Meie Elu = Our life, April 28, 1983

              TOURSDAY, AFRIL 2® „M®le Elu" lar.iy {ifm) nm
23. aprillil täitus K. Küngil^. aasta­ne
elutee. Töökas ja ettevõtlik eluvõit-leja
võis tagasi vaadata oma käidud
eltiteele ja töörohketele aastatele.
Juubilari tõekspidamine elus edasi­jõudmiseks
on olnud aus t(?ö algatus-
; võime. Kui algatusvõimele kaasub õn­nistus
ja õnn, võibv.aene mees ka kord
saada miljonäriks. I
Juubilar sündis 23. apriUil 1913. a.
Saaremaal, Laimjala vallas. Kanadas­se
saabus ta Rootsist koos abikaasa ja
väikese l^pjaga .1948. a. Elu alustami­seks
siin oli tal algkapitaliks vaid Sl.-
taskus. Nüüd, oma 70. a. juubeli tä­histamisel,
võib teda miljonäriks arva­ta.
Ta omab apartment-maju ja muid
kinnisvarasid.
Õnn ja ettevõtlikkus ning töökus
ongi olnud Küngi pere kaaslasteks siin
mandril.
Exegi monumentum!— ma püstitan
\ (enšsele) monumendi! See oli tuntud
väljend vanade soomlaste juures. Et
sama väljend on täie elujõuga kandu­nud
meie aegagi, näitab Hoi:atiuse su­rematu
lause tois on ajale vastupida­vam
kui mõni pronksist sambake; sel­leks
on vaja vaid ausalt elada ja töö-ag.
Hugo Mitt asus lennuiiiklusi
. eksperdina Gaanasse
Asaoitraalisst lendas Aafrikasse
Kanada kaudu insener mag. Hugo
Mitt, siirdudes UNO äiesandel Gaa­nasse
korraldama sealset lennulüli-lust.
Kuna rahvusvahelise tsiviillei°
nuliiklttse organisatsiooni peakorte?
fflsub Montrealis, siis enne ameti»
ülesannete täitmisele asumist Akras
sai ta instruktsioone peakorteris.
Mag. Hugo Mitt töötas Melbourne'i8
lennuministeeriumis õhuliikluse kont- \
rolli süsteemide ehitamise ala peainse­nerina
kuni rakendumiseni UNO tee­nistusse
missiooni koordineerijana
Gaanas.
Külastades oma õde Elvine Münch'i
Torontos, ta jutustas „Meie Elule" lä­hemalt
oma ülesannetest. Gaana pea­linn
Akra on üks lennuliikluse sõlm­punkte
Lääne-Aafrikas ja UNO toe­tusel
ajakohastatakse lennuväli ja
muud seadmed. Majandusliku abiga
käib kaasas nõuanne ja kontroll, mida
teostab 12-15 liikmeline missioon,
mille juhatajaks on nüüd mag. Mitt. Te­ma
leping on esialgu kaheks aastaks ja
perekond jäi maha Austraaliasse.
Kolm last õpib ülikoolis — vanem
poeg õigusteadust, noorem mäeinsene­riks
ja tütar kooliõpetajaks.
' Ins. Mitt asus Austraaliasse 1948. a.,
INS. HUGO MITT
nagu paljud teised eestlased. Töötas
algul kõrbes torustiku kraave kaeva­tes,
astus siis 1951. a. Adelaide'i üli­kooli,
sai koha lennuministeeriumis,
käis korra veel tagasi uurimistöödel ja
omandas akadeemilise kraadi.
Kutsetöö kõrval on ta võtnud osa
eesti ühiskondlikust tegevusest koori­juhina
jne. Nii siis kaasmaalased ko­dulinnas
tundsid headmeelt Hugo
Mitfi karjäärist oma erialal, kuid ka­hetsevad
agara seltskonnategelase aju­tist
kaotamist.
