Meie Elu = Our life, May 9, 1985

              mLJAPÄEVAL, 9. MAIL - TMUESDAY, MAY 9 „Meie Elu" nr. 19 (1836) 1985
au
komitee
pärast ülemkohtus
Enne 1984 aasta suve-olümpm-mänge
Los ^ngelesis, Kalifornias,
kutsus Los Angelesi olümpiamän­gude
komitee (Oiympic Organizing
Gommitiee) Lõuna-Kalifornia rah­vatantsu
gruppe osa võtma olüm­piamängude
avamispäevalõpuesi-tusest,
mis oli nn. «International
Pärade".
Kohalikud Leedu, Läti ja Eesti
rahvatantsu rühmad andsid ka soo­viavaldused
avamispäeval osale­miseks.
(Eesti grupi nimi on „Kivi-kasukas").
Eesti, Läti jaLeedü gruppide soo­viavaldused
lükati, aga olümpia­mängude
komitee poolt tagasi, ku­na
nende kohal olekut peeti liiga
poliitiliseks („t6a political").
Kõik rahväta,ritsu grupid, keda
vastu võeti esinemisele, kandsid
oma rahvarõivaid. Ükski nendest
ei olnud eriliselt märgistatud rah­vuse
või riigi jäVgi.
B alti Amelerika Vabadusliit
(Baltic Ämericanj Freedom Lea-gue
) peab aga ü,limalt tähtsaks
kultuurilisel identsuse säilitamist
meie vabadusvõitluses ja andis
noortele rahvatantsijatele mitte
ainult moraalset, vaid ka rahalist
toetust.
Tulemuseks loli kohtuprotsess.
Lõuna-Kalifornia Leedu, Läti ja
Eesti rahvatantsu rühmad kaeba­sid
kohtusse Los Angelesi olüm­piamängude
komitee diskriminee­rimise
parast. ^
Kohus lükkas aga Leedu, Läti ja
Eesti rahvatantsu rühmade kaebu­se
tagasi.
Nüüd on kaebus Kalifornia ülem­kohtu
ees. (The|GaliforniaCourt off
Appeal.)
Balti rahvatantsu rühme esindab
kohtus advokaadifirma Treiman
ja Schiffman
Balti rahvatantsu rühmade kae­bus
on nende diskrimineerimise
pärast rahvusliku pärinevuse tõttu
ja poliitiliste tõekspidamiste põh­justel.
Advokaat Jaak Treiman on
teinud head eeltööd, koostades
edasikaebuse kausta juriidilise
täpsusega, tuues ettetoetavaid sea-dusepunkte,
eelnenud pretsedente
ja asitõendina isegi prof. Rein Taa­gepera
raamatu „The Baltic States,
Years of Däpendence (sõltuvuse
aastad) 1940-1980"(Kiri astus: „Uni-versity
of Galifornia Press".)
Kalifornia ülemkohtu otsust eda­sikaebuse
suhtes võib oodata ku­nagi
sügisel.
Kolmas koht kor
„E8tonia" korvpallimeeskond saa­bus
võistlusreisilt Euroopast tagasi
3. mail^iuues kaasa suure karika,
mille nad võitsid korvpalliklubide
võistlustel, tulles kolmandaks.
Prantsuse Korvpalliliit oli teinud
„Estonia" klubi võistluste kavas
muudatusi, kus varem ettenähtud
võistlused Hollandis ja Belgias olid
ärajäetud ja nende asendamiseks olid
võistlused organiseeritud Prantsuse
linnades Dunkirk'is ja Calaes'is. Ka
Euroopa turniiri koht oli muudetud,
need olid Pariisist viidud Graveli-nes'i
linna.
„Estonia" esimene võistlus toimus
24. aprillil Calaes'is, kus nende vas-.
taseks oli Normandia piirkonna
koondmeeskond, keda nad võitsid
130:100. Järgmine võistlus toimus
Dunkirk'is sealse meeskonna vastu,
keda nad samuti võitsid 119:74.
