1984-05-17-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
( 2 mi NELJAPÄEVAL 17. MAIL - THURSDAY, MAY 17 „Meie EIM" nr. 20 (178S) 1S84 i' rinw"[ '"iffl* Majanduselu MEIE ELU' ' Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian Hoiise,95a Broadview Ave,, TorontQ, Qnt. Canada, M4K 2R6 Tel. 466-0951 Toimetajad: .H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis Bt P.a/ming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA. ^^^^^^ • T^^^ ;„Meie Elu" väljaandjaks ön Eesti Kirjastus Kanadas. - Äsut.Ä.Weileri algatusel 1950. - „Meie E l u " toimetus ja talitus.Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — TeL 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaltööp. k l . 9 hm.— 5 p.I., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l. „MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3k.$15.50. USA-sse - Ia.$44.00,6k.$25.00,3 k.$17.00-Üle-meremaades* pe - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $2-8.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USÄ-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40.i Õhupostilisa ülemeremaadesse: l„a. $58.00, 6 k. $29.00. Üksiknumber— 75$ Kuulutushinnad: H o l l ühel veerul— esiküljel $5.50, ' ^^(ekstis $5.00, kuulutusle küljel $4.:;5. iiiiiiitiiiiiiiiitiiiiiiiuiiiiiitiiiiitiiiiiiititiiiiiiiiin Kui 7. mail saadi teada, et Nõukogude Liit on otsustanud mitte võtta osa olümpiamängudest Los Angeles'is, helistati Torontost Los Angele8'i Eesti Majja ja sooviti on-mie, et Taavet oli võitnud koljati. Sealt vastati, et samasugused õn-iniesöovid olid juba saabunud New Yorgist, Rootsist ja Austraaliast. Los Angelesi Eesti Majas pii juba olnud ennenähtamatu 3-iunnine pressikonverents. Sellest oli võtr nud osa 28 ajalehe rtepprtereid, raadiojaamade kömentaatorid ja TV-jaamade kaameramehed, kokku 60 massmeedia kaastöölist ülemaailmses ulatuses. Nende seas olid ka Inglismaa, Rootsi ja Austraalia ajalehtede reporteridj Suured TV jaamade autod täitsid Eesti Maja parkimisplatsi ja ühe kohaliku TV-jaama reporterina oli kohal Tiiu Leek, kes pärit Torontost. Seletuste andjaiks olid Balti Vabadusliidu juhatuse ja ^Ban the Soviets" offganisatsioorii liikmed. Meediahuvi ja kokkutuleku põh-juöeks Eesti Majja oli söö, et Balti Vabadusliii^u ja „Ban'the Soviets'^ ühisel soovitusel Eesti Maja juhatus oli lubanud kuulutada Olümpiaadi ajaks Eesti Maja kohaks, kust sportlased raudrimbatagus-test maadest, kui nad kavatsevad paluda asüüli poliitiliste põg^i-kena, võivad saada abi ja nõuannet. Meedia huvi suurendas isjaolu, et N.Liidu teates rahvusvahelise olümpiakomitee presidendile Lau-sannes, Shveitsis, oli olümpiaadist eemalejäämise põhjusena märgitud nõukogudevastase meeleolu õhutamist USA-s ja mitte küllaldast kaitset Nõukogude sportlastele dümpiaadi ajal. Meedia oli huvitatus, mida ja kui suures ulatuses „BantheSovits" organisatsioon ja Balti Vabadusliit korraldab nõukogudevastase propaganda alal ja palju sportlasi Ida-Euroopa riikidest võiks asüüli paluda olümpiaadi ajal. Balti Vabadusliidu esimees ja juhatuse liikmed selgitasid, et ainukene põhjus nõukogudevastaseks propagandaks on inimõiguste ja isikuvabaduste kasujamise kitsendamine N. Liidus ja mitte kinnipidamine Helsingi kokkuleppest. Ainukese riigina, kokkuleppele allakirjutanud riikidest, Nõukogude Liit rikub seda kokkulepet. Temale tuleb avaldada survet, et Vaba Miaailm oleks teadlik kokkuleppe rikkumisest N.Liijflu poolt. „Ban the Soviets" orgänisatsioo-mi üks esindajaist, õpetaja David Finzer arvas, et vähemalt 200 Ida- Euroopa riikide sportlastest soovivad paluda asüüli Ühendriikides. Sellesse organisatsiooni kuulub üle USA 165 mitmesugust nõukogudevastast gruppi, kes, kõik teevad kommunismivastast propagandat. Ta oli kindlasti veendunud selles, et nõukogudevastane propaganda ja sportlaste võimalik massiline asüüli palumine hirmutasid niivõrd kommuniste Moskvas, et N. Liidu valitsus otsustas loobuda osavõtust Los AngelesMs korralda^ tavast olümpiaadist. Balti Vabadusliidu poolt kogulud andmeil on N. Liidu sportlased alates 1952. a. võitnud olümpiaadidel 885 medalit. Nendest 94 on võidetud eestlaste, lätlaste või leedulaste poolt, kes kõik on sportlaste nimekirjas märgitud — „russians" ja nende nimed on venepäraselt moonutatud. Los Angeles'e olümpiaadile N.Liidu meeskond pidi tulema umbes800-mehelises koos? seisus.,Nende seas pidi,olema .60 sportlast Balti riikidest. Eestlastena pidi nende seas olema Heino Puuste, Jüri Tamm, Jaak Uudmäe, Tõnu Kaukis Ja Toomas Turb. Pressikonverentsi teateid on silmapaistvatel kohtadel edasi annud ÜSA ja teiste riikide lehed. TV-jaa-made saadetest Buffalos oli näha, kuidas seletusi pressikonverentsil andsid Balti Vabadusliidu juhatuse liikmed Avo ja Viivi Piirisild. Massmeedia elavast huvist tuleb järeldada, et see januneb teadete järele kommunismivastase tegevuse kohta. Sellest tuleks teha järeldusi ka Torontos. Seoses eelseisva küüditamise aastapäeva tähistamisega tuleks korraldada ka nõukogudevastane demonstratsioon avalikkuse ees, asetada pärg tundmatu sõduri mälestusmärgi jalale nende mälestuseks, kes balti rahvastest mõrvati ilma kohtu otsuseta, surid küüditamisel või Siberi sunnitöölaagrites. Lõpuks tuleb korraldada pressikonverents, selgitamaks vabale maailmale, kuidas praegused ikestätud rahvad, pärast N. Liidu dekoloniseerimist sooviks rahulikult töötada koos teiste vabade rahvastega. Kui Kanada rahvas on huvitatud elama ilma aatomsõja ähvarduseta N. Liidu poolt, siis aidaku dekoloniseerida see rahuäh-vardav impeerium. ' N. Keiloomad söövad üksteist oma elu hoidmiseks, siis inimene kasu. tab teist inimest varakogumiseks, kas seadusega või rahavõimuga. W. & A. Duranl Tänapäine massmeedia ja video-kommunikatsioon pakuvad häid võimalusi olla teadlik kõigist maakera-nurkadest ja seal elavatest rahvastest — nende elust ja olust. Pole raskusi teadmaks, milline on ühe kui teise riigi ja rahva ühiskondlik