Meie Elu = Our life, November 29, 1979

              ,Meie Elu" nr. 48 (1555) 1979 NELJAPÄEVAL, 29. NOVEMBRIL ~ THURSDAY, NOVEMBER 29
ie Elu" nr. 48 .(1555) 197$ T txäx
> | i § .
Ioonis 1920.
;aline põimi
lit-festi-valil
iralti Festivali raames
[evase loengute ja ette-
;tamiseks samal kor-kusikaruumis
muusika-'
ük „Cantus Firmus"
|ti luuletustest, mis on
[duard Wiiraltile. Eesti-imaatoriks
on näitleja
lglise keelset luulet esi-töoriumi
draamaklassi
Krze; Muusikalise va-
• moodustavad läti har-
|ra Bumanis, konserva-imiga
Tiina Kiik korit-
111 ja Kuningliku. Kon-
Kammer-kvartett. Ka-
[carlatti, Debussy j-.t. ja
kvartett. Algus kell 6
;kud pääsevad Wiiralt-
)dustatud; hinnaga ja
[koolide õpilastele on
re juhib Tagor®
poeedi ja filosoofi —
;i Rabindranath Tago-.
stuseks asutati 1975. a,
Indranath Tagore Lec-jdation,
mille eesmär-laride,
loengute ning
|ike aktiviteetide kaü-
•ustada ning austada
inimkonna vaimsele
h (asutuse esimene esi-
Matilal kutsuti 1976
tooli' filosoofia õppe-jatilali
soovitusel vali-'
|ks presidendiks Valve
Lektoraat Sihtasutu-valimised
järgmiseks
valiti uuesti Valve
[loendi ja peasekretä-asub
dr. Paul Weinz-iohale
valiti Toronto
luse professor Joseph
jing vahendussekreta-
>rof. Matilal jääb eda-lomiteesse
vahendus-naal.
toetab 15-hikmelirie
/w 0
Praegune 10 aastat Sbome Ring­häälingu
direktorina töötanud Erkki
Raatikainen (sdp), sai äsja hundi­passi
peamiselt oma parteisõprade
„põrandaaluse töö" tulemusena. Ta
ei meeldinud enam erakonnale, sest
Raatikainen'it peeti 'liiga palju indi­vidualistiks
ja sotsialismi teel äärmi­sel
pahemal tiival käijaks.
Direktoriks saab tema parteikaas­lane
Sakari Kiuru ja TV uueks juha­tajaks
Arne Wessberg.
Uue direktori Kiuru seletusel 1980-
ndatel' aastatel TV-uudiste tulipunk­tis
on energia- ja miijööprobleemid.
Ta ei ole aga nõus investeerima Põh­jamaisesse
. lelevisioonisatelliiti.
. •„Nordsat,ises'V; "mis-, võimaldaks kõi-kide
põhjämaade TV-šaadete jälgimi­se
igai; pool Skandinaavias. Hind lä­heb
liiga kõrgeks.
Hool imata, et nüüd lahkuv endine,
peadirektor Erkki Rakikaineu jä­tab
Ringhäälingu majanduslikult'
heas korras, taheti nii parteide kui
ka Ringhäälingu töötajale poolt suu- -
namuüdat us — Raatikaise liini peeti
liiua värvituks. •
y.yy-y:yyy: .^y;-
Helsingis suri 25. septembril kuu­lus
olümpiavõitja ; bdaviskamises .
(Londonis 1948), .filminäitleja ja tru-
. badiinr Tapio ^autavaara 64:aasta-.
,selt. Tä oli soome rahva suur soosik.
Rau!avaara parimaks tulemuseks oli
75:47' m. '•' •.. y;•' • ..'•''•.•'! •.' -
Armastatuma koha soomlaste su­il
ametes sai .'Rautavaara ai*a madala
häälega trubaduurina ning • mehise
filminäitlejana. Ta esineski kokku 25 •
filmis.. Tema laule heliplaadistati üle
300 — nendest „6 kuldplaati". Laul­jana
kestis,/Tapsa" karjäär üle; 30 :
• aastat.' •:' ; :, .
y ;y ' y y : * ^ y y ; y ' ' : : ,-yy;v:y
Armi Ratia suri Helsingis 3. ok­toobril
pärast pikaajalist haigust.
Teda peeti' Soome .tekstiilikunsti ra-rajaks,'
sest .1951. a. asutati tema idee
... põhjal Marimekko Qy,. millest sai
- kuulus firma kogu iekstiilimaailmaš.
