üles
ehitatud Kalevala ja Põhjala rahva
vahelistele kosja- ja/vaenuretkete-le,
keskseks on sepp Ilmarise poolt
Põhjalale imeveski Sampo valmistamine
ja selle tagasiröövimise katse.
Tähtsamateks kujudeks on vana
targa Lauliku Väinämöise kõrval
veel maailma laotuse taguja sepp
Ilmarinen, seiklushimuline naistekütt
Lemminkäinen, traagilise saa-tosega
jõumees Kullervo ja õel ning
saagihimuline Põhjala emand
Louhi. Olulisel kohal eeposes on
sinna sisse põimituda vanad loitsud,
näiteks ussisõnad, raviloitsud,
tulesõnad, rauasünjdjmise sõnad
Jne...
Suur hulk „Kalevala" algmater-
IQU ön kas otsQ^eli Eestist kogutud
või pärineb meie ühisest soome-ugri
rahvakultuuri pärandist.
Ilmaneitsi Ilmatar laskub merre.
Tuul ja vesi teevad ta rasedaks ja
temast saab Vee-ema. Part otsib endale
pesapaika, laskub Ilmatari veest
välja ulatuvale põlvele ja teeb sinna
pesa. Muneb pessa, kuus kuldse ja
seitsmenda raudse müna ja asub hauduma.
Vee-em^a liigutab põlve, munad
veeravad pesast ja lähevad katki.
Tükkidest saavad maa, taevas, päike
kuu, tähed ja pilved.
•VÄINÄMÖISE SÜND . .
Pärast üle seijsmesaja aasta pikkust
ootamist, sünnib lõpuks vee-emale
poeg Väinämöirien, kes vee
palju aastaid voogudes ulpeb.
. Kui Väinämöinen lõpuks kuivale
ja tühjale maale astub, on ta juba
vana ja tark ning hakkab kohe maad
Karima. Sampsa Pellervoise (Põllu-poj^
paneb ta metsa külVama. Kui
tamm viimase puuna lõpuks idaneb,
kasvab see kiiresti taevani, varjates
koguni kuu ja päikese. Merest tõuseb
pöidlapikkune mees ja raiub vaskkir-vega
tamme maha. Päike ja kuu paistavad
jälle, taimed hakkavad kasvama,
linnud laulma.
Oder aga ei kasva veel. Väinämöinen
raiub põllumaaks sõrru, jätab
aga ühe kase kasvama lindudele puhkepaigaks.
Tänutäheks lööb kotkas
Väinämöisele tuld. Nüüd saab Väinämöinen
alet põletada ja alemaale
külvata otra, mis nüüd hästi vilja
kandma hakkab.
AINO,HUKKUMINE
Väinämöinen on võimas laulja ja
loitsija. Laplane Joukahainen kadestab
teda ja läheb Väinämöisega võistu
laulma. Kui ta tarkuses alla jääb,
tahab Joukahainen alustada mõõga-võitlust.
Väinämöinen aga laulab
oukahaise kaelani sohu. Oma elu
päästmiseks lubab Joukahainen oma
õe Aino Väinämöisele naiseks ja pääseb
nii koju.
Ema rõõmustab kuulae kosilase
üle, aga Aino.ei taha minna igivanale
mehele ja põgeneb nuttes metsa.
Murelikult eksleb ta öö läbi ringi,,
hommikul läheb merre ujuma ja
'upub. Ema nutab nüüd tütart leinates,
pisaratest kasvab kolm jõge.
Väinämöinen läheb lainetest A i not
otsima, Aino on muutunud kalaks
ja hakkab Väinämöise õnge,
pääseb aga tagasi vette ja elab seal
vesineitsina edasi. Väinämöise ema^
kõneleb voogudest ja soovitab pojal
minna parem Põhja pere tütart-kosima.
VÄINÄMÖISE KOSJARETK ,
PÕHJALASSE
Väinämöinen asubki kosjaretkele
Põhjala poole. Joukahainen, kes ik-kaveel
Väinämöise peale viha kannab,
varitseb teel. Joükahaise nool
tabab aga ainult Väinämöise hobust.