kord, ma-jändus- ja kultuuritase ühes inimõiguste kurvega riigikorra ja suurmaa-omandi suhtes jne. Selletõttu võil) rahvaste eluvõitluses leida teid ja suuni ka tulevikku seal, kus valitsejad, tööandjad (ettevõtted) ja töölised" on otsimas õiglasemaid, paremaid ja edukamaid koostöövorme selleks, et pääseda välja ajalistest raskustest majanduses, eriti töötaolu ja inflat-- sioo ohust. Tõsi, üksikuid vähemkasuahneid tööandjaid (ettevõtteid) on elanud kõikidel aegadel, kuid viimased aastakümned korduvate resessioonide-ga majanduses on vorminud aktuaalseks arusaamise, et ühiskonna kolm peategurit — valitsus, tööandja ja tööline kuuluvad koos ühte ja samasse eluvõitluse süsteemi. Turustamata toodang ja tööliste rahutused sunnivad valitsusi ja tööandjaid rakendama ettevõtteis moodsamaid tootmisvahendeid, et produktsioon leiaks ostjaid, eriti välisturgudel. Näib, et samalajal ollakse jõutud ka asja päristuumani tundes, et tööprotsessis pearaskuskandjaks on tööÜ-ne,_ kes lisaks teenitud palgale on õigustatud saama osa ka ettevõtte puhastulust, kas aktsiates või rahas. Tööliste liidud on annud sellesuunalisele arengule tugeva tõuke, mõjutades mitte ainult tööandjaid vaid ka valitsusi, et riigi ja rahva hea-käe-käik oleneb oluliselt eelpool märgitud kolme peateguri, ühisest koostööst ühise eesmärgi taotlemisel. Teatavasti Lääne-Saksamaal ja Jaapanis on sellised koostöövormid legaliseeritud juba aastaid tagasi ja pole kuuldud seal tööliste rahutustest, nagu see sagedaseks nähteks mitmetes teistes riikides. võtte osanikeks ja said lisapälka ettevõtte puhastulu jaotamiskorras. Ka neis kohtades pole kuuldud tööliste rahutustest, sest töölised ja juhtkond töötavad ühele ja samale eesmärgile — olla edukas omas tegevuses. Hiljuti leidus Kanada ajakirjanduses artikleid ja sõnavõtte samades probleemides ja nimetati mitmeid ettevõtteid,, kus antud probleem ühel kui teisel viisil leidnud juba lahenduse. Suurematest fir'madest nimetati: CanadianTire Corp., Dofasco Inc., Simson-Sears Ltd., Proctor & Cam-bee Inc., Lincoln Electi;ic Co. ja vähematest: Peter Macgregor Ltd. ja Supreme Alumium Ind. Ltd. Scarbo-ros 250-ne töölisega. Viimasena nimetatud firrna president Sheldon Lush ütles, et tema ettevõttes töölised omavad 32% kompani varadest ja iga tööline sai 1.a. palgalisa $2000.- firma puhastulust jaotusplaani kohaselt. \ Ebaselgetel põhjustel on seni nimetatud probleemi rakendamise^ cohta avaldanud kriitikat mõned töö-lisliitude juhid, kartes vist kaotaba oma hästitasutud positsioonid, sa- 'mliti ka mõned suuremate kompaniide omanikke leides, et nad võivad kaotada onia individuaalsuse ettevõtte juhtimisel.' Kui Lääne-Saksamaal, enam kui 10 aastat tagasi, kõnesolev koostöövormel legaliseeriti, siis vastuhääli tuli vaid sotside vasakuUtiivalt põhjendusega, et dialektilise materialismi peavedru tsivilisatsiooni arengus -revolutsioon võiks kaotada oma õigustatud tugevuse. ^ Seega võiks märkida rahuldusega, et ka Kanada ühiskonnas leidubpioneere, et aastasadu lahendamata probleemi tuua õigesse valgusse ja kõikide hüvanguks. - A.M. TORONTO LINN JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE TEADAANNE Victoriapäev ja Kuninganna sünnip䮥 @smaspaõval, 21-mail 1984. See päev on kõigile linnateenistujatele vaba päev! Sellel päeval EI ole jäätmete äraviimist. Äraviimine toimub järgmisel regulaarsel päeval. - Ajalehtede ja suurte esemete äraviimist EI ole kesknäda- , 23. mail. Suurte esemete ja ajalehtede äraviimine toimub jälle kesknädalal, 30. mail. • li Meeldetuletus: Torontos on 18 klaasi ja metalli kogumispunkti. Veerbruarikuu jooksul koguti 270 tonni ajalehti, 39J0Tini klaasi ja 7 tonni plekkpurke. Lisainformatsiooniks helistage 947-7742. •R. M. BREMNER, P. Eng., F.L€.E. • Commissioner of Public Works City of Toronto LUGEJA KIRJUTAB Meie Elu" avaldab meelsasti KATSEID D. Macdonaldi kuningliku komisjoni, seni juba 10 miljonit kulutatud uurimuse järele valminud aruande esimene osa 9 punktiga, ei. sisalda antudprobleemi lahenduštvlcuigi see, pidanuks olema üks peapunkte. Aruande 4-d'as punTctls märgitakse aihult valitsuse, äritegelaste ja tööliste koostööst palgaküsimuses,. mitte enamat. Aga majandusminister M. Lalonde on tabanud asjatuuma hoopis paremini. Ta lausus pooldavalt oma sõnavõtus ettevõtete kohta, kus juba ühel kui teisel viisil teostatud tööliste osadus ettevõtte puhastulu jaotusel ja lisas, et iga sellise ettevõt-te juure tulekä luua ka vastav nõuko-mitee tööliste ja tööandjate esindajatest, et koos määrata ettevõtte kasu, selle jäotusvormel ja järelvalve. Varemalt oli Kanadas teada aihult 3^4 firmat, kus töölisi võetud ette- • Peter Worthington,. 0 (Algus esiküljel) Kanädalästele, nagu teiselegi rahvastele, pakutakse nüüd laial rindel „rahu" propagandat. See propaganda soodustab alistumist kommunis-;* mile. Rahu saavutatakse muidugi kergelt, kui vastasele alistutakse. Hädaohuks maailmale, ei ole- mitte võidurelvästamine, vaid Venerhaa agressivne poliitika. Sellele pe me .ipeieyastu ,seis,i;na il-jaqstud ,nä|t^ya^* et sp1s^ia,ji$^p) ,ej tööj ta. Vene jõ.