Meie Elu = Our life, April 28, 1983

              I • : I
.J
MELJAPAEVÄL, 2®. ÄPIILLIL THUKSDAY.APmL 2i8 ,,Maie Ek" a?.17 (17S0) 19SSI
riik! U S A ja N . Liidu
Rahvaste ja riikide elus, nende psi)>
sitiivse rahandussüsteemi kõrval, ei
de tähtsamat probleemi, kui seda on
kodanike maksustamine, olgu see
siis üksikisikute, tööandjate või kor­poratsioonide
osas, sest sellest ple-leb
riigi heaolu ja rahulik areng. Vä­lislaenude
abil korraldada oma (ek­sistentsi
on tee pankroti suunas, na­gu
seda globaalselt nsems tanapäs-
•:.val.-; '.^ •
Juba Pericles'e ajast peale.(vanas
Kreekas) on valitsejatel—^kuningatel
ja keisritši olnud raskusi oma alluvate
maksustamisega. Keskaegses Hispaa­nias,
enne 1492, kasutati maksukohus-tusaluste
suhtes isegi füüsilist survet
, ^maksukorjajate poolt, kes, kuningalt
kõrge tasu eest ostsid selle ameti. Ka
tänapäeval ei kulge see tegevus suju­valt,
olgugi, et seadus karistab maksu-kohustustest
kõrvalehoidjaid peale ra­hatrahvi
ka vanglakaristusega.
Ajalugu näitabj; et ühiskondlikus
struktuuris. pole ühelgi rahval olnud
võimahk teostada omi, ülesandeid- ja
rahulglada omi tarbeid teisiti, kui kaas­kodanike
maksustamisega vastava
seaduse alusel jakprras, kas otseselt—
tulumaks või kaiidselt - ost-miiük,
toll jne. 1
Maksuameti kontrolörid jaasjatund-jad
arvepidamise: alal, nii USA-s kui
Kanadas,'on jõudnud selgusele, et tihti
muudetud ja parandatud tulumaksu­seadused
ühes nõuetava tulu dekla-reerimislehega
(Iricomö Tax Return] on
kujunenudlmõistnlatult keeruliseks ja
komplitseerituks, kus tavalisel koda­nikul
selle täitmisega suuri raskusi.
Egas muidu konservatiivide juhi kan-dida^
tPeterPocklington lubanud kogu
Kanadas kehtiva tulumaksu süsteemi
lihtsustada, nii et nõuetav andmestik
mahuks praeguse mitmo asemel ainult
ühele lehele.
PETTUS USA-S • '\
28. märtsi ajakiri „Time" toi mõru-daid
juhtumeid tulumaksust kõrvale­hoidmisest
USA-s. Eriti tulist kriitikat
jagatakse seal neile, kes valeandmete
esitamisega ^ tulumäksulehel petavad
oma valitsust. Mõistagi, et see puudu­tab
sügavalt ka neid kodanikke, kes
korralikult tasuvad oma maksud. Aja­kirjas
öeldakse, et Vietnami sõjast jsaa-dik
on maksualane pettus muutunud
nagu epideemiaks. Kõneldakse ühest
Xääneranniku pastorist, kes selleks
leiutanud isegi omapärase põhjuse —
ta ei maksvat tulumaksu sellepärast, et
valitsus ei vaheta tema paberraha kul­la-
või hõberaha vastu. Pealegi see
paberdoUar ei omavat mingit raha
reaalväärtust.
.Nende IRS'i (Internal Revenüe Ser­vice)
andmeil olla 1982 a.l eest oodata
föderaalmakse kogusummas 750 USA
biljoni, kuid tõenäoliselt jäävat tasu­mata
100 biljoni. Samal kombel jäävat
osariikide arvel saamata üle 50-ne bil­joni.
Föderaalseh laekuv 650-ne biljo-njlihe
summa koosnevat vastavalt
maksumaksjate- liigitusele: indivi-duaalmaksjad
— 50%, tööandjad (ette­võtted)
— 25% ja korporatsioonid ai°
nult — 10%. Peale selle, nende tulu­maksuseadus
(rncöme.Tax Act) või­maldavat
teatavat legaalsust taksidest
. kõrvalehoidmiseks, mids vaikselt ka­sutavad
ka mõned miljonärid. Säma ;
„Time" järgi IRS on kaotanud pettuste
ja valeandmete esitamise tagajärjel bil­jonites
(USA) dollarites: 1973 - r 29,3,
1976 - 42,6, 1979 - 66.5 ja 1981 - ;
87,2 biljoni. _
Mäletavasti 1976 a. ühel presidendi
kandidaatide eelvalimisel Ted Kenne­dy
kurtis, et üle leb-ne miljonäri ei
maksvat üldse mingisugust tulumaksu,
seaduses leiduvate „aükude" tõttu. Ta
lubas presidendiks saades sulgeda kõik
"need „augud" tulumaksusüsteemis ja
muuta see vastuvõetavaks kõigile.