'Väinämöinen langeb merre ja ujub
seal päevade kaupa.ringi.
Lõpuks tuleb talle appi kotkas, kes
ikka veel tänumeeles mäletab talle
"kaevama jäetud kaske ja viib Väinämöise
oma seljas Põhjalasse. Seal
võtab Põhjala emandLouhi kurnatud
Väinämöise oma hoole alla ja ravib ta
terveks.
Väinämöinen igatseb koju tagasi.
Louhi lubab ta tagasi toimetada,
nõuab aga tasuks imeveskit Sampot.
Sellele, kes Põhjalale Sampo taob,
lubab Louhi lisaks ka oma tütre.
Väinämöinen lubab.saata sepp Ilmarise
Sampot taguma ja pääsebki nii
Põhjala hobuse ja reega koduteele.
Teel märkab Väinämöinen Põhja
neidu taevakaarel istumas ja kuld-kangast
kudumas. Väinämöinen küsib
neidu endale naiseks ja Põhja
- neid lubab tulla, kui ainult Väinämöinen
terve rea imetöid korda saadab.
Esimestega saab Väinämöinen
lõlpsasti hakkama: lõhestab jõhvi-karva,
seob muna sõlme, kisub kivist
tohtu. Kui ta aga hakkab kedervarre
kildudest venet tegema, lööb ta Hiie
(pahareti] tõukel endale kirvega põlve.
Veri hakkab jõena voolama.
- Väinämöinen läheb veresulgemise
teadjat otsima. Leiabki taadi, kes lubab,
vere sulgeda, aga vajab selleks
enne raua sünnilugu, mille Väinämöinen
talle jutustab. Taat loeb veresulgemise
loitsu, veri jääb kinni ja
haav paraneb.
SAMPO TAGUMINE
Väinämöinen jõuab koju, aga kui
ta tahab saata Ilmarist Põhjalasse
Sampot taguma, keeldub see minemast.
Väinämöinen meelitab Ilmarise
puulatva ronima ja loitsib ta sealt
tuulispää abil Põhjalasse. Põhjalas
ehitab Ilmarinen kaljudepeale sepikoja
ja hakkab imevärki Sampot taguma.
Pärast mitut katset sünnib lõpuks
kirjukaas Sampo:
,,Jahuveski Ühte veerde,
soolaveski teise veerde,
. rahaveski kol.mandässe."'
Põhja eit rõõmustas üliväga ja
aheldas Sampo kivimäe sisse üheksa
taba taha, üheksasüllaste juurtega
maa sisse kinni.
Ilmarinen küsib nüüd Põhjala neidu
endale naiseks, see aga ei tule,
vaid ütleb/ et tahab neiupõlve edasi
pidada. Ilmarinen sõidab pahaselt
Põhjala paadiga koju ja jutustab seal
Väinämöisele, et Sampo on valmis:
,,Juba jahvas uusi Sampo,
kirjukaasi keeruteli,
jahvas salve puhte jooksul,
ühe salve söõdavaida, \
teise salve müüdavaida,
colmanda kodus pidada."
LEMMINKAISE SEIKLUSED
Lemminkäinen, seiklushimuline
Ahti-poega Saarelainen, elab oma
ema hoole all lõbusat elu. Ta läheb
kosima Saare uhkeimat neidu Kylli-kit,
kes kõik kõrged kosilased, päikese,
kuu ja tähed on tühjalt tagasi
saatnud. Lustlijc naistekütt Lemminkäinen
võrgutab ära kõik saare piigad,
aga ainult Kyllikit ei saa ta
nõusse ning röövib ta lõpuks.
Kodu poole kihutades saavad nad
siiski kokkuleppele. Lemminkäinen
lubab enam mitte sõj^ötketele minna
ja'Kylliki lubab kodus püsida ja
mitte küla peale tantsima minna,
Tükk aega elavadnadõnnelikult, aga
niipea kui ühel ööl Lemminkäinen
kalapüügilt koju ei tule, läheb Kylliki
kohe külla peole. Lemminkäinen vihastab
ja asub kättemaksuks kohe
sõjateele ja Põhja neidu kosima.