üks cjn iaTely,astus, ^kuid \a ei saa siiski usaldada oma naabreid, vald hoiab neid oma kontrolli a' . P. Vl^orthingtoni sisukale sõne -hoiule järgnesid felavad läbirääkimised. Sõna võtsid H. Paara, A. Nõmmik, K. Akula, dr. L. Lukss ja mitmed teised. Sooviti, et kui P. .Worthington valitakse parlamenti, et ta hakkaks Kanada välispoliitikaga tegelema. Ta vastas, et ta rohkem oleks huvitatud riigikaitse alast. : Informatiivne koosolek lõppes konservatiivide eesti osakonna esimehe adv..Mehis Vahtra lõppsõnaga. Pärast koosoleku vesteldi omavahel veel tükk aega. Kiirustage pakkide saatmistega Eestisse AlateslS. juuli 1984 ei saa enam ETTEMAKSTUD TOLLIGA PAKKE Nõukogude Liitu saata. Vsel võimalus saata autosid ja palju muud. Helistage kohe 531-3098 BALTIC EXPORTINGGOo 482 Röncesvalles Ave., Toronto, Ontario M8R 2N3 iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ Pere- ja tervistussport on alad, mille harrastamine on üha rohkem moodi minemas. Perekonnad, kus kõik liikmed ühiselt teevad midagi positiivset, on enamasti harmoonilisemad, kui need.kus iga liige omaette nohiseb või nuppe keerab. Ja,et rahvaklassi tasemel sportimine üldiselt ihu ja hinge tervendab, oli tõenäoli-. kult teada sumerlastelgi. Toronto arvukas, eestlaskond võib olla uhke ikkagi veel märkimisväärse ulatusega vaimukultuuri iviljelemise üle. Hulkihaaräva rahvaspordi õhutami-se^ pärast ei saa aga mitte keegi rinda ette ajada, Eht võimalusi tegutsemiseks peaks olšnia ohtralt: Jahimeeste seltsi rahvajooks Jõekäärul, Majan-" dusklubi suusamaraton ja Ajalehtede orienteerumisjooks on huupi valitud näited võistlustest, miija võiks igal aastal korraldada. Mõne ettevõtte või organisatsiooni käendusel toimuva rahvaklassi võistluse läbivii-jaiks peaks leiduma meie paljupäi-ses pensionärid^ peres taotahtlikke 0 0 ja võimekaid rajameistreid, ajavõt-jaid ja teisi-vajalikke tegelasi. Organiseeritud noorte tegevuskavaline osavõtt jä veenev reklaam peaks kokku tooma küllaldaselt noori ja vanu, kes ühise eesmärgi poole püüdes alateadvuslikult oma kokku-hoiutunnet süvendavad. Kõikides riikides, kus juba aastaid ou: korraldatud jooksu- ja suusamaratone, on kAgetud rahvaklassi osalejate arvu pidevat tõusu. KAS VÕIKS ka meil keegi hakata tõsiselt õhutama pere-ja tervistusspordi harrastamist? Ülemaailmsete Eesti Päevade vabadus-jooks mõnekümne eliitjooksja ja sajakonna sörkija osavõtul võiks olla .^esimeseks sammuks igaaastaste • eestlaste maratonide korraldamisel. Ja kuna sajad jooksjad vabadusnõud-luse särgikirjadega ei saaks isegi poölpimedail massimeedia reporteritel kahe silma vahele jääda, siis tasuks asja päris tõsiseh võtta. HARRI KIVILQ-EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Müüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad, kolmes värvis, kiahe- ja kolmekordse klaasiga. Tasuta hindaminG. istage päeval töökoda tel. 832-2238. SCodus 7@9- OSSO IWVESTWIEWTS INC»/ 10335 Keele St., Maple, Ontario LOJ 1E0 TORONTO EEST! 958 Broadview Ave., Toronto, ' Ontario M4K 2R6 . ühenduses on jõud SOODSAD LAEWÜÖ ICÄASMAALASTEU Informatsiooniks helistag® 465-4659 j i M i i 11 i | i M i i l 111 fmn oma lugejate mõtteavaldusi -r- ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aairess. Toimetus jätab endale Õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. , Pessimistlik tooo kurvastas Alljärgnev on ilmaliku inimese mõtteareng V.J. poolt kirjutatud '„Kas annetus või liikmemaksu" kohta, mis ilmus „Meie Elus'' 26. aprillil See sisaldas seitsme õpetaja vastuse kokkuvõtte eelpool-mainitud küsi-musele, mis oli esitatud neljateistkümnele. Pean kohe ütlema, et mind kurvas-, tas selle kirjutuse pessimistlik toon, aga yeel rohkem kurvastas mind meie inimeste mentaliteet selles kirjutuses. Kui meie tulime siia mandrile 35— 40 a. tagasi; siis öli meil pisut materiaalset'Vara, kuid suur oli meie vi- 'siooTi. Selle asemel, et ehitada 'seltsimaju kokkutulemise paigaks, asutati kogudused ja ehitati kirikud. Need kujunesid kokkusaamise paikadeks, kuid sinna läksime esmajoones tänutundega tänama oma Jumalat, kes oli meid kannud läbi raskuste ja otsima hingele toitu. Teie kõik mäletate seda aega ja neid raskusi, mis sai ületatud, kuid meie ettevõtmistel oli õnnistus kaasas. Tegin Omalt poolt väikese ülevaate, mis. Piibel ütleb selle küsimuse kohta. Esimene annetaja oli Aabra-ham, kes andis kümnendiku kõigest, mis tal oli Melkisedekile, kõige kõrgema Jumala preestHle (1. Moos. 14: 20, Heb. 7:2 ). Järgmisena leiame 3. Moos. 27:30 —32, et Jumal andis käsu iisraeli lastele Moosese läbi anda -kümnist nii maa seemnest kui puude viljast, ka veistest ja pudulojustest. See oli tasuks leviitidele nende teenistuse eest kogudustelgis (4. Moos. 18:21, 24). Teades, et Jumal on õige ja armuline, võib arvata, et leviitiäe osa oli võrdne teiste suguharude osaga ja oletatavasti oli ka nende majandus- Hktase võrdne teistega. Vana Testamendi lõpus on Jumala tõotus, et ta avab taevaluugid ja valab välja oma õnnistuse neile,kes too-vadkümnist (Maiaki 3:10). Jeesuse missioon oli midagi erilist. Tema tuli otsima, leidma ja päästma, kes kadunud. Tema õpetas, kuulutas, trööstis, tegi terveks, parandas ja andis lootust, kes olid surutud. „Te-ma tuli, et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti" (Joh. 10:10). Jeesus ütles oma mäejutluses, et Tema ei ole tulnud tühistama käsu-õpetust või prohveteid, vaid täitma (Matt. 5:17). Nii ei ole kümnise andmine kaotatud. Kui Jeesus saatis jüngrid kuulutama armuõpetust ja parandama haigeid, ei olnud neil kaasas „ei keppi ega pauna, ei leiba ega raha; ärgu olgu ka kellelgi kaht kuube" (Luuka 9:2—3). ,,Iga töömees on oma toidu väärt" (Matt 10:10). Jeesus kõneles väga palju andmisest ja sealt mõistame, et andmisele järgneb saamine, nagu külvile järgneb lõikus. „Ärge mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka. Andke andeks, siis antakse ka-teile andeks. Andke, siis antakse ka teile; hea tuubitud ja raputatud ja kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile" (Luuka 6:37, 38). Jeesus teadis oma missiooni selle algusest kuni kibeda lõpuni. Tema andis vabatahtlikult oma elu meie Nädalakroonika (Algus esiküljel) esitada parlamendile vastava seaduse. TORONTO — Ontario parlamendiliikmed Sheila Gopps (liberaal) ja Margarel Scrivener (konservatiiv) saadeti välja seadusiandvast kojast ebakohas te süüdistustel pärast uusdemokraatiiku partei suhtes. See on esimene kord Ontario parlamendi ajaloos, et naissoost parlamendiliikmed saadetakse välja seadusiandvast kojast. TORONTO — Jewish Defence League hakkas süüdistama üht Scarbourogh elanikku selles, et t^ma oli Rumeenia Raudse Kodukaitse üks juhtidest ja võttis osa tuhandete rumeenlaste ja juutide mõrvamisest 1941. a. Mees, kelle nime ei ole avaldatud, loeb süüdistust täiesti alusetuks ja soovib