Presidendiks valiti aga Jimmy Carter.
OLUKORRAST KANADAS
Mis Kai^äd^šse puutub, siis meie n.n.
Receiver GeneraH asutus Ottawas ei
ole avalikult teatanud oma viperustest
mittemaksjatega. Ajakirjanduse and­meil
on vahete-vahel karistatud üksi­kuid
lisaks „mafia" tegelastele, kes
raskuseks igale valitsusele. Kuid siiski
läinud aasta lõpul, Oijtario üks NDP
vanem funktsionäär D 4 C. MacDonald
avaldas ajakirjandusel. (Toronto Star,
nov. 15/82) kaunis ebameeldivaid
andmeid. Tema teada, näiteks föde-raaltaksiseaduses
olla üle saja „augu",
mille tõttu Valitsus kaotab aastas tulu­maksu
alal kümneid miljardeid. 1978 a.
jätnud oma maksud tasumata 2316 isi­kut,
kelle aastatulu olnud üle 50.000
dollari, kusjuures nendest 96 isikut tee­ninud
üle 200 tuhande dollari. Samal
aastal kõik suuremad pangad tasunud
tulumaksu madalama normi alusel, kui
nende madalamapalgaline ametnik.
Kui 1979 a. föderaalvalitsusel seaduses
esinevate „aukude" tõttu jäänud kor­poratsioonidelt
saamata 6 miljardi, siis
olnud see suurem summast, mida valit­sus
neilt sai. Nii föderaalvalitsus ku­lutanud
50 miljardit, kuid selle katteks
saanud makse .vaid 30 miljardit. Vii­mastel
aastatel, MacDonald'i järgi teh­tud
maksusüsteemis küll mõningaid
muudatusi, kuid need osutunud kasuks
korporatsioonidele. Näiteks, kui 1960
a. iga individuaalmaksja ühe maksu-dollari
kohta tulnud üks dollar ja 79
senti korporatsioonidelt, siis juba 19B2
aastaks langenud see vastupidiselt ai­nult
14 sendile korporatsioonide ka­suks.
Lõpuks võiks „Time" järele lisada
võrdlevaid andmeid protsentides mõ­ningate
teiste riikide kohta, kus tulu
aluseks võetud G.N.P.-st ühe riigi ko­gutoodang
ühes teenustega. Nõnda
oleks maksukoorem järgmine: Rootsi
- 49.6, Hollandi - 46,2, Taani - 45,7.
Prantsusmaa — 42,6, L-Saksamaa —
37,4, Inglismaa - 36,1, Itaalia— ä2,4,
USA — 30,7 ja Jaapan — 26,1 protsen­diga.
Nagu sellest näha, pole Kanadat
puudutatud kuid olemasoleval and­meil
võiks arvata, et Kanada protsent
on enamvähem võrdne USA-ga. .
A.M.
¥ahekofrad'^
halvenevad
Georgi Arbatpv, N. Liidu kõik­võimsa
juhi Juri Ändropovi lähem
nõuandja Moskvas on seletanud, et
N. Liidu ja USA vaheköird on sama
halb või halvem kui Kuuba rakettide
kriisi ajal. Uks läbirääkimisteks on
avatud, aga väljavaated läbirääki­miste
algamiseks on väga ebamäära­sed.
Arbatov süüdistab president
Reaganit selles, et tema relvastumise
programm viib maailma suurvõimud
tasakaalust välja ja loob ohtliku olu­korra
N. Liidule, millega N. Liit kuir
dagi ei saa leppida. M. Liidul tuleb
teha kahekordseid pingutusi, et en-:
dist suhet relvastuse alal taastada.
00 TER PAUL LUDIG'
TORONTO EESTI SEGAKOOR
TORONTO EESTI MEESKOOR
,ÄSTONIA" ORKESTER
MÄLESTAB KURVAS LEINAS ARMAST VILISTLAST.