REET VAIKLA
. INMEMORIAM ^
Armas Reet, Sina oled lahkunud
üüieie juurest, aga Sinust on jäänud
meile mälestus, mis on jäädav.
Meie teed, mis algasid koos Tartus,
Eesti Noorsoo Tütarlaste Gümnaasiu­mis,
ristusid jälle aastaid hiljem. Mont­realis,
mil kohtusime algul eesti sega­kooris,
hiljem Eesti Naisselts Montre­alis
asutamisel, kus Sä kodukorra ko­misjoni
töös tegev olid. Töötasime
koos naisseltsi juhatuses ligi kaheküm­ne
aasta vältel. Olid ka ajakiri „Trn-nu"
esindajaks Montrealis. Sinu väsi­matu
energia ning vaimustus kandis
hääd vilja.
Hilisematel aastatel, mil su tervis
halvenema hakkas, tõmbusid aktiiv­sest
ühiskondlikust tegevusest kõrva­le,
kuid südamee ja mõttega võtsid Sa
osa meie mur dest ja rõõmudest. Veel,
mõned päevad enne surma läkitatud
kirjaridades, meenutad Sa kauneid,
tööküllaseid päevi kahekünine viie
aasta eest ja hetki ühes Montreali eesti
kodus Eesti Naisseltsi asutamisel.
Rahu ja tuge ning kindlust leidsid Sa
usus, olid truu kristlane.
Puhka rahus, kallis kooliõde ja mõt-tekaasliane
Reet.
TANNI GRÜNTHAL-KENTS
Kevadine säästuvõimalus!
TERR^OAKNAD $14.95 ruutjalalt, kohalopanoBsuga
Räästaaiused — soffit — fascia
Seinakatted, vihmaveerennid
RÕDUUKSED $995.00. kohalepanekugo)
TASUTA HINDAMINE
ALUMINUM
759-7485 igal ajal
Brasiiliast
K. Küng abiellus Amanda Mäetam­mega
1942. a. Tallinnas, Nende poeg
Tõnu, kes oli 1944. a. kodurannast lah­kumisel
vaid pooleteise aastane, on
võõrsil kõrgema hariduse saanud ja
nüüd kolme toreda lapse isa.
juubelipidul toimus juubilari ruumi­kas,
avaras kaunis kodus. Pojalap-set|
tervitasid vanaisa muusika ja lau­luga.
Sõbrad ja aatekaaslased ütlesid
südamlikke õnnesoovi sõnu juubilarile
ning ta abikaasale, kes la ^mõttelisele
monumendile omapoole panusega on
kuldplaadi kinnitanud.
Juubilari rohkearvulised sõbrad ja
tuttavad soovivad talle koos perekon­naga,
et edaspidine elutee kulgeks
mööda siledaid ja sirgeid elutee radu, et
õnnehaldja hooldusel saabuksid uued,
suuremad juubelid. i ^
Kostja, kuigi vahelduvad aastad,
kuud ja ajad " , •
õnh, edu Sulle kaua kaaslastena
kajand,
.seisku nad truult Sul kõrval veel
. pikad ajad! ^
' AlbRa
Vaipade | ä mlö
• I •
samuti akende pesemine. M§cotclii
staingtiard" hinna sees. Söögituba,
elutuba ja koridor $59.95. Pensionä­ride
korteritele hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel 6904961
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PÄRANDAME
külmutuskappe ja pliite - - igat llikf
^ 31 aastat tööpraktikat ^
Tel. 533-9334 - Peter
Abiks perenaistele
: S-AL
„Saki" m toMiinduses kõige mitme-mõistelisem
sõna. Tegelikult tähen­dab
see õrnakoelist leht- ja peasa-laatit,
lad. k. Lactuca sativa. Selle
toorsalati võluvus seisneb värsku­ses,
karguses. Vähegi närbunult kõl"
bab see ainult jänestele.
