Meie Elu = Our life, May 9, 1985

              ! I
i " nr. 19 (1836) 19?S
Toronto,
ige
ai
bsas positiivset vas-pi
jätkab Mart Miklu-le-
I\[. Liidu valitsuse-latud
Vabadusvõitle-tembris
1984 alusta-
Ise vabastamise taot-p
kogumise,aktsioon
Lktsiooni käigus saa--
ikeskuse poolt üle
litu tuhat allkirjakp-laheksas
keeles. Ke-i
Abistamiskeskusele.
üehti kokku 3837 all-
|SA-st 1970, Rootsist
t 137, Prantsusmaalt
|t 75, Inglismaalt 57,
Hollandist 39, Soo­list
10. •
I
iud ka EKN büroost
ida parlamendiliik-
|,et nad pöörduksid
|ministeeriumi poo-nt
Inimõiguste kon-ia
delegatsioon pa­iku
Mart Niklus'e
EKN pöördub kas.
Jte poole palvega
ilt isiklik kiri oma
ja parlamendiliik- /
Ida sama. Järgnevat
lirja eeskujuna:
[ndiliikme nimi),
:perts' Meeting on
and Fundamental
)e taking place in
jig May 7. It is my
jhat at this meeting
lelegation raise the
dissident Mar^ Nik-iSo.
viet Union to re-allow
him to emig-letter
to this effect
to the minister of
andto Harry Jay,
[adian CSCE delga-üry
much apprecia-as
been imprisoned
fights activities^ in-igto
monitor Soviet
|B Helsinki Aecords.
treatment in Soyiet
lin extremely poor .
iger of dying.
|ur support,
,-ja nimi)
aadressile: (parla-li),
M.P. House of
ttawa, - Ganada,
;sis) ja ka Kanadas
Irainlaste ettevõtte
ito eestlaste ettevõ-lis
Toronto eestlas-
^aim.:, ; "
ud ajast, mil Toron-
|rig EVN muudeti
liselt välisvõitluse-l&
atsioon — kultuu-bks:
, /
)og sirgus eriti mär-jamendkaks'
aastat
jja kestel. Ukraina
liheainsasegaduste-
H.RIGA
toimis
:ohaselt
j: P^ul Rohunurm'e
|{: oh lahti meie ki­l
l u " nr. I7, 25. apr.
Rüdmik on Konsis-
|19. dets. 1984 luba-
^kandidaadi proövi-jodi
kog. ^õpetaja
ru juurde. Viimane
jitlustamist ja talaari
irele, mis kehtestati
paragraaf 135-ga
nr. 1 - 1933 aastal
ja tarvitusel tänini
kohta.
RL RAUDSEPP
.L.K. Piiskop
Elu" M. 19 (1836) 1985 NELIAPÄEVAL, 9. MAIL - "^HURSDAY, MAY 9
•J -
11:
I:
ii
I
i- ii
mm
0 • 'Töövõimalused
(Algus esiküljbl) ;
maksjatele võiks maksma minna mil­jardeid
dollareid, Peterson oskas po­pulariseerida
oma parteid ja koha­likke
kandidaate,^ esile'tõstes nende
oskusi ja võimeid, mida Frank M i i -
ler kunagi ei teinud. Uusdemokraa-
"tide(NDP) liider Robert Rae oli vali­miskampaanias
kahvatum kuju,
kuid ta oskas siiski oma parei po­pulaarsust
suurendada ja juurde võita
2 kohta parlamendis. Tema partei
kujuneb uues parlamendis kaalukee­leks,
kas seal moodustatuä vähemus­valitsus
püsib või langeb. Juba on
ajalehtedes ilmunud karikatuurid,
kus Miller ja Peterson listuvad autos
juhi kohal, kuid rooliratast hoiab kin­ni
Bob Rae.
KUI KAUA KESTAB
VÄHEMUSVALITSUS
Kanada poliitilises elus on peetud
vähemusvalitsusi positiivseteks nä­heteks.
Nende kestal on kehtestatud
parteide omavahelise kokkuleppe
alusel mitmeid, valijatele vastuvõe­tavaid
seadusi, kuid nende valitsuste
iga ei ole olnud kuigi pikk. Tradit­siooniliselt
0]|i püütud vähemusvalit­suse
juurest kiiresti iile minna ühe
või teise partei enamusvalitsuse juur­de..