seda selgitada,kui vajalik. Juutide kaitseliidu juht Meir Halevi kinnitab, et temal on süüdistamiseks vaja-lised tõendid ja süüdistab Kanada kohtuministrit, Robert Kaplani selles, et tema ei ole küllalt tegev sõjakurjategijate kolituliklile vastutusele võtmisies. ! EDMOIsITON — Sealses lastekliinikus juhtus sama,mis Toronto lastehaiglas. Üks õdedest andis ühele vastsündinule suure annuse rohtu, mille tagajärjel laps suri. Õde vallandati ja arsti, kes selle välja kirjutas tahetakse võtta kohtulikule vastutusele. Arst sõitis Iisraeli ja sealne valitsus ei anna teda välja. MONTREAL - Kanada peaminister P.E. Trudeau esines pikema sõnavõtuga Ameerika ajalehtede väljaandjate 98-ndal konverentsil. Ta peatus lühidalt mõttetu ettekujutuse juures, et tuumrelvi kasutades sõda on kellegi poolt võidetav. Võitjat ei eksisteeri. Peaminister rõhutas, et arenenud maade tähelepanu tuleb kontsentreerida sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Selleks tulevad moderniseerida rahvusvahelised instituudid ja komisjonid, mis moodustati aastakümneid tagasi ja omavad väga primitiivse kuju. TORONTO ~ Black Advisory Committee ja uusdemokraatlik partei korraldasid ühiselt konve* rentsi selgitamaks töö- ja teenistuse võimalusi Toronto värvilistele töötutele. Torontos elab ligemale/ 300,000 aafriklast ja nendel on erilisi raskusi töökohtade leidmisel. NDP liider Bob Rae mainis, et mustadel on töökohtade leidmine raskem kui teistel. Noortest mustadest kuini 50% on töötud. Peamine põh-jus olla selles, et icoolid ei õpeta lieid välja headeks oskustöölis-teks. Ta soovitas mustadel endid poliitiliselt organiseerida. Musata-de nõuandva komitee esinaine Ro-salyn Hazelle oli samal arvamisel ja arvas, et poliitiliselt koondatud I mustad võivad moodustada enes-iCst poliitilise jõu. Tema arvates NDP on ainukene partei, kes siiralt suhtub mustade probleemidesse. kõikide eest, et meil oleks igavene elu. Kas see ei ole põhjuseks teda teenida, oma annetega aidata, et hea sõnum — evangeelium, leviks maailma kaugematesse paikadeste ja et , võime olla abiks, et jaiiuneja saab suutäie vett Jeesuse nimel. Enne lahkumist Jeesus ütles, et ta läheb^meile aset valmistama oma Isa majas, kus on palju elamuid (Joh. 14:2—3). Missuguse materjali saab tä meie käest selle tegemiseks? Ärgem muutugem tuimaks saanud soolaks. Kiri ütleb, et „ta ei kõlba enam milleski kui välja visata ja inimeste tallata" (Matt. 5:13). j j «Meie Elu" nr. 20 (1785) 1984 0. Lutsu ^kevade" tegelased. Alt, võsal Viires, Richard Pulk, Juhan Undau, Toomes, Heino Halling, Richard Laanvej Sõrra ja IngirMai Loorand. Aukülaliseks oli Täienduskool pühitses emade aupäeva 13. mail Toronto Eesti Majas. Kuigi sel päeval oli ilma jahedavõitu ja pilves, suures saalis aga noorte poolt esitatud ecskovn südamlik ja soe. Rohkearvulise publiku hulgas viibis suur protsent noori vanemaid, kes ise kord õppisid siinses täienduskoolis ning esi^ nesid laval, nüüd olid aga nende lapsed esinejad. Tervituses külalistolo ütles koolijuhataja Henn Ründva, et noorod soovivad oma austust jn higupidn-mist emadele väljondndn ilusa esi-nemisega. Õpilaskoorilt, midn juhatas,Georg liial, kostsid meeldivad laulu,d; „Tn-ni]; qm'alR^VMSöHl on nie Rošii": .^Ko-dumaa tamniod"-ja'-,;Melo' kudmo kangast". ,,Emal(3" deklameorisid I kl. õpilased. „A Frnnch Minuel" osi> tas kalveril IV k l . õpi. Leida MAG. H. Leivati ..Lubadus" dekJameerisid V ja VI kl. Luuletusega lubati olla kuulekad, austada vannmate tõesõnu. VI kl. õpilased Tamara Tnmbre ja Trina Läte laulsid Kallis emakene." ' AKTUSEKÕNE Sisukas jn südamlik oli Mulki And-re- Lupi aktusekõne, Ta (orviln.s kõiki , emasid jn vanaemasid, kus nad iganes' viibivad, kas moie keskel, kaugel kodurnd'adel, kuskil mujal mnail- ^ mas või ainult meie; mälo.stusis. Mõi-. telinnud lendavad kiirristi ja toovad kõigile südamlikke emadepäeva tundeid . . , Maiki Andro-Lupp tõi elavail nsiio Helmi Müelo kirjelduse osimnsešt' emadepäevast Eesti Vabariigis, mil-, line kinnitati riiklikuks emndopne" vaks 1936. ü. Kõneleja lahcnda.s küsimuse: „Miks omistame nii suuri InhlsusI emale?" Laste kaudu sünnib inime.se suur osasaamine maailmast ja olust -üle aegade. Lapsed seovad meie elu ja olevikku tulevikuga. Seepärnst iiindame eriliselt emu, — lastele eluandjat. Selle lugupidamises ei ole pinnapealset kiitust, vaid siiram austus ning hindamine. Kõneleja n^ikls kauni muinasloo ,,Knks pisarat". . kuidas nukuoma valas pisaraid mahakukkunud nuku piirasl. Ingel korjas need pisarad, neisi said kalliskivid ju 'pisitüruku rinda tuli emaarmastus. Sõna ema" sisaldab endas palju, " See tähendab lapsele armu, headusi, hoolitsust, abivalmidust, .soojust, huvi, hoolt, armastust, kannatlikku meelt ja osavõtlikkust. Lapse süda oleks liiga pisike, et üksinda kõigi küsimuste ning rõõmude-muredega hakkama saada. Seepärast tuleb ema oma suure südamega talle appi. Kord kurtis üks noor ema, kellel puudus kuulmini?: ,,Kurb on elu, et ma mitte kunagi ei kuule oma lapse suust sõiia ema, mis on igale emale kaunima kõlaga sõna , . . Mõnikord võib see sqna külltun- . duda pisut tüütavana mõnele noorele emale, kui ta päev läbi muud ei kuule, kui „ema, ema, ema! Ema, anna! Ema, otsi! Ema ma kukkusin porri! Ema, mu kleit läks katki! Ema, ma puhastasin kogu vannitoa puhtaks - hambapastaga! Ema, ma tõin koolist meile lõunaks kuus sõpru! Ema, mu tänu ei saa kooli minna, mul on kõhuvalu!" Pärast muidugi' ilmneb, et sel päeval oli koolis test,.. Ema aga ei annaks ära neid morne n| käei nSilj maal Ml tonn Ohel sed pipil ma,f on. ma,| geni Kusi on em(l .soltl 1^ lllel eesi on nei omi sen edj duc koi olej väil ruij Iili ln|)| eml 'ree \^ on v,at Kii ka tui he kii m m\ mil Sil 'm\ ja yy\ no] õp N( tel vvj ml õ J üll pul arl A i K(| „lf Sl V<'li lil lil] kj Al T sit Pd ta ta ml ]l\ Tl
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 17, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-05-17 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840517 |