Salatit saab värskelt säilitada järg­miselt:
lehed loputada külmas vees,
üleliigne vesi ära raputada, lehed la­duda
üksteise peale, pista plastkotti ja
asetada mõneks tunniks või üle öö'
jahedasse sahvrisse. ,
Lehtsalatit piserdatakse nii vähese
marinaadiga et seda ei koguks salati-kausSi.
Kui tarvitatakse majoneesdres-singut,
peavad;lehed olema võrdlemisi
kuivapinnaliseti — märgadelt salati-lehtedelt
libiseb õline kaste ära.'
Salatiteks oiitka mitmesugused aed­viljad,
puuviljad, marjad.näiteks pee­disalat,
kurgisalat, .pohlasalat, ploomi-salat
jne. mis uühei või teisel menet­lusel
säilitatakse talviseks tagavaraks.
Retseptiraamatutäs, mitte ainult ees­tikeelsetes
vaid ka võõrkirjanduses, on
tohutul hulgal salatite retsepte — Hee­ringasalat,
Kanasalat, Nizzasalat, Rii-sisalat
jne. Ka eesti rahvatoit rosolje
kuulub samasse liiki. Niisugustel ei ole
midagi ühist kahe eelmise salatilii-giga.
Tegelikult on need iseseisvad kül-mtoidud
mida serveeritakse kas eineks,
õhtusöögiks, lõunasöögi eel- vöi vahe-roaks,
argipäeva lihtsuses või suurtel
pidusöökidel. Palju sedaliiki salateid
on levikule läinud 17-18 sajandil, suü-raadli
ja tohutult rikaste suurtöösturi­te
kodude kaudu. Selleaegne kõrge sei­sus
kohustas, et losside ja paleede
köökides pidid olema salatite kombi­neerimiseks
ja kunstipärase kaunista­mise
tarbeks erikokad, salatimeistrid.
Just praegumeenub mulle et minulgi
on olnud võimalus kokku puutuda ühe
niisuguse vanaaegse salatimeistriga.
See OÜ 1930 a. paigu mil naaberriikide
riigivaltisejad külastasid Eesti Vaba­riiki.
Galadineed mõnesaja kuülalisega
korraldati Kadrioru lossis. Kord oli
salatimeister kes pagulasena elas ku­sagil
Eesti lääneranna saarestikus...
Olime noored kodumajanduse õpe­tajad,
Karin Padernik ja mina, kes
tallinna Linna Koolivalitsuse vahen­dusel
olid saanud loa vaatlejatena osa
võtta niisuguse suurpeo korraldami­sest.
Olime juba selles eas mil mõist­sime,
et elu nõudis rohkem kui koolid
jõudsid anda, Mäletan missuguse põ­nevusega
sammusime Kadrioru lossi
külmtoitude kaunistamisruumidesse,
kapten Schilleri-nimelise adjutandi
saatel. -
Pärast esitlemist ja meie kutsetiitli
nimetamist ei kõnelenud see vanahär­ra
meiega ühtegi sõnagi.Ta oli para­jasti
ametis homaarisalati kaunistami­sega.
Rahuliku osavusega ja ilmse mõ­nuga
ta seal töötas: pistis salatisse
homaari erakordselt suuri sõralihaseid,
nagu kimbuna kokku — nii kujunes
salatipinnale uhke roosavärviline
„kruüsanteemi õis".
Kaks järgmist salatiretsepti on pärit
„eri-maailmast" ... Esimene neist pn
kombineeritud vähemalt 200 aastat ta­gasi.
Asukoht: suurtöösturi palee Nee-va
kaldal S:t Petersburgis. Teine on
päris prantsuse köögist, Vahemere
rannikult, Nizzast.
NEEVA SALAT
Neljale inimesele võtta 2 dl toorriisi,
panna sõelale ja uhtuda rohke külma
veega. Panna keema 4 dl veega ja napilt
1 tl soolaga. Kui keeb, segada ja hau­tada
siis pehmeks ilma segamata ja
nõrgal kuumusel umbes 40 minutit.