Tema toodete läbimurd toimus aas-
. talv 195.8 Siokholmi müüginäitusel' ja
selle edu .põhjusel Armi Ratia laien­das
oma firma julgelt, rajades..hil­jem
tütarärid Rootsi, Saksa Liidu-väbariigisse
ja; USÄ-sse. Praegu on
• kaubamärk — Marimekko — regist­reeritud
56 eri riigis, v-v, _ ;
Tänu temale hakati Soomet tund­ma
täiesti uuel alal — moeloojana,
j Ratia marimekod põhinevad, soome
; .. rahvanaise'"lihtsale ävaralerja otstar­bekale
riietumisele, loodusest pärit
olevale taltsutatud värvile, kangaste
selgetele figuuridele ning esmaklassi­lisele
kvaliteedile.
66 aastasena surnud Armi Ratia oli
pärit Karjalast, Pälkjärvilt..
• Eesti ja kogu N. Liidu ;odaheite
meistrit Heino Puustet intervjueeriti
ajalehes „Kalevala". Ta peab Soomet
maailma kõige kõrgema tasemega
odaheitjate maaks. Intervjuu tehti
soome -keeles,- sest Puuste vaatab-
Soome televisiooni saateid korrapaV
. raselt.. " •: •
Arvatavasti saab temast tuleval su­vel
soome odaheitjate tugev konku­rentsi
sest ta heitis N. Liidu meistri­võistlustel
uue Eesti rekordi 84.50 m,
purustades Mart Paama rekordi aas­tast
1965. Paama oli N. Liidu esinda­jana
nii Rooma kui ka Mehhiko
olümpiamängudel ning heitis juba 20
aastasena üle 80° m. Tema endine Ees- :
ti rekord oli 84.05. .../. \
24-aastane Heino Puuste on mitme-
. külgrie sportlane. Odaheitmist on ta
harrastanud viis aastat.
Eestb esindajad'on juba odaheit-mises
maailma tipus olnud. Maini­takse
Gustav Sule't, kes 30-ndatel
aastatel jätkuvalt maailmarekorde
purustas koos soome odaviskajate
Matti JärvinenT ja Yrjö Nikkanen-
'iga- ••' :'. w:v v- , ..
Kokku 32 pudelit vene vodkat ja
veidi sigarette konfiskeeris Soome
toll idapiiril Vartiuse tollijaamas
Soome ametiühingujuhtidelt. Vartiu-se
kaudu käib kõik liiklus Venemaa­le
Kostamüsse, kus soomlased ehita­vad
ja \ tolli jaam pole nn. ametlik pii-riületamispunkt.
See on ainult ehita­jate
jaoks ja viina ega sigarette pole
lubatud üle viia ega tuua. ••:
Soome ametiühingu delegatsioon
oli külaskäigul Kostamuse linnas ja
nõu pidamas tööde jätkamisest ka
tulevikus.
Oulu. tollirajooni, mille alluvusse
ka Vartius kuulub, valveinspektori
Martti Sirkkavaarä järgi viin ja pa­berid
idapiirilt saadetakse sinna ja
asja hakatakse põhjalikult uurima.
. On õigus kohtu alla anda .ametiühin­gu
juhid salakaubavedamises. Dele­gatsiooni
koosseisu kuulus kokku 20
isikut. ' ' ; r. v
Purjus tagasi tulnud ametiühingu
tegelased ei olevat olnud, teadlikud,
et Soome pole lubatud Vartiuse kau­du
viina tuua.
Ilane/kirjanik Evald
)us. Kaaseestlased on
l. Sissepääs vaba, ki°
Oige õnnelik kui sattute Vermonti
oktoobri algul. Sügisel on seal Põh-ja-
Ameerika kõige värviküllasem
maastik. Mt. Mansfield'i ja Worces-ter'i
mäeaheliku kattev värviline le­hestik
võimaldab hingematvaid vaa­teid,
tuhandeid võimalusi ülesvõte­teks,
terveks pikaks talveks nautimi­seks.
' V ' \ .;
Kuid. ka varem ehk hiljem, alates
kesk septembrist kuni. kesk oktoob­rini,
on lehestiku värvimuutus suure­pärane.
Mt. Mansfield1! šuusa-tostuk ;
v"ntab terve, sügise ja pakub vaate-nkast
sõitu 439.3 jala kõrgusele mäe­tippu.
Oktoobri pidustuste ajal (5—8.
oktoobrini) Stowe'is on tänavu, ka
rah\atants.u pidustused osavõtjatega
Bulgaariast, Prantsuse-Kanadast,
Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Misti- '.