Euroopa turniiril, mis algas 28.
aprillil ja millest võttis osa 8 mees­konda,
oli nende esimeseks vasta­seks
prantsuse „Orthez'i" mees­kond,
keda peeti Euroopa parimaks
ja kes ka tegelikult turniiri'võitjaks
tuli. Nendevaheline võistlus oli kogu
. aeg tasavägine, kuid just enne lõppu
„Orthez" suutis saavutada ühe kor-viviske
rohkem ja saavutas võidu
vahekorraga 92:90. teine mäng toi­mus
Itaalia meeskonna ,,Diana San
Marina" vastu, mis lõppes „Estpnia"
võiduga 102:86. Koh as mäng toi­mus
Prantsuse meeskonna ...S.G.P-Limoges'i"
vastu, mis samuti lõppes
^Estonia" võiduga 109:92. Turniiri
lõpptulemus: 1. ,,Orthez", Prantsuse,
2. „E1. Ferrol", Hispaania, 3. ,,Esto­nia",
Kanada. (Võistluste kirjeldus
järgneb.) ,
Eesti noorte ujumisvõistlusel Toronto University Settlementi ujulas 4. apHUil 1964. Ees vasakult: Anne
Sildma, Reet Jukkum, Madis Kreem, Jaan Rutnik, Mati Karuks, Anne Tüll, Maria Kivisild. 2. rida: Valli ja
Tiina Laaniste'd, Mati Vajakas, Kaara Karusoo, Jüri Arusoo (Montreal), Valev Vastopä, Toomas Arusoo
(Montreal), Rein Lee, Heikki Koiga, Margus Jukkum, Lea Sibul. 3. rida: Ene Ratas, Allan Weiman, Olov
Jaaguste, Mai Kreem, Vello Mijal, Arvo Tars (USÄ), Enn Ots, Ants Leppik.
Võistlusi peetud 30 aastat
Natsijaht jõudis
kuningakotta
Natsijahiga on jõutud Inglise ku­ningliku
perekonna juurde. Teatati,
et kuninganna onupoja naise Isa öli
saksa SS major ja prints Philipi õe­mees
oli kõrges aukraadis saksa SS
ohvitser. „Sunday Times'i'' teatel oli
prints Philip'i õemees, prints Chris-tof
von Hesse saksa SS ohvitser,
koloneli auastmes ja sai surma len­nuõnnetusel
1943, a. Prints Christof
oli Heinrich Himmleri abiline kui SS
ülemjuhataja ja tema alla kuulus ka
saksa salapblitseiGestapo. Peale sel­le
ta oli' saksa salaluure ülem ning
kogus andmeid liitriikide kohta sõja­le
eelnevatel aastatel.
Printsess Michael on teatanud
oma isa kohta, kes on surnud, et
Saksa kohus on tema tunnistanud
süütuks igasugusest koostööst Hit-leriSS
üksustega. Natsidele jahti pi-
: dav Wiesenthpl on avaldanud vastu­pidi
arvamist, et printsessi isa oli
vähemalt^ teadljk' kõigist natside
, plaanidest ja kavatsustest. '
i!Jllilllllllillllllltlllllllil8li{9llllliil|||||||||IHIIilll(IH
11
KUHU MINHA?!
© Reedel, 10.^12] mail Kalevala
150. aastapäeva tähistamine.
© Laup., 11. mail kevad-pärastlõiS"
na Vabakögüduse kirikus, 562 jo-nes
Ave. algusega kl. 4 p. ,
® Püh^p., 12. mail Emadepäeva ak-tus
T.E.S. Täienduskooli korraldu­sel
Eesti Majas algusega kl. 2 p.
€> Laup., 18. ja 19. mail „Gymna-strada
-85'' Etobicoke Olympiumis
ja Civic^tadiumis.
® Pühap., 19. mail„Kalurineiu"
Eesti Rahvusteatri esituses Ryerso-ni
teatris. >
% Laup., 25. mail Eesti Ohvitseride
Kogu sõprusõhtu Tartu College'1
kohvikus algusega kl. 7 õ.
€) Esmasp;., 27. mail roeng„Ee§ti
sõdurid ja eesti kultuur" Tartu Col-jege'is
algusega kl. 7.30 õ.
® Teisip., 11. juunil „E8toniia"
kontsert Walter Häiris algusega kl.
7.30 õ.