Lemminkäise ema katsub^ asjatult
poega keelata.
Lemminkäinen on osav loitsija,
sest ema pesiieda poisikesena
„kolm korda kevadöölla,
sügisöölla veel üheksa,
iga teele teadijaksi,
iga maale mõistijaksi,
kodus käies laulijaksi, V
väljas olles oskajaksi."
„Ioukahaise kättemaks" Akseli Gallen-Kallela illustratsioon ^Kalevalale"
Abiks perenaisele
Kõikideks kindlustusteks
IR&CO.LTO
>Jnsurance''
1482 Bathurst st.,
Toronto M5P 3H1
M : 653-7815 ja 653.7816
lesti Selts
ris
Lõuna-Ontarios
Eesti Selts Kitcheneris pidas rohkearvulise
liikmeskonna osavõtul
oma 35 a. peakoosoleku.
ESK on juba 35 aastat töötanud
energiliselt ja edukalt, olles rahaliselt
jõukaim eesti selts Lõuna-Onta-rios.
Ta on ainuke L.-O. eesti selts,
kes alati rahaliselt toetab Seedriorgu.
Väikesearvulisest Kitchener-Water-loo
eestlaskonnast on väga suur protsent
ESK liikmed, üle 100 liikme, kes
kõik võtavad agaralt osa seltsi tegevusest
ja annavad ka Seedrio.rule tohutult
suure tööpanuse.
Kitcheneri Eesti Selts korraldab
igal aasta rahvarohke sügispeo,
Emadepäeva aktuse, jõulupuu ja
koos kogudusega Vabariigi aastapäeva
pühitsemise. Kitcheneri eestlaste
omavahel äärmiselt sõbralik läbisaamine
ja energilised juhatuse
liikmed eesotsas tublide esimeestega
on kindlasti olnud selle eduka tegevuse
saladuseks. Möödunud 35 aasta
jooksul on olnud ESK esimeesteks
järgmised tulihingelised eesti mehed
ja naised: E. Kalm, E. Kägu, A. Nigol,
prl. E. Rebane, • E. Rebane, T.
Ruutopõld, A. Voltre ja praegune esimees
E. Jaanus.
Sujuvalt kulgevat koosolekut juhatas
T. Ruutopõld ja protokollis I.
Jõgi. Võis jällegi tagasi vaadata ühele
edukale tegevusaastale ja teha plaane
eelolevaks aastaks.
Uude juhatusse valiti: esimees E.
Jaanus, abiesimees T. Ruutopõld, juhatuse
liikmed: A. Kaldre, E. Kaldre,
L Montgomery, I. Jõgi, A. Teern.
Revisjonikomisjon: dr. K. Aun, A.
Glaeser, V. Tera. Eesti Liit Kanadas
esindajateks: B. Rätsep, T. Ruutopõld,
dr. K. Aun.
aiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiii^
PLUi^BINQ, HEATINO
oti-, gaasi- ja elektriahjud, korstna-
VDodrid (chimney linings).
Ahjude puhastamine ® Eesti än
Tel. (416) 275-3280
QillillllliliiilllllliilllllllltilllllltllilllllllllllllilllllllllllillllllQ
Kalevala'' piduroogi
;,Kalevala" juubeliaastal oh ka
eestlastel suurepärane võimalus
valmistada ja nautida oma hõimurahva
vanu traditsioonilisi piduroogi.
Järgnevad retseptid on pärit
„Kanada Suohialaise" värskest ke-vadenumbrist
ja need on kirja paini-nud
Asta Rieppo.
SIMA- MÕDU
8 1 vett, 1/2 kg suhkrut, 1/2 kg
pruuni suhkrut, 2 sidrunit, 1 pudel
lahjat õlut (soovikorräl), 1/2 tl pärmi,
rosinaid, suhkrut.
Suhkur lahustada* keevas vees.
Sidrunid koorida, kõrvaldada valge
osa koorest, sidrun lõigata viiludeks
ja võtta seemned välja. Keeva vedelikku
lisada sidrunikoored ja -viilud.