Description
Title | 1984-05-17-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ( 2 mi NELJAPÄEVAL 17. MAIL - THURSDAY, MAY 17 „Meie EIM" nr. 20 (178S) 1S84 i' rinw"[ '"iffl* Majanduselu MEIE ELU' ' Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian Hoiise,95a Broadview Ave,, TorontQ, Qnt. Canada, M4K 2R6 Tel. 466-0951 Toimetajad: .H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis Bt P.a/ming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA. ^^^^^^ • T^^^ ;„Meie Elu" väljaandjaks ön Eesti Kirjastus Kanadas. - Äsut.Ä.Weileri algatusel 1950. - „Meie E l u " toimetus ja talitus.Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — TeL 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaltööp. k l . 9 hm.— 5 p.I., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l. „MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3k.$15.50. USA-sse - Ia.$44.00,6k.$25.00,3 k.$17.00-Üle-meremaades* pe - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $2-8.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USÄ-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40.i Õhupostilisa ülemeremaadesse: l„a. $58.00, 6 k. $29.00. Üksiknumber— 75$ Kuulutushinnad: H o l l ühel veerul— esiküljel $5.50, ' ^^(ekstis $5.00, kuulutusle küljel $4.:;5. iiiiiiitiiiiiiiiitiiiiiiiuiiiiiitiiiiitiiiiiiititiiiiiiiiin Kui 7. mail saadi teada, et Nõukogude Liit on otsustanud mitte võtta osa olümpiamängudest Los Angeles'is, helistati Torontost Los Angele8'i Eesti Majja ja sooviti on-mie, et Taavet oli võitnud koljati. Sealt vastati, et samasugused õn-iniesöovid olid juba saabunud New Yorgist, Rootsist ja Austraaliast. Los Angelesi Eesti Majas pii juba olnud ennenähtamatu 3-iunnine pressikonverents. Sellest oli võtr nud osa 28 ajalehe rtepprtereid, raadiojaamade kömentaatorid ja TV-jaamade kaameramehed, kokku 60 massmeedia kaastöölist ülemaailmses ulatuses. Nende seas olid ka Inglismaa, Rootsi ja Austraalia ajalehtede reporteridj Suured TV jaamade autod täitsid Eesti Maja parkimisplatsi ja ühe kohaliku TV-jaama reporterina oli kohal Tiiu Leek, kes pärit Torontost. Seletuste andjaiks olid Balti Vabadusliidu juhatuse ja ^Ban the Soviets" offganisatsioorii liikmed. Meediahuvi ja kokkutuleku põh-juöeks Eesti Majja oli söö, et Balti Vabadusliii^u ja „Ban'the Soviets'^ ühisel soovitusel Eesti Maja juhatus oli lubanud kuulutada Olümpiaadi ajaks Eesti Maja kohaks, kust sportlased raudrimbatagus-test maadest, kui nad kavatsevad paluda asüüli poliitiliste põg^i-kena, võivad saada abi ja nõuannet. Meedia huvi suurendas isjaolu, et N.Liidu teates rahvusvahelise olümpiakomitee presidendile Lau-sannes, Shveitsis, oli olümpiaadist eemalejäämise põhjusena märgitud nõukogudevastase meeleolu õhutamist USA-s ja mitte küllaldast kaitset Nõukogude sportlastele dümpiaadi ajal. Meedia oli huvitatus, mida ja kui suures ulatuses „BantheSovits" organisatsioon ja Balti Vabadusliit korraldab nõukogudevastase propaganda alal ja palju sportlasi Ida-Euroopa riikidest võiks asüüli paluda olümpiaadi ajal. Balti Vabadusliidu esimees ja juhatuse liikmed selgitasid, et ainukene põhjus nõukogudevastaseks propagandaks on inimõiguste ja isikuvabaduste kasujamise kitsendamine N. Liidus ja mitte kinnipidamine Helsingi kokkuleppest. Ainukese riigina, kokkuleppele allakirjutanud riikidest, Nõukogude Liit rikub seda kokkulepet. Temale tuleb avaldada survet, et Vaba Miaailm oleks teadlik kokkuleppe rikkumisest N.Liijflu poolt. „Ban the Soviets" orgänisatsioo-mi üks esindajaist, õpetaja David Finzer arvas, et vähemalt 200 Ida- Euroopa riikide sportlastest soovivad paluda asüüli Ühendriikides. Sellesse organisatsiooni kuulub üle USA 165 mitmesugust nõukogudevastast gruppi, kes, kõik teevad kommunismivastast propagandat. Ta oli kindlasti veendunud selles, et nõukogudevastane propaganda ja sportlaste võimalik massiline asüüli palumine hirmutasid niivõrd kommuniste Moskvas, et N. Liidu valitsus otsustas loobuda osavõtust Los AngelesMs korralda^ tavast olümpiaadist. Balti Vabadusliidu poolt kogulud andmeil on N. Liidu sportlased alates 1952. a. võitnud olümpiaadidel 885 medalit. Nendest 94 on võidetud eestlaste, lätlaste või leedulaste poolt, kes kõik on sportlaste nimekirjas märgitud — „russians" ja nende nimed on venepäraselt moonutatud. Los Angeles'e olümpiaadile N.Liidu meeskond pidi tulema umbes800-mehelises koos? seisus.,Nende seas pidi,olema .60 sportlast Balti riikidest. Eestlastena pidi nende seas olema Heino Puuste, Jüri Tamm, Jaak Uudmäe, Tõnu Kaukis Ja Toomas Turb. Pressikonverentsi teateid on silmapaistvatel kohtadel edasi annud ÜSA ja teiste riikide lehed. TV-jaa-made saadetest Buffalos oli näha, kuidas seletusi pressikonverentsil andsid Balti Vabadusliidu juhatuse liikmed Avo ja Viivi Piirisild. Massmeedia elavast huvist tuleb järeldada, et see januneb teadete järele kommunismivastase tegevuse kohta. Sellest tuleks teha järeldusi ka Torontos. Seoses eelseisva küüditamise aastapäeva tähistamisega tuleks korraldada ka nõukogudevastane demonstratsioon avalikkuse ees, asetada pärg tundmatu sõduri mälestusmärgi jalale nende mälestuseks, kes balti rahvastest mõrvati ilma kohtu otsuseta, surid küüditamisel või Siberi sunnitöölaagrites. Lõpuks tuleb korraldada pressikonverents, selgitamaks vabale maailmale, kuidas praegused ikestätud rahvad, pärast N. Liidu dekoloniseerimist sooviks rahulikult töötada koos teiste vabade rahvastega. Kui Kanada rahvas on huvitatud elama ilma aatomsõja ähvarduseta N. Liidu poolt, siis aidaku dekoloniseerida see rahuäh-vardav impeerium. ' N. Keiloomad söövad üksteist oma elu hoidmiseks, siis inimene kasu. tab teist inimest varakogumiseks, kas seadusega või rahavõimuga. W. & A. Duranl Tänapäine massmeedia ja video-kommunikatsioon pakuvad häid võimalusi olla teadlik kõigist maakera-nurkadest ja seal elavatest rahvastest — nende elust ja olust. Pole raskusi