Eesti noorte spordi
ger
Mitu koosolekut on peetud, eel­tööd
tehtud ja ootame laagrist osa­võtjaid
registreerimiseks. On tulnud
kätte aeg, et ei saa lasta meie eesti
noorte spordioskusi enam langeda
madalamale tasemele. Nüüd on aeg.
ja võimalus seda olukorda pidurda­da,
aga see nõuab eesti seltskonna
rahalist toetust ja lastevanemate hu­vi,
et oma lapsi saata spordilaagrisse.
Meil on mitmed eesti noored, kes on
silmapaistvaid tulemusi saavutanud
oma alal, aga on vähe.
Jõekääru laager on suvel tühi pä­rast
lastekodu.,Esimene 400 mjook-surada
Kanadas, jalgpalliväljak,
võrkpalliplatsid, tenniseväljakud,
korvpalliväljak ja 25 m ujula. Kõik
võimalused on olemas, kui on tahet
neid korda teha ja kasutamisele võt­ta.
Juhatus näeb ette, etspordilaager
muutub iga-aastaseks ürituseks ja'
kasvab programmi osas. Registreeri-mislehti
levitatakse varsti eesti koo­lides,
skautidele, hüüdudele, gaidide­le,
hellakestele, kirikutes ja posti teel
nendelegkes soovivad. Toronto Eesti
-Naisselts on avanud oma lahked
käed, et olla toetav organisatsioon ja
laseb kasutada Jõekääru alasid.'
Programmi väljatöötamiseks on
tehniline komitee kooseisus: dr. Jüri
Daniel, dr. Jaan Roos, Taimo Pallan-di,
Tiit Komet, Arvi Tiidus ja Jaan
Lääniste. Põhioskuste arendamiseks
pakutakse neli ala; jalgpall, võrkpall'
tennis ja kergejõustik. Treenerid on
kõik kvalifitseeritud õpetajad oma
alal. Programmile lisatakse „Tervis-rada"
ja veespordimänge. Idee on, et
noorel ei ole igavat aega ja õhtul
ootab magamist.
Laagri juhatus koosneb järgmis­test
isikutest, kes on oma aega va­batahtlikult
annetanud: Viivi Holm-berg,
Valdeko Novek, jaan Schaer,
Taimo Ilves, Ilmar Kaljurand, Raivo
Remmel ja Tõnu Orav. Laagri juha­tus
on kohal Jõekäärul terve laagri
ajal. Registreerimislehe saamiseks
võtke kontakti kas Jaan Schaer'iga,
2932 Windjammer Rd., Mississauga,
Ontario L5L1S7, tel. 820-6592 või -
Valdeko Novek, 37 Amberly, Scar-boro,
Ontario MIR 4K5, tel. 444-
9224..Laagrimaks on S125.00 lastele ,
(7—18 aastat vanad).
Toetused: Tšekk\välja kirjutada
Eesti Sihtkapital Kanadas nimele ja
Eesti kolmandad squashi mei§t-nvõistlused,
mis kestsid ligi 4 tun°
di, peeti laupäeval,4. mail Scarbo-rough'i
College's, kus osavõtjaid
oli 23, nendest 5 naist ja 18 meest.
Võistlused toimusid naistele A ja B
klassides, meestele A, B ja C klas­sides.
Maiste A ja B klassid võist­lesid
koos, kus A klassi võitjaks
tunnustati Aiki Saaremets ja B klas­si
võitjateks tulid: 1. Karin Vagiste,
2.Evi Heinar, 3. Lea Vares. Meeste
tulemused kujunesid järgmiselt: A
klass — 1. Jaan Lääniste, 2. Paul
Reinsoo, 3. Mart Hommik. B klass
— 1. Peeter Oolup, 2. Peeter Too­me.
3. Jaan Arro.C klass — 1.
Andres Kõresaar, 2 Peeter Sild, 3.
Toomas Heinar.
Auhindadeks olid karikad. Võist­luste
korraldajateks olid J. Lääniste
ja T.. Pallandi.
ER.
Kevadel 1985 möödus 25 aastat,
kui alustati Torontos eesti ujumis-klubi
tegevusega, kuid esimene
võistlus peeti juba 1955 juulis saar­laste
väljasõidul Belleville ligidal
Ontario järves 10-ne ujujaga.
1957. a. suvel võisteldi esimest
korda Jõekääru suvekodu jões ja
alustati ujumiseksamitega.