• ' ; \
Liberaalide partei liider David Pe­terson
on vaimustatud oma partei
suurest võidust ja kavatseb esimesel
võimalusel parlamendis kukutada
konservatiivide vähemusvalitsuse
uusdemokraatide toetusel.
Petersoni taktika võib olla õige,
icui konservatiivide partei kaotuse
põhjuseks oli nende liidri isik. Vä-heniusvalitsuse
kiire kukutamine ei
anna konservatiividele aega uue liid-ri-
leidmiseks ja liberaalid saavad ker­ge
võidu. Kui Peterson oma arves­tustes
eksib ja konservatiivide kao­tuse
põhjused ori teised, mida nad
tulevikus välditavad, siis uued vali­mised
võivad liberaalid Välja suruda
isegi opositsioonipartei kohalt.
" 'eriprogrammis
Eesti keelt valdavatel noortel on
hea töövõimalus Washington DCs
„Ameerika Hääle" „ihtern" prog­rammis.
Selle programmiga alustati uuesti
1. märtsil 1985 ja töökoht algab va­litsuse
7-nda klassiga, milles ettenäh­tud
$17,824 palka. Edutamist pn või­malik
saada kuni klass 11 (^26,381).
Põhiliselt on see treeningprog-ramm,
millest osavõtjaid intensiiv­selt
treenitakse tõlkimises, uudiste ja
lühilugude kirjutamises ja raadiosõ-numite
lugemises. Töökohad on ava­tud
kandidaatidele 17 keele alal, mil­ledest
üks on eesti keel.
Kaks absoluutset nõuet igale kan­didaadile
on — esiteks oskus tõlkida
inglise keelest oma keelde ja teiseks
hääl, mis on sobiv raadiotööks.
Programmi informatsiooni täieli­kus
vormis võib saada: „Announce-ment
No: üSIA-5-105",.. VOA/PR,
Room 1192, 330 Independence Ave-nue,
S.W., Washington, DC 20547.
MARIA PEDAK-KARI
4500 dollarit 0 0 /
(Algus esiküljel)
buga ka maakondliku esinduskogu
abiesimeest Salme Vesj, kelle organi­seerimisvõime
on alati lahendanud
kõik peoga ühenduses olevad lauda­de
katmise jä toitlustamisküsimused.
Koosviibimisel serveeriti kohvi ja
suupisteid. Ajaviitemuusika eest hoo­litsesid
külapillimehed August Tu­vikene
ja Elmar Tani. Lauldi ühslau-le
ja prooviti isegi jalakeerutamist.
Sellega lõppes maakondliku esin­duskogu
talvine tegevus. Uuesti tul­lakse
kokku alles järgmisel sügisel.
See muidugi ei tähenda maakonda­de
tegevuse raugemist. Üksikud
maakonnad korraldavad oma liik­meile
ka suviseid kohtamis võimalusi
kas siis suvepäevade või mõne muu
nime all.
OVER 50 Y E A R S OF G M S A L E S AND SERVICE
!,•• 1,
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Chev Olds,.Limited Kodus.m-siu
500Ö Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
Eesti skautmaleva
juht külaliseks
Ontario skautide
vastuvõtul
, Laupäeval, 13. aprillil pidasid Ka­nada
skautide Ontario provintsi
skautjuhid oma 74-. aastakoosoleku.
Õhtusöögist oli osa võtma palutud ka"
Eesti Skautide Malev Kanadas juht
Egbert Runge abikaasaga.
Kui 1983. aastal Eesti Skautide
Malev Kanadas sõlmis skautliku te­gevuse
lepingu Kanada Skautidega
(Boy Scouts of Ganada), siis oli üheks
eesmärgiks tiheda koostöö arenda­misega
saavutada tunnustust eesti
skautlusele.
Paistab, et see leping hakkab nüüd
vilja kandma ja on kasuks mõlemale
poolele. Nii on eesti skautide nimi
tuntud heas valguses kõrgemas ka­nada
skautide juhtkonnas, nii pea­korteri-,
provintsi-, kui ka kohalikul-tasemel.