4—5 tomatit lõigata õhukesteks vii­ludeks,
raputada peale soola ja pipart,
piserdada üle lauaäädika ja söögiõli-ga.
Muuseas, mis puutub tomatitelsse
kui toiduainesse, siis on neid kaua aega
tagasi kasvatatud Ameerikas ja sealt
Euroopasse ületoodud 1500 a. palgü.
4—5 viilu õhukest sellerit keeta
peaaegii pehmeks soolaga maitsesta­tud
vees. Raputada peale*pipart ja
sidrunimahla või lauaäädikat. Kül­maks
jahtunud riis seada ühepaksuse
kihina salatikaussi, sellele laduda sel-leriviilud
sidrunimahlaga, selleritele
tomativiilud lauaäädika ja söögiõliga.
Se^latiaineid ei segata. Kaetakse üleni
ca 1,5 dl majoneesiga. Kaunistada õhu­keseks
lõigatud marineeritud peediga
ja rohelise maitseaedviljaga.
NIZZASALAT ', •
Selle salati serveerimisekö on vaja
ümargust vaagent. Vaagna põhi ja kü­ljed
hõõruda üle küüslaugusibulaga.
Vaagnale asetada salatilehtr ja kõik
salatiained rühmitada üksteise kõrvale
— 2 purki konserveeritud tuunikala või
krabi, 3 kõvaks keedetud viilustatud
muna, 3 viilustatud tomatit või l pu­nane
paprika, värsket kurki, 1 purk
. musti oliive (mustad oliivid sobivad
salatiaineteks paremini kui rohelised),
ja siia-sinna kaunistamiseks veel värs­ket
karget tilli.
Kastmeteks võiks olla müügiolevad
vineegerkaste ja Rhode Island-kaste,
mä^ukeseks klaas jäävett sidruniga
või kui soovitakse — Rosö vein. Ja laua
garnituuriks - miks mitte praegustel
videvikuõhtutel - pihlamarjakobarad,
samavärvi küünlad ja servietid valgel
või õrnalt pastellrohelisel laudlinal.
ELLEN ROOSME (EPL)
1
Squashi j
meistrivõistlused
Squashimängu harrastamine eest­laste
hulgas muutub üha populaarse-,
maks. Pärast akadeemiliste organisat-
^sioonide ja n.n. tutvunemisturniiri on
selgunud, et mängijaid on küllaldaselt
esimeste eestlaste squashi meister-võistluste
korraldamiseks ja need toi­muvad
laupäeval, 7. mail k.a. alguse­ga
kell 12 Toronto Ülikooli Scarbo-rough
College'i spordikeskuses. Võist­lused
toimuvad meeste fa naiste A, B ja
C "klassides, ühemiinuse süsteemi ja
konsolatsiooni vooru alusel. Võistlu­sed
peetakse rahvusvaheliste reeglite
kohaselt ja mängitakse kollase pehme
palliga. Registreerimislehed on saada­val
Jaan Laaniste'lt, Scarborbugh Col-legöiRecreation
Center, 1265 Military
Trall, West Hill, MIC 1A4. Telefon
Toronto 284-3121. Registreerimine ai-nuh
kuni kolmapäevani, 4. mail kell
17.00. Hilisemaid sooviavaldusi vastu
ei võeta. Korraldajad loodavad rohket
osavõttu. Igas kategoorias vajalik vä­hemalt
4. osavõtjat, et oleks võimalik
meistritiitli väljakuulutamine.