1958-.1962 korraldati vetelpäästet
ja viidi läbi ülejärve ujumisvõistlused
11. ja 12. mail
dr. H. Tari ,922-3824
18., 19. ja 20. mail
dr. R,Vanaselja . . . . . . 921-7777
25. ja 26. mail;
r. M. Leesment...... 481-6834
LEIU TERTS
Registered Mašsage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel.
Tel. 757-8679
saata laekurile — Raivo Remmel 9
Comet Gourt, Toronto, Ontario M4A
2H2, tel. 759-7046.
Tulge appi, teeme sporti ja toetame
noori sportlasi!
llll9lill9lllfllllllll!i9iSilPlil|lieHI!llllilllH^^
Eesti noorte spordilaagri juhatus. Istuvad Tiit Romet, Jaan Schaer,
Ilmar Kaljurand. Seisavad — Raivo Remmel, Viivi Holmberg, Vai-
: " Foto - L S. Lillevars
Maakondade killapeo kavas oli
maakondade vaheline malevõistlus
ja see toimus kahes klassis 14 osa­võtjaga.
Märkimise süsteem oli ko­handatud
sarnaselt, et esikohale tuli­ja
sai 14 punkti ja viimasele kohale
tulnud maletaja ühe punkti.
• A klassis sai esikoha Jaak Trie-f-
eldt (Tartumaa) 14 p. Teiseks tuli
Alfred Kuus (Valgamaa) 13 p. Kol­mas
oli Endel Talve (Võrumaa) 12 p.
B klassis oli võitjaks Valter Leius
(Võrumaa),9 p."Teisele kohale tuli
Adolf Juurmaa (A^irumaa) 8 p. Kol­mas
oli Mati Pajo (Viljandimaa) 7 p.
Turniirist võtsid osa veel järgmi­sed
maletajad: Lya Alang, Barbara
Charland, Uno Limit, Elmar Pajo,
Toivo Pajo, Max Pentre, V. Pikkand
ja Leo Tamberg.
Kõige edukam oli Tartumaa 27
punktiga, järgnesid Võrumaa 21,
Harjumaa 15, Viljandimaa 15 ja Val­gamaa
14 p. Esikohtadele tulnud ma­letajad
auhinnati publiku ees killa­peo
lintidega.
• .
Tänavu kevadisest Toronto linna
lahtisest malevõistlusest võtsid osa
neli eestlast. Klassis alla 1600 ratingu
mäletasid Andrus Kõresaar ja Jaak
Järve. Mõlemad saavutasid 3,5 punk­ti
viiest võimalikust, see on hea taga­järg
ja viib ülesse nende praeguse
ratingu. Esmakordselt võtsid linna
malevõistlustest osa unrated klassis
Max Pentre (2:2) ja Artemi Mustel
(1:3) rahuldavate tagajärgedega.
•
Toronto Eesti Maleklubi aprillikuu
maleõhtul toimus meeskonna turniir
Etobicoke maleklubiga. Võistluse
aeg cli 2x60 minutit, ühes voorus 12'
aual. Osavõtjad ja tulemused lauda­de
järjekorras (tugevamad maletajad
mängisid esimestel laudadel):
1. Ee. VillardO - H. Jürmanl, 2. P.
Verde 1 — A. Kõresaar 0, 3. A.
Groman 0 — J. Järve 1,4. P. Olszews-ki
1 — A. Loorits 0, 5. N . Semenov 0
- E . Talve 1,6. V, Pikkand 1 - E.
Türner 0, 7. M. Difranco 0 - M.
Pentre 1, 8. J. Olszewski 0,5 - A.
Juurma 0,5, 9. R. Fayter 0 — A.
Mustel 1,10. L. Bailey 1 — Liya Alang
0,11. R. Kennedy 1 - E: Pajo 0,12. L.
Tamberg 0 - U. Limit 1.
TEM meeskond saavutas järje­kordse
võidu.6,5 punktiga Etobicoke
CC. 5,5.punkti vastu.
•
Maleklubi tegevus on edukas ja nii
kavatsetakse sellel kevadel veel üks
meeskonna võistlus West Hill ma-eklubigä.
Järgmine omavaheline
maleõhtu peetakse 16. mailEesti^Ma-jas
algusega kell 7. Kõik malehuvi-lised
on teretulnud.