Maleva juht on osa võtnud juba
kahes kanada skautide aastakooso­lekust
Ottawas, kinkides möödunud
sügisel peastaabi liikmeile Maailma-laager,,
Eesti Lipp" laagrimärgid.
Et meid tuntakse, selleks on kaasa
aidanud meie juhid ja skaudid, kes on
teinuid hea töö Eesti nime ja saatuse
väärikal tutvustamisel ja esinenud
tublide meeste ja poistena skautlikel
suurkogunemistel. Meenutame ai­nult
iMaailmajamboreesid Norras ja
Albertas.
Nende edukate laagriretkete taga­järjel
on meil nüüd sel suvel GuelphM
järve ääres peetaval 6-dal Kanada
rahvuslikul jamboreelCJ85 avatud,
kõik uksed: eesti skautidele võimal­dati
saata sinna ühine suur esindus-üksuš
ja meie juhte võetakse sinna
vastu kahel käel.
Et Eesti Skautmalev oli esiml^ne
skautliku tegevuse lepingu sõlmija ja
on praegu uks tugevamaid etnilisi
. skautgruppe, kes tegutseb kanada
skautide peres, siis tuntakse meid
seal kui Eesti Skaudid Kanadas. Sel
viisil oleme suutnud oma skautlust
tugevamalt tutvustada, kui oleksime
tegutsenud eraldi. /
See tunnetus oli ka maleva juhil,
kui teda tutvustati laupäeval vastu­võtul
kui Eesti Skaudid Kanadas
esindajat, teades, et peokõnelejal.
Kanada Skautide presidendil Claude
Taylor'il (Air Ganada Ghairman) oli
taskus meie ilus Maailmalaager
,,Eesti Lipp" laagrimärk.
Osavõtjad Ülemaailmse ERsti Kesknõukogu iäiskogu koosolekult 23. märtsil New Yorgis. Istuvad
vasakult: Herbert Michelson, Kaja Kool, ÜEKN esimees Lembit Savi, Hans Lupp, Vaike Lugus, E.V. konsul
dr. Aarand Roos, ERKU esimees Juhan Simonson, Walter Pent, Harald Raudsepp. 2. reas: Ylo Anson,
Oskar Uusima, Mäido Kari, Kari, Virko Keder, Harald Teder, Harry Must, Aino Paide, Rudolf Panksepp,
Enda-Mai Michelson Holland, Veljo Areng, Heino Taremäe, Mati Koiva. 3. reas: Kaljo Popp, Henno Uus,
EKN Kanadas esimees Laas Leivat, Jaan Tüvel, Endel Miido, Peeter Kiik, Madis Valge, Uno Teemant. (Pil­dilt
puudiayad: Ellen Kapsotins, Paul Saar ja Rudolf Susi).
Esto 88 informatsioGn Sõjasüüdlaste otsimine
Ameerika Ühendriiges Järgmiste Ülemaailmsete Eesti
Päevade korraldamine anti 23. märt­sil
1985 Ülemaailmse Eesti Kesknõu­kogu
Täiskogu üksmeelsel otsusel
Austraalia Eesti Seltside Liidule.
Austraalias.korraldatava Esto ka­vandamisel
ja.läbiviimisel ei saa võt­ta
aluseks eelmisi Esto kasvu. Põh­jused
on kõikidel küllaltki hästi tea­da.
Meie kavandame siinse Ešto ja
viime selle läbi oma võimaluste ja
kandejõu kohaselt.
Esto '88 kodukorra vastuvõtmi­seks
ja Esto '88 juhatuse valimiseks
on ÄES Liidu juhatus kutsunud kok­ku
AES Liidu Esindajatekogu era­korralise
koosoleku 9. juuniks
1985.a. Melbourne'is.
AES Liitu, asutatud 5.1.1963, kuu­luvad
üle Austraalia 24 liikmesor-ganisatsiooni,
kes koos oma 70 allor­ganisatsiooniga
moodustavad Aust-mlia
organiseeritud eestlaskonna.
Paralleelseid keskorganisatsioone"
ega poliitilisi rühmitusi meil ei esine.