. HARALD RAIGNA
Sao Faulo kroonika
Suur-demonstratsioonid
tuumrelvade vastu
Möödunud nädalalõpul korraldati
üle maailma Suuri tuumrelvade vas­taseid
demonstratsioone. Kanadas
oli võtnud nendest osa enam kui
50,000 demonstranti. Suurem de­monstratsioon
korraldati Torontos,
kus osavõtjaid oli umbes 12,000. De­monstratsioonidel
Kanadas oli pea­rõhk
asetatud sellele, et Kanada va­litsus
ei peaks lubama USA valitsu­sel
katsestada oma uuemaid rakette
Kanada põhjapoolsetel tühimaadel.
Et demonstratsioon ei muutuks ru-tiiniliseks,
olid esinejate seas klou­nid,
orkestrid, kostümeeritud isikud,
lauljad ja mitmed teised. Demonst­ratsiooni
korraldajal Karen Rutti-rnahnMl
oli nägu võõbatud val­geks
ja kandis klouni riietust. De­monstrandid
peatusid kõikjal USA
saatkondade ees, nõudes tuumrelva­de
keelustamist. Nad kusagil ei pea­tunud
N. Liidu saatkonnahoone ees,
kuigi lääneriikide relvastumine uute
tuumrakettidega on otseseks tulemu­seks
sellele, et N. Liit on asejanud
oma Euroopa territooriumile raketid
Lääne-Euroopa ähvardamiseks. Sel­les
N. Liitu ei süüdistatud.
JOHN E. SOOSAAR, C.
Chartered Accountant
S Ä e 1802, 181 Unlversity Ave., Toronto,
Tel. 864-0099
,M5H3M7
ENN ALLAN KUUSKNE.B.M., LLB.
lõpetas Torontos Bar Admissioni
kursuse ja töötab advokaadina Fle­ming,
§mok^ ja Burgess'i firmas.
Sündinud 4. aprillil 1953. Lõpetas
North Texas State ülikooli 1978. a.
cnagna cum laude ja York Ülikooli õi-psteäduskonna
1981. Sl.
P ALUMIINIÜNI KOMPANII
asendamine thermo-akendega/^ 5 tollised veereimid
kuues virvls. >Ar Rfiästaaluste katmine.
SCeldri akendele sissemurdmise vastu metallkaltsed.
hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832-223ig
Kodus 7Ö9W2
OSSQ IMVESTMENTS IM€.,
10335 Keele Str.. Maple, Ontario LOI lEO
NiiiniiiiiiiniitntiwiuinHiNi»WMinitiiitEHfliHiH
KUHU MINNA?
0 Neljap., 28. apr. Aiandusklubi
laudkonnavestlus Eesti Majas algis-sega
kl. 7.30 õ.
® Reedel, 29. apr. Akadeemilise Ko­du
Mai-vastuvõtt Tartu CollegeMs al°
guBega kl. 8 õ.
# Laup., 30. apr. E.V. Sõjakooli aas­tapäev
Tartu CollegeMs algusega kl.
7 õ, - •• .
• Laup.» 30. apr. ja 1. mail Sault Ste.
Marie's Albert St. Baptisti kirikus
jumalasõnakuulutuse koosolekud.
0 Pühap., 1. mall Viljar Puu ja Jere-my
Viinalassi muusika kahele viiu­lile
Baptisti kirikus algusega kl. 6 õ.
@ Kolmap., 4. mail „Kikilipsuõhtu"
Tartu College'is algusega kl. 7 õ.
® Reedel, 6. mail Pärnumaalaste
seltsi Maipidu Tartu CollegeMs algu­sega
kl. 7.30 õ.
@ Pühap., 8. mail Emadepäeva aktus
Eesti Majas algusega kl. 2 p.
9 Laup., 14. mail „Kungla" MalbaU
Casa Loma's algusega kl. 6 JO õ.
3. dets. saabus Argentiinas! Sao
Paulosse õp. Tiit Jaagu, Eesti Kogu­duse
(EELKSP) järjekordsele külas­tusele.