- Aeg.
Shadovi^ Lake'i eestlaste suvepäeva­del,
kus osavõtjaid peale Ontario oli
mitmeid USA-st. Juba 1960 a. tuldi
mõttele eesti ujumissporti hakata
rohkem organiseerima ning idee lä­biviimiseks
olid koos ESS Kalevi
esimees E. Roodus, J. Daniel ja ,M.
Kreem.
1961. a. juulis võeti esmakordselt
osa P.-AM. Balti ujumisvõistlustest
Cleveland, Ohios ja Lakev^oodi Eesti
Mängudest. Torontos korraldati esi­mesed
eesti noorte siseujula võistlu­sed
11. veebruaril 1961 Univ. Settle­menti
ujulas ligi 30-ne ujujaga. '
1962.a juulis toimusid uues Jõekääru
ujulas Põhja-Ameerika Balti Olüm­piaadi
ujumisvõistlused, kus ujujaid
oli USA-st ja Kanadast. 1963.a. suvel
ujuti eesti m,aakondade vahel Kivioja
suvepäevadel.
Selline tegevus ja suur huvi uju-missportlaste
hulgas sundis ujumis-klubi
loomisele. Kevadel 1961 moo­dustati
ajutine juhatus, kuhu hiljem
liitus teisi. Algaastail tegutsesid uju-misklubis
J. Vajakas, V. Karuks, M.
Kreem, E. Aruvald, Ü. Vastopä,
.Daniel, E. Roodus ja S. Lääniste.
Tulid juurde veel H. Jaaguste, P. As-mus,
P. Reinsalu, A. Oiling ja teisi
lastevanemaid. ' '
Ujumisklubi tegevus on tihedas
koostöös olnud Jõekääru suvekodu­ga,
P-Am. Bahi Spordiliiduga, USA
Eesti Spordiliiduga Lakewoodis, To­ronto
Parks & Recreation'iga ja skau­tide/
gaididega.
Alates 1961 on toimunud igakeva­dised
eesti noorte ujumisvõistlused
sageli kuni lOO-ja osavõtjaga, samuti
Jõekääru ja Balti ujumisvõistlused.
Viidi ujujaid Clevelandi, Chicagosse
Lakev\^oodi ja Detroiti. Võistelda kõi­gil
Esto võistlustel ja skautlikes suur- ,
laagreis korraldati ujumist E. Aruvalla
j t. juhtimisel.Eriti edukad olid eesti
ujujad Vaba Olümpiaadi võistlustel
Etobicoke's 1984. Võideti kõik kuld­medalid
peale ühe, purustati 14 P.-
Ameerika Balti rekordit ja eesti uju-jaist
kirjutati Toronto Star'is ja Sun'
is. Diplomeid^ medaleid ja trofeesid
on jätkunud kõigile.
Kuna Jõekääru suvekodu oli meie
ujujate taimelavaks, võiks muuseas
-nimetada, et aastail 1957-1980 on
Jõekäärul sooritanud Kanada Punase.
Risti ujumiseksameid 1100 noort,
neist ligi 100 seniori, 6 leaderit ja
unibes 30 on edasi õppinud instrukto-reiks,
töötades sageli sel ajal. On
sirgunud hulk tippujujaid oma kooli­de
ja klubide kooseisudesse ning
eesti Ja balti võistlustest on osa võt­nud
suur hulk sportlikku noorust,
kes tegutsevad nüüd edasi teiste
spordi aladega. Eesti ajakirjandust
on infromeeritud võistluste tulemus­test.
•
Jõekääru instruktoreiks on olnud
Mai Kreem, Ants Sulev (andmed
puuduvad eksamite kohta). Heikki
Koiga, Raimo ja Tarmo Heyduk, Pi­ret
ja Madis Kreem jt.
Kõik ujumisvõistluste kohtunikud
ja abilised on tänu ära teeninud aasta­kümnete
pikkuse tööpanuse eest
meie noorte ujumispordi heaks. Mä­lestame
ka neid, kes meie hulgas enam
ei viibi: V. Arusoo, J. Kangur, 0;
Toivonen, H. Kuus, H. Toppi, H.
Jaaguste, 0. Talvik, R. Rutnik.