teadmaks, milline on ühe kui teise riigi ja rahva ühiskondlik kord, ma-jändus- ja kultuuritase ühes inimõiguste kurvega riigikorra ja suurmaa-omandi suhtes jne. Selletõttu võil) rahvaste eluvõitluses leida teid ja suuni ka tulevikku seal, kus valitsejad, tööandjad (ettevõtted) ja töölised" on otsimas õiglasemaid, paremaid ja edukamaid koostöövorme selleks, et pääseda välja ajalistest raskustest majanduses, eriti töötaolu ja inflat-- sioo ohust. Tõsi, üksikuid vähemkasuahneid tööandjaid (ettevõtteid) on elanud kõikidel aegadel, kuid viimased aastakümned korduvate resessioonide-ga majanduses on vorminud aktuaalseks arusaamise, et ühiskonna kolm peategurit — valitsus, tööandja ja tööline kuuluvad koos ühte ja samasse eluvõitluse süsteemi. Turustamata toodang ja tööliste rahutused sunnivad valitsusi ja tööandjaid rakendama ettevõtteis moodsamaid tootmisvahendeid, et produktsioon leiaks ostjaid, eriti välisturgudel. Näib, et samalajal ollakse jõutud ka asja päristuumani tundes, et tööprotsessis pearaskuskandjaks on tööÜ-ne,_ kes lisaks teenitud palgale on õigustatud saama osa ka ettevõtte puhastulust, kas aktsiates või rahas. Tööliste liidud on annud sellesuunalisele arengule tugeva tõuke, mõjutades mitte ainult tööandjaid vaid ka valitsusi, et riigi ja rahva hea-käe-käik oleneb oluliselt eelpool märgitud kolme peateguri, ühisest koostööst ühise eesmärgi taotlemisel. Teatavasti Lääne-Saksamaal ja Jaapanis on sellised koostöövormid legaliseeritud juba aastaid tagasi ja pole kuuldud seal tööliste rahutustest, nagu see sagedaseks nähteks mitmetes teistes riikides. võtte osanikeks ja said lisapälka ettevõtte puhastulu jaotamiskorras. Ka neis kohtades pole kuuldud tööliste rahutustest, sest töölised ja juhtkond töötavad ühele ja samale eesmärgile — olla edukas omas tegevuses. Hiljuti leidus Kanada ajakirjanduses artikleid ja sõnavõtte samades probleemides ja nimetati mitmeid ettevõtteid,, kus antud probleem ühel kui teisel viisil leidnud juba lahenduse. Suurematest fir'madest nimetati: CanadianTire Corp., Dofasco Inc., Simson-Sears Ltd., Proctor & Cam-bee Inc., Lincoln Electi;ic Co. ja vähematest: Peter Macgregor Ltd. ja Supreme Alumium Ind. Ltd. Scarbo-ros 250-ne töölisega. Viimasena nimetatud firrna president Sheldon Lush ütles, et tema ettevõttes töölised omavad 32% kompani varadest ja iga tööline sai 1.a. palgalisa $2000.- firma puhastulust jaotusplaani kohaselt. \ Ebaselgetel põhjustel on seni nimetatud probleemi rakendamise^ cohta avaldanud kriitikat mõned töö-lisliitude juhid, kartes vist kaotaba oma hästitasutud positsioonid, sa- 'mliti ka mõned suuremate kompaniide omanikke leides, et nad võivad kaotada onia individuaalsuse ettevõtte juhtimisel.' Kui Lääne-Saksamaal, enam kui 10 aastat tagasi, kõnesolev koostöövormel legaliseeriti, siis vastuhääli tuli vaid sotside vasakuUtiivalt põhjendusega, et dialektilise materialismi peavedru tsivilisatsiooni arengus -revolutsioon võiks kaotada oma õigustatud tugevuse. ^ Seega võiks märkida rahuldusega, et ka Kanada ühiskonnas leidubpioneere, et aastasadu lahendamata probleemi tuua õigesse valgusse ja kõikide hüvanguks. - A.M. TORONTO LINN JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE TEADAANNE Victoriapäev ja Kuninganna sünnip䮥 @smaspaõval, 21-mail 1984. See päev on kõigile linnateenistujatele vaba päev! Sellel päeval EI ole jäätmete äraviimist. Äraviimine toimub järgmisel regulaarsel päeval. - Ajalehtede ja suurte esemete äraviimist EI ole kesknäda- , 23. mail. Suurte esemete ja ajalehtede äraviimine toimub jälle kesknädalal, 30. mail. • li Meeldetuletus: Torontos on 18 klaasi ja metalli kogumispunkti. Veerbruarikuu jooksul koguti 270 tonni ajalehti, 39J0Tini klaasi ja 7 tonni plekkpurke. Lisainformatsiooniks helistage 947-7742. •R. M. BREMNER, P. Eng., F.L€.E. • Commissioner of Public Works City of Toronto LUGEJA KIRJUTAB Meie Elu" avaldab meelsasti KATSEID D. Macdonaldi kuningliku komisjoni, seni juba 10 miljonit kulutatud uurimuse järele valminud aruande esimene osa 9 punktiga, ei. sisalda antudprobleemi lahenduštvlcuigi see, pidanuks olema üks peapunkte. Aruande 4-d'as punTctls märgitakse aihult valitsuse, äritegelaste ja tööliste koostööst palgaküsimuses,. mitte enamat. Aga majandusminister M. Lalonde on tabanud asjatuuma hoopis paremini. Ta lausus pooldavalt oma sõnavõtus ettevõtete kohta, kus juba ühel kui teisel viisil teostatud tööliste osadus ettevõtte puhastulu jaotusel ja lisas, et iga sellise ettevõt-te juure tulekä luua ka vastav nõuko-mitee tööliste ja tööandjate esindajatest, et koos määrata ettevõtte kasu, selle jäotusvormel ja järelvalve. Varemalt oli Kanadas teada aihult 3^4 firmat, kus töölisi võetud ette- • Peter Worthington,. 0 (Algus esiküljel) Kanädalästele, nagu teiselegi rahvastele, pakutakse nüüd laial rindel „rahu" propagandat. See propaganda soodustab alistumist kommunis-;* mile. Rahu saavutatakse muidugi kergelt, kui vastasele alistutakse. Hädaohuks maailmale, ei ole- mitte võidurelvästamine, vaid Venerhaa agressivne poliitika. Sellele pe me .ipeieyastu ,seis,i;na il-jaqstud ,nä|t^ya^* et sp1s^ia,ji$^p) ,ej tööj ta. Vene jõ.