Liidu juhatus töötab 9. juuni koos­oleku
ajaks välja meie siinsete Eesti
Päevade tava ja kodukorra alusel
Esto '88 kodukorra, mis esitatakse
vastuvõtmiseks Esindajatekogule.
Liidu aseesimees Melbourne'is
1'vald.Mõisa, kes on juba pikemat'
aega olnud seotud Esto küsimustega,,
jätkab nüüd seda tööd eeskätt Esto
'88 juhatuse moodustamiseks. Juha­tus
kinnitatakse ametisse Liidu Esin-.
dajatekogu koosoleku'poolt.
Informatsiooni saamiseks palu­taks
pöörata kuni 9.6.85. AES Liidu
juhatuse poole aadressil:.
200 Jeffcott Street, North Adelai­de,
S.A. 5006.
Hiljem aga vahetult Esto '88 juha­tuse
poole Melbourne'is. '
I Üldmärkmeid
mšmmwA
'//////m7//m///m/.
Tallinna Kaarli Gilmnaasiumi endised õpilased 20. aprillil Torontos, 801 Mt. Pleasant Rd. peetud
koosviibimisel Istuvad vasakult: Illo Velner, Senta Laht-Aavik, Regina Tomson-Viikman, Salme Kondor-
Grüger, Õilme Varik-Reintäm, Elmar Jakobson, Leida Avandi-Varbola, Arvo Lehari-Piiberg. Seisavad:
Saale Otsason-Leis, Harry Nurmse, Heve Pettai-Ruiso, Hilve Madalvee-Sääver, Ella Randalow-Nikkei',
ilja Zimmerman-Saafeld, Lehti Verret-Saar, Bruno Freiman,Elise Ustal-Steinman, Helmut Aavik
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918. ,
Kui sai teatavaks, et USA presi­dent
kavatseb kevadel Euroopasse
minnes külastada ka saksa lange­nud
sõdalaste kalmistut, siis läks
teatud ringkondades lahti suur
torm. President arvas, et peagu
inimpõlve möödumisel viimase sõ­ja
sündmustest on aeg lepitusteks
omaaegsete vaenlastega. Võib veel
lisada, et need langenud vaevalt
olid süüdi milleski muus, kui vaid
võitlemises oma riigi käsul ja selle
eest. Kui see nüüd on süütegu!
Tegelikult näitavad sündmused, et
vaen ja viha pole kaugeltki kustunud,
vaid mida enam edasi, seda enam
lõkkele puhutud. Kui USA-s on käi-.
nud tegevus sõjasüüdlaste nime all
isikute jälitamine juba rida aastaid,
siis -Kanadas on see just algamas.
Seejuures paistab, et minetatakse se­ni
kehtinud õigusprintsüpe üsna ker­gel
käel ning käsitatakse mõisteid
täiesti väljaspool seni kehtinud loo­gikat.
Esimeste protsesside puhul USA-s
isikutelt nende omandatud koda­kondsuse
tühistamisel selgus, et
mõisted selle ümber polnud küllalt
selged. Alles pikapeale koorus aru­saamine,
et nendes protsessides pol­nud
ega ole tegemist mingite, süükü-simuste
arutamisega, vaid administrat-tiivkohtute
toimingutega, mis ei ot­susta
muud, kuid vaid küsimust, kas
kelleltki tuleb võtta-ära USA koda­kondsus.
Motiivid selleks ei käsita ka
süüküsimust, vaid isiku moraalse ka­rakteri
selgitamist seoses andmete
esitamisega oma tegevuse kohta mi­nevikus.
USA eriuurimiste osakonna esi­mese
direktori poolt anti laialt seletu­si,
nagu oleks tegemist isikutega, kes
on „natsi-sõjakurjategijad" ja „kölla-boratsionistid".
Nende nimetatute
puhul on peamiselt tegemist Ida-Eu-roopa
sõjapõgenikega, kes olid sõja
ajal Saksa okupatsioonide valduses.
SOHVAPATJU
SAUNASEEPE
LINIKUID ja palju, palju mu
Balti noorte kongress (BNK) austas eesti, läti ja leedu ühiskonna
aktiviste esimeste Balti noorte kongressi auhindadega. Vasakult:
ERKU esiees Juhan Simonson; BNK liige Kaja Kool, kes eestlastele
auhindu üle andis; Paul Saar, ERKU aseesimees; Martin Suuberg, kes
oli teadustajaks ja Mäido Kari, Ühendatud Balti Ameerika Komitee
ne aseesimees.