PETER PAUL LUDIG'ut
sündinud 11. juulil 1906 Eestis
surnud 25. aprillil 1983 Buffalos
KORPI FARTERNITAS ESTICA
ARMAST ONU JA VENDA
„EhatareV loteriil ja käsitööde müügi-näitusel olid müügiesemeteks
hulk liniiiamaju, mis valmistatud „Ehatar<s" töökojas ehatarelaste
E. Eerme juhatusel Foto ^ 0. Haamer
„EHATARES" MÜÜDI LINNUMAJU
Loterii ja käsitööde müük „Eha-tare*'
laupäeval, 23. aprillil ei ol­nud
rahvarohke, kuid hästi korral­datud
üritus. Müüdavateks käsi-tööesemeteks
olid peamiselt linnu-majad,
mis valmistatud Emil Eer-me
juhatusel ehatarelaste poolt
oma töökojas. Linnumajade hind
oli, vastavalt maja suurusele ja ots­tarbele
(söödamajad), kuuest dolla­rist
alates.
käsitööde näituse väljapaneku­test
paistsid eriti silma Ott Talvik'u
puupõletistööd. V
Tüseda muusikalise kavaga esi­nes
sopran Leena Tiisman, klaveril
saadetuna Charles Kipper'i poolt,
esitades: „Alla valgete kaskede" —
(G. Erriesaks), „An die Nachtigall"
— (J. Brähms), „Vergebliches
Ständchen — (J. Brahms], „Le Sec-ret"
- (G. Faurä), „E1 Vito" - (F.
Obradors) ja „Laul sõnajala õiest"
' - (T. Vettik). Viimane tuli lisapa­laks
korrata. Lisaks tugevale ap­lausile
said esinejad kimbu pui?a-seid
nelke ja sooje kiidu ja tänu­sõnu
..Ehatare" meelelahutuste
korraldajalt, Anette Kopperilt.'
Lühikese ajaga olid müüdud 400
loosipiletit 40-ne võiduvõimaluse­ga
ja varsti selgusid ka võitjad. Si-nisevärvilise
loterii võitudest on
veel välja võtmata piletitele nr. 41,
59 ja 62 langenud võidud. Võidu-esemed
olid enamikult saadud an­netustest
väljaspoolt, kuid ka eha­tarelaste.
poolt valmistatud käsi­tööesemeid
ja kinke oli annetatud
võitudeks.
A. Koppel ütleb suur tänu kõigile
annetajaile, loterii külastajaile ja
eriti kõigile abistajaile „Ehata-res",
kelle kaasabita ürituse läbi­viimine
oleks olnud võimatu.
VABASALU
smrnud 24. aprillil 1983 Vancouvtsirio
Mälestavad leinas
vennapojad:
RAIMOND abikaasagsi
RAUL abikaasaga
MEINHARD abikaasaga
VENNAD ja SUGULASED kodu Eestis
Üks paigake siin ilrTias on
Kauneid lilli
EMADEPÄEVAKS
PERCY
INC.
445 Danförth Ave., Toronto/Oht. M 4 K 1P2
i Tel. (416) 463-1125
Lillede koheJle viimine ® Äri avatud .pühapäeviti
Eesti keeles küsida Mary't
FLEMING.SMOKE ja BURQESS
Advokaadid — Notarid
Käosolevaga teatame et
aadress
ALLAN KUUSKNE,B.M.,LL.B.
on ühinenud meie advokaadi firmaga
alates 8 aprillist, 1983
Majandusklubi osavõturohke
tegevus
Hugo Later valiti tagasi esimeheks. — Ettevalmistused
majandustegelaste ülemaailmseks kokkutulekuks
. / ••
Eesti Majandusklubi Kanadas tegevus oli osavõturohke ja kassa
geis hea, selgus 20. aprillil Eesti Majas peetud peakoosolekul, kus
tagasi senine esimees Hugo Later ja enamik juhatust.
Majandusaruandest selgus, et Klu­bil
oli tulu ^9183.78 ja kulusid $7850.37.
Ülejääk S1533.41.
Koosolek valis tagasi esimehe Hugo
Later'i juhatusse vanuse järgi välja
langenud Ilmar Martensi ja uuena Tõ­nis
Laar'i. Juhatusliikmete kandidaa­did
Olev Trass ja Alfred T^mm. Re-visjpnikomisjoni
V. Raiend, H. Liiv, L.
Later, kandidaatideks Ü. Isberg ja R.