Kui segu on jahtunud, lisada pärm ja
õlu. Jook lasta toasoojuses seista 24
tundi. Jook kurnata läbi sõela ja panna
pudelitesse. Iga pudeli põhja panna
paar rosinat ja I t l suhkrut. Hoida
külmas. Nädala pärast on sima joomiseks
valmis.
TIPPALEIVÄT ~
TIPPAKÜPSISED
(20-25 tükki]
2 muna, 1 spl suhkrut, 1/2 leiget
piima, 25 g pärmi, 450'g nisujahu,
keetmiseks söögiõli.
Munad ja suhkur segada (mitte
vahustada), lisada piim, lahustatud
pärm ja nisujahu. Tainas panna kerkima.
Õli kuumutada pajas ja asetada
sinna sisse ümmargune supikulp,
nii et see on umbes poolest saadik õli
täis. Paberituutu läbi pigistada supikulbi
sisse umbes 2 spl tainast, nii et
õli pinnale moodustub ristik. Küpsi-,
sel pöörata ka teine külg ja küpsetada
helepruuniks. Siis tõsta paberile nõr-
• guma. Jahtunult puistata üle tuhksuhkruga.
Pakkuda sima kõrvale.
KARJALA PIRUKAD
2 dl vett, 1 tl soola, 2,5 dl nisujahu,
2,5 dl rukkijahu. Täiteks: riisiputru.
Kastmiseks: 2 dl keeva vett, 50 g
võid.
Vesi, sool ja jahu segada kokku ja
sõtkuda sitke tainas. Tainas jagada
väikesteks ühesuurusteks tükkideks
ja need rullida hästi õhukesteks ketasteks.
Iga ketta keskele tõsta täidist,
servad pöörata üles jä vajutada
sõrmega voltideks, vormides niiviisi
piklikud pirukad, kusjuures täidis
jääb keskelt paistma. Küpsetada
kuumas ahjus (275°] 10 minutit. Ahjust
võetud pirukad kasta ükshaaval
; kuuma või ja vee segusse. Panna
liuale ja katta rätikuga. Täidiseks
võib kasutada ka kas'kartuli- või
cruubiputru.
KUMINAJUUSTO - SÕIR
5 1 piima, 1,5 1 hapupiima, 4 muna,
2 spl võid, soola, suhkrut, 2 spl köömneid.
Piim kuumendada paksupõhjali-ses
kastrulis 90°. Munad ja hapupiim
kloppida segi ja valada piima
sisse. Kui segu on uuesti kuumenenud,
tõsta see pliidiservale ja lasta
seista segamata kaane all, kuni va-dak
(juustuvesi] eraldub. Siis tõsta
kohupiim augulise kulbiga sõela või
marliga vooderdatud juustuvormi.
Kihtide vahele riputada soola, suhkrut,
köömneid ja vahustatud või raa-sukesi.^
Sõira hoida sõelas või juustu-vormis
kerge vajutise all, kuni see on
täiesti jahtunud. Jahtunud sõir asetada
liuale.
Põhjalasse saabudes laulab Lemminkäinen
kõik mehed toast- välja,
ainult ühe, vana pimeda karjase jätab
ta laulmata. Karjataat vihastab,
et teda viletsaks peetakse ja läheb
Lemminkäist Tuonela jõele varitsema.
'
Lemminkäinen küsib Põhjala
emandalt ta tütart endale naiseks.
Louhi annab talle teenetööks Hiie
hirve püüdmise. Suuskadel taga ajades
ei saa Lemminkäinen hirve kätte.
Alles siis kui ta jahiloitsudega Tapio
metsarahva appi kutsub, saab ta hirvest
jagu.
Järgmiseks teenetööks on Hiie tulise
hobuse püüdmine,' ka selle saab
Lemminkäinen loitsude abil kätte.
LEMMINKÄISE SURM •
, Kolmandaks peab ta ambuma luige
Tuone jõelt. Seal heidab luurav
karjataat Lemminkäisele veest mürgise
vesiussi selga. Lemminkäinen ei
saa sellele vastu, kuna ta ei tea ussisõnu.