Sel korral saatsid teda ta abi­kaasa
Vivian koos tütrega. Nad pea­tusid
perekond Erna ja Harry Kuus-bergide
külalislahkes kodus.
5. dets. toimus jumalateenistus pere­kond
Kuusberg'ide avaras kodus, kuhu
oli kogunenud arvukalt kaasmaalasi.
Pärast jumalateenistust oli koosvii­bimine
teelauas, mis andis õpetajale
.võimaluse lähemaks tutvunemiseks
koguduse liikmetega.
Koguduse nõukogu esimehe Olav
Saukase kodus oli õpetajal kokkusaa­mine
noorema generatsiooniga, et aru­tada
noorte kaastöö võimalusi kogu­duse
töös»
Õp. Ingo T. Jaagu külastas koguduse
abiesimeest Walter Kenkmann'i, kelle
abikaasa Helmi Kenkmann on juba
paljuid aa^staid haige, samuti kui ka
teisi Sao Paulost kaugemailasuvaid
eestlasi, et jagada armulauda haigetele
ja vanadele, kelledel ei ole võimalik ki-rikusse
tulla.
11. dets. peeti koguduse nõukogu
koosolek, õptaja osavõtul. Arutati ko­guduse
probleeme ja koguduse 25-e
aasta juubeli tähistamise läbiviimist
aprillikuus. ' '
12. dets. leidis aset jumalateenistus
armulauagaLinnakkirikus. Köhalolid
kõik need,-kelledele jumalasõna kuu­lutamine
emakeeles on südameläheda­ne.
Õp. Ingo Tiit Jaagu kasutas omades
jutlustes lihtsat väljendusviisi, mis on
arusaadav nii vanadele kui ka noortele
ja tema võrratu diktsioon teeb kergeks
jumalateenistuse jälgimise. Eestpalves
nimetas õpetaja ka Ilmar Kaarna't (üks
endiseid koguduse esimehi] kellel sei­sis
ees raske operatsioon.
MÄLESTATI LAHKUNUBD \
Mälestati viimastel aegadel lahku­nuid:
Eduard Poltsunas — sünd. 10. okt.
1880 Saaremaal, surn. 24. aprillil 1977
Caieiras'es, Sao Paulo osar.
Wilhelmine Welt Poltsunas — sünd.
19. aug. 1892 a. Viljandis, surn. 22. juu­nil
1977 a. Caieiras'es, S.P.
Ene Rave — sünd. 13. aug. 1905
Tallinnas, surn. 5. aprillil 1974 a. Sao
Päulos.
Osvald Meijel — sünd. 24. okt. 1907
a., surnud 17. okt. 1977 a. Sao Paulos.
Karin Meijel - surn. 6. jaan. 1978 a.
Sao Paulos.
Amalie Saukas - sünd. 6. jaan. 1878
a. Valgas, surn. 19. märtsil 1974 a. Sao
Paulos.
Liii Saukas — sünd. 17. juunil 1904 a.
Eestis, surn. 10. nov. 1976 a. Sao Pau­los.
Ferdinand Saukas — sünd. 29. jaan.
1908 a., surn. 29. dets. 1976 a. Sao
Paulos.
Vladimir Lustus — sünd.-30. nov.
1899 a. Eestis, surn. 5. juunil 1879 a.
Sao Paulos.
Juuli Kuusberg — sünd. 1899 a.,
surn. 25. nov. 1979 a. Sao Paulos.
Aleksander Lustwerk — sünd. 1903
a. Tallinnas, surn. 1980 a. Caieiras^es,
Sao Paulo osariigis.
Theodor Luts — sünd. 14. aug. 1896
a. Palamusel, Eestis, surn. 24. sept.;
1980 a. Osasco's, Sao Paulo osariigis.
Leonore Kullerkupp — sünd. 14.
märtsil 1921 a. Eestis, surn. 12. mail
1981 Sao Paulos.
Pauline Kullerkupp Boetker — sünd.