Raamat. •
P.O. Box 71, Süite 3450
1 First Canadian Place
Toronto. M5X1J6
kontoris 363-0073
õhtuti 633-9975
»2)MIXM4ZI>0€IDU<m<><D><)«I»0<I»OaB»04^^
KÜTTID
^ Uued ja parand&mhie -k ÕU- ja GMSIAHIUBE vahetaiste
^ Korstnavoodrid (cWmney llntogs) Veetorade parancUante
^ Mõõdukad l^innad, oskustega töömehed.
R O L A N D K U L L I K Tel. (416 ) 275-1280
SÜSflBfl
ÜHISLENNUKS 15. dets. 8 3 — 5. jaan. 84
AUSTRAALIA EESTLASTE PIDUSTUSTELE
^ on veel mõned vabad kohad saadaval. Informatsiooniks
ja registreerimiseks hiljemalt 15. maiks 83: Roman
Mariey, (416) 223-0080,9 Parravano Gõurt, Willowdale;
Ont. Canada M2R 3S8
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K
Tel. (416) 466.19S1
flOWEÄS 1 GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KÜLLASEPÄ/MEREVAIGU^ KERAAMIKA-, NAHA Ja
PUUNIKERDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
b>«XMM32>OCnHKI2»«<EXI>4><
UUS EESTI KORTERIMAJÄ
PÕHJA-TORONTOSSE
ii> OSTETAVATE K0RTERITEGA(1, 2 ja 3 magamistoaga)
• ALLMAARAUDTEEJAAMA LÄHEDUSES
©HEA KVALITEEDIGA EHITUS, SOBIVATE HINDADEdÄ
@ PARGISARNASES ÜMBRUSES
©PRIVAATSUS, JULGEOLEK, ÜHISTEGEVUS, PUHTUS
Korterihyvilistel ja investeerijatel palume kirjutada:
Guido E. Laikve, Architect, v
101 Cassandra Blvd., Don Mills, Ont. M3A 1T1
Emadepäev
Kolmaiim koguduses
Kuigi Emadepäev on ühiskondlik-perekondlik
rõõmupäev, mil mõtted ja
tunded kontsentreeritult suunduvad
emadele, minnakse sel päeval ka kiri­kuisse
jumalateenistusele, et ühiselt
Jumalat tänada ilusaima maapealse
kingituse ema eest. Jumal oma loomis­töös
on ema ammendamatu armastuse-ohvrimeelsusega
küllastanud. Nii toi-muvadf
Emadepäeval vastavad jumala°
teenistused kõigis ,kogudustes.
Toronto Kolmainu koguduses on
Emadepäeva jumalateenistus püha­päeval,
1. mail kell 1.30. Lauluga lisab
ilu ja usulist sisu jumalateenistusele
solist Estra Toompuu, keda orelil saa­dab
koguduse organist Georg lital. Ju.'
30. aprillil ja 1.
dr. T. Sauks 461-0S12
Koosoleku algades mälestati surma
läbi lahkunud liikmeid, hästituntud
töösturi Juhan Kittask'il ja noorema
generatsiooni majandusmeest Maido.
Silm'a. ;
Tegevusaruandes esimees Hugo Ls-ter
tõstis esile Osavõturohkeid üritusi.
Klubi kevadball peeti Casa Loma lossis
16. aprillil.
20. mail toimus külaskäik General
Comminution Inc. juurde tutvudes
Szega Veskiga, mis on uus leiutis ja
millele loodetakse suurt tulevikku.
Esmakordselt toimus l i . augustil su­vepäevade
ühine laevasõit „Moonlighf
Cruise" Ontario järvele mootorlaev
„Toro tonial", mis õnnestus väga hästi
,nii osavõtjate arvu poolest, mis oli re­kordiline
ja ületas kõik varem peetud
suvepäevad. Paljude osavõtjate poolt
sooviti seda korrata järgneval käesole­val
aasta suvel.
25. novembril tehti külaskäik Artis-tic
Woodwork Co.-sse. Ehkki see toi­mus
pealelõunasel ajal, oli osavõtt sel­lest
rohkearvuline.