Esmaspäeval, 13. mail kell 7 õhtul
kohtub Eesti Maja kohvikus esimene
Ujumisklubi juhatus, et meenutada
möödunud tegevust. Ka teised uju-misalast
huvitatud isikud on teretul­nud.
,
M.K.
Koolide kevadpäevad
Montrealis
Igal kevadel, väljaarvatud Esto pi­dustuste
aastad, on Toronto Eesti
Keskkool korraldanud väljasõite
eestlaste keskustesse. Käesoleval
,aastal toimub see koos täiendusgüm-naasiumi
õpilastega. Sõidusihiks on
seekord Montreal, kus üheskoos
Montreali Eesti Kooliga korraldatak-i
se ühised kevadpäevad 25. ja 26.
mail.
Piduperemeheks on Montreali
Eesti Kool pr. Hilja Teose ja hr.
Heino Altosaare juhtimisel. Pidulik
koosviibimine toimub 25. mail algu-
. sega kell 6.00 õhtul taani kiriku saa­lis,
4020 Grand Boulevard.
Torontost sõidab Montreali bussi­täis
noori, kes koos Montreali eesti
kooliga kirevas eeskavas esitavad
omaloomingut, laulu, rahvatantsu ja
muusikat.
Koolide ühised kevadpeod on aas­tate
jooksul kujunenud traditsioo­niks,
mis pakub nooruslikku küla­kosti
külastatavale eestlaskonnale.
Ka seekordne eeskava näib kujune­vat
huviküllaseks. Loodame roh­kearvulisele
osavõtule ja kaasaela­misele.
! Ülejäänud aega kasutatakse Moiit-rail
vaatamisväärsustega ja omapä­raga
tutvumiseks. Leidub ju siin rik­kalikult
nii ajaloolisi kui ka mood­said
kultuuriväärtusi;
Ütleksime siin, nägemiseni
Montrealis. .
E.M.
President Reagan jäi
kindlaks
I Teise maailmasõja lõpust, kui vai­kisid
relvas, möödus 8. mail 40 aas­tat.
Igal maal ja iga rahva juures>lä-histati
seda päeva eriliste tunnetega,
se.§t rahuleping sõja traditsioonili­seks
lõpetamiseks on veel koostama­ta
ja vist kunagi allakirjutamisele ei
tule võitjate ja kaotajate poolt.
Juutide algatusel korraldati suuri
demonstratsioone suuremates Eu­roopa
ja Ameerika linnades, nõudmi­sega,
et juutide massmõrva selle sõja
kestel ei tohi kunagi unustada ja
sõjakurjategijate otsaette peabjääma
igaveseks ajaks Kaini märk.
Nõukogude Liit koos Warssavi
pakti riikide esindajatega tähistas II
maailmasõja lõppu eraldMda-Berlii-nis
ja süüdistas seal Ühendriike ja
tema presidenti uue sõja ettevalmis­tamises
ja võidujooksus relvastuse
suurendamiseks.
President Reagan koos Lääne-Sak-samaa
kantsler Helmut Kohriga tä­histasid
seda päeva Saksamaal pärja
panekuga II maailmasõjas langenud
saksa sõdalaste mälestusmärgi jalale
Bitburgis. Võitjate ja kaotajate nimel
tõotasid need suurvõimude juhid, et
mitte kunagi ei peaks korduma sell­ine
olukord, kus relvade abil püütakse
^ lahendada rahvusvahelisi problee­me.
President Reaganile avaldati mit­melt
poolt survet, et ta ei läheks
Bitburgi sõjaväe surnuaiale, kuna
sinna maetute hulgas pidi olema 48
endist SS-last. See oleks nagu tun­nustuse
andmine SS-lastele, kes juu­tide
kinnituse kohaselt olid nende
rahvuskaaslaste massilise mõrvamise
korraldajad. Protesteerijatega ühine­sid
isegi 158 USA saadikutekoja lii­get,
kes saatsid president Reaganile
erilise memorandumi Saksamaale, et
ta ei läheks kalmistule kuhu on SS-lasi
maetud. President Reagan jät­tis
" selle nõudmise tähele pa­nemata,
seletades, et nüüd on aeg
unustada \õ\k endine viha ning vaen
ja mõtelda rahuliku ning harmoonili-
'se rahvaste kooselu peale.