Meadow Farmis peetakse rebase jah­ti,
Cold Hollo\v's võib jälgida õunä-mahla
valmistamise käiku.
VAATAMISVÄÄRŠIJ$;ED.
.Vaatamisväärtüseks Vermontis on
. ka Shelburne muuseum, oma 35 ehi­tusega:
jõelaev „Ticonderoga",. ma- .
jakas, ühetoaline koolimaja, raudtee
ooteruum, auruveduri era-vagun, kae­tud
sild ja palju muid ehitusi. Webb'i
perekonna New:Yorgis asunud maja
koopia on muuseumi mäa-alale üles;-
ehitatud, sisaldades Rembrandtl,
Mcnet, Manet, Degas, Gorot, Courbet.
ja Cassat originaal töid. Eri hoone­tes
asuvad klaasi, keraamika, nukku­de,
mänguasjade,' pewter te, mööbli
j.n.e, kogud.
Lähedal asuv Laka PlacidJ 1980 aas­ia
taliolümpiaadi asukoht,, on vaata­misväärne
oma sügisvärve peegeldu-
. va järve, kahe suusahüppemäe, kiir­uisutamise
raja jä uue, lõpetamisel,
oleva iluuisutamise sise-štaadioniga.
Au.šable Chasm, üks' New-Yorgi
osariigi' vanemaid ja. laialdasemalt
tuntud vaatamisväärsusi, on olnud
avatud publikule 1870 aastast saadik.
Mi*med sajad-tuhanded turistid pea­tuvad
seal igal aastal et imetleda se­da
looduse väljapaistvat saavutust.
Chasm asub New-Yorgi osariigi, kir­depoolses
nurgas, 12 miili Plattsburg-hiüt
lõunasse, U.S. Rout Np. 9.
VÕIMAS JÕGI- •• -:
Ausable jõgi saab alguse New-Yor­gi
osariigi kõrgema mäe Mf. Marcy
ülemistest piirkondadest. 58 miili
j ooksül. j õgi langeb peaaegu ühe mii­li
võrra. Selle järsu languse tõttu
Ausable jõel on kohutav jõud, eriti
kevadiste vihmade ja lume sulamise
ajal .Kolmel erijuhul on Ausable ke­vadveed
tõusnud üle 40 jala, ärauju-tades
kõik kolm üle Chasmi ristlevad
sillad.
. Talve kuudel vesi jäätub poorilise
liivakivi pragudes. Paisudes jäätumi-
. sel surub ta suuri kiviblokke jõe '
sängi. Kevadise kõrgvee ajal kannab
tugev vool blokkid 3 miili kaugusele
Ghamplain järve, Selle protsessi kor­dumise
tõttu mitme tuhande aasta
kestel on tekkinud Ausable Chasm.
Chasmi leiutaja, major John Howe,
arvatavasti nägi ainult väikese; osa
majesteetlikust Chasmist. Oma esi- ..
mesel uurimisretkel lasti tema köite
abil jõe orgu.. Tänapäeval selline ras-ke
laskumine ei ole vajalik. Treppid
juhivad turiste sissekäigu juurest
alla jõe tasemele. Sealt viib käsipuu­dega
kaitstud jalgrada pikki jõe or­gu.
Kolmes kohas selleks • ehitatud
sildade abil kulgeb jalgrada jõeühelt
k aidalt teisele, võimaldades külasta­jail
suurepärast vaadet orus. Kohati
ulatavad kaljud 150 jala kõrgusele
ning jõe org on ainult 13 jalga lai.
Aastatuhandete'jooksul on vesi voo­linud
kaljust huvitavaid kujusi, na­gu:
„Elevandi,pea", „Katedraal", .Ja­kobi
redel" j.t. Mõnel pool on kaljud
kaetud samblaga ja puud näikse võr­suvat
otse kalju pinnalt;
PAADISÕIT ' .'<V';y
\Vi miili pikkuse jalgraja lõpul
asub „Laud-kalju" puhkepinkidega.
Seal kohal on vihma kaitseks katus.
See on. riputatud kalju tippu kinnita­tud
traatide abil pinkide kohale. Seal
v,Laudjal ju" juures ootavad turiste
tugevad paadid (varustatud pääste­vöödega,
mahutusega 20 isikut paadi
kohta). Algab sõit allavoolu, juhitud
kahe vilunud paadimehe poolt, üle
väikese kärestiku „Grand Flume'i"
vaiksematesse vetesse. Siin tekkib
mulje et jõe säng laskub allapoole,
mis on vaid optiline illusioon, teki­tatud
ülespoole kallutatud kaljufor-matsioonide
tõttu. Jõe säng on siin
kohal täitsa ühel pinnal. Läheneme
„Suurele Kärestikule". Siin langeb
jõgi 6 jalga 300 jala pikkusel alal.