; 16. märtsil oli traditsiooniline veini
maitsemiseõhtu. Tartu College'i ruu­mes,
kus otsustati soovijatele korral­dada
ühine ostu-väljasõit Fiochester'i
U.S.A., koos veinimaitsemise ja lõuna­ga.
Kuna USA-s on kvaliteet veinihin-nad
tunduvalt odavamad kui Kanadas,
siis tasub maksta impordiga seotavad
kulud.
Aasta kestel on meelespeetud klubi
liikmeid nende ümmargustel sünnipäe­vadel.
Uusi liikmeid on liitunud klubiga 9:
Valdeko Väärsi, Ülo Isberg. Tõnis
Laar, Enn Kiilaspea, Kalev Pügi, Joann
Saarnit, Johannes Vihma, Richard Lil­leorg
ja Alfred Tamm.
PUHASTUS
lauruga (steämcleanlng)
Eelistada ERIK LOKBIK
tel. 447-9834
Käesoleva aasta tegevuskavas on
külaskäigud eesti ettevõtetesse, pea­koosoleku
soovil ühine laevasõit,
sügisball oktoobris, loeng majandusalalt,
esmakordselt Klubi talipäevad, välja­sõit
Rochesteri ja ettevalmistused üle­maailmseks
eesti majandustegelaste
kokkutule'.cuks Esto 84 ranmes.
Peakoosolekule järgnes ühine õhtu­eine
kooS' daamidega.
DISSIDENT KIRJANIK
LAHKUB N. LIIDUST
Moskvast teatatakse, et N. Liidu va­litsus
on andnud kirjanik Georgi Vladi-mov'ile
loa sõita üheks aastaks Lääne-
Saksamaale, et esineda loengutega
Kölni ülikoolis. Jutuajamisel lääne aja­kirjanikega
Vladimov on avaldanudar-vamist,
et N. Liidu valitsus tõenäoliselt
ei anna temale enam tagasisõidu luba.
Valitsus on tüdinenud tema korduva­test
kirjutustest reformide nõudmiseks
ja kommunistliku korra pahedest. KGB
on korduvalt tema korteris teostanud
läbiotsimisi ja püüdnud teda veenda
selles, et tal tuleks „reformeerlda" oma
kirjutusi.
Läänes on rohkem tuntud VladimövI
töödest „Ustav Venelane", mille raa­matu
peategelaseks on ühe vangilaagi^i
värava vahikoer, väljaõpetatud KGB
poolt. 1977. a. ta lahkus protestiks N .
Liidu kirjanike ühingust ja astus Inim­õiguste
Ühingu liikmeks.
malateenistuse peab koguduse õpeta­ja
0. Grtadenteich.
Järgnevalt teenistusele toimub koos-viibmine
kiriku saalis Naisringi poolt
kaetud kohvilauas. Emadele kinnita­takse
rinda lilled. Päevakohase kõne'
peab Elfriede Loosberg, kes üldiseilt
hästi tuntud ladusa kõnelejana. Ta rää­gib
kui ema ja vanaema teistele ema­dele
ja noortele ning lastefe. Kavas on
laulu, muusikalisi ja teisi ettekandeid.
VAJATAKSE
BCOiyTORIAMETiyiKKy
eesti ja inglise keele oskusega. Kirjad „Meie Elu"
talitusele, „Kontoriametnlk", või tel. 489-0768.
"1
i
„Mai« Elu*' iir.l7 (1730) 1983
TAEVAISA KUTSEL SUIKUS
IGAVESELE UNELE MEIE ARJ
MA
ARMAST
REET V
LUGUPEETUD JA ARMAST Kl
ANTS
mnälestab leinas
EESTI PENSK
LUGUPEETUD JA ARMAST Kl
ALICE S. Tl
mälestab leinas
EESTI PENSK
ARMAST
ALICE S. T(
mälestavad kurbust
EESTI ABlI
„EHATAR1
ARMAST
ALICE S. Tfl
1903
mälestavf
SALI
MÄLESTAB LEINAS ARMSAT
VILI GUNNA
sündinud 14.
surnud 1. apl
Sõda Afganistanis
demoraliseerib
Nõukogude armeed
Üks Afganistani sõjast tagasitulnud
vene ohvitser on seletanud oma sõpra­dele
restoranis, et sõda Afganistanis
demoraliseerib nõukogude armee. Sc(!
oi ole sõda vaid varanduste hävitamine
ja inimeste metsik tapmine. Roteerivas
korras on Afganistani sõjast käinud