2. okt. 1904 a., surn. 14. jaan. 1982 a.
Sao Paulos.
Gilda Tonte Rosmen — sünd. 192Q
a., surn. 1982 a. *
August Meijel — surn. 9. juulil 1982
a. Sao Paulos. r
Emilie Siirus — sünd. 25. nolv. 1893
a., surn. 28. veebr. 1982 a. Sao Paulos.
Lahkunute mälestuseks lauldi: .Ju­mal
sul ligemal..."
•
Erakordseks sündmuseks oli abielu­paar
Victor William Ummu8'e ja Roseli
EichenbergerUmmus'e laste ristimine:
Ristiti: Rafael E. Ummus — sünd. 20.
okt. 1978 a. Sao Paulos, Marcos E. Um­mus
— sünd. 1. mail 1980 a. Sao
Paulos, Marta E. Ummus — sünd. 1.
nov. 1981 a. Sao Paulos.
Jumalateenistust kaunistas oreli­kunstnik
Carlos Vatsek orelimänguga.
Veel samal õhtul alustas õp. Ingo Tiit
Jaagu perekonnaga tagesisõitu Buenos
Aires'e.
JÕULUP
Koguduse viimasteks üritusteks
1982 a. olid jõulujumalateenistuse ja
laste-jõulupuu korraldamine. Need
leidsid aset Saksa kirikule kuuluvas
Heydenreich-Haus'i mugavas saalis,
mida eestlased alati võivad kasutada ja
tavaliselt võtab ka ..majaperemees"
õp. Karl Gehring ühes abikaasaga ee*8t-laste
koosviibimisest osa.
Jumalaeenistusb pidas koguduse
nõukogu esimees Olev Saukas ühes
Sergio Liblik'uga ja Otto Kuusberg'iga.
Jõululaule saatis harmooniumil pr.
Solange Saukas.
Jõuluvana ootel, kandsid lapsed ette
jõululaule, Sergio Liblik jun. ja Fabio
haukas deklameerisid ja mõni laps
kordas omaette veel salmikese, mida ta
tahtis jõuluvanale ülesütelda, sest kõi­gil
oli teada, et kes midagi ei oska, ei
saa jõuluvanalt kingitust, vaid saab
vitsu, olgu see siis vana või noor.
Oodatud jõuluvana (Robert Zirk)
saabus noore abilisega (Ellen Tamberg)
ja hakkas lapsi nimepidi oma juurde
hüüdma. Igaüks oskas midagi ülesütel­da
ja sai kätte kingituse. Jõuluvana Jäi
väga rahule ja jagas lastele veel kogu­duse
pooh valmistatuid maiustuskotte.
Kõik läks hästi, kuni järjekord jõudis
õp. proua Gehring'1 kätte, kes ei os-kand
jõuluvanale midagi ütelda ja lap­sed
jälgisid hinge kinnipidades. et mio
küll nüüd juhtub — kui jõuluvana pani
käe vitsakimbule, äga ei juhturtud mi­dagi,
sest õpetaja proua algas oma
meeldiva häälega laulma ..Ma tulen
taevast ülevalt.,." millega kõik ühtu-sid.
lõpetanud laulu, sai ta kätte jõulu­vanalt
kingituse.
Istuti laudades, lasti jõulutoitudet ja
verivorstil maitseda, mida Pauline
Lustwerk ka sel aastal pii oma kaas­maalastele
jõulukingiks teinud.
Lauldi jõululaule ja kui jõudis kätte
kojumineku aeg oli kõva troopikamae
vihm kohal, nagu igal aastal.
. I
A,H.L.
ON KOLINUD UUDE ÄRIRUUMI
§ maja lääne poole, viinapoe kõrvale^
219 Danforth Ave., tel. 465-6251
AVAMISE PUHUL HINNAALANDUS
kelladelt 40%, prillidelt 20°/», 5. aprillist — 30. aprillini