Suure kärestiku kohal on •kaldad
kindlustatud tsemendiga, ja vool, su­rutud
kitsasse käiku, oh valgevahu-line,
andes illusiooni kärestiku sõi­dust.
,,Valged veed" ületatud paat li­biseb:
Chasmi alumises . osas , üle
„Suure Basseini" ja saabub maabu-miskohale.
Kümmekond trepiastet,
ja üleval ootab turitse asutuse buss
millega seltskond sõidutatakse taga­si
peahoone juurde. See mahutab
avara kafeteeria ja souvenir-kauplu-se.
Kafeteeria avaneb terässile ja
..roosiaeda. ,
) J Ä :
TÖÖLISED
MÕLEMAD
VASTUTAVAD
TERVISHOIU
JULGEOLEKU EEST
JUURE!
Seadus tunnustab fakti,
et teie tunnete paremini kui
keegi teine, kuidas kindlustada
oma töökohal tervishoidu ja
julgeolekut.
• TöÖminjsteenümi
Occüf)ational Health and Safety
Division saab siin kaasa aidata.
Seadust ja reegleid on • .
võimalik osta Ontario valitsuse
raamatukaupluses |
880 Bay Street, Toronto.
Miks mitte tuua sealt
vajalikku eksemplari või tellida
see endale kirjalikult, mis '
võimaldab selgusele jõuda kuidas
tööandjad, töölised ja
Occupational Health and Safety -
ni^sion",kpostö^ta^s võivad ^
parandada teryishodlikke ja
• julgeolekutingimusi '
töökohtadel;
Kirjutage; Ontario Government Book Store
Ontario Occupational,
Ministry of Health and
Labour Safety Division
O 0 an mgifismqai
COVENTRY („Meie. Elu" kaastööliselt} — Viimasel Inglismaa Eest­laste
ühingu; juhatuse koosolekul pii päevakorras ka ,,Eesti Hääle" küsi­mus.
Lehe trükikulu oii tõstetud alates 1. septembrist s.a. £5.00 võrra
numbrilt, mille tagajärjel üksiku numbri trükikulu tõusis £74-le. Samal}
ajal tõusis lehe postiga väi j äsaatmise kiilu ümmarguselt £55.00-le nädalas.
Vaatamata kulude suurenemisele;
mis ületavad eelarve piirid, otsusta­ti,
et käesoleval, aastal lehe tellimise
hinda siiski ei tõsteta, lootes kuulu­tustele
ja toetustele.
Paratamatu, vajalikkusena ja alu­seks
võttes viimase IEU Esindajate
Kogu volitust, otsustati järgmiseks
aastaks (1980) :„Eesü Hääle'ytellirriis-hinda
tõsta £1.00. võrra, seega £9.00
peale. ', : ;v •'.-[• \
Eesti ajalehe mäjahdustiküd ras­kused
on tingitud õieti siinsest ma­janduskriisist,
kus tööandjate ja töö­liste
vahel käib juba pikemat aega
nn. klassisõda. Ametiühingud ei sal­li
hästi; konservatiivide valitsust ja
•AUTOMUUSEUM : -y.,"..
Üks Ausable Chasmi vaatamisväär­tusi
on ka Antiikautode muuseum.
Viimase 20 aasta jooksul on Walter
Church'i perekond ostnud kokku an­tiik,
erikujulisi ja kuulsaid; au tos i,
need renoveennud ja moodustanud
muuseumi. Vanim autodest muuseu­mis
on 1906 aasta „Cadillac Touring
car". ,y: . , y y:
Lühike kõrvalhüpe Stöwe'ist
„Von Trapp'i Perekonna Lodge" maa;
alale, päikese . särades värvilisel le­hestikul
mäe. tippudel ja hommik-udu
hõljudes orus, on üks hulgast
kaasatoodud unustamata muljetest.
Neli päeva möödusid kiiresti.;Sõit
oli igati mõnus ja mitte väsitav, mu-gav
isikuile kes enam ise ei taha au-tot
juhtida pikemateks retketeks.
püüavad oma liialdatud palganõud-mistega
ja pidevate, mõttetute.strei-
. kidega õõnestada majandust ja riiki.