Niisugused nimetused on ajalehe
andmeil tulnud kasutusele ka Kana­das
teatud huvigruppide poolt.
Mis puutub kollaboratsionismi",
siis tähendab see ühe riigi kodaniku
koostööd mõne teise võimuga oma
riigi kahjuks (lavaliseU]. Need üm­berasunud
põgenikud Kanadas pol­nud
aga sõja ajal Kanada riigi koda-/
nikud ega saanud selletõttu mitte Ka­nadat
ära anda. Nende võimalikku
koostööd sakslastega tuleb hinnata ,
nende tolleaegsete riikide yõi rah­vuste
erihuvide seisukohast välju­des.
Populariseeritud sõna ,,nats" võib
tegelikult käia vaid sakslaste kohtö,
kes kuulusid saksa natsionaalsotsia­listlikku
parteisse. Teistes maades
sellesse parteisse kuulunuid ei saa­nud
olla, nagu oli ametlik saksa sei­sukoht.
Ka natsidega" koostööta-jaid
ei saa korrektses mõttes nimeta­da
seepärast ,,natsideks". See oleks
vaid määrimine, sest koostöö põhju­sed
võisid olla ülimalt vajalikud suu­rema
ähvardava hädaohu ees.
Seoses nn. sõjasüüdlaste protses­sidega
— Nürnbergis ja mujal hüljati
Liitriikide omavahelisel kokkulep­pel
seni kultuurriikides kehtinud õi-guspõhimõtteid,
nagu see, et ,,nul-lum
crimen sine lege", s.o. et tegu
saab olla süüteoks vaid siis, kui see
enne teo toimimist oli seadusega ka­ristatavaks
kuulutatud.
Teise olulise õiguspõhimõtte rik­kumisena
hüljati süütegude eest ka­ristamise
aegumine. See on vanates­tamentliku
kättemaksu (kolmandast
ja neljandast põlvest] aseme! kultuu-ririikides
kehtiv veel nüüdki. Nii
keeldus hiljuti Tshii\i kohus selleko­hasele
survele vaatamata sõjasüüte-gudes
süüdistatava väljaandmisest
põhjusel, et asi on juba aegunud.
Kuidneed hülgamised võivad keh­tivad
olla ka ainult riikides, kes selles
kokku on leppinud ja neid hülgamisi
ei tohi laiendada teistele riikidele eo
ipso. {Saj^samaa on korduvalt katsu­nud,
taastada aegumise ka sõjasüüd­laste
asjades ja pole seda saanud teha
välisel survel kui sõja kaotaja.)
Tagant järgi seaduste alusel kohtu­pidamine
oleks, kui see eriti toimub
Iisraelis, missugust riiki sõja perioo­dil
ega üldse varemalt ei eksistee­rinud,
On esitatud [ukrainlaste poolt] või­malus
mooduseks, et nn.sõjasüüte-gusid
arutataks kohapeal, Kanadas.
Selle vastu kõneleb, et sel juhul tu­leks
ka Kanadas loobuda süütegude
aegumisest, mida ei tohiks lubada;
Ukrainlaste seisund õiguslikult on
halvem, kuna nad olid NL kodani­kud.
Baltlaste seisukohalt oleks või­meliseks
sellist kohut pidama nende
oma riigi kohus. Nende deporteeri­mine
NL-tu, nagu seda taotletakse
Ühendriikides, oleks vastolus Balti
riikide suveräänsuse edasise tunnus­tamisega.
Viimane kohus Ühendrii­kides
pole sellest hoolinud ja vasta­vad
ametnikud on leiutamas igasu­guseid
kummalisi seletusi, kuidas
baltlaste küüditamine NL-tu ei ri­kuks
nimetatud mittetunnustamise
põhimõtet. (Ei deporteeritavat NL-ut
kui sellisesse, vaid ainult riiki, mis
deporteeritut ainsana on nõus vastu
võtma!)
(Järgneb]