üks cjn iaTely,astus, ^kuid \a ei saa siiski usaldada oma naabreid, vald hoiab neid oma kontrolli a' . P. Vl^orthingtoni sisukale sõne -hoiule järgnesid felavad läbirääkimised. Sõna võtsid H. Paara, A. Nõmmik, K. Akula, dr. L. Lukss ja mitmed teised. Sooviti, et kui P. .Worthington valitakse parlamenti, et ta hakkaks Kanada välispoliitikaga tegelema. Ta vastas, et ta rohkem oleks huvitatud riigikaitse alast. : Informatiivne koosolek lõppes konservatiivide eesti osakonna esimehe adv..Mehis Vahtra lõppsõnaga. Pärast koosoleku vesteldi omavahel veel tükk aega. Kiirustage pakkide saatmistega Eestisse AlateslS. juuli 1984 ei saa enam ETTEMAKSTUD TOLLIGA PAKKE Nõukogude Liitu saata. Vsel võimalus saata autosid ja palju muud. Helistage kohe 531-3098 BALTIC EXPORTINGGOo 482 Röncesvalles Ave., Toronto, Ontario M8R 2N3 iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ Pere- ja tervistussport on alad, mille harrastamine on üha rohkem moodi minemas. Perekonnad, kus kõik liikmed ühiselt teevad midagi positiivset, on enamasti harmoonilisemad, kui need.kus iga liige omaette nohiseb või nuppe keerab. Ja,et rahvaklassi tasemel sportimine üldiselt ihu ja hinge tervendab, oli tõenäoli-. kult teada sumerlastelgi. Toronto arvukas, eestlaskond võib olla uhke ikkagi veel märkimisväärse ulatusega vaimukultuuri iviljelemise üle. Hulkihaaräva rahvaspordi õhutami-se^ pärast ei saa aga mitte keegi rinda ette ajada, Eht võimalusi tegutsemiseks peaks olšnia ohtralt: Jahimeeste seltsi rahvajooks Jõekäärul, Majan-" dusklubi suusamaraton ja Ajalehtede orienteerumisjooks on huupi valitud näited võistlustest, miija võiks igal aastal korraldada. Mõne ettevõtte või organisatsiooni käendusel toimuva rahvaklassi võistluse läbivii-jaiks peaks leiduma meie paljupäi-ses pensionärid^ peres taotahtlikke 0 0 ja võimekaid rajameistreid, ajavõt-jaid ja teisi-vajalikke tegelasi. Organiseeritud noorte tegevuskavaline osavõtt jä veenev reklaam peaks kokku tooma küllaldaselt noori ja vanu, kes ühise eesmärgi poole püüdes alateadvuslikult oma kokku-hoiutunnet süvendavad. Kõikides riikides, kus juba aastaid ou: korraldatud jooksu- ja suusamaratone, on kAgetud rahvaklassi osalejate arvu pidevat tõusu. KAS VÕIKS ka meil keegi hakata tõsiselt õhutama pere-ja tervistusspordi harrastamist? Ülemaailmsete Eesti Päevade vabadus-jooks mõnekümne eliitjooksja ja sajakonna sörkija osavõtul võiks olla .^esimeseks sammuks igaaastaste • eestlaste maratonide korraldamisel. Ja kuna sajad jooksjad vabadusnõud-luse särgikirjadega ei saaks isegi poölpimedail massimeedia reporteritel kahe silma vahele jääda, siis tasuks asja päris tõsiseh võtta. HARRI KIVILQ-EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Müüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad, kolmes värvis, kiahe- ja kolmekordse klaasiga. Tasuta hindaminG. istage päeval töökoda tel. 832-2238. SCodus 7@9- OSSO IWVESTWIEWTS INC»/ 10335 Keele St., Maple, Ontario LOJ 1E0 TORONTO EEST! 958 Broadview Ave., Toronto, ' Ontario M4K 2R6 . ühenduses on jõud SOODSAD LAEWÜÖ ICÄASMAALASTEU Informatsiooniks helistag® 465-4659 j i M i i 11 i | i M i i l 111 fmn oma lugejate mõtteavaldusi -r- ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aairess. Toimetus jätab endale Õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. , Pessimistlik tooo kurvastas Alljärgnev on ilmaliku inimese mõtteareng V.J. poolt kirjutatud '„Kas annetus või liikmemaksu" kohta, mis ilmus „Meie Elus'' 26. aprillil See sisaldas seitsme õpetaja vastuse kokkuvõtte eelpool-mainitud küsi-musele, mis oli esitatud neljateistkümnele. Pean kohe ütlema, et mind kurvas-, tas selle kirjutuse pessimistlik toon, aga yeel rohkem kurvastas mind meie inimeste mentaliteet selles kirjutuses. Kui meie tulime siia mandrile 35— 40 a. tagasi; siis öli meil pisut materiaalset'Vara, kuid suur oli meie vi- 'siooTi. Selle asemel, et ehitada 'seltsimaju kokkutulemise paigaks, asutati kogudused ja ehitati kirikud. Need kujunesid kokkusaamise paikadeks, kuid sinna läksime esmajoones tänutundega tänama oma Jumalat, kes oli meid kannud läbi raskuste ja otsima hingele toitu. Teie kõik mäletate seda aega ja neid raskusi, mis sai ületatud, kuid meie ettevõtmistel oli õnnistus kaasas. Tegin Omalt poolt väikese ülevaate, mis. Piibel ütleb selle küsimuse kohta. Esimene annetaja oli Aabra-ham, kes andis kümnendiku kõigest, mis tal oli Melkisedekile, kõige kõrgema Jumala preestHle (1. Moos. 14: 20, Heb. 7:2 ). Järgmisena leiame 3. Moos. 27:30 —32, et Jumal andis käsu iisraeli lastele Moosese läbi anda -kümnist nii maa seemnest kui puude viljast, ka veistest ja pudulojustest. See oli tasuks leviitidele nende teenistuse eest kogudustelgis (4. Moos. 18:21, 24). Teades, et Jumal on õige ja armuline, võib arvata, et leviitiäe osa oli võrdne teiste suguharude osaga ja oletatavasti oli ka nende majandus- Hktase võrdne teistega. Vana Testamendi lõpus on Jumala tõotus, et ta avab taevaluugid ja valab välja oma õnnistuse neile,kes too-vadkümnist (Maiaki 3:10). Jeesuse missioon oli midagi erilist. Tema tuli otsima, leidma ja päästma, kes kadunud. Tema õpetas, kuulutas, trööstis, tegi terveks, parandas ja andis lootust, kes olid surutud. „Te-ma tuli, et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti" (Joh. 10:10). Jeesus ütles oma mäejutluses, et Tema ei ole tulnud tühistama käsu-õpetust või prohveteid, vaid täitma (Matt. 5:17). Nii ei ole kümnise andmine kaotatud. Kui Jeesus saatis jüngrid kuulutama armuõpetust ja parandama haigeid, ei olnud neil kaasas „ei keppi ega pauna, ei leiba ega raha; ärgu olgu ka kellelgi kaht kuube" (Luuka 9:2—3). ,,Iga töömees on oma toidu väärt" (Matt 10:10). Jeesus kõneles väga palju andmisest ja sealt mõistame, et andmisele järgneb saamine, nagu külvile järgneb lõikus. „Ärge mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka. Andke andeks, siis antakse ka-teile andeks. Andke, siis antakse ka teile; hea tuubitud ja raputatud ja kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile" (Luuka 6:37, 38). Jeesus teadis oma missiooni selle algusest kuni kibeda lõpuni. Tema andis vabatahtlikult oma elu meie Nädalakroonika (Algus esiküljel) esitada parlamendile vastava seaduse. TORONTO — Ontario parlamendiliikmed Sheila Gopps (liberaal) ja Margarel Scrivener (konservatiiv) saadeti välja seadusiandvast kojast ebakohas te süüdistustel pärast uusdemokraatiiku partei suhtes. See on esimene kord Ontario parlamendi ajaloos, et naissoost parlamendiliikmed saadetakse välja seadusiandvast kojast. TORONTO — Jewish Defence League hakkas süüdistama üht Scarbourogh elanikku selles, et t^ma oli Rumeenia Raudse Kodukaitse üks juhtidest ja võttis osa tuhandete rumeenlaste ja juutide mõrvamisest 1941. a. Mees, kelle