Ametiühingute juhid, eriti söekaevu­rite
eesotsas,, on kas kommunistid
või endised parteiliikmed ja nende
poliitilised .mürginooled on suuna­tu
nn. establishimendi vastu. Hiljuti
ilmus Paul McCormieku sulest.raa­ma
tl -Enemies of Democracy". Sel-;
' lekt selgub, et Briti Tööerakonna ri­dades
leidub. 6500 marksisti, kes oo­tavadpikisilmi
„võimu ülevõtmist".
Erakonnas käib avalik võimuvõitlus
' mõõdukate (J. Gallaghan) ja mark­sistliku
•. elemendi (W. fienn) vahel.
Viimase võidu korral Inglismaa
suunduks poliitiliselt ja majandusli­kult
ida-Euroopa satelliitriigi suunas.
Eesti äjaloo-teemad on olnud tihti
ka „Meie Elu" lugejakirjade aineks.
~r Teatavasti 1930-ndate aastate al­gul
tekkis.ka A. H. Tammsaarel ka-,
vatsus kirjutada Põhjasõda käsitle­vat
ajaloolist- romaani „Tehvan .'Raa-.
;be". Miks sellest midagi välja ei tui--
. nud, sellest kirjutab • pikemalt kogu­teoses
„Mälestusi A. H. Tammsaa­rest"
(Tallinn, 1978) Georg Meri, en-
•Vcfine' E. vy. välisministeeriumi Infor-rliatsioonibüröo
juhataja teemal*;
v,/Kunstniku okkaline tee":;kirjanik
sattus sellele teemale riivamisi, kõ­neldes
raskustest, mida talle tekitas
aineline kindlustamatus. Näitena
. osutas ta ajalooromaani kirjutamise­le
.seatud tõketele. See ala nõudvat
aastatepikkusi uurimisi arhiivides.
Kust aga võtta nii pika aja jooksul
B A K E R ¥
1 ©Vantbrook Ave. (Finch PIGXÖ
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel)
TELEFON 225-0824
Pogoriäri nelte, kel m peen maiim
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9—4.
• (Esmaspäeviti suletud)
Suite
JOHN E SOOSAAR,
Chartered Accountant
, 55 -Uniyersity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2WI
Tel. 862-7115 ••• :i v:
elatist? Ta olevat tihti selle üle pead
murdnud, kuid jõudnud otsusele, et;
peab kavatsusele käega lööma.
Tal olevat sellest väga kahju. Lu­geja
ettekujutus rahva minevikust
olevat primitiivne.; See avaldavat
eitavat mõju ka rahva arusaamadele
kaasajast. Mineviku sügavam läbi-,
valgustamine, olevat seetõttu mitte
ainult ajalooteaduse, Vaid ka kirjan­duse
pakiline ülesanne. Rahvas ei
kuulavat oma mineviku hääli, isegi
kui need pajatavad rahvusliku saa­tuse
sõlmpunktidest. Mis ütlevad tal­le
Mödena Wilhelmi ajal eesti üliku-tele
osakssaanud tapatalgud, mis
teab ta reformatsiooniaja võimsatest
rahvaliikumistest' või maarahva võit­lusest
aadli reaktsiooni vastu XVIII
sajandil? Rahvas ei tundvat minevi-kukangelasi
seni, kuni ei tunne nen­de
vastaseid, kes olevat tema kujut­luses
kõik nagu ühe vitsaga löödud.
Seitsmesaja-aastase orjatöö üksluine
; juhtmotiiv matab kinni vaheldusrik­ka
ajaloo kogemused ega luba saada
vastust küsimusele, milleks1 pidi võõ­rast
rahvusest ülemkiht seitse sajan­dit
järjest pingutama kogu -oma
.mõistust ja kavalust, et võimul püsi­da,
mis tal õnnestus ikkagi ainult tä­nu
väljast saadud abile. Kas ei olnud
selle põhjuseks pärisrahva visa vas­tupanu?
Ja kas ei juhata vastase õig­lane
hindamine meile kätte mõõtu,
mis tübab pärisrahva lakkamatut
vastupanu hinnata selles täielikus
inimlrkus suuruses?
Need kirjaniku, mõtted polnud
võõraid ka minule. Tundus, et nende
fikseerimisega kunstiküpses ajaloo-,
romaanis oleks astutud tõhus samm
ka Informatsioonibüroo otseste üles-annete
täitmisel. Raha selleks oli.
Kuid senised kogemused manitsesid
ettevaatusele ja panid kahtlema, kas
ma suudan midagi läbi viia teisiti,
kui seades järjekordse välisministri
— selles osas esines tookord Jaan
Lattik —- sündinud fakti ette."
332).