Karjataat tõukab Lemminkäise
Tuonelamusta jõkke. Vool kannab ta
Tuone talusse ja seal raiub Tuone
poeg Lemminkäise tükkideks ja heidab
tükid tagasi jõkke.
Kodus .ootab Lemminkäise ema
murelikult poega. Ühel päeval märkab
ta, et Lemminkäise mahajäetud
peaharjast tilgub verd. Ema mõistab,
et poeg on hukka saanud ja läheb
teda otsima. Ta jookseb läbi kõik
ilmamaad ega leia jälgegi pojast.
Lõpuks Päike juhatab ema Tuonela
jõe äärde. Lemminkäise ema palub
Ilmarisel taguda hiigelsuure reha ja
riisub siis sellega poja tükid jõest
välja, paneb kokku tagasi ja loeb
soontesõlmimise sõnu peale. Keha
on nüüd terve nagu varemgi, aga
pojal pole kõnevõimet. Et poeg elama
hakkaks, saadab ema mesilase
tähtede tagant võideid tooma. Ime-võieti
ja loitsuda abil äratabki ta
Lemminkäise ellu. Koos lähevad nad
koju tagasi
• V.N.
lUHLARIESKA - PIDUKARASK
(6 kakku]
11 piima, 400-500 g rukkijahu, 3 spl
pärmi, lkg nisujahu, 1,5 s\)^ soola,
100 g võid, 2 dl Värsket voi haput
koort.
Leige piim valada taignakaussi.
Lisada vähese piimaga lahustatud
pärm ja rukkijahu, hästi kloppides,
asta soojas paigas hapneda 1-2 tundi.
Siis lisada sool, koor, sulavõi ja
nisujahu, sõtkuda taignaks. Tainast
ei tohi liiga kõvaks sõtkuda. Uuesti
kerkinud tainas vormida ümmargus-teks,
umbes 1-2 cm paksusteks pät-sikesteks
ja lasta veidi kerkida. Torkida
augud sisse ja küpsetada paraja
kuumuse juures umbes 15 minutit.
Valmis kakud võida sulavõiga ja
mässida rätiku sisse.
..MEIEELU** ^
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
Skautjuhtide treeningkursus sügisel
Kesti skautide järjekordne juhtide
kursus alustas oma la^igri registreerimisega.
Selleks postitati kõigile kva-litsiteeritud
juhtidele laagri registreerimise
lehed. Laager toimub' Kotkajärvel
24-- 31.augustini. See on tree-iiingkursuše
teine osa. Esimene osn
toimus kahes loengute seerias 1983.
ja 84. aasta sügistel. Nende loengute,
lõpetanud, keda nüüd on 30. saavad
osa võtta ka laagrist. Sama laager on
kn avatud teistele juhtidele.-kes näiteks
Kanada skautide juures on lõpetanud
Part I treeningu.
Laagri juhtkonna värbamine on
käigus ning esimesed eel tööd on
juba tehtud. Terve laager veedetakse
telkides ja tngeviis on õpetlik. Laagri
juhtkonda, on ka palutud Kanada
sknutjuhte kellel! loodame saada
uusi mõtteid ja õppida uusi oskusi,
Registreerimislehed koos $80,00
laagrimaksuga palutakse saata laagri
juhi nimele ~ jaan Lopp 10 Va-nity
Court, Don Mills. Ont. M3A
1W9. Lähemat informatsiooni saab
oma lipkonnn juhtidelt ehk otseselt
telefonil 447,-22r)n /vhn^
OPEN HOUSE
CyÄIDSSKORTER VALMIS
,11. mail 1985 kell 12-5 p.i
SCÄLEVA KOiyDOMIINIUM - KORTERIMAJA
1 Is^nismore Crescent, Scarborough
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
IPirescriptions ® Patient Record System for Senior Citizen
We deliver 9 Kojutoomine
T. GUDOFSKY DRUGS LTD
255 MomingsideÄve., West HillOnt. M1E 3E6-TEL(416) 281-3000
tg».^riT.jwTmwM«g>.Mrmft |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-09-07