nime ei ole avaldatud, loeb süüdistust täiesti alusetuks ja soovib seda selgitada,kui vajalik. Juutide kaitseliidu juht Meir Halevi kinnitab, et temal on süüdistamiseks vaja-lised tõendid ja süüdistab Kanada kohtuministrit, Robert Kaplani selles, et tema ei ole küllalt tegev sõjakurjategijate kolituliklile vastutusele võtmisies. ! EDMOIsITON — Sealses lastekliinikus juhtus sama,mis Toronto lastehaiglas. Üks õdedest andis ühele vastsündinule suure annuse rohtu, mille tagajärjel laps suri. Õde vallandati ja arsti, kes selle välja kirjutas tahetakse võtta kohtulikule vastutusele. Arst sõitis Iisraeli ja sealne valitsus ei anna teda välja. MONTREAL - Kanada peaminister P.E. Trudeau esines pikema sõnavõtuga Ameerika ajalehtede väljaandjate 98-ndal konverentsil. Ta peatus lühidalt mõttetu ettekujutuse juures, et tuumrelvi kasutades sõda on kellegi poolt võidetav. Võitjat ei eksisteeri. Peaminister rõhutas, et arenenud maade tähelepanu tuleb kontsentreerida sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Selleks tulevad moderniseerida rahvusvahelised instituudid ja komisjonid, mis moodustati aastakümneid tagasi ja omavad väga primitiivse kuju. TORONTO ~ Black Advisory Committee ja uusdemokraatlik partei korraldasid ühiselt konve* rentsi selgitamaks töö- ja teenistuse võimalusi Toronto värvilistele töötutele. Torontos elab ligemale/ 300,000 aafriklast ja nendel on erilisi raskusi töökohtade leidmisel. NDP liider Bob Rae mainis, et mustadel on töökohtade leidmine raskem kui teistel. Noortest mustadest kuini 50% on töötud. Peamine põh-jus olla selles, et icoolid ei õpeta lieid välja headeks oskustöölis-teks. Ta soovitas mustadel endid poliitiliselt organiseerida. Musata-de nõuandva komitee esinaine Ro-salyn Hazelle oli samal arvamisel ja arvas, et poliitiliselt koondatud I mustad võivad moodustada enes-iCst poliitilise jõu. Tema arvates NDP on ainukene partei, kes siiralt suhtub mustade probleemidesse. kõikide eest, et meil oleks igavene elu. Kas see ei ole põhjuseks teda teenida, oma annetega aidata, et hea sõnum — evangeelium, leviks maailma kaugematesse paikadeste ja et , võime olla abiks, et jaiiuneja saab suutäie vett Jeesuse nimel. Enne lahkumist Jeesus ütles, et ta läheb^meile aset valmistama oma Isa majas, kus on palju elamuid (Joh. 14:2—3). Missuguse materjali saab tä meie käest selle tegemiseks? Ärgem muutugem tuimaks saanud soolaks. Kiri ütleb, et „ta ei kõlba enam milleski kui välja visata ja inimeste tallata" (Matt. 5:13). j j «Meie Elu" nr. 20 (1785) 1984 0. Lutsu ^kevade" tegelased. Alt, võsal Viires, Richard Pulk, Juhan Undau, Toomes, Heino Halling, Richard Laanvej Sõrra ja IngirMai Loorand. Aukülaliseks oli Täienduskool pühitses emade aupäeva 13. mail Toronto Eesti Majas. Kuigi sel päeval oli ilma jahedavõitu ja pilves, suures saalis aga noorte poolt esitatud ecskovn südamlik ja soe. Rohkearvulise publiku hulgas viibis suur protsent noori vanemaid, kes ise kord õppisid siinses täienduskoolis ning esi^ nesid laval, nüüd olid aga nende lapsed esinejad. Tervituses külalistolo ütles koolijuhataja Henn Ründva, et noorod soovivad oma austust jn higupidn-mist emadele väljondndn ilusa esi-nemisega. Õpilaskoorilt, midn juhatas,Georg liial, kostsid meeldivad laulu,d; „Tn-ni]; qm'alR^VMSöHl on nie Rošii": .^Ko-dumaa tamniod"-ja'-,;Melo' kudmo kangast". ,,Emal(3" deklameorisid I kl. õpilased. „A Frnnch Minuel" osi> tas kalveril IV k l . õpi. Leida MAG. H. Leivati ..Lubadus" dekJameerisid V ja VI kl. Luuletusega lubati olla kuulekad, austada vannmate tõesõnu. VI kl. õpilased Tamara Tnmbre ja Trina Läte laulsid Kallis emakene." ' AKTUSEKÕNE Sisukas jn südamlik oli Mulki And-re- Lupi aktusekõne, Ta (orviln.s kõiki , emasid jn vanaemasid, kus nad iganes' viibivad, kas moie keskel, kaugel kodurnd'adel, kuskil mujal mnail- ^ mas või ainult meie; mälo.stusis. Mõi-. telinnud lendavad kiirristi ja toovad kõigile südamlikke emadepäeva tundeid . . , Maiki Andro-Lupp tõi elavail nsiio Helmi Müelo kirjelduse osimnsešt' emadepäevast Eesti Vabariigis, mil-, line kinnitati riiklikuks emndopne" vaks 1936. ü. Kõneleja lahcnda.s küsimuse: „Miks omistame nii suuri InhlsusI emale?" Laste kaudu sünnib inime.se suur osasaamine maailmast ja olust -üle aegade. Lapsed seovad meie elu ja olevikku tulevikuga. Seepärnst iiindame eriliselt emu, — lastele eluandjat. Selle lugupidamises ei ole pinnapealset kiitust, vaid siiram austus ning hindamine. Kõneleja n^ikls kauni muinasloo ,,Knks pisarat". . kuidas nukuoma valas pisaraid mahakukkunud nuku piirasl. Ingel korjas need pisarad, neisi said kalliskivid ju 'pisitüruku rinda tuli emaarmastus. Sõna ema" sisaldab endas palju, " See tähendab lapsele armu, headusi, hoolitsust, abivalmidust, .soojust, huvi, hoolt, armastust, kannatlikku meelt ja osavõtlikkust. Lapse süda oleks liiga pisike, et üksinda kõigi küsimuste ning rõõmude-muredega hakkama saada. Seepärast tuleb ema oma suure südamega talle appi. Kord kurtis üks noor ema, kellel puudus kuulmini?: ,,Kurb on elu, et ma mitte kunagi ei kuule oma lapse suust sõiia ema, mis on igale emale kaunima kõlaga sõna , . . Mõnikord võib see sqna külltun- . duda pisut tüütavana mõnele noorele emale, kui ta päev läbi muud ei kuule, kui „ema, ema, ema! Ema, anna! Ema, otsi! Ema ma kukkusin porri! Ema, mu kleit läks katki! Ema, ma puhastasin kogu vannitoa puhtaks - hambapastaga! Ema, ma tõin koolist meile lõunaks kuus sõpru! Ema, mu tänu ei saa kooli minna, mul on kõhuvalu!" Pärast muidugi' ilmneb, et sel päeval oli koolis test,.. Ema aga ei annaks ära neid morne n| käei nSilj maal Ml tonn Ohel sed pipil ma,f on. ma,| geni Kusi on em(l .soltl 1^ lllel eesi on nei omi sen edj duc koi olej väil ruij Iili ln|)| eml 'ree \^ on v,at Kii ka tui he kii m m\ mil Sil 'm\ ja yy\ no] õp N( tel vvj ml õ J üll pul arl A i K(| „lf Sl V<'li lil lil] kj Al T sit Pd ta ta ml ]l\